Väikelaps

Mis on geneetiliselt muundatud toit?

MIS ON GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT?
Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid).

GMO-D ON BAKTERID, TAIMED, LOOMAD VÕI SEENED,

mille “organismi ehituskive” ehk geene on inimkäe poolt muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega.
EUROOPAS saame tänapäeval rääkida vaid taimsest geneetiliselt muundatud toidust. Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi.
MIKS GENEETILISELT MUUNDATUD TOITU TEHAKSE?
Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parendamiseks, taimede kahjurite suhtes vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. Samuti vähendab mõningail juhtudel geneetiline muundamine taimekaitsevahendite kasutamist, kaitstes seega keskkonda. Põhimõtteliselt on tegu vana hea sordiaretusega, kuid on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuse saamiseks. Vahe seisneb vaid selles, et kui sordiaretuses suudame kombineerida antud taimeliigil olemasolevate geenidega, siis GMO loomisel oleme võimelised lisama geene ka teistelt liikidelt.
KAS GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT VÕIB OLLA OHTLIK?
Praegu on ainsaks geneetiliselt muundatud toiduga kaasnevaks terviseriskiks toiduallergia. 1 – 2% inimkonnast on mingi toidu suhtes allergilised, lastest isegi 5 – 8%. Geneetiliselt muundatud toidu suhtes tundlike inimeste hulk on sama suur kui iga uue toiduaine, ravimi või kosmeetikatoote vastu tundlike inimeste hulk.
ON PALJU INIMESI, kelle organism ei talu piimasuhkrut ning kes seetõttu ei saa tarbida tavalisi piimatooteid. Samamoodi on paljudel inimestel mitmete teiste toiduainete vastu talumatus või allergia. Kindlasti on inimesi, kes on allergilised geneetiliselt muundatud toidu suhtes. Kuna geneetilise muundamise puhul kantakse taimele üle teise liigi geene, siis võib juhtuda, et uus toiduaine on teiste omadustega kui tavaline, muundamata toiduaine ja ta võib inimesel allergiat tekitada.
SAMAS saab geenitehnoloogia abil eemaldada toidust need geenid, mis praegu inimestele allergiat tekitavad ning luua seega täiesti allergiavaba toit.
ENNE, kui suvaline uus toit turule jõuab, testitakse seda allergeensuse ja mürgisuse suhtes. Näiteks võrreldakse uues toiduaines sisalduvaid valke tuntud allergeenidega nn strukturaalse sarnasuse suhtes. Sel viisil saadi teada, et soja, millesse sisestati maapähkli geen, võib inimesel allergiat esile kutsuda, ning seda soja ei lubatudki turule ja ükski inimene selle all kannatanud pole.
EUROOPA BIOTEHNOLOOGIA FÖDERATSIOONI (European Federation on Biotechnology) hinnangul on uute toiduainete allergeensuse üle hea kontroll ning nende andmetel pole tuvastatud ühegi uue allergia tekkimist, mis oleks tingitud transgeensetest taimedest. Niisiis, GMO-d võivad küll hakata tootma toksilisi või allergeenseid aineid, ja seda tõepoolest ei ole võimalik ette näha, küll aga on võimalik seda hiljem kindlaks teha ja nende toodete turule laskmine lihtsalt keelustada, st laborist mitte välja lasta.
KUIDAS GENEETILISELT MUUNDATUD TOITU ÄRA TUNDA?
Euroopa Liidu reeglite järgi peab olema toiduaine märgistatud, juhul kui ta sisaldab rohkem kui 1% GM koostisosi. Eestis ei ole 2002. aasta sügise seisuga ametlikult müügil ühtki sellist toodet. Aga kindlasti jõuavad GM sojakaste ning mais varsti ka meile. Euroopa Liidus on nii GM soja- kui maisi tooted märgistatud ning nõue tarbijat teavitada GMO olemasolust kehtib ka Eesti seaduste järgi.
GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU POOLT VÕI VASTU?
See jäägu iga tarbija enda otsustada. Siiski on tähtis aru saada, et geneetiliselt muundatud toit ei ole pimedas, mulisevaid kolbe ja luitunud pealuid täis kongis töötavate alkeemikutest nõidade vaimusünnitis, vaid teadusmahuka tehnoloogia tagajärjel välja töötatud toode, mille eesmärgiks on parandada ühiskonna elukvaliteeti. Samasugune teadusmahukas tehnoloogia on meile andnud näiteks laserid ja arvutid.

Write A Comment