Iga kooliaasta lõpul saavad lapsed tunnistuse, kus kirjas nende teadmised, oskused ja hinnang käitumisele. Kui vanemad saaks igal lapse sünnipäeval möödunud aasta kohta tunnistuse, siis mis on märgitud Sinu omade käitumise lahtrisse? Kas on see igal aastal eeskujulik? Kuidas hindad ise oma eeskuju lapsele?

Näiteks, kui vanem tipptunnil liiklusummikus kontrollimatult oma ärritust välja elades unustab, et tagaistmel istub järeltulija, võib ta ühel hetkel leida lapse kasutamas samu viise oma lasteaia koridoris pisut aeglaselt liikuva söögtädi osas.

Samamoodi nagu laps hakkab vanemate eeskujul kasutama näiteks igapäevaseid viisakusi “tere”, “palun”, “aitäh”, võib ta jäljendada prügi maha viskavat või konfliktide korral last karistavat vanemat.

Ilmselt on pea iga vanem mingil hetkel naernud, kui laps püüab kõndida nagu vanaema, habet ajada nagu issi, söömise ajal lugeda nagu vanem vend või teatab elutargalt – need riided ei sobi kokku – emme ju ütles nii.

Kuid mis siis, kui laps ütleb lasteaiakasvataja kohta “mõrd”, sest kuulis isa kasutamas seda sõna töökaaslase kohta? Mis siis, kui laps lööb kodulooma, sest nägi ema tuppapissinud kutsikale laksu andmas? Kuidas meeldib, kui mudilane küsimusele tema mängude kohta vastab, et see pole sinu asi? Häbematu? Vajaks karistust? Aga mäletad, kuidas paar päeva tagasi uuris laps, miks issi tööasjade pärast kuri on ja vastuseks sai, et see pole lapse asi?

Nagu vanematele ei anta lapse sündides kaasa juhendit temaga ümberkäimiseks, ei saa ka laps sünnihetkel teada, kuidas siin maailmas kõik toimib ja millist käitumist eeldatakse. Ta peab seda kõike õppima. Väike laps maailmas on nagu täiskasvanu, kes esmakordselt sattunud luksusrestorani või uude jõusaali.

Kuidas täpselt käituda, et ümbrusesse sobituda? Ka täiskasvanu piilub kõrvalt kogenenumaid või viib enne end kurssi otsides infot näiteks raamatutest või internetist. Laps, kel puudub oskus ja võimalus enne targaks saada, toetub käitumisõpingutel ainult temaga tegelevatelt täiskasvanute eeskujule.

Seega – laps teeb, mida laps näeb!

Autor: Mari-Liis Tikerperi

Author

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kahte last ning kolmas on tulekul. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

3 kommentaari

  1. Olen päri. Tihtipeale me ei märka kommenteerides siis kedagi või midagi, et kõrval kuuleb-näeb üks pisike osake meist endist. Lastel on suured kõrvad ja silmad. Nad panevad tähele ka asju, mida me ei näe enam. Osakem olla siis eeskujud oma lastele!

  2. Pingback: Teismeline ja alkohol – Euroopa Komisjoni uuring | Perekool

Write A Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.