Teismelise elu, üles ja alla

Pea valutab, kõht valutab, paha on olla… Nende tänapäeva teismelise kõige tavalisemate tervisekaebuste põhjuseks on kolmel juhul neljast hoopis miski muu: laps ei leia lahendust oma muredele.

Sotsiaalministeeriumi rahva tervise osakonna vanemspetsialisti, kauaaegse noortearsti Mari Järvelaidi abiga koostas Naistemaailm lastevanematele väikese teejuhi kasvueas laste tüüpiliste tervisemurede kohta. Alustagem teekonda lihtsamast keerulisema poole.

 

Vistrikud

Akne on sageli pärilik. Seda põhjustab meessuguhormoonide toime rasunäärmete ülitundlikele retseptoritele, millele lisandub väiksemaid häireid, näiteks sarvestumishäire. Seega ei tule vistrikud kindlasti mitte pesematusest, nagu vanasti arvati. Kuid vinnidest ei maksa teha järeldust, et organismis on meessuguhormooni ülearu. Hormoone võib olla täiesti normaalsel hulgal.
Akne võib suguküpsuse saabudes kaduda, kuid ei pruugi. Siiski on akne tänapäeval kõrvaldatav. Kergemaid vorme saab ravida antiseptiliste nahahooldusvahendite ja salvidega, raskemaid antibiootikumikuuridega. Eriti rasketel juhtudel on ravi hormonaalne.

Keha kasvamine

Teismeline kasvab sabast nokani – algul jalad, siis puusad, siis õlad jne. Nii on tema keha teatud aja vältel paratamatult asümmeetriline. Ebakõlas võivad olla ka vasak ja parem pool. Näiteks tütarlastel võib olla üks rind teisest suurem. Enamasti kasvab teine aja möödudes järele.

Poisi elus võib olla periood, kus tema puusad on sama laiad kui õlad. Ehkki noormehele tekitab selline kehakuju meelehärmi, pole jõusaal õige lahendus. Teismelisele sobivad aeroobsed ja vastupidavust treenivad alad, kus koormust saab kogu keha. Näiteks jalgrattasõit, ujumine, jooksmine ja pallimängud.
Et rinnavähki võib esineda ka väga varases eas, on neidudelgi soovitatav aegajalt oma rindu kontrollida. Seda on kõige parem teha lamades. Tükkidest või tihedamatest kohtadest, mida varem polnud, teatage arstile.

Poistel võib alguses olla probleeme munandite suuruse ja väljanägemisega. Nii mõnigi kord on mured põhjustatud üksnes sellest, et noormees pole ühtegi teist meest alasti näinud ega tea, kas tema keha on normaalselt arenenud. Tähele tasub panna munandite veenilaiendeid, mis võivad täiskasvanul põhjustada viljatust.

Vererõhu kõrgenemine

See oht kummitab 15-16aastasi poisse, kes liiga noorena on alustanud trenni jõusaalis. Südame-veresoonkond pole piisavalt välja arenenud. Häda on selles, et noores eas tekkinud vererõhu kõrgenemine võib jääda püsima kogu eluks. Seda aitab ära hoida, kui lisaks jõusaalile ka joosta-ujuda-suusatada või sõita rattaga.

Liigese- ja luuvalud

Arstidele on tuttav jooksutrennis käivate poiste põlvevalu, mis on põhjustatud põlvepiirkonna ülepingest. Võimalik on ka selgroolülide deformatsioon, mis väljendub seljavaluna. Valu selgroo ülaosas võib viidata skolioosile ehk selgroo kõverdumisele. Selle suuresti päriliku haiguse ärahoidmisel on palju abi lihaskorsetti tugevdavatest harjutustest, mida oskavad soovitada ravikehakultuuri spetsialistid.

Lühinägelikkus

Meie lühi- või kaugnägelikkus kujuneb välja kasvueas – paraku on just õpilased need, kes kõige rohkem oma silmi koormavad. Eestis on ülemäära palju lühinägelikke inimesi. Me pole loodud pikki tunde järjest lugema või arvutiekraani silmitsema.
On tähtis, et kohtvalgustid oleksid nii kodus kui koolis. Lisaks unustavad ekraanisilmitsejad silmade pilgutamise, mistõttu nende silmad muutuvad kuivaks. Algklassidest peale tuleb tekitada harjumus iga veerand tunni järel tõsta silmad töölt ja teha silmalihaseid lõdvestavaid harjutusi.

Hiline küpsemine

Viimase kümnekonna aasta jooksul ehk võrreldes uue Eesti Vabariigi algusajaga on tütarlapsed muutunud keskmiselt 5,4 kilo kergemaks. Ühtaegu on 20. sajandi jooksul nihkunud neidude menstruatsiooni algus hilisemasse aega. Kaal ja suguküpsus on aga omavahel seotud.
Tänapäeva tüdrukutel algab menses keskmiselt 13aastaselt või hiljem. Kui aga 14. sünnipäevaks pole keha naiselikke vorme võtnud, peaks arstiga nõu pidama.

Halb enesetunne

Seletamatu peavalu, kõhuvalu ja halb enesetunne on kolmel juhul neljast hoopis nn psühhosomaatilised kaebused. Pange tähele, nooruk ei mõtle kaebusi välja, vaid tunneb end tõepoolest halvasti. Kuid hädad pole põhjustatud kehast, vaid mõtlemisest. Valusid põhjustavad probleemid, mida teismeline ei suuda üksinda lahendada.

Näiteks nn funktsionaalne kõhuvalu on eakaaslaste keskelt väljatõugatute tavaline kaebus. Söömishäirete (anoreksia, buliimia) alguseks on tihti puberteetiku kujutlus, et ta pole piisavalt edukas. Noor kannab põhjuse üle välimusele ja karistab oma keha.

Ka stressi üks põhjusi on täiskasvanuks saamise surve. Täiskasvanu, see tähendab suutlikkust iseseisvalt otsustada ja majandada. Kooliõpilastele toob see kaasa pideva mure hinnete ja tulemuste pärast. On vaja olla edukas. Ja on hirm, et sa pole seda piisavalt.

Varane seksuaalelu

Laps peab saama täiskasvanuks ja üks täiskasvanud inimese tunnus on võime soetada järeltulijaid. Varem või hiljem saavad noore inimese elus oluliseks seksuaalkontaktid, püsipartneri otsimine, järeltulija saamine.

Üldjuhul ei astu 13-15aastased tütarlapsed seksisuhetesse rahulduse saamiseks. Nad vaid põgenevad oma probleemide eest. Voodisse viib soov meeldida, leida sõpru ja tunnustust. Samas ei oska nad kaitsta end rasestumise eest.
Varakult suguelu alustanud tütarlapsed võivad põdeda seksuaalsel teel levivaid haigusi, ilma et neil sellest aimugi oleks, kuna haigused on kulgenud sümptomiteta.

Riskikäitumine

Võrreldes 20. sajandi esimese poolega on teismeliste surmapõhjused kõvasti muutunud. Kui vanasti pidi kartma nakkushaigusi, siis praegu on teismeliste surmade kolm peapõhjust trauma, tapmine ja enesetapp. Igal aastal kaotame ligi 250 noort inimest noorte endi riskikäitumise tõttu.

Uued ohuallikad on kanep (marihuaana) ja sünteetilised stimulandid, nagu amfetamiin ja ecstasy. Need on kättesaadavamad ja noored ei oska neis ohtu näha. Kerged uimastid annavad küll tunde, et oled äge sell ja kõik armastavad sind, kuid põhjustavad ühtlasi pöördumatu ajukahjustuse.

Uuringud näitavad, et kolmandik tütarlapsi on olnud vähemalt üks kord elus ja iga kümnes tütarlaps mitu korda vahekorras vastu tahtmist. Ent isegi kord elus vastu tahtmist seksida jätab hinge sügava jälje.

Nii suitsus kui alkoholis kipuvad teismelised nägema eeskätt täiskasvanulikkust – paraku toimivad need nagu uimastidki kasvavale ajule surmavalt. Neil, kes teismelisena on korduvalt purjus olnud, võib ajuülesvõtetel selgesti näha kärbunud kudede piirkondi.

 

Allikas: Naistemaailm.ee

Täispikka artiklit loe siit

Autor

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kolme last. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

Lisa oma kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.