Haigestuvad järjest väiksemad lapsed, geneetilist eelsoodumust pole enam vajagi, kirjutab Tarbija24.

Esimese tüübi dia­beeti haigestunute arv on ilmselt üks väheseid tervisenäitajaid, milles Eesti Soomest maha jääb, kuid teadlased leiavad juba praegu ohumärke, mis viitavad, et aastate pärast võib diabeetikute arv Euroopas ühtlustuda. Saladuslikult kasvab see eelkõige nende arvelt, kellel geneetilist eelsoodumust ei ole.

Esimese tüübi diabeet ehk laste suhkruhaigus on tänaseni üks suur saladus. Teatakse küll, kuidas see organismis areneb, aga mis protsessi vallandab, on mõistatus, mille lahendaja vääriks Nobeli preemiat. Ka Eesti teadlased on aastaid selle mõistatusega tegelenud, kuna haigusjuhtude arv suureneb hirmuäratava kiirusega.

“Oleme registreerinud kõik haigusjuhud alates 1983. aastast. Haigestunute arv püsis pikka aega kümne juhu juures 100 000 lapse kohta aastas. Sajandivahetusel hakkas haigestumine plahvatuslikult suurenema. Praegu haigestub aastas üle 30 lapse 100 000 lapse kohta,” räägib laste endokrinoloog Ülle Einberg. Paarkümmend aastat tagasi oli harukordne, kui haigestus alla viieaastane laps, praegu ei üllata see enam kedagi.

Meie naaberriik Soome on suhkruhaigusesse haigestunud laste arvult maailma tipus.

“Kui õnnestuks vastata küsimusele, mis teeb riigid üksteisest nii erinevaks, siis tõenäoliselt oskaks vastata ka küsimusele, miks mõnel inimesel tekib esimese tüübi diabeet ja mõnel mitte,” tunnistab endokrinoloog Aleksandr Peet, kes on uuringu DiabImmune Eesti meeskonna liige.

Praeguseks on teada geenivariandid, mis suurendavad dia­beeti haigestumise riski, kuid geneetilisest eelsoodumusest on vähe, et haigeks jääda. “Selleks on vaja veel midagi, mingeid keskkonnafaktoreid, mida me praegu ei tea,” täpsustab Peet.

DiabImmune uuringust on selgunud, et Eestis on diabeedi geneetilise eelsoodumusega lapsi vähem kui Soomes. Tartu ja Põlva sünnitusmajas tehti geneetiline uuring umbes 2000 lapsele, kellest suhkruhaigusesse haigestumise eelsoodumus leiti 400 lapsel. Samas oli Soome Espoo 2000 beebist eelsoodumus 700 lapsel.

Diabeedist

Diabeet on krooniline haigus, mis avaldub siis, kui kõhunääre ei tooda enam piisavalt insuliini või kui organism ei suuda enam toodetud insuliini efektiivselt kasutada.

Laste ja noorte haigestumus I-tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5.aastaste seas alarmeerivalt 5% võrra, Eestis viimasel kolmel aastal väikelaste seas lausa 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I-tüüpi diabeeti ca 500 lapsel ja noorel vanuses 0-15 eluaastat.

Maailmas haigestub igal aastal I-tüübi diabeeti ca 70 000 kuni 15.aasta vanust last ehk 200 last päevas.

Maailmas elab kokku umbes 440 000 I-tüübi diabeediga last ja noort, neist 20% Euroopas. Haigestumine on tõusnud kiiresti just Kesk-ja Ida-Euroopa maades, kus varem oli see näitaja madal.

Allikad: Tarbija24/ Lastediabeet.ee

Author

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kahte last ning kolmas on tulekul. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

1 Comment

  1. No, kes annab siis selle preemia? Kui su lapsel on astma diagnoos ja ta tarbib ravimit nimega Flixotide (toimeaine flutikasoonpropionaat) või midagi sarnast, siis lähima 3 aastaga ta veresuhkur tõuseb ja 5 aasta pärast on ta juba insuliininõela otsas. Kahjuks ravimite kõrvaltoimest räägitakse ääretult vähe või õigemini vaikitakse need maha. Mis kasu sellest on, et kergekujuline astma saab (võibolla?) kontrolli alla, aga nagu pealekauba saad diabeedi või epilepsi või isegi mõlemad !!! Paljud soomlased on astmaatikud – pole ime, et nüüd ka diabeetikud ja eestlased lähevad sama rada…

Write A Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.