Tag

Väikelaps

Browsing

Mustritorni ladumine

Kas teie laps suudab tuvastada ja eristada mustreid? Kui soovite arendada lapse tähelepanuvõimet, siis see mäng sobib ideaalselt.

mustritorni-ladumineVaruge hulk klotse, millest oleks võimalik laduda mustritorni. Tehke mustrile algus ja seejärel laske lapsel alustatud mustrit jätkata. Muster peaks olema lapsele arusaadav ja jätkatav. Alustuseks võiksite valida 2 värvi ja panna värvid korduma üle ühe. Seejärel, kui laps on juba osavam, proovige kolme värviga jne.

Öeldakse, et mustrite tundmine on üks olulisemaid vaimseid oskuseid ja selle varajane õppimine on otseses seoses intelligentsusega. Mustreid on elus kõikjal – proovige lapsega neid avastada.

Nõuanne: Lapsed vajavad päikeseprille

Käes on kevad ja iga päevaga tuleb rohkem ka päikselisi päevi. Väikelapsed vajavad samuti päikeseprille, et kaitsta silmi liigse päikese eest.

Laste silmi tuleb kaitsta, eriti kui väljas on ere päike. Mida korralikumalt silmad on kaitstud, seda ohutum on päikesenautimine lapsele.

Silmaarstide sõnul on laste silmadele eriti ohtlikud päikesekiired, mis kahjustavad nende niigi õhukesi läätsesid, mis katavad nende silmaavasid. See võib tekitada lapsele eriti ohtlikke kahjustusi.

Päikselise või ereda ilma korral, kui kreemitate last päikeskaitsekreemidega, ärge unustage ka lisada kõrge päikesekaitsefaktoriga päikeseprille!

Pidage meeles, et lapse silmad vajavad samuti korraliku kaitset nagu täiskasvanud, ärge lähtuge ainult moest või hinnast, tehke kindlaks kas prillid kvaliteetsed on.

Lastele mõeldud päikeseprillid peavad olema maksimaalse kaitse ja vastupidavusega ning korralikult ees püsima.

Päikeseprillide valikul on olulised klaasi tumedus ja suurus: päikesekiirgus ei tohi prilliklaaside ülaosast ja külgedelt silmadeni jõuda.

Sageli inimene näeb küll läbi päikeseprilliklaasi ümbrust tumedamalt, kuid klaasid on silmadest sedavõrd eemal, et päikesevalgus pääseb nende vahelt läbi.

Silmad on kaitstud siis, kui nad jäävad päikesevalguse suhtes ükskõik mis asendis liikudes alati prillide varju.

Erinevad allikad

40 lahedat tegevust, mida teha koos väikelapsega

Kuidas veeta lastega kvaliteetaega? Siin on mõned soovitused, mis pakuvad rõõmu ning ühtlasi aitavad luua õnnelikke mälestusi koosveedetud ajast.

  1. Värvige värviraamatut.
  2. Puhuge mulle.
  3. Mängige peitust.
  4. Mängige malet.
  5. Etendage näputeatrit.
  6. Laulge laule.
  7. Korjake huvitavaid kive, meisterdage neist lahedaid monstrume, losse või õpetage hoopis kividest moodustatud tähti.
  8. Jalutage.
  9. Meisterdage autole garaaž kingakarbist.
  10. Lugege raamatut.
  11. Minge parki mängima.
  12. Maalige näpuvärvidega.
  13. Plastiliiniga meisterdamine.
  14. Tantsige lemmikmuusika saatel.
  15. Laadige alla Internetist huvitavaid ja eakohaseid mänge väikelapsele.
  16. Lavastage nukuteatrit.
  17. Meisterdage ise pusle.
  18. Täpsusvise paberkorvpalliga.
  19. Riietage pehmeid mänguloomi lapse riietesse.
  20. Küpsetage kook, kaunistage ja kutsuge sõbrad külla.
  21. Meisterdage pabermütse, pabernukke või proovige kätt origamis.
  22. Meisterdage sokiloomi.
  23. Sorteerige mänguasju.
  24. Valige lemmik muinasjutt ja mängige see koos läbi.
  25. Wc-paberist takistuste rada- rullige wc-paber mööda tuba niimoodi laiali, et sealt vahelt, alt ja ülevalt saaks laps läbi roomata. Aga vastu minna ei tohi. Teate küll, nagu spioonifilmides tehakse.
  26. Mängige valgusfoori.
  27. Meisterdage sõbra-käepaelu, mida hiljem sõpradele kinkida.
  28. Pidage piknikku aias, pargis või hoopis elutoas.
  29. Lindistage/filmige koos mõni laul, etendus või tantsushow.
  30. Mängige laevade pommitamist.
  31. Plaanige koos lapsega tema sünnipäeva ja tehke suveplaane.
  32. Leidke spordiala, mis sobib/ meeldib teile mõlemale. Kas või tehke kõhulihaseid koos.
  33. Hakake fotograafiks. Jäädvustage lapse mänguasju või tehke vaheldumisi naljakaid nägusid. See on lõbus!
  34. Hüpake kummikeksu.
  35. Mängige Aliast.
  36. Leidke oma pere lemmik lauamäng, mida õhtutel koos mängida saab.
  37. Joonistage oma pere sugupuu. See on vahva ja samas aitab lapsel paremini mõista sugulussidemeteid. Kui võimalik kleepige ka fotod juurde.
  38. Trips-Traps-Trull on alati olnud hea igavuse peletaja.
  39. Mängige asjade peitust.
  40. Uurige võõrsõnade- ja erinevate keelte sõnaraamatuid. Huvitav ja hariv tegevus samaaegselt.

On sul veel midagi lahedat soovitada, mida koos lastega teha saab?

Kuidas aidata koolieelikul vihaga toime tulla?

Täiskasvanuna teame isegi, mis tunne on vihastada nii, et tunde kirjeldamisel tuleb sõnadest puudu. Oleme teadlikud sellest, mida me ei tohiks öelda, ja teame, et ennast kontrollimata võime teistele väga haiget teha. Lastele on viha väljendamine veelgi raskem: nad teavad, et võivad oma käitumise tõttu karistada saada, kuid samas ei ole neil veel piisavalt oskusi, et oma tundeid sõnades väljendada. Õnneks saame meie lapsevanematena neid oskusi mõningate meetodite abil arendada.

1. Anna lapsele mõista, et vihastamine on loomulik

Väikelapsi õpetatakse juba varakult oma vihast üle olema ja seda alla suruma. Hästi mõeldud lause “ära vihasta” annab lapsele mõista, et see, üks meie loomuomasemaid emotsioone, on midagi, mida tuleks alla suruda ja mille pärast tuleks häbi tunda. Kui laps omad tundeid siiski näitab – olgu selleks jonnihood lapseas või vastuhakk teismelisena – saab ta karistada, sest on käitunud vastupidiselt sellele, mida täiskasvanud temalt ootavad.

Selle asemel, et hukka mõista kõik, mida laps teha ei tohiks, peaksid lapsevanemad näitama üles empaatiat ja andma lapsele mõista, et vihastamine on lubatud. Lapse jaoks on oluline teada, et tema tunnetega – ükskõik, milliste tunnetega – arvestatakse ja et neid on lubatud väljendada. Eriti oluline on seletada kui tähtis on see, kuidas ta oma tundeid väljendab. Tänu sellele õpib laps, kuidas oma tundeid kontrollida ja neid paremini valitseda.

2. Rääkige asjad läbi

Õige emotsionaalne intelligentsus ja enesevalitsus on seotud tunnete verbaalse väljendamisega.
Laps õpib raskete tunnetega paremini toime tulema, kui julgustad teda pidevalt oma tunnetest rääkima. Abiks võib olla, kui kirjutate koos üles kõik, mis temas viha esile kutsub. Tee samasugune nimekiri ka enda kohta. Võrrelge oma nimekirjas olevaid ärriteid, nii õpite paremini üksteist mõistma ning teineteise tundeid austama.

Näide: kui last ärritab, et tema noorem vend muudkui tema mänguasju võtab, mõelge koos, mida saaksite selle olukorra vältimiseks teha (näit magamistoa ust kinni hoida, mänguasjad ära panna). Rääkige ka sellest, mida lapsel on LUBATUD teha kui selline olukord on ette tulnud (näiteks, on tal luba kutsuda appi ema või isa ja kasutada noorema venna suhtes käskivat kõneviisi).

Kui lapsele ei meeldi oma tundeid sõnades jagada, paku talle võimalust väljendada igapäevaelus tekkivaid tugevaid emotsioone läbi joonistamise või rollimängu. See võimaldab lapsel avastada ja väljendada igapäevaselt esinevaid tundeid, mis õpetavad talle iseeneda paremat mõistmist ja arendavad emotsionaalset küpsust.

3. Ole valmis viha enda peale võtma

Viimane oluline meetod, aitamaks lapsel vihastada ning sellega toime tulla, on valmidus lasta tal tekkinud viha teie peal välja elada. Lapsevanemale võib see tunduda raske, eriti kui teie pole süüdi, kuid näidates, et te olete valmis tema (austusega väljendatud) vihased tunded ära kuulama, annab see lapsele tugeva sõnumi, et tema tunded on loomulikud, lubatud ja et õigesti väljendatud viha korral kuulatakse ta ära, ilma et sellele järgneks karistus.

Allikas: sixtysecondparent.com, Tõlge: Tiina Luht

Miks lapsed valetavad?

Valetamine põhjustab nn Pinocchio efekti.

Briti arengupsühholoog väidab, et lapsed omandavad valetamis- ja manipuleerimisoskuse juba enne aastaseks saamist, ning selgitab, mis eesmärgil nad seda teevad.
Praeguseni on kehtinud teooria, mille kohaselt õpib laps valetama umbes neljaastaselt, kui ta hakkab mõistma, et iga inimene näeb asju erinevalt, kirjutab The Times.

Briti arengupsühholoog Vasudevi Reddy väidab, et isegi kaheksa-üheksakuused lapsed on võimelised nutmist ja naermist teesklema. Näiteks võib laps, kes ei taha mängimist lõpetada, teeselda kurtust ja ema jutule mitte vastata, või karistusest pääsemiseks head nägu teha.

Psühholoog Richard Woolfson sellesse teooriasse ei usu ja arvab, et sageli võivad täiskasvanud lapselt tulevaid signaale lihtsalt valesti tõlgendada. Tema sõnul ei teeskle laps tahtlikult kurtust, vaid on piisavalt isekas ja käitub nii nagu tema tahab.

Miks lapsed valetavad ja kas vanemad peaksid muretsema?

Uuringu on näidanud, et lapsed ei oska valetada – täiskasvanuid suudavad nad petta vaid 15 protsendil kordadest. Ometi ollakse visad üritama. Reddy sõnul ei tehta seda kasu saamise, vaid pigem maailma mõistmise eesmärgil. Esialgu mängu või karisustest pääsemise nimel rakendatud oskus aitab neil katsetada, milline käitumine pälvib heakskiidu ja milline toob kaasa karistuse.

Woolfsoni sõnul ei tohi siinkohal last õpetades aga liiga karm olla. Väikesed lapsed ei valeta sellepärast, et nad halvad oleksid. Nende puhul on valetamise näol pigem tegemist reakstiooniga välisele ohule, näiteks pahasele emale.

Samas on olukordi, kus lapse valetamisesse tuleks suhtuda tõsiselt. Üheks selliseks puhuks on teiste süüdistamine. Sellises olukorras tuleks lapsele rahulikult öelda “Seda ei teinud sinu õde. Ära rohkem nii tee.” selgitab Reddy. Tema sõnul on oluline õpetada last tõde ja valet eristama, kuid seda tehes ei tohi eirata lapse teisi vajadusi.

“Kui laps fantaseerib täie tõsiduse juures, on oluline sellesse austusega suhtuda. Samamoodi tuleb käituda siis, kui laps kasutab valetamist tähelepanu püüdmiseks. Sellisel juhul pöörata tähelepanu tema teistele vajadustele ja mitte rõhuda niivõrd tõe ja vale eristamisele,” selgitab Reddy.

Samuti on oluline toetada lapse mängulisi valesid ja teeselda võimalusel üllatust, mitte näidata välja, et sa tegelikku tõde tead. “Oluline on mõista lapse motiive ja suhtuda toetavalt tema piiritusse fantaasiasse,” paneb Reddy südamele.

Kogu tõde valetamisest:

Valetaja kehakeel: suu katmine sõrme või käega, silmade hõõrumine või nina puudutamine, sage pilgutamine ja suletud käed. Valetades liigub veri nina otsa ja tekib kerge punetus ehk Pinoccio efekt.

Kellele valetatakse? Virginia ülikooli uuringust selgus, et 50 protsenti tudengitest valetab emaga vesteldes. Ühe tööotsingufirma andmeil valetab iga kolmas inimene oma CV-s. 5000 naise hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et 73 naistest ei julgeks oma mehele öelda, et nad teise mehe last ootavad.

Mis me valetame? Iga neljanda vale eesmärk on kergendada sotsiaalset suhtlust (“Söök oli väga hea.”). Samuti püütakse valetades ennast teistele huvitavamaks teha.

Mida teha kui laps valetab?

Ärge kaotage enesevalitsust. Kui te reageerite liiga ägedalt, siis eitab laps oma valetamist edaspidi veel järjekindlamalt, et teie viha vältida. laitke maha valetamist, kuid hoidke end vaos.

Rakendage mõistlikke karistusi. Need peaksid vastama vale tõsidusele. Liialdatud karistuse puhul riskib teie laps pigem valetamisega.

Öelge oma lapsele, et armastate teda. Ta peab teadma, et see on endiselt nii, kuigi te teate, et ta valetas teile. Ta peab õppima, et teid võib tema käitumine pahandada, kuid te armastate teda hoolimata valest.

Arutlege selle üle, mis oleks juhtunud, kui ta oleks tõtt rääkinud. Ta saab aru, et see oleks talle samuti pahanduse kaela toonud, kuid see oleks olnud parem kui valetamise tagajärgedega silmitsiseismine.

Õhutage teda tõtt rääkima. Seletage talle, et võib tulla hetki, mil ta peab teile millestki ebameeldivast rääkima, kuid te eelistaksite kuulda tõtt.

Sulle võib veel huvi pakkuda: Õpetame lastele ausust ja vastutustunnet

Allikas: The Times; “Miks lapsed nii käituvad”, Dr. Richard C. Woolfson