Ole kursis asjadega, mida sinu väikelaps veel teha ei oska ega peagi veel oskama, enne kui ta on selleks arenguliselt valmis. Ole mõistev ning toetav oma lapse erinevatel arenguetappidel.
Ma ei oska jagada
Lapsed on väga omanditundlikud. Nagu beebi arengus tuleb lalisemine enne kui rääkimine, tuleb ka omanditunne enne kui oskus jagada oma asju teistega. Et ta õpiks jagama, peab ta aru saama, mis üldse on omanditunne.
Ma ei saa öelda “vabandust”, nii et ma seda ka mõtlen
“Palun vabandust” ei tähenda väikelapse jaoks suurt midagi. Et öelda mõttega “palun vabandust”, pead sa ka teadma, mida teine inimene tunneb. Alati põhjenda lapsele, miks ta seda ütlema peab.
Ma ei mäleta enam, mida sa ütlesid
Tuleb tuttav ette? Enamik lapsi jätavad meelde asju, mis on nende jaoks olulised. Laps ei pruugi enam meeles pidada, mida sa äsja talle ütlesid. Täiskasvanud tihtipeale unustavad, et neil on raskusi veel öeldu meeldejätmisega.
Ma ei saa süveneda mitmesse asja korraga
“Korista oma mänguasjad, pane sussid jalga ja pese nägu, siis lähme õue mängima!” Selles lauses on juba kolm nõudmist, mida meelde jätta. Tõenäoliselt jääb lapsele meelde vaid see viimane ja kõige olulisem.
Ma ei mõista negatiivse tooniga nõudmisi
Kui laps lükkab oma sõrmed pistikusse, mille peale sina karjud: “Ära tee!” laps ehmub ja satub segadusse ega tea, kuidas peaks käituma. Õigem oleks öelda: “Võta oma käsi sealt ära, see on ohtlik ja sa saad haiget”. See annab lapsele positiivse tõuke sinu nõudmine täita.
Ma ei oska arvestada
Eeldada, et su laps suudab piima või mahla kallata, ilma et ta seda lauale või maha ajaks, on ilmselgelt naiivne. Väikesed lapsed ei mõista veel asjaolu, et tass saab enne täis, kui piim pakist otsa lõpeb. Seega, ole lapsele toeks ja ära pahanda temaga.
Ma ei suuda kohapeal istuda
Lastele tihtipeale öeldakse, et ole rahulikult ja istu paigal. Paraku on lapsed üsna rahulolematud ning seda enam, kui nende kehad seda teha ei taha. Eelkooliealised lapsed kasvavad tavapäraselt suure kiirusega, et nende kehad lausa karjuvad pideva liikumise järele.
Kui sa minu käest aru pärid, siis ma valetan
Kui tabad lapse pahateolt või tegemas midagi ebasobilikku ja sa küsid temalt, kas tema on selle eest vastutav, siis ta tõenäoliselt eitab seda. Ära küsi, kui sa tead, et tema seda tegi. See tekitab veelgi enam lapses trotsi. Püüa välja selgitada ning uurida tema teguviisi põhjuseid.
Ma ei saa mängida teiste lastega, kui ma ei ole veel selleks valmis
Lastel on erinevad kasvufaasid ning seda eriti just sotsiaalses käitumises. Kui lubada neil kasvada just nii, nagu nende areng ette näeb, siis nad tabavad ise selle hetke, kui nad soovivad hakata suhtlema teiste lastega.
Ma ei tee vahet reaalsusel ja fantaasial
Kui laps näeb halba unenägu, on see tema jaoks vägagi reaalne. Kui sa ütled lapsele: “Ära ole tita”- ei aita see teda. Fantaasiamängud- ja maailm on väga vajalik etapp lapse arengus. Lase tal olla laps.
Ma ei suuda end sõnades veel korralikult väljendada
Väikelapsed eelistavad oma emotsioone näidata pigem kehakeele kui sõnade abil. Seda põhjusel, et nende verbaalne sõnavara ei ole piisav. Sa võid õpetada lapsele kirjeldama oma tundeid, et ta õpiks oma emotsioone sõnadesse panema.
Ma ei suuda oodata
Proovi vältida olukordi, kus laps peab pikalt ootama. Tema jaoks on see väga raske katsumus.
Ma ei tee vahet õigel ja valel
Väikesed lapsed ei saa aru veel põhjuse ja tagajärje suhtest. Samuti ei tee nad täielikult veel vahet heal ja halval. Nad ei tee vahet tahtlikul ega tahtmatul käitumisel. Nad näevad asju vaid enda vaatenurgast ning vaatavad olukordi musta või valgena.
Ma olen valmis siis, kui ma olen
Lapsed kasvavad ja arenevad erineva kiirusega. Ära võrdle oma lapsi teistega ning ära sunni neid tegema asju, mida nad ei ole veel valmis tegema.
Allikas : earlychildhoodnews.com
Olgugi, et kõik lapsed on erinevad, on nende emotsionaalsed põhivajadused samad.
