Tag

Vegan

Browsing

Kas laste taimetoitlasena kasvatamine tagab nende normaalse kasvu?

Esimesed elukuud Esimesel neljal kuni kuuel elukuul ei vaja imikud toiduks midagi muud peale rinnapiima. Rinnapiim on parim toiduaine imikule, sisaldades toitaineid õiges vahekorras ja lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid komponente ning vähendab vastuvõtlikkust viirustele ja allergiate tekkimise riski ning vähendab hingamisteede, seedeelundite ja teistesse haigustesse haigestumist. Lisaks aitab imetamine luua tugevat lähedast sidet lapse ja ema vahel, on mugav ning ökonoomne. Ideaalis peaks ema imikut rinnaga toitma vähemasti kuni lapse aastaseks saamiseni, kuid eelistatult isegi teise eluaasta lõpuni. Kui mingil põhjusel ei ole emal siiski võimalik last rinnaga toita, on alternatiiviks soja baasil valmistatud spetsiaalsete imikutele mõeldud toitesegude kasutamine. Need toitesegud ei pruugi olla sajaprotsendiliselt taimset päritolu, kuna sisaldavad D3-vitamiini (valmistatakse tavaliselt lambavillast), kuid on siiski parimaks lahenduseks veganitele. Mingil juhul ei tohi imikule enne esimese eluaasta lõppu anda rinnapiima asendusainena isevalmistatud toitesegusid või tavalist sojapiima (või ka teisi taimepiimasid), sest need ei vasta toitaineliselt koostiselt…

Mis on geneetiliselt muundatud toit?

MIS ON GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT? Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid). GMO-D ON BAKTERID, TAIMED, LOOMAD VÕI SEENED, mille “organismi ehituskive” ehk geene on inimkäe poolt muudetud moodsate geenitehnoloogiliste meetoditega. EUROOPAS saame tänapäeval rääkida vaid taimsest geneetiliselt muundatud toidust. Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. MIKS GENEETILISELT MUUNDATUD TOITU TEHAKSE? Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parendamiseks, taimede kahjurite suhtes vastupidavamaks muutmiseks ning toiteväärtuse suurendamiseks. Samuti vähendab mõningail juhtudel geneetiline muundamine taimekaitsevahendite kasutamist, kaitstes seega keskkonda. Põhimõtteliselt on tegu vana hea sordiaretusega, kuid on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuse saamiseks. Vahe seisneb vaid selles, et kui sordiaretuses suudame kombineerida antud taimeliigil olemasolevate geenidega, siis GMO loomisel oleme võimelised lisama geene ka teistelt liikidelt. KAS GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT VÕIB OLLA OHTLIK? Praegu on ainsaks geneetiliselt muundatud toiduga kaasnevaks terviseriskiks toiduallergia. 1 – 2% inimkonnast on mingi toidu suhtes…