Hea une nipid väsinud emmele

Posted on 2. märts 2012

Väljapuhanud, energiline ja valmis uue päeva tegemistele rõõmsalt vastu minema – see tunne on enamikule emadest vaid kauge unistus. Laste pärast öösel ärkamine; nende eest hoolitsemine, kui nad on järjekordse haiguse üles korjanud, ja üleüldine unetus mõjutavad meie enesetunnet väga suurel määral.

Unepuudus toob kaasa väsimuse ja pahuruse ning võib kokkuvõttes viia depressiooni tekkimseni. Ebapiisav uni pärsib organismi võimet ennast ravida ja taastada, nõrgestab seeläbi immuunsüsteemi. Käesolevas artiklis antakse nõu, kuidas laste kasvatamise, kodu korrashoidmise ja tööl käimise kõrvalt kehale ja vaimule vajalikku puhkust leida.

Tee kindlaks oma ööpäevane rütm

Meie kehal on sisemine bioloogiline kell, mille järgi kujuneb meie öö ja päeva tsükliline rütm. Seda kella reguleerivad mitmed hormoonid aga ka välised tegurid. Sisemise kella järgimine võimaldab meil oma energiavarusid maksimaalselt kasutada.
Probleem on selles, et käitumismustrite ja harjumuste najal on võimalik kella rütmi muuta, isegi kui see erineb organismi tegelikest vajadustest. Nii võime muutuda ööloomaks, isegi kui keha tahaks sellel ajal puhata. Õnneks on võimalik oma sisemist kella une- ja ärkamisharjumustega muuta.

Päeva parim aeg

Teada tõde on, et enamik täiskasvanuid vajab igal ööl kaheksa kuni kümme tundi und, kuid sellest veelgi tähtsam on see, millal me magama lähme ja millal ärkame.
Võrdle näiteks seda, kui lähed magama kell 2 öösel ja ärkad kell 10 sellega kui lähed magama kell 10 ja ärkad kell kuus. Enamik meist on pärast 8-tunnilist und kell kuus ärgates energilisemad kui kell 10 tõustes, mis võib viia selleni, et normaalse energiataseme saavutame alles pärastlõunaks.
Kokkuvõttes on parem varem voodisse minna, sest see sobib paremini meie keha ööpäeva rütmiga. Õige magamaminekuaeg sõtlub inimesest, kuid üldreeglina võiks seejääda õhtul kella 9 ja 11 vahele.

Unerutiin on olululine ka täiskasvanutele

Majapidamistööd, sisseostude tegemine ja pesemata pesu võivad oodata – viska jalad korraks seinale ja taastada oma energiavarusid.

Teame, et lapsed magavad kindla unerutiini korral paremini. Sama tõde kehtib ka täiskasvanute puhul. Kuidas peakski olema võimalik koheselt uinuda, kui oled vahetult enne voodisse vajumist tegelenud töötegemise, seltsielu või muude ülesannetega?
Tekita endale magamaminemisrituaalid, mis aitavad vaimselt ja füüsiliselt rahuneda ja end sügavaks uneks ette valmistada. Teadlikult uneks valmistumine aitab ennetada keset ööd ärkamist, mis omakorda tagab kvaliteetsema uneja võimaldab paremini välja puhata, ning aitab päevale rahulikult joone alla tõmmata.

Parema une nimel:

Vähenda õhtusel ajal kodus tulesid ja üldist valgust
Loobu hilisõhtusest telekavaatamisest
Joo tass rahustavat taimeteed (nt kummeli)
Märgi oma mõtted päevikusse üles
Leia raamat või lektüür, mis võimaldab sul end päevaprobleemidest välja lülitada ja aitab vaimul puhata.

Magamistuba olgu hubane

Lisaks unerituaalidele soodustab und rahulik keskkond. Nende tubade kõrval, kus võtame vastu külalisi, pööratakse magamistoale lubamatult vähe tähelepanu.
Mõtle läbi, kuidas saaksid kujundada magamistoast hubase, puhkust ja taastumist soodustava koha.
Asenda teleka ja arvuti maheda muusika ja kõlaritega, et saaksid nautida head muusikat. Kaunista seined rahustavalt mõjuvate piltidega. Soeta kvaliteetne tekk, padjad ja voodipesu.
Sule silmad ja kujutle ette hotellituba mõnusas spaas, ning oma lemmik hommikusööki. Neid asju võib olla üllatavalt lihtne imiteerida. Äkki on asi toa puhtuses, seinte värvis või sisekujunduse stiilis? Juhindu oma magamistuba kujundades nendest tunnetest.

Energiaröövlid

Vaata üle oma kofeeiini ja suhkru tarbimine. Igaüks reageerib neile erinevalt, kuid kohvi ja suhkur on nagu energialaen. Rahalises mõttes on teada, et päevast-päeva laenatud rahast elamine ei ole tulus, sest viib majandusliku läbikukkumiseni. Täpselt samamoodi ei ole tark energia saamiseks toetuda igapäevaselt kofeiinile ja suhkrule, sest selle eest peab meie keha lõpuks lõivu maksma – enamasti läbipõlemise, haiguse, unehäirete ja vaimse stressiga.

Ära ole enda vastu karm

Tuleb aru saada, et ükski alternatiivmeetod ei taga seda unekogust, mida tegelikult igapäevaselt vajame. Erinevate kohustuste vahel manööverdades tuleb ikka ette päevi, kus peame hakkama saama, kuigi pole öösel piisavalt maganud. Sellistel päevadel käi oma energiavarudega eriti hoolikalt ümber ja kasuta iga võimalust puhata. Ühe lapse vanemana võid proovida varianti tukastada päeval koos lapsega. Samuti tuleks endale natukene puhkust anda – ole enda vastu hea ja ära üle pinguta.

Majapidamistööd, sisseostude tegemine ja pesemata pesu võivad oodata – viska jalad korraks seinale ja taastada oma energiavarusid. Usu, su pere on sulle tänulik – puhanud emme on palju toredam kui väsinud, pahur ja kõigi peale karjuv ema.

Allikas: www.kidspot.com/ Tõlge: Tiina Luht

Seitsmetunnine uni tagab teismelise edu koolis

Posted on 13. veebr 2012

Keskkoolinoorte headele akadeemilistele tulemustele aitab kaasa seni soovitatust oluliselt lühem uneaeg, selgub Brigham Youngi ülikooli teadlaste uuringust. USAs seni soovitatud üheksa tunni asemel mõjub 16-18aastastele noortele iseäranis soodsalt hoopis seitsmetunnine uni, vahendab err.ee.

Uurimuse üks autoreid Eric Eide tõdeb, et tegemist on esimese uuringuga, kus mõõdetakse une mõju tervisele ja koolis edasi jõudmisele. Senised USAs kehtivad ametlikud soovitused on kujundatud uurimuste põhjal, kus teismelistel paluti magada lihtsalt seni, kuni nad tunnevad, et on küllalt saanud.

Eide ja tema kolleegid leidsid, et see pole päris õige metoodika, mille põhjal soovituslikke norme kujundada. Samuti võiks nende sõnul panna inimese rikkalikult kaetud laua taha istuma ja lasta tal süüa, kuni tal küll saab ja siis selle järgi kujundada üldised normid.

Oma uuringus püüdsid teadlased mõõta nii unetunde kui ka nende mõju edasisele võimekusele. Eksperimendis osales 1724 alg- ja põhikooliõpilast. Ilmnes tugev seos laste uneaja ja neile antud standardiseeritud testi täitmise võimekuses. Seejuures tuli välja, et rohkem und polnud sugugi alati parim lahendus.

Nii vajab kümneaastane laps keskmiselt 9-9,5 tundi und. 12aastasele on optimaalne uneaeg 8-8,5 tundi. 16aastastel on aga soovituslik magada umbes seitse tundi.

Teadlased möönavad siiski, et õpilaste edasijõudmises mängivad rolli mitmesugused tegurid. Teiste seas näiteks ka vanemate haritus.

Allikas: err.ee

Kasvatusteaduste dotsent: Eesti lapsevanemad ootavad enam professionaalset nõu

Posted on 15. jaan 2012

“Kui malli pole, siis mille alusel oma lapsi kasvatada?” küsib kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav retooriliselt ja selgitab ajakirjale Universitas Tartuensis, miks on Eesti lapsevanemad lapsevanemaks olemises näiteks põhjanaabritest ebakindlamad.
Praegune aeg on Kraavi sõnutsi esmakordne aastatuhandete jooksul, kus lapsi hakkavad kasvatama inimesed olukorras, mida nad ei tunne, seaduste ja reeglite järgi, mida nad ei tea, sest nad ise ei ole kunagi sellistes tingimustes elanud. Kraavi hinnangul vajaksid teadmisi perekasvatusest peale lastevanemate ka õpetajad ja hoidjad.

Vanasti said inimesed lapsekasvatamiseks vajalikud teadmised juba oma lapsepõlves, kui nägid kõrvalt, kuidas ema-isa kasvatasid nooremaid õdesid-vendi. Pere vanemad lapsed osalesid juba ise kasvatusprotsessis.

Ühiskondlikud väärtused ja hoiakud toetasid toona kehtinud kasvatusmalli. Sajandeid valitses kasvatuses kristlik diskursus (märksõnadeks armastus ja kindel kord). 20. sajandi algul astus selle asemele meditsiiniline diskursus. See tõi kodudesse varasemast enam hügieeni ja režiimi, taunis aga hellitamist ja isegi hellust. Meditsiiniline diskursus taganes sajandi keskel paljudes riikides psühholoogilise eest, jäi aga au sisse Nõukogude Liidus. Eestiski oli peaaegu sajandi lõpuni niigi vähene kasvatusalane kirjandus peamiselt meditsiinilise tagapõhjaga.

1990. aastate algus tähendas suuri muutusi Eesti perede kodukasvatuses, kadus senine selge piir lubatu ja keelatu vahel. Lapsevanematel ei olnud oma lapsepõlvest sobivat kasvatusmalli võtta, sest ümbrus muutus sedavõrd palju – elutempo kiirenes, laste kasvatamist hakati reguleerima enam seadustega, eesti keelde tõlgiti lugematu arv mitmesuguseid lastekasvatusraamatuid. Kiiresti püüti vabaneda senistest kasvatustraditsioonidest ja üle minna uuele diskursusele.

Privaatsuse kadu

Raamatupoodides leiduvasse kirjandusse suhtub Kraav kriitiliselt. “Veel 1990. aastate alguses kaeblesime, et ei ole raamatuid, ja nõukogude perioodil oli neid eriti vähe.” Varsti pärast taasiseseisvumist aga toimus läbimurre – raamatuid hakati hoogsalt tõlkima ja tõlgitakse praegugi. “Mõned neist on väga head ja mõned ei ole üldse head, aga reklaamivad end kõik.”

Lapsevanemal on keeruline teha vahet heal ja kehval raamatul, kõike ka osta ei jõua ning

“Eesti lapsevanemad on statistika järgi vähem eelinformeeritud, võrreldes näiteks soomlastega,” kinnitab Kraav.

seetõttu võib juba poodides leiduv kirjanduse valik segadusse ajada.

Kraav tunneb endiselt puudust Eesti lastekasvatusalasest kirjandusest. Tõlgitud raamatud ei arvesta ju Eesti kontekstiga. “Eesti last ei saa kasvatada nii nagu Ameerikas, isegi mitte nii nagu Soomes. Meil on oma traditsioonid ja ajalooline areng,” selgitab ta ja toob näiteks Eesti lastekasvatuse tugevuse – nn lastetoa. “Heade kommete ja viisaka käitumise õpetamist on ka praegu Eestis rohkem ja ma loodan, et see ei kao ära.”

Kasvatustegelikkuse muutumises on suur roll infoühiskonnal. Esiteks on senisest tihedamalt põimunud kodu ja töö – töine kõne või vajadus e-kirjadele vastata võib katkestada lapsega ühise pusle kokkupaneku, klotside ladumise ja usaldusliku kõneluse.

Teiseks on inimesed kaotanud infoühiskonna mõjul märgatavalt privaatsust. “Oli aeg, kus läksid koju ja panid ukse enda järel kinni, keegi ei tulnud järele. Nüüd vastad kodus telefonile ja e-kirjadele.” Inimestel on vähem võimalusi end välismaailma eest sulgeda.

Võimetus piltlikult öeldes koduuks enda järel sulgeda on Kraavi sõnutsi ka üks põhjendusi, miks lastekasvatusse puutuvad seadused on pälvinud avalikkuses nii tormilist tagasisidet.
Ometi on Kraavi hinnangul seadusi lastekasvatuse vallas tarvis, ent need peaksid käima käsikäes lapsevanemate koolitustega. Kuigi seadusi tehakse ja muudetakse usinalt, siis enese harimise võimalusi lastevanematel Eestis napib.

Kui lapsevanematel endil malli ei ole ja koolitusvõimalusi napib, mille järgi nad siis lapsi kasvatavad?
Kraavi sõnul on väidetud, et vanemad ei tahagi koolitusi, et kiires ja pingelises elutempos nad ei hooli ega jõua lapsi kasvatada. Tänapäeva lapsed olevat ka teistsugused ja raskemini kasvatatavad kui vanasti.

“Lapsed ei ole raskemini kasvatatavad kui paar põlvkonda tagasi,” vaidleb Kraav. “Ilmselt ei ole väga palju inimesi, kellel oleks õnnestunud oma lapsed kasvatada niimoodi, et üldse raskusi ei teki.” Raskusi ikka tekib, see käib lapse kasvamise juurde.

Asi ei ole ka selles, et lapsevanemad oma lastest ei hooliks. “Tegelikult hoolivad vägagi ja annavad lapse kasvatamisel oma parima ning tahavad saada abi ja toetust,” räägib Kraav. Oleks tarvis ainult natukene rohkem teadmisi, et uuenenud situatsioonides paremini toime tulla.

Vanemad väheinformeeritud

Eesti lapsevanemad on statistika järgi vähem eelinformeeritud, võrreldes näiteks soomlastega, kinnitab Kraav. “Meie väikeste laste vanematel tuli sagedamini üllatusena, et lapsed ongi sellised. «Miks mulle keegi varem ei öelnud, et lastega on nii raske?” piltlikustab ta ühe väheinformeeritud lapsevanema hüüatust.

Kasvatusteaduste dotsendi Inger Kraavi hinnangul tulenevad mitmedki kasvatuslikud probleemid sellest, et lapsed ei saa öösiti lihtsalt piisavalt magada.

Esimest korda seisab vanem silmitsi oma lapsega ega tea, mida teha, kui ilmneb nähtus nimega jonn. Siis oleks esimest korda teadmistest kasu, kui eeskuju pole võtta. Kui koolitusel räägitakse laste jonnist, on saal väikeste laste vanematest puupüsti täis. Vanemaid huvitab seegi, kuidas tulla toime lastevahelise armukadedusega.

Seega ei saa Kraavi sõnul väita, justkui vanemaid ei huvitaks iseenda harimine. Huvitab, aga võimalusi on vähe ja ainuüksi seadusloomega, näiteks nn vitsaseadusega, Eesti oma diskursust ei kujunda. Seadusloome ja koolitusvõimalused peaksid peaks kujunema seadusloome ja koolitusvõimalustega käsikäes, on Kraav kindel.

Praegu aga toimuvad koolitused kaootiliselt, napib ka pädevaid koolitajaid. Kraavi sõnutsi vajaksid koolitust ka õpetajad, kel tuleb sagedamini koostöös lapsevanematega lapsed kasvuraskustest üle aidata. Lapsevanemaid koolitab ja nõustab teiste hulgas perekasvatuse instituut, mis ühendab organisatsioone, liite ja üksikisikuid, kes soovivad tegeleda lastevanemate koolituse ja nõustamisega. Lapsevanematele on tõhusalt teavet jaganud ja koolitusi korraldanud ka Lastekaitse Liit ning paljud lapsevanemad organiseerivad ka ise väikeseid hubaseid kokkusaamisi, kus vahetavad kogemusi.

Ent Kraav on veendunud, et ka sellistel kohtumistel võiks osaleda mõni kasvatusteaduslike põhimõtetega enam kursis olev inimene, kes oskaks anda vanemate küsimustele põhjendatud vastuseid. Olgu selleks jonn, armukadedus õdede-vendade vahel, laste mälu, fantaasia, hirmud, sotsiaalne areng, agressiivsus vms.

Lapsed magavad liiga vähe

Kasvatusteaduste dotsendi Inger Kraavi hinnangul tulenevad mitmedki kasvatuslikud probleemid sellest, et lapsed ei saa öösiti lihtsalt piisavalt magada. “See, et lastel on keskendumisraskused ja et nad ei kuula sõna, on sageli seotud unevaegusega,” selgitab Kraav.

Soomes uurisid kasvatusteadlased ning psühholoogid uneaja pikkuse mõju kooliealiste laste käitumisele ja õppeedukusele ning leidsid, et kui uneaega pikendada juba poole tunni võrra, on lapsel raskusi vähem.

“Meie lapsed on nii magamata, kuna magamiseks mõeldud aeg on pea ainuke aeg, mil laps saab vanematega koos olla,” ütleb Kraav.

Autor: Sigrid Sõerunurk/Universitas Tartuensis
Allikas: www.ajakiri.ut.ee

Uuring: Unepuuduse mõju väikelapse emotsionaalsusele

Posted on 6. jaan 2012

Colorado Boulderi ülikooli teadlaste värske uuring näitab, millised on tagajärjed, kui 2-3aastasel põnnil jääb vahele kas või üksainus lõunauinak. Lõunasest unest ilma jäetud väikelapsed kogevad vähem rõõmu ja rohkem ärevust ning nende oskus probleeme lahendada väheneb, vahendab err.ee.

Uuringut juhtinud professor Monique LeBourgeois sõnul on märgid väsimusest lapse näol kergesti loetavad. Unepuuduses lapsed ei tunne põnevatest sündmustest rõõmu ning häirivatele sündmustele reageerivad nad negatiivsemalt. Professori sõnul on magamatus väikelaste puhul suureks probleemiks ning parim võimalus, kuidas tagada oma lapsele hädavajalik puhkeaeg, on vankumatult järgida lõunauinakute režiimi.

Ajakirjas Journal of Sleep Research avaldatud uuring viitab, et pikaajalised uneprobleemid jätavad jälje aju arengule ja toovad kaasa elukestvad emotsionaalsed probleemid.

Uuringu käigus filmiti piltmõistatusi lahendavate laste nägusid. Ühes lahendatavas puslemängus olid kõik lahenduseks vajalikud tükikesed olemas ja pildi lõpetamisel kogesid lapsed rõõmu ja rahulolu, kuid teisena anti lapsele lahendamiseks vale tükiga pusle, mille lahendamine tekitas lastes rohkem negatiivseid emotsioone.

Uuringu tulemused näitasid, et unepuuduse all kannatavad väikelapsed tundsid pusle õige lahenduseni jõudmisel vähem rõõmu kui lõunauinakut teinud jõnglased.

Allikas: http://teadus.err.ee/

Imikute äkksurma sündroom ehk miks ei tohi beebi kõhuli magada

Posted on 30. dets 2011

Miks ei tohi imikut kõhuli magama panna ja milline on parim magamisasend?

Emad teavad hästi, et mõni imik magab kõhuli tunduvalt paremini kui selili. Ilmselt on see tingitud mõnikord ka sellest, et nii on pisikesel gaasidega vähem probleeme. Tekib kiusatus pannagi laps kõhuli magama, sest nii magab ta kauem ja rahulikumalt. Kuid ettevaatust! Beebit ei tohi kõhuli magama jätta vähemalt tema aastaseks saamiseni! Uuringud näitavad, et selle ja veel mõnede oluliste soovituste järgimine vähendab imikute äkksurma ohtu.

Mis põhjustab imikute äkksurma ehk hällisurma?

Seda on uuritud, kuid ühest ning kindlat vastust pole teadlased suutnud anda. Imikute äkksurma esineb kõige sagedamini esimese nelja kuni kuue elukuu jooksul ning ilmselt on tegemist mitmete tegurite kokkulangemisega. Kuna beebit pole esialgu väga täpselt uuritud, võib olla tegu näiteks tema aju teatava väärarenguga, ainevahetushäiretega või südame rütmihäiretega. On ju küllalt juhtumeid, kus lapse südamehäired avastatakse alles hiljem, kui tekivad mitmesugused probleemid.

Kui selline beebi, kellel esineb mõni ülal mainitud probleemidest, on keerulises olukorras, võibki ta ootamatult surra. Keeruline olukord on beebi jaoks see, kui ta

magab kõhuli,
hingab sisse liiga palju süsihappegaasi või tubakasuitsu,
on haigestunud ülemiste hingamisteede haigusesse,
on ülekuumenenud

Aju väärareng

Beebi aju see osa, mis kontrollib und ja ärkamist, on õigesti välja arenemata. Neil beebidel puudub see kaitsemehhanism, mis ütleb, et nad on sisse hinganud liiga palju süsihappegaasi. Teisisõnu – alarmsüsteem ei tööta, umbes nii, nagu suitsuandur ei funktsioneeri, kui patarei on vahetamata.

Immuunsüsteemi häire

Neil beebidel on veres suurenenud valgeliblede ja teatud valkude hulk. Arvatakse, et mõned sellised valgud mõjutavad aju tööd ja seeläbi ka südame rütmi ja hingamist ning võivad panna beebi väga sügavasti magama.

Ainevahetuse häire

Neil beebidel puudub üks ensüüm (keskmise ahelaga acyl-CoA dehüdrogenaas) ja nad ei suuda rasvhappeid korralikult lõhustada. Nende hapete kehasse ladestumine võib põhjustada äkilise ning surmava hingamis- ja südametegevuse seiskumise.

Imikute äkksurma tuleb sagedamini ette poistel ja sotsiaalselt halvemas seisus olevates peredes.

Riskitegurid:

Beebi magab kõhuli
Magamisalus või madrats on liiga pehme
Perekonnas on juba beebi surnud imikute äkksurma sündroomi
Tuba on liiga palav või beebi on liiga soojalt riides
Beebi sündis enneaegselt või tema sünnikaal oli madal
Beebi puutub kokku sigaretisuitsuga
Ema suitsetas raseduse ajal või tarvitas narkootikume
Rasedusaegne arstlik järelevalve oli ebapiisav või hiline
Elutingimused on halvad

NB! Väga oluline. Järgi kindlasti neid soovitusi!

Riski vähendamine

Pane beebi alati selili magama. Hollandis, Ühendkuningriigis ja USAs läbi viidud uurimustele toetudes on seda noortele emadele soovitatud alates aastast 1992. Ka uuringud kinnitavad, et aina rohkem inimesi paneb beebisid magama selili ja tänu sellele on imikute äkksurma sündroom vähenenud kuni poole võrra.
Enne sünnitust: Käi rasedana regulaarselt ja varakult arstlikus kontrollis ja toitu tervislikult; ära tarvita alkoholi ega narkootikume.
Voodi: Kasuta voodis ja vankris kõva madratsit, kuhu beebi sisse ei vaju. Ära pane beebile alla ega peale pakse või kohevaid tekke ega lambanahku ja ära hoia tema magamiskohas pehmeid mänguasju ega patju.
Asend: Pane beebi alati magama selili. Et vastsündinu püsiks selili, mässi ta teki sisse, aga jäta käed vabaks, et ta neid liigutada saaks.
Temperatuur: Beebi tuba ei tohi olla palav. Hoia tuba temperatuuril, mis sulle endale paras tundub, ja ära beebit öösel liiga paksult riieta.
Käi beebiga regulaarselt arsti juures: Käi beebiga arsti juures tervisekontrollis ja vaktsineerimas.
Puhas õhk: Ära kunagi suitseta beebi juuresolekul või tema toas.
Rinnaga toitmine: Kui tahad, et beebi oleks terve ja tugev, anna talle võimaluse korral rinda.
Lase beebil kõhuli olla siis, kui teda jälgid: Las beebi veedab ärkvel olles veidi aega ka kõhuli, et ta saaks oma käe- ja õlalihaseid treenida. Pane ta tekiga põrandale või mänguaeda ja anna talle mänguasju, et tal seal põnev oleks.

Allikas: pampers.ee

Beebiga ühes voodis magamine

Posted on 12. okt 2011

Kas laps peaks magama vanematega ühes voodis

Kas laps peaks magama vanematega ühes voodis? Veel hiljuti oleks ekspertide vastus olnud kindel ei, mitte mingil juhul, kuid üha enam kuuleb vastust, et tehke nii nagu teie perele mugavam on.

Üha enam eksperte leiab, et emad peaksid toimima vastavalt oma soovile, kartmata oma last rikkuda. Jaapanis, kus peerelu väga väärtustatakse, on koos magamine täiesti loomulik. Kui vanemad magavad kahekesi ja enamik inimesi tahaksid kellegi kõrval magada, siis miks peaks laps üksinda magama?

Ekspertide sõnul on lapsega ühes voodis magamine ebatervislik, kuid tervise mõiste on väga maskuliine ja selle all mõeldakse peamiselt individuaalsust. Magamist seostatakse tihti iseseisvusega. Ühiskond pooldab iseseisvust ja paljud leiavad, et mida varem sellega algust tehakse, seda parem. Samas on üksi magamise ja iseseisvuse seos laste puhul puhtalt kultuuriline, mitte teaduslikult tõestatud. Palju usuvad, et see tagab lapsele hoopiski iseseisvuse läbi tugeva turvatunde.

Lastearstide sõnul kurdavad lapsevanemad kõige enam laste uneprobleemide üle, kuid kahjuks pole lastearstid seda piisavalt uurinud. Nii juhtubki, et tihti soovitatakse lapsel see lihtsalt välja nutta. Enamik emasid ei pea seda aga õigeks ja kui ema millessegi ei usu, siis see ka ei tööta.

Ema kehakeemia muutub vastavalt lapsele tujule ja nutule. Ta tunneb hormoonide sööstu ja suurenenud verejooksu rindadesse, mis vallandab soovi laps sülle haarata ja imetada. Nutt on lapse kaitsemehhanism, mis tagab tema vajaduste rahuldamise.

Ekspertide sõnul ei kahjusta last nutmine, vaid see, kui tema nutule ei vastata. Beebi nutule mitte reageerimine ei õpeta talle usaldust ja magamist, vaid seda, et nutmine on kommunikatsiooni osas väärtusetu. Eelkõige peaks ema juhinduma iseenda instinktidest, mitte kuulama neid inimesi, kel puudub lapsega bioloogiline suhe.

Koosmagamise vastased toovad tihti väljad mitmed probleemid:

Beebile otsa vajumine

Kui ema pole just tugevasti alkoholi või narkootikumide mõju all, on ta oma lapsest nii füüsiliselt kui vaimselt teadlik, nii et selle juhtumine on vähetõenäoline. Pealegi pole ka beebi täiesti abitu, seega kui vanem peaks talle otsa vajuma, ärkab laps tõenäoliselt üles ja hakkab nutma. Isadel ei pruugi sellist taju olla ja nad võivad last unes kogemata müksata.

Last tuleks hoida pigem ema kõrval, lükates voodi vastu seina või kinnitada sellele võre. Padjad ja tekid tuleks lapse näost eemale hoida. Last ei tohiks asetada magama diivanile, oakotile või vesivoodile. Mitte kunagi ära võta last enda kõrvale magama, kui oled tarvitanud alkoholi või rahusteid.

Abielu ja seks

Suurem osa vanematest üle maailma magab oma imikuga ühes voodis ilma igasuguste probleemideta. Ühest Rootsi uuringust selgus, et vanematega koos magav laps ei kahjustanud kuidagi mehe ja naise vahelisi suhteid ega suurendanud abielulahutuste arvu. Voodi jagamine lapsega ei tekita probleeme, kui mõlemad vanemad sellega nõus on.

Paljud vanemad on kinnitanud, et lapsega koos magamine on muutnud nende seksielu palju loomingulisemaks, sest see on sundinud otsima seksimiseks ka teisi tube peale magamistoa. Samuti on võimalik magav laps ajutiselt kasvõi teise tuppa magama tõsta.

Kas nad kunagi oma voodisse ka lähevad?

Last saab sammhaaval vanemate voodist võõrutada. Seda võib olla lihtsam teha enne 9-12 elukuud, mil eraldiolek tekitab suurt ärevust. Samuti võib see olla lihtsam teise eluaasta lõpus, mil hirm lahusoleku ees väheneb. Enamik lapsi tahab oma voodit umbes 2-3 eluaasta vahel, kuid vahel tekib lapsel vajadus vanemate tuppa tagasi minna.

Hiljem ei ole vanemate tagatav turvatunne lapsele enam nii tähtis ja terve laps võõrutab end ise. Kui igas eluetapis täidetakse kõik nende vajadused, liiguvad lapsed edasi ja saavad täiskasvanumaks.

Küsimus pole selles, millal, vaid kuidas laps oma voodiga harjub. Mõned vanemad panevad enda voodi kõrvale lapse jaoks madratsi ja tasapisi harjutades viivad lapse magama tema enda või õe/venna tuppa. Uuringud on näidanud, et alla kolme-aastased lapsed magavad paremini ühises magamistoas kui üksinda toas. Väidetavalt saavad ühes toas magavad lapsed ka paremini läbi ja tülitsevad vähem.

Vanemate kaebused

Kõige levinumad koosmagamise miinused on kriiskavad, siplevad beebid või lapsed ja aeg-ajalt esinev sülitamine ning öine voodisse pissimine. Üldiselt ollakse seda meelt, et need miinused kaaluvad plussid üles. Neid probleeme saab leevendada, hoides padja all rätikut ja asetades oma madratsile veekindla kile. Kui teie voodi pole väga suur, saab ruumi juurde teha sellega, kui nihutate tooli, diivani või pingi voodi kõrvale ja katate tekiga. Piisava ruumi korral võite voodi otsa lükata teise ühekohalise voodi.

Plussid

Koosmagamisel on mitmeid plusse, mis on paremini mõistetavad, kui õppida pisut une faase tundma. Uni jagatakse kaheks: kerge/aktiivne/REM uni ja sügav/ vaikne/ mitte-REM uni. Unenägusid näeb inimene REM une ajal. Kui inimene magab keskmiselt 8 tundi, siis sellest umbes kuus tundi magab ta rahulikult ja kaks tundi REM faasis.

Uuringud on näidanud, et REM-uni aitab ajul paremini areneda. Mida noorem inimene, seda suurema osa oma unest veedab ta REM faasis. Varajases looteeas on beebi uni peaaegu 100-protsendiliselt REM, imikul umbes 50, täiskasvanutel umbes 20 ja vanuritel 15 protsendiliselt.

Beebide unetsükkel on ka lühem. Kui täiskasvanu unetsükkel on umbes 90 minutit (REM uni esineb neli korda öö jooksul), siis imikul on see 50-60 minuti. Ärkamine on tõenäoline siis, kui toimub üleminek vaiksest unest REMi, seega imik võib suurema tõenäosusega ärgata. Beebid ja täiskasvanud jäävad ka erinevalt magama.

Kui täiskasvanud suiguvad unne kiiresti, ilma REM- und läbimata, siis imikutel esineb esmalt REM uni umbes 20 minutit ja seejärel üleminekufaas sügavasse unne. Sel ajal võivad nad kergesti ärgata. Vanemaks saades õpivad lapsed kohe sügavasse unne jääma. Mis vanuses see täpselt toimub, on väga individuaalne. Mõnedel toimub see juba kolmandal elukuul, kuid keskmiselt siiski kaheksandal kuul. Sarnased unetsüklid on koosmagamise plusside hulgas väga olulised.

Beebid magavad paremini

Tuttava inimese kõrval magamine muudab ülemineku ühest unefaasist teise sujuvamaks ja vähendab beebi ärevust. Kui ta korraks osaliselt ärkab, saab aidata tal kiiremini uinuda, enne kui ta täielikult ärkab. Vanematel lastel aitab seda teha kiindumusobjekt, näiteks kindel tekk või kaisuloom. Et beebid ei oska veel asju mõista, on neile uuesti uinumiseks vaja siiski inimest.

Ema magab paremini

Enamik vanemaid saab tõesti paremini magada lapsega koos (kui nad ükskord ära harjuvad), kuid eriti hästi mõjub see emale. Teda ei hoia ärkvel mõte, kas lapsega on kõik korras. Füüsiline lähedus loob emal ja lapsel sarnase unetsükli. Laps ärkab tavaliselt kerges unes olles ja suure tõenäosusega on samal ajal kerges unes ka ema. See võimaldab tal beebi rahulikult magama panna, ilma et tema unetsüklit märkimisväärselt häiritaks. Sügavast unest ärkamine on see, mis põhjustab väsimust. Kuna ema on sügavast unest sunnitud ärkama harvem, ei tunne ta end ka väsinuna.

Imetamine on lihtsam

Samas voodis magades saab ema beebit imetada ka ilma, et kumbki päris täiesti ärkvel oleks, selle asemel, et ema peaks karjuva lapse pärast üles tõusma ja beebi voodi juurde minema.

Prolaktiini tase tõuseb

Prolaktiin on hormoon, mida toodab ajuripats. Prolaktiini tase tõuseb magades, imetades ja puudutades. Sageli n-ö emadushormooniks nimetatud prolaktiin kutsub esile emalikku käitumist. Ühtlasti tekitab see emal puhanud tunde. Koos magamine ja imetamine suurendavad ka üksteise aktsepteerimist ja talumist. Mõnede uuringute väitel tingib prolaktiin emal ja lapsel unenägude ja unetsüklite ning ajuvõngete sarnasuse.

Lapsed magavad paremini

Koos magamine tagab lapsele tunde, et ta on kaitstud ja armastatud. Hirmu tundmiseks pole põhjust ning teise inimese kehasoojus pakub piisavalt tuge. Emaga koos magavad lapsed ärkavad harvem üles ning neil esineb vähem õudusunenägusid. Nende laste jaoks on magamine meeldiv lähedust pakkuv tegevus. Üksinda magavad lapsed (eriti kui nad seda ise ei taha), peavad seda sageli hirmutavaks eraldi olemise ajaks.

Isa plussid

Koos magamine võib lapse ja vanemate vahel luua lähedasema suhte. Olles sellega kord harjunud, tunnistavad paljud isad, et tunnevad lapsega suuremat lähedust. Ühtlasi annab see neile võimaluse lapsega koos rohkem aega veeta, sest kokkuvõttes veedavad inimesed kolmandiku oma elust magades.

Pikaajaline mõju

Koos magamine õpetab lapsele puudutuse tähtsust ja seda, et inimene pole asjadega asendatav. Lapsed, keda on imetatud ja kes vanematega koos magasid, näitavad paremini oma tundeid ja suudavad paremini sotsiaalsete protsessidega toime tulla. Vanemad on täheldanud, et sellised lapsed on ka teiste pereliikmete suhtes empaatiavõimelisemad.

Võib vähendada äkksurma tõenäosust

Imiku äkksurmasündroomi esineb kõige vähem kultuurides, kus on levinud koos magamine. Teadlased on hakanud seda teemat uurima alles hiljuti, kuid nende meelest ennetab äkksurma sensoorne kokkupuude ema ja lapse vahel. Koos magamine võimaldab emal last ka rohkem jälgida (tekki kohendades, lapse asendit muutes, teda patsutades jne), kontakt emaga tekitab beebis erutust ja tagab beebi regulaarse hingamise.

Suure tõenäosusega magab beebi koos emaga ka paremas asendis. Kehasoojuse jagamine võimaldab kontrollida hingamist. Imemine parandab enneaegsetel imikute hapnikku ligipääsu verre. Puudutused stimuleerivad hingamist, prolaktiin tõstab ema teadlikkust lapse olemasolust. Ühine magamine muudab hõlpsamaks ka imetamise, mis omakorda tugevdab lapse immuunsüsteemi.

Ole avatud erinevatele võimalustele

Koos magamine ei piirdu ainult lapse magamisega sinu voodis. Laps võib magada ka sinu voodi vastu asetatud lahtise küljega hällis või beebivoodis. Vanema lapse puhul võib selleks olla väiksem voodi. Mõned perekonnad katavad terve magamistoa põranda madratsiga ja magavad külg-külje kõrval põrandal. Samuti võib laps magada koos teiega vaid mingi osa öö jooksul.

Mõned vanemad toovad lapse oma voodisse alles siis, kui ta esimest korda öösel ärkab, samas kui teised lasevad lapsel enda juures uinuda ja viivad ta seejärel oma voodisse. Mõni istub lapse uinumiseni lapse voodi kõrval. Koos magamise puhul on oluline tunnetada konkreetse lapse vajadusi, mitte lähtuda pimesi ühiskonnas kehtivatest normidest. Samuti tuleb meeles pidada, et tegemist ei ole igavese harjumusega. Kui üks variant ei sobi, saab alati proovida teisi võimalusi.

Ma ei taha, et laps minu kõrval magaks

Enda tunnetega arvestamine pole sugugi isekas. Kui tunned, et vajad uneaega oma abielu jaoks ja energia taastamiseks, toimi täpselt nii, nagu soovid, kui see sinust parema lapsevanema teeb. Üheks võimaluseks on laps hommikul enda voodisse tuua ja üheskoos natukene kaisutada. Teiseks võimaluseks on istuda lapse voodi kõrval, kuni ta uinub. Ajapikku tuleks tooli nihutada voodist aina kaugemale ja lõpuks tema toast välja. Kõige parem magamise variant on aga ikkagi see, mis võimaldab kõigil välja puhata ja tagab kõigile pereliikmetele hea tunde.

Allikas: iVillage.com

Millises asendis peaks imik magama?

Posted on 12. okt 2011

Kergelt külili on lapsel turvaline magada. Foto: Dreamstime / Doconnell

Ükski kolmest magamis- asendist – külili, kõhuli ja selili – ei ole riskivaba, ent turvalisimad on ämmaemandate sõnul kergelt külili- või selili-asendid.

„Paljude arvestatavate uuringutega Euroopas ja USAs on tõestatud, et imikut ei tohiks kõhuli magama panna, äkksurmasündroom on seotud kõhuli magamisega,“ märkis Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendi Siiri Põllumaa ja lisas, et nii ei soovitata magama panna kuni 1-aastast last.

Imikut, kes end veel ise pööra (esimesel paaril kuul), soovitavad ämmaemandad magama panna kas veidi külili, et vältida toidutagasiheite sattumist hingamisteedesse või päris selili.

Kui laps hakkab end ümber keerama (umbes 3-4 kuuselt) ning end läbi une kõhuli rullib, soovitab Põllumaa lapse tagasi keerata. Vanem kui aastane laps võtab juba ise sisse kõige mugavama magamisasendi ning selle pärast pole vaja enam muretseda.

Krooksud välja!

Külilimagamise soovituse peamine argument on vältida toidutagasiheite võimalikku sattumist hingamisteedesse, mistõttu võib laps lämbuda. Külili olles on aga hingamisteed vabad ning õhuga tagasi tulnud toit ei saa hingamist takistada.

Toidu tagasiheitmine on iga lapse puhul individuaalne. „Sõltub sellest, kui hästi toiduga allaneelatud õhk krooksudena välja tuleb,“ selgitas ämmaemand. Söömisharjumused on igal lapsel erinevad ja sõltuvad imemiskiirusest, -tehnikast, piima pealevoolust jms. Mõni laps ahmib piimaga palju õhku, kuid krooksud tulevad hästi välja, teisel mitte, kolmas sööb üldse rahulikult.

Krooksude väljutamiseks soovitab Põllumaa emadel laps ikka õlale panna või lihtsalt püstises asendis hoida. Mida aga teha siis, kui laps jääb rinna otsas magama? „See ei takista last õlale tõstmast,“ vastas Põllumaa. Kui lapsele meeldib rinna otsas uinuda, võib talle pärast krooksutamist seda mõnu pakkuda ning siis oma voodisse tõsta.

Meeles tuleb hoida sedagi, et magamiskülgesid tuleb regulaarselt vahetada, muidu võib lapse kukal n-ö lapikuks muutuda.

Külili magades suureneb paraku oht, et laps veereb läbi une kõhuli. Ehk seetõttu soovitavad näiteks USA lastearstid last ainult selili magama panna.

Ameerikas peljatakse põhjendatult imikute äkksurma ohtu. Põllumaa nendib, et külili magades on kõhuli veeremise oht olemas, kuid seda on võimalik vältida.

Lapse turvatunne

Põllumaa soovitab kergelt külili magavale lapsele selja taha toeks rullikeeratud teki panna. Tekk peaks ulatuma lapse peast jalgadeni, sest nii on imikule tagatud turvalisem tunne.

Üldiselt tulebki Põllumaa sõnul jälgida, kuidas laps end magades kindlamalt tunneb. „Mida väiksem vastsündinu, seda turvalisemalt ta end tunneb, kui tekk on ümber – ehk meenutab see talle kaitsvaid emakaseinu,“ tõi ta näite.

Seega on lisaks magamisasendile oluline ka see, kui pehme või kõva on madrats, mis on voodis veel peale voodiriiete, kui soe või külm on tuba, kas voodis on lisaks lambanahk, mis on lapsel magades seljas, kas lapsele meeldib magada käed-jalad teki alt väljas või tugevasti kookonisse mässituna jne.

Turvalisuse huvides peetakse väga oluliseks, et lapse voodi madrats oleks mõõdukalt kõva, voodis ei oleks magamise ajal pehmeid mänguasju, patju ja muud sellist, et lapse pea oleks magades vaba ja ei oleks ülekuumenemise ohtu.

Sama oluline on, kas tegu on ema esiklapsega või mitte. Mitmekordsed emad teavad üldjuhul, mis on toidutagasiheide, oskavad sellistel puhkudel käituda ning usaldavad endid ja oma vastsündinut rohkem.

Esmakordsetel emadel soovitab Põllumaa eelkõige lapse söömist jälgida, krooksud välja lasta ning ta magamiseks voodisse kergelt külili või selili panna.

Sigrid Sõerunurk

Kui suur on vastsündinu tegelik unevajadus

Posted on 22. sept 2011

Magav vastsündinu. Foto: Dreamstime / Doconnell

Uni – või selle puudumine – on ilmselt üks enim arutletud lastekasvatamist puudutavaid teemasid. Värsked vanemad saavad selle tähtsusest aru esimeste nädalate jooksul.

Esimesed kuus kuud
6 kuni 12 kuud

Vastsündinu une kvaliteet ja kvantiteet mõjutab terve perekonna heaolu – just see eristab rõõmsaid, närvilisi ning elavaid surnuid meenutavaid vanemaid.

Kuidas siis panna laps magama ilma nutu, karjete, palvete ja ignoreerimiseta? Kuidas peaksid käituma, kui sind keset ööd üles aetakse? Ja kui palju peaks su laps üldse magama? Kõik see sõltub lapse vanusest.

Graafikud, mis seavad lapse unevajaduse vastavusse vanusega, panevad asjatult muretsema, sest need ei arvesta lapse individuaalseid erinevusi. Need on vaid keskmised numbrid, mis põhinevad suure hulga laste analüüsimisel saadud tulemustel.

Kindlat võlunumbrit iga vanusegrupi jaoks ei ole olemas. Kaheaastane Maarja võib magada õhtul 8-st hommikul 8-ni, samas kui kahe-aastane Joosep, kes magab kella õhtul 10-st hommikul kella 5-ni, on sama puhanud. Kuid lapse heaolu seisukohalt on uni siiski väga oluline. Seos lapse unevaeguse ja käitumise vahel pole alati märgatav. Kui täiskasvanud on väsinuna pahurad ja jõuetud, siis lapsed muutuvad hüperaktiivseteks, hakkavad vastu vaidlema ja nende tujud kõiguvad ühest äärmusest teise.

Enamike laste unevajadus langeb kokku nende vanusegrupile soovitatud unetundide arvuga, kuid iga laps on erinev isiksus temale vastava unevajadusega.

Esimesed kuus kuud

Vastsündinute jaoks kindel uneretsept puudub, sest nende sisemine kell pole veel paigas. Üldjuhul magavad või tukastavad nad päevas 16-20 tundi, mis on jagatud võrdselt öö ja päeva vahel.

Esimeste nädalate jooksul peaks, kui vastsündinu kaalutõus pole veel ühtlustunud, teda iga 3-4 tunni tagant üles äratama. Pärast seda on normaalne, kui laps magab pikemat aega järjest. Kuid lootusi ei tasu liiga kõrgele ajada – enamik imikuid ei suuda pikka aega järjest magada, sest neil läheb enne kõht tühjaks.

Kõige pikemalt magavad vastsündinud järjest 4-5 tundi – umbes nii kaua suudavad nad söömata vastu pidada. Pärast pikemat uinakut on vastsündinud päeva jooksul tõenäoliselt veelgi näljasemad ning võivad seega ka sagedamini tissi või pudelit nõuda.

Just siis kui vanemad on lapse unerütmiga ära harjunud, hakkab tita uneaeg liikuma öö peale. Kolmekuune laps magab päeval keskmiselt 5 tundi ja öösel 10 tundi, seda ühe-kahe ärkamisega. Ligi 90 protsenti beebidest magab öö läbi, s.o 6-8 tundi järjest.

Oluline on meelde jätta, et lapsed pole sugugi alati ärkvel, kuigi nii võib tunduda, sest kerge uinaku ajal võivad nad nutta ja igasuguseid hääli teha. Isegi öösel ärgates võib see olla vaid paariks minutiks ning peagi jäävad nad ise uuesti magama. Laps võiks õppida juba varakult ise uinuma, nii et võid lasta tal rahus veidi aega nutta.

Reageerima peaks siis, kui alla kuuekuune laps nutab mitu minutit järjest. Kontrolli ega ebamugavust ei põhjusta nälg, märg mähe, külm või koguni haigus. Kuid öised rutiinsed ärkamised söötmiseks ja mähkmete vahetamiseks peaksid olema nii kiired ja vaiksed kui võimalik. Vältides rääkimist, mängimist ja tulede põlema panemist annad lapsele mõista, et öö on magamiseks. Selle õpetamine on vajalik, sest kuni lapse vajadused pole rahuldatud, ei hooli ta ka kellaajast.

Ideaalis peaksid beebi hälli panema enne kui ta uinuda jõuab. Lihtsa voodirutiiniga alustamiseks ei ole sugugi vara. Siinkohal on abiks rahustavad tegevused, mida tuleks teha igal õhtul samas järjekorras. Beebi hakkab neid magamisega seostama. Rutiin on suureks abiks, kui soovid, et laps keset ööd ärgates iseseisvalt uinuda oskaks.

6 kuni 12 kuud

Kuue kuu vanusena võib imik päeval tukastada ligi 3 tundi ja öösel magada 11 tundi. See on sobiv aeg muuta oma harjumust reageerida imiku öistele ärkamistele ja nutmistele.

Selles vanuses võid anda lapsele 5 minutit maharahunemiseks ning uinumiseks. Kui seda ei juhtu, võid rahustada teda ilma sülle võtmata (räägi rahulikult, masseeri tema selga), ning lahkuda – välja arvatud siis, kui lapsel tundub tõesti midagi viga olevat. Kui laps on haige, tuleb ta sülle võtta ja teda rahustada. Kui laps on terve, aga nutab ikkagi, võid oodata veidi kauem kui 5 minutit ning minna teda hetkeks kontrollima.

Mitme päeva möödudes peaks lapsel olema lihtsam ise uinuda. Kui su kuuekuune tita ärkab igal öösel ikkagi 5-6 korda, konsulteeri oma arstiga.

6. ja 12. elukuu vahel võib emast-isast eemalolek mõnedele lastele öiseid ärevushoogusid kaasa tuua, mis võivad neid öö jooksul üles ärata. Kuid esimese eluaastani kehtib ärkamise kohta ikka üks ja sama reegel: ära võta teda sülle, ära laula, räägi, mängi ega toida teda. Need tegevused sunnivad ta varsti uuesti ärkama.

Kui laps ärkab öösel nuttes, võid igaks juhuks kontrollida ega tegu pole haiguse või märja mähkmega. Võid teda armastavalt seljale või kõhule patsutada. Ka sõrme või luti imemine võib aidata selles vanuses beebidel rahuneda ja ennast koguda. Kui ta aga nutmist ei lõpeta, käi teda mõneminutiliste vahedega jälle vaatamas.

Uneaja rituaali loomine

Siin on mõned nipid, mis aitavad lapsel hästi uinuda.

Anna talle kindlasti aega maha rahuneda.
Pea kinni kindlast magamamineku ajast, teavita last pool tundi ja 10 minutit enne õiget aega.
Luba lapsel endal valida pidžaama ja kaisuloom.
Võid panna mängima rahuliku muusika.
Ära anna lapsele uinumiseks pudelit (piima, kunstpiima või muu suhkrut sisaldava joogiga). Piim kipub kogunema suhu, põhjustades tõsist nn lutipudeli kaariest.
Kaisutamine enne uinumist annab lapsele kindlustunde.

Hea magaja kasvatamiseks kindel retsept puudub, kuid iga lapsevanem peaks teadma, et enamik lapsi suudab hästi magada. Ainsaks edukuse võtmeks on tervislike magamisharjumuste väljakujundamine juba varajases eas.

Allikas: www.kidshealth.org

Nipid, mis magamamineku lihtsamaks muudavad

Posted on 16. sept 2011

Õhtune aeg on lõõgastumiseks

Väga oluline on, et lapsel kujuneks välja õige unerutiin. Kindlal ajal magamaminek ja uinumist soodustavad tegevused on olulised rahuliku une tagamisel.

Jälgi, mida lapsele süüa ja juua annad

Suured õhtusöögid enne uinumist võivad raskendada lapse uinumist. Anna aega organismile seedimiseks enne uinumist.

Ära paku lapsele ennem magama jäämist maiustusi, samuti kofeiini sisaldavaid tooteid vähemalt 6 tundi enne uinumist.

Rahu ja vaikus

Väldi aktiivsust pärast õhtusööki. Õhtu ei ole aeg aktiivseks mänguks ega müramiseks.

Õhtune aeg on lõõgastumiseks, laulude laulmiseks, muusika kuulamiseks ja päevasündmuste üle arutlemiseks.

Teavita varakult

Anna lapsele varakult teada magamaminekust, olgu selleni kas 5-minutit või tund aega. See õpetab last aega hindama ja lõpetama käimasolevad tegevused õigeaegselt.

Muuda lapse tuba mõnusaks

Sinu lapse tuba peaks olema koht , kus ta tunneb end turvaliselt, rõõmsalt ning vabalt ehk koht, kus ta tahab aega veeta. Temperatuur toas peaks olema mõnus, mitte liiga soe ega liiga jahe. Tema riided ja tekid peaksid võimaldama mugavat liikumist.

Ei televiisorile ja arvutile lapse toas

Uuringud on näidanud, et lapsed kelle toas asub elektroonika (televiisor, arvuti), magavad halvemini kui lapsed , kelle toas neid ei ole. See võib tuleneda ka sellest, et lapsed näksivad televiisori ees ka rohkem maiustusi, mis ei lase õigeaegselt uinuda.

Parim lahendus on elektroonilised seadmed toast eemaldada, kui see ei ole võimalik siis peaks kehtestama ranged ajalised reeglid.

Seadista uneaja rutiin

Loo rutiin, mis oleks lapsele nauditav ning assotsieeruv uneajaga. See võiks olla igal õhtul ühtne aeg (näiteks 20-30 minutit) ning võiks sisaldada toiminguid, mis on teie ja lapse jaoks oluline (vannitamine, õhtujutt, kallistamine, tulede kustutamine,head- ööd soovimine).

Rahustav raamat on ideaalne viis tekitada mõnusat naudingut teis mõlemas ennem uinumist.

Allikas: Parents.com

Magamaminek ilma vastupanuta

Posted on 12. sept 2011

Magamaminek ei pea olema sõda. Foto: Dreamstime / Pauline Breijer

„Jakob, uneaeg on käes!“ „EI!“ vastab kahe-aastane Jakob mängutoas ringi joostes. Ema jookseb lapse järel ja anub, “Uneaeg on käes, kullakene. Tule nüüd!”
“Ei, emme, ei!” kriiskab Jakob kui ema ta sülle haarab.

Poiss tõmbab keha vibusse ning hakkab jalgadega siplema, eesmärgiks end tugevast haardest vabastada. Vabaduse eest võideldes lööb poiss kogemata oma ema.

“Lõpeta! Sa lähed magama ja KOHE!” teatab ema, laskmata end lapse vastupanust häirida. Kui mõnevõrra läbikolgitud ja viimase piirini viidud ema last riietama asub, hakkab Jakob valjul häälel nutma. Taoline emotsionaalne ja füüsiline võimuvõitlus jätkub kogu Jakobi vanniskäigu, pidžaama selgapaneku ja hammaste pesemise jooksul ning lõpeb ootamatult õhtumusiga.

Väsinud ja tülpinud, siirdub ema trepist alla, lootuses natukene üksi olla kui ta kuuleb: “Emmeee, tahan juua! Tahan pissile!” Tundes väikesi süümepiinu, kuid ka kerget viha, ruttab ema kiirelt soovitud joogipudeliga ja teeb lapsega kiire käigu vannituppa. Ta paneb poisi voodisse ja ütleb rahulikult “Nüüd ei ühtegi sõna enam. Head ööd!”. Jakob tõmbab end teki all kerra ja nutab patja, ema vaatab telerit ning teda vaevavad süümepiinad ning väsimus.

Vaadakem juhtunut nüüd läbi lapse – antud juhul Jakobi – silmade. Meie kui vanemad olema harjunud vaatama asju läbi “täiskasvanu silmade” ning kaotame võime mõista lapse seisukohta.

Kujuta ette, et loed parasjagu tõeliselt head raamatut kui su kaasa ütleb, “Nüüd on uneaeg.” Hoolimata vastusest “Ei, ma pole veel lõpetanud”, aidatakse sind vastu tahtmist trepist üles, võetakse riidest lahti ja sunnitakse vannituppa pesema. Mõtle, mida võiksid tunda. Kas tunned, et sind ei austata, et su õigusi rikutakse, oled sa vihane, alahinnatud või kontrollile allutatud? Võibolla mõtled “Jah, aga kaheaastane ei tunne niimoodi – olukord ei ole samasugune, tema pole täiskasvanud, ja pealegi, mina olen lapsevanem.”

Tõsi, laps ei ole veel täiskasvanu. Kuid ta ON siiski inimene, tal on tunded ning ta on läbimas olulist kasvuetappi, mil ta püüdleb iseseisvuse poole ning püüab katsetada, mis tunne on oma soove väljendada ja teised neid austama panna. See on tema esimene samm isiksuseks kasvamisel – ta eraldub vanematest ning avastab oma võimed.

Tihtilugu pole probleem üldse magamaminekus, ta võibki olla väsinud ja valmis minema. Kuid käsk seda kindlal ajal teha tekitab tunde, et teda kontrollitakse. Kas pole tõsi, et kui saame käsu midagi teha, käitume me täiskasvanutena tegelikult samamoodi? Probleem tuleb sellest, et tahame end kontrollida. Antud situatsioonis tundis Jakob, et teda ei mõisteta ning see suurendas vastuhakku. Ning mida enam ema Jakobi üle domineerib, seda enam tunneb poiss, et teda ei armastata ja et ta tõugatakse eemale. Ema tunneb end enam-vähem samamoodi.

Magamaminek võib nii lapse kui vanema jaoks olla eriline aeg, sest meile on omane vajadus enne magamaminekut tunnetada lähedust. Tihti aga juhtub, et vanemad on end päeva jooksul viimseni ära väsitanud ja nad ei jõua ära oodata, millal laps voodisse saab, et siis natukene endale aega leida. See võib tekitada lapses tunde justkui vanemad tahaksid temast lahti saada. Meie uneaja võimuvõitluses väljendab Jakob oma vajadust läheduse järele joogi ja pissile tahtmise vajadusega, mis aga põhjustab tema ja ema vahel veelgi suuremat pinget ning kokkuvõttes tunnevad mõlemad end tõrjutuna ning solvatuna.

Niisiis mõtle: Mida Jakob meie loos tahtis? Veelgi enam, mida sinu laps tahab?

Teadvustada oma iseseisvust või end kui indiviidi
Tunda lähedust ja sidet oma vanemaga
Tunda, et ta kontrollib kõike endaga seonduvat
Tunda, et teda kuulatakse ja austatakse

Kuidas saad sina kui lapsevanem tagada oma lapsele need vajadused ning ta sellest hoolimata õigel ajal magama panna?

1. Austa iseenda vajadusi. Et sa ei tunneks end lapse uneajaks kurnatuna ja ärritatuna, püüa enda jaoks päeva jooksul aega leida. Säti oma lapse magamamineku kellaaeg sellisele ajale, mis võimaldab pärast seda sulle üksioleku ja/või partneriga kahekesi oleku aega.

2. Kui võimalik, korralda nii, et magamamineku rituaalis osaleksid mõlemad vanemad, sest see muudab lapse magamapaneku pigem lõbusaks kui koormavaks. Vältimaks stressi ja puiklemist, alusta magamamineku rituaaliga 45 minutit kuni tund enne lapse õiget uneaega. See peaks olema rahunemise aeg, mil tuleks vältida last ergutavaid tegevusi (ringijooksmine, kõditamine jms).

3. Austa tema ajataju ning teata talle, et 15 minuti pärast on uneaeg. See annab talle võimaluse oma pooleliolevad tegevused enne õiget uneaega ära lõpetada.

4. Käskimise asemel paku talle valikuvõimalust. See tekitab temas tunde, et ta kontrollib toimuvat. Näiteks: “Kas tahad, et mina aitaks sind või tahad hoopis issit?” või “Kas tahad täna sinist või punast pidžaamat?” või “Kas tahad kaissu oma gorillat või kutsat?”

5. Loo magamaminemise rituaal oma lapse nõu ja abiga. Näiteks loe talle muinasjuttu, kallistage, anna talle musitamiseks kolm mänguasja ning lahku toast mõnd laulu ümisedes. Eriti oluline on rutiin ühe kuni kaheaastaste jaoks. Rutiin – tegevuste kindel järjekord või sama laul – on oluline turvatunde loomiseks.

6. Saavuta lähedus. Näiteks:

Räägi temaga juba olnud asjadest, näiteks küsi, kas ta mäletab, kuidas koos matkamas käisite ja rebane teie toidu ära sõi või kas ta mäletab, kuidas talle väikse beebina meeldis, kui tema kõhtu silitati.
Kuula oma lapse päevamuljeid.
Tooge kumbki välja kolm asja, mis teile üksteise juures meeldib. Alusta alati ühtmoodi ning lõpeta mõne konkreetse asjaga. Näiteks, “Mulle meeldis see, kuidas sa täna aitasid mul oma raamatud ära panna”, või “Mulle meeldis see, kuidas sinu laulmine mu tuju heaks teeb”.

7. Et oma lapse kohta rohkem õppida, küsi talt küsimusi:
“Mis oli kõige parem asi, mis sinuga täna juhtus?”
“Mis oli kõige halvem asi, mis sinuga täna juhtus?”
“Mis oli kõige tobedam asi, mis sinuga täna juhtus?”

8. Mõned lapsed muutuvad jutukamaks, kui tuli ära kustutada. Püüa välja uurida, mis aitab sinu lapsel kõige paremini ja avatult suhelda.

9. Kui magamaminemise rituaal on lõpetatud, lahku lapse toast. Selgita lapsele kohe alguses, et uneaeg on püha ja pärast head ööd soovimist sa temaga enam ei räägi. Mitte-rääkimine on väga oluline, sest laps pöörab rohkem tähelepanu sinu tegudele kui sõnadele. Kui jätkad temaga vestlust, alustab ta järgmine kord magamamineku pärast palju tõenäolisemalt verbaalset sõnasõda. Kui avastad end ütlemast “Kas sa ei kuulnud, mis ma ütlesid? Käskisin sul voodisse jääda ja ma ütlesin, et rohkem ma ei räägi!”, lõpeta rääkimine ja vii laps kenasti voodisse tagasi. Kuna lapsed kipuvad vanemaid algul proovile panema, võib juhtuda, et pead teda mitu korda tagasi voodisse viima. Kuid mida aeg edasi, seda meeldivamaks muutub magamaminek nii sulle kui lapsele.

Allikas: familyinsight.com

Laps kasvab vanemaid hirmutavatest unehäiretest välja

Posted on 12. sept 2011

Uneprobleemidest aitab vabaneda unehügieen

Kui laps ärkab öösel nuttes üles, ei taha õhtul kuidagi magama minna või on hommikul ärgates ütlemata tusane, on ilmselt iga lapsevanem mõelnud, kuidas neist unehäiretest vabaks saada.

Ette rutates olgu öeldud, et reeglina ei ole lapse uneprobleemide vastu ravimit, kuna tegu ei ole haigusega. Laste unehäired on enamasti arengulised ning ajapikku kasvavad lapsed neist välja. Kliinilise lastepsühholoogi Külli Muugi sõnul on laste unehäired täiskasvanute omadest erinevad, kuna lapse uneprobleemide üle ei kurda mitte patsient ise, vaid tema vanemad.

Unehäired klassifitseeritakse orgaanilisteks ja mitteorgaanilisteks, lastel esineb enamasti viimast. „See tähendab, et iseenesest on nad terved, ei ole ajukahjustust,“ selgitas Muug.
Mingit tüüpi uneprobleeme esineb 20-25 protsendil lastest vanuses 1–5 aastat.

Puuduliku une mõjul võib laps olla päeval tujutu ja ärritunud, tähelepanematu, õppimisega kimpus, hüperaktiivne ja sõnakuulmatu. Lapse puudulik uni võib mõjutada tervet peret – vanemad on stressis, abielu raskustes, millele võivad kaasneda sotsiaalsed probleemid.

Psühholoogi sõnul on lapse hea une tagamiseks vajalik eelkõige magamamineku rutiin, näiteks hambapesu, pidžaama selgapanek, ema-isaga kallistamine, muinasjutu ettelugemine või laulmine, head ööd soovimine. Õhtuste rituaalide puudumine pikendab uinumise aega.

Uneprobleemid võivad olla tingitud ka üleväsimusest, liiga kirevatest päevasündmustest või sellest, kui voodisse saatmine on karistus halva käitumise eest. Oluline on, et üleväsinud laps saaks oma päevasündmustest kellelegi rääkida. Kindlasti avaldavad mõju ka vanemate endi väsimus, mis muudab nad närviliseks ja ärritunuks.


	Lapse hea une tagamiseks on vajalik magamamineku rutiin. Õhtuste rituaalide puudumine pikendab uinumise aega.

Sama oluline nagu õhtused tegevused, on ka hommikused. Psühholoog soovitab vanematel ärgata pool tundi enne last ja end valmis seada. Enamik lapsi vajab ka ärkamisrituaali, et päeva heatujulisena alustada (veidi kallistamist, laulmist või mõnd muinasjuttu).

Millest on põhjustatud laste unehäired?
Arengust. Magades on aeglase ja kiire une faasid ning lapsel ei ole need veel nii küpsed. Enamus vanemaid, kes oma imikutega psühholoogi poole pöörduvad, räägivad, et õhtul jääb laps umbes kell 9 magama, magab 1–2 tundi ja siis ärkab üles. Ta näeb kiire une faasis halba und või pissib alla ja kiire une faasis on inimene kergemini äratatav.

See ei ole mingi haigus, mida ravida, see on arenguline nähtus. Täiskasvanute unerohud on sellised, mis õhtul uinutavad, muudavad une struktuuri, aga kiirelt aeglase unefaasile ülemineku hõlbustamiseks ei ole ravimeid.

Kui vanalt võivad tulla lapsel unehäired?
Need võivad olla algusest peale. Sellepärast oleks lapse vanemale vaja võrgustikku, et oleks veel mõni inimene, kes aitaks last magama panna. Tean tuttavaid, kes tulevad õhtul peole, aga näiteks kell 10 peavad minema korraks koju last magama panema, sest laps ei jää kellegi teisega magama. Sel inimesel endal oleks natuke lihtsam, kui laps jääks ka teiste inimestega magama.

Rituaalid on ju head?
Need on head, aga vahest peaks neid rituaale tegema ka teine lapsevanem.

Miks ärkab väikelaps mõnikord keset ööd üles, olles segaduses või isegi paanikas?
See toimub kiire une faasis. Ega meie ei tea, mida ta unes näeb, sest ta ei räägi seda. Kui te suudaksite meenutada oma täna öösel kiire une faasis nähtud unenägusid, siis osa neist on jabura sisuga. Mõnikord ärkate nende peale ka üles, kuid need ei hirmuta teid. Väike laps aga ei oska oma unenägusid analüüsida. Ta võib unes näha päevasündmusi, mis ei pruugi olla seotud hirmudega, need võivad olla ükskõik, millised emotsionaalsed sündmused.

Kuidas lapsevanem öösel ärkava paanikas lapsega peaks käituma?
Laps tuleb lihtsalt maha rahustada, igal juhul mitte süüa anda, kui, siis vett juua, aga kindlasti mitte magusaid jooke. Laps tuleks panna oma voodisse. Teine lapse magamisega seotud probleem, millega psühholoogi poole pöördutakse, on see, et laps on 5–6 aastane ja magab veel ema-isa vahel. Kuna ta oli algusest peale rahutu, oli teda lihtsam enda kõrval magama kussutada. Nii võibki juhtuda, et laps on 6-aastane, aga keeldub oma voodis magamast, sest tema jaoks on ema-isa voodi turvaline.

Iseenesest ei ole vanemate voodis magamine halb, aga kui laps on 7–8 aastane ja ikka keeldub oma voodisse minemast, on see juba halb. Seega on lapse magamise koht teema, millega tuleks tegeleda algusest peale ehk panna laps eraldi voodisse magama.


	Ühelgi ravimil ei ole ravimiameti poolt näidustust laste unehäirete raviks. Enamaltjaolt saab kõik unehügieeniga korda.

Samas on see ka kultuuri küsimus. Osa kultuuride esindajad kannavad lapsi kotiga kõhu peal või seljas ning emad magavad lastega ühes voodis. Meie kultuuris lükatakse last käruga enda ees.

Mõned väikelapsed oskavad ka kirjeldada, mida nad unes nägid, kust tulevad näiteks usside, putukate vms hirmud, kui last nendega hirmutatud ei ole?
Need on arhailised, loodusest tulenevad hirmud. Kuigi nende hirmude allikaid meid ümbritsevas keskkonnas võib-olla niipalju enam ei ole, siis midagi on inimloomusesse jäänud. Võib ka nii olla, et lapsele on öeldud, et ära puutu seda, see võib sulle haiget teha ning laps näeb siiski unes, nagu puutuks. See hirm läheb üle.

Peale selle on meie kasvatusstiil autoritaarne, hirmutamine on üks „toredamaid“ võtteid, mida mõnikord kasutatakse. Hirmutamise tagajärjel võib laps öösel midagi ebameeldivat unes näha, või tunneb ise, et ei olnud nii korralik ja tubli. Ma olen lapsevanematele soovitanud toredat „Kollide kompanii“ multifilmi, kus näeb, et kollid võivad head ka teha.

Mida soovitate vanematel teha, kui laps unes kõnnib või räägib?
Peamine asi on lapsevanemat toetav võrgustik. Kui lapsevanem on ise väsinud, peaks tal olema võimalus end välja puhata.

Olulised on magamisrituaalid ja unehügieen – et tuba poleks väga soe; et voodis oleks mõnus ja pehme; et enne voodisseminekut ei oleks liiga palju vedelikku joodud, sest pissihäda võib öösel üles ajada; et enne magamaminekut ei oleks väga suuri emotsionaalseid üleelamisi; et magamaminek ei oleks ainult üks karjumine ja tagaajamine, et kas sa paned pidžaama selga, kas sa lähed hambaid pesema; võiks olla muinasjutu lugemine või kasseti pealt kuulamine jne. Enne magamaminekut peaks olema häälestatus heaks uneks. Aidata võivad ka kergemad rahustid nagu palderjan ja meliss. Aga kui laps joob selle tassi teed ära, tahab ta öösel pissile. See on ka kahe otsaga asi, aga võib mingil määral aidata.

Mitte ühelgi ravimil ei ole ravimiameti poolt näidustust laste unehäirete raviks. On olemas kangemad psühhofarmakonid, aga nende määramine on juba psühhiaatri või neuroloogi otsus, et see laps vajab uinutavat ravimit. Enamaltjaolt saab kõik unehügieeniga paika või vähemalt tuleks vanematel see periood ära kannatada, et ei hakataks lapsele kohe kangeid ravimeid andma. Laste unehäired on arengulised ja lähevad üle.

Algklassilastel võib olla veel unes käimist ja rääkimist ning neid uuritakse üldjuhul siis, kui jääb mulje, et tegemist võib olla mingite hoogudega. Näiteks langetõve hood võivad tõmbluste või krampide asemel kaasa tuua hoopis imelikke käitumisi või unenägusid.

Kui laps õpib oma kogemusi seedima, lähevad ka uneprobleemid üle?
Jah. Täiskasvanute unehäired on teist laadi ja tingitud näiteks ületöötamisest, eriti tublidel ärimeestel. Laste unehäired on erilised selles mõttes, et lapsed ise ei kurda mitte midagi. Ja ma ei ole kuulnud ühtegi täiskasvanut kurtmas, et juba lapsena magasin ma halvasti.

Loe ka:
„Beebiga ühes voodis magamine“

„Aita lapsel öistest hirmudest võitu saada“

Sigrid Sõerunurk

Aita lapsel öistest hirmudest võitu saada

Posted on 12. sept 2011

Öised hirmud kaovad ajapikku. Foto: Dreamstime

Hirm pimeduse ees on laste seas üsna levinud. Laps võib pimedas täiesti normaalselt magada, kuid ühe ööl hakkab kartma. Mõned keelduvad ka lasteaias pimedamas või vaikses ruumis tukastamast.

Eksperdid väidavad, et mõnel lapsel on loomu poolest kalduvus öistele hirmudele; teise puhul võib põhjuseks olla mingi kogemus, mis tekitab uut hirmu ja väljendub lõpuks pimedakartuses. Niisiis, mida teha?

Nii vanemad kui lapsehoidja peaksid mõlemad jälgima hiljutisi muutusi lapse elukeskkonnas ning meelde tuletama, ega mõni konkreetne sündmus ei või lapse hirmudele põhjust anda. Olete ehk hiljuti kolinud? On lisandunud uusi pereliikmeid või keegi lahkunud? Kas lapse eest hoolitseb uus inimene? Või on tehtud muudatusi tema päevakavas? Kui taolised muutused on aset leidnud, võib laps vajada nendega kohanemiseks veidi lisaaega.

Lapsed on väga tundlikud selles osas, mida nad telekast näevad või raamatust loevad, seega peaks kaaluma iga hirmutavat juttu või saadet (paljud multikad sisaldavad kurikaelu, mõnede laste jaoks on hirmutavad isegi klounid või superkangelased). Kui olete välistanud ülal loetletud hirmu põhjused, kuid lapse pimedakartus püsib, võiksid mõelda alljärgnevale:

Väldi õrritavaid või hirmu provotseerivaid nalju. Ära kunagi räägi lapsega hirmutundest. See täiskasvanulik eripära võib lapse hirmu suurendada ning ühtlasi mõjutada usaldust vanemasse.
Ole hirmu tundva lapsega kannatlik ja hooliv. Ära kunagi pahanda lapsega tema hirmude pärast, ükskõik kui väikesed need ka poleks. Peaksid püüdma olukorda lahendada, mitte seda ignoreerida ega eirata.
Loo kaitsja, „kollipeletaja“ vms, mis aitaks lapsel hirmude vastu kaitset leida. Olgu selleks spetsiaalne superkangelase mänguasi, vedelik (näiteks pritsitavas pudelis vesi), või taskulamp padja kõrvalt, et ta saaks tule iga kell põlema panna. Proovige leida kõigile sobiv lahendus.
Võimalda lapsele teatud määral valgustust ja ära nõua temalt täielikus pimeduses magamist. Võite kaaluda taskulampi, mis lülitab end välja kui näpp nupult ära võtta, öölampi või riidekapi valgustust. Tulesid on vaja nii kaua kui laps sellest välja kasvab. Temale palvetele vastu tulles tee seda ohutult ja mugavalt, ilma tüli ja pikema vaidluseta.
Ära too last enda voodisse. Sellega kord algust teinud, on väga raske lõpetada. Kui laps tuleb õhtul sinu juurde jutuga, et tal on hirm, selgita talle, et tema tuba on turvaline ja seal on kõik heaks uneks vajalik olemas. Vajadusel püüa jääda lapsega tema tuppa, kuni ta rahuneb ja uinub, kuid ära võta teda enda juurde.
Püüa mõista, et lastel kujunevad hirmud arengu erinevates etappides ja et üldiselt on kõik mööduv. Öised hirmud jäävad tavaliselt mõne nädala kuni paari kuuga minevikku ja su põnn üllatab üsna pea millegi uue ja erinevaga!

Allikas: childcare.about.com

Kui suur on väikelapse unevajadus?

Posted on 12. sept 2011

Lapse unevajadus sõltub tema vanusest. Foto: Dreamstime / Suzanne Tucker

Kasvava lapse unemured ei lõpe veel hällist voodisse kolimisega. See lihtsalt muudab kuju. Nutmine asendub palvete ja keeldumisega. Öine kella kolmene söögiaeg asendub õudusunenägude ja vee nõudmisega.

1-3 aastat

1-3-aastasena magab enamik lapsi 10-13 tundi. Ärkama võivad teda sundida ärevushäired või tühipaljas soov olla emme ja issiga (et mitte millestki ilma jääda). Samuti võib põhjuseks olla lihtne väikelapsele omane jonnakus.

Pane tähele, mis ajal laps uniseks hakkab jääma ning muuda see tema regulaarseks magamamineku ajaks. 2-3 aastast ei pea sugugi päeval magama sundima, kui ta just ülemäära ära ei väsi ja tujukaks ei muutu. Mõnedel vanematel on vale arusaam, et päeval magades on lapsel õhtul raskem uinuda. Tegelikult võib see üleväsimuse korral märksa raskem olla.

Unerežiimi loomine aitab lastel rahuneda ja ennast magamiseks valmis seada. Väikelapse puhul võivad need toimetused kesta 15-30 minutit ning hõlmata rahustavaid tegevusi nagu raamatu lugemine, vanniskäimine ja rahuliku muusika kuulamine.

Olenemata õhtusest rituaalist on lapse jaoks vajalik, et tegevuste järjekord oleks igal õhtul üks ja sama. Jälgi, et toimetused ei veniks liiga pikaks ega muutuks keeruliseks. Kui võimalik, lase lapsel olulisi magamaminekut puudutavaid otsuseid ise teha: millist pidžaamat kanda, millist looma kaissu võtta, mis muusikat kuulata. See annab väiksekesele tunde, et magamamineku rutiini üle otsustab tema.

Kuid isegi parimad magajad võivad aeg-ajalt oma vanemaid üles äratada. Põhjuseks võib olla nii hammaste tulek kui halvad unenäod. Selles vanuses hakatakse aktiivselt unenägusid nägema ning väikest last võib see ehmatada. Väikelapsele, kes ei oska unenäol ja reaalsusel vahet teha, võivad halvad unenäod eriti hirmutavad olla. (Seega tuleks väga hoolikalt valida, kas üldse ja mida laps enne magamaminekut telerist vaatab.)

Sellisel puhul tuleks last kallistada ja lohutada. Kui ta tahab, lase tal oma unenäost rääkida ning ole temaga kuni ta rahuneb. Seejärel julgusta teda uinuma nii ruttu kui võimalik.

Eelkooliealised

Eelkooliealised magavad öösel ligikaudu 10-12 tundi, kuid seda ei maksa minuti pealt järgida. 5-aastane, kes öösel piisavalt magab, päevast uinakut enam ei vaja. Selle võib asendada rahuliku ajaga. Enamikes lasteaedades on lühikesed vaikuseperioodid, mil lapsed lihtsad tukuvad või puhkavad.

Siiski võib 5-aastasel olla vahel raskusi uinumisega ning ta võib mõnikord halba und näha. Võid talle kokku panna n-ö uneaja mängukarbi, mis koosneb aegasisustavatest ja rahustavatest mänguasjadest. Pane sinna näiteks taskulamp, raamat, CD-mängija ja CD-plaat. Kasutage neid asju koos ning seejärel aseta nad kindlasse kohta, kust laps nad öösel ärgates kätte saaks.

Allikas: kidshealth.org

1 2 Järgnev lehekülg »