Nõuanne: Lapsed vajavad päikeseprille

Posted on 25. apr 2012

Käes on kevad ja iga päevaga tuleb rohkem ka päikselisi päevi. Väikelapsed vajavad samuti päikeseprille, et kaitsta silmi liigse päikese eest.

Laste silmi tuleb kaitsta, eriti kui väljas on ere päike. Mida korralikumalt silmad on kaitstud, seda ohutum on päikesenautimine lapsele.

Silmaarstide sõnul on laste silmadele eriti ohtlikud päikesekiired, mis kahjustavad nende niigi õhukesi läätsesid, mis katavad nende silmaavasid. See võib tekitada lapsele eriti ohtlikke kahjustusi.

Päikselise või ereda ilma korral, kui kreemitate last päikeskaitsekreemidega, ärge unustage ka lisada kõrge päikesekaitsefaktoriga päikeseprille!

Pidage meeles, et lapse silmad vajavad samuti korraliku kaitset nagu täiskasvanud, ärge lähtuge ainult moest või hinnast, tehke kindlaks kas prillid kvaliteetsed on.

Lastele mõeldud päikeseprillid peavad olema maksimaalse kaitse ja vastupidavusega ning korralikult ees püsima.

Päikeseprillide valikul on olulised klaasi tumedus ja suurus: päikesekiirgus ei tohi prilliklaaside ülaosast ja külgedelt silmadeni jõuda.

Sageli inimene näeb küll läbi päikeseprilliklaasi ümbrust tumedamalt, kuid klaasid on silmadest sedavõrd eemal, et päikesevalgus pääseb nende vahelt läbi.

Silmad on kaitstud siis, kui nad jäävad päikesevalguse suhtes ükskõik mis asendis liikudes alati prillide varju.

Erinevad allikad

Imikute äkksurma sündroom ehk miks ei tohi beebi kõhuli magada

Posted on 30. dets 2011

Miks ei tohi imikut kõhuli magama panna ja milline on parim magamisasend?

Emad teavad hästi, et mõni imik magab kõhuli tunduvalt paremini kui selili. Ilmselt on see tingitud mõnikord ka sellest, et nii on pisikesel gaasidega vähem probleeme. Tekib kiusatus pannagi laps kõhuli magama, sest nii magab ta kauem ja rahulikumalt. Kuid ettevaatust! Beebit ei tohi kõhuli magama jätta vähemalt tema aastaseks saamiseni! Uuringud näitavad, et selle ja veel mõnede oluliste soovituste järgimine vähendab imikute äkksurma ohtu.

Mis põhjustab imikute äkksurma ehk hällisurma?

Seda on uuritud, kuid ühest ning kindlat vastust pole teadlased suutnud anda. Imikute äkksurma esineb kõige sagedamini esimese nelja kuni kuue elukuu jooksul ning ilmselt on tegemist mitmete tegurite kokkulangemisega. Kuna beebit pole esialgu väga täpselt uuritud, võib olla tegu näiteks tema aju teatava väärarenguga, ainevahetushäiretega või südame rütmihäiretega. On ju küllalt juhtumeid, kus lapse südamehäired avastatakse alles hiljem, kui tekivad mitmesugused probleemid.

Kui selline beebi, kellel esineb mõni ülal mainitud probleemidest, on keerulises olukorras, võibki ta ootamatult surra. Keeruline olukord on beebi jaoks see, kui ta

magab kõhuli,
hingab sisse liiga palju süsihappegaasi või tubakasuitsu,
on haigestunud ülemiste hingamisteede haigusesse,
on ülekuumenenud

Aju väärareng

Beebi aju see osa, mis kontrollib und ja ärkamist, on õigesti välja arenemata. Neil beebidel puudub see kaitsemehhanism, mis ütleb, et nad on sisse hinganud liiga palju süsihappegaasi. Teisisõnu – alarmsüsteem ei tööta, umbes nii, nagu suitsuandur ei funktsioneeri, kui patarei on vahetamata.

Immuunsüsteemi häire

Neil beebidel on veres suurenenud valgeliblede ja teatud valkude hulk. Arvatakse, et mõned sellised valgud mõjutavad aju tööd ja seeläbi ka südame rütmi ja hingamist ning võivad panna beebi väga sügavasti magama.

Ainevahetuse häire

Neil beebidel puudub üks ensüüm (keskmise ahelaga acyl-CoA dehüdrogenaas) ja nad ei suuda rasvhappeid korralikult lõhustada. Nende hapete kehasse ladestumine võib põhjustada äkilise ning surmava hingamis- ja südametegevuse seiskumise.

Imikute äkksurma tuleb sagedamini ette poistel ja sotsiaalselt halvemas seisus olevates peredes.

Riskitegurid:

Beebi magab kõhuli
Magamisalus või madrats on liiga pehme
Perekonnas on juba beebi surnud imikute äkksurma sündroomi
Tuba on liiga palav või beebi on liiga soojalt riides
Beebi sündis enneaegselt või tema sünnikaal oli madal
Beebi puutub kokku sigaretisuitsuga
Ema suitsetas raseduse ajal või tarvitas narkootikume
Rasedusaegne arstlik järelevalve oli ebapiisav või hiline
Elutingimused on halvad

NB! Väga oluline. Järgi kindlasti neid soovitusi!

Riski vähendamine

Pane beebi alati selili magama. Hollandis, Ühendkuningriigis ja USAs läbi viidud uurimustele toetudes on seda noortele emadele soovitatud alates aastast 1992. Ka uuringud kinnitavad, et aina rohkem inimesi paneb beebisid magama selili ja tänu sellele on imikute äkksurma sündroom vähenenud kuni poole võrra.
Enne sünnitust: Käi rasedana regulaarselt ja varakult arstlikus kontrollis ja toitu tervislikult; ära tarvita alkoholi ega narkootikume.
Voodi: Kasuta voodis ja vankris kõva madratsit, kuhu beebi sisse ei vaju. Ära pane beebile alla ega peale pakse või kohevaid tekke ega lambanahku ja ära hoia tema magamiskohas pehmeid mänguasju ega patju.
Asend: Pane beebi alati magama selili. Et vastsündinu püsiks selili, mässi ta teki sisse, aga jäta käed vabaks, et ta neid liigutada saaks.
Temperatuur: Beebi tuba ei tohi olla palav. Hoia tuba temperatuuril, mis sulle endale paras tundub, ja ära beebit öösel liiga paksult riieta.
Käi beebiga regulaarselt arsti juures: Käi beebiga arsti juures tervisekontrollis ja vaktsineerimas.
Puhas õhk: Ära kunagi suitseta beebi juuresolekul või tema toas.
Rinnaga toitmine: Kui tahad, et beebi oleks terve ja tugev, anna talle võimaluse korral rinda.
Lase beebil kõhuli olla siis, kui teda jälgid: Las beebi veedab ärkvel olles veidi aega ka kõhuli, et ta saaks oma käe- ja õlalihaseid treenida. Pane ta tekiga põrandale või mänguaeda ja anna talle mänguasju, et tal seal põnev oleks.

Allikas: pampers.ee

Roheluses varitsevad last ohud

Posted on 13. okt 2011

Sirel on suhteliselt ohutu, pealegi kasutusel ravimtaimena. Foto: Tartu puukool

Kas laps mängib koduaias madalaks pügatud kultuurmurul või jookseb maaõue kõrgemas rohus, uudishimulikku väikelast võivad roheluses mitut sorti ohud varitseda. Väikesed käed haaravad huvitavate taimede järele, mis sageli parema ülevaate saamiseks suhugi rändavad.

Seetõttu tasub teada, millised taimed võivad puudutamisel tekitada õrnal lapsenahal ärritust või sissesöömisel mürgistust. Koduaias levinud taimedest ühed ohutumad on aga sirel, võilill ja teeleht. Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Kersti Tambets meenutab, kuidas ta lapsena otsis 5-6 kroonlehega sireliõit. „Arvati, et toob, õnne kui see ära süüa ja midagi ei juhtunud.“

Sirel on tõesti tuntud ravimtaimena, ravimiteks kasutatakse õisi, lehti, koort ja pungi. Neis osades leidub eeterlikku õli. Sirelist valmistatud preparaatide kasutusala on lai: palavikku alandavad, rahustavad, valuvaigistavad jne.

„Ka teeleht on päris ravimtaimena kasutusel, oma olemuselt on ta siis hea,“ jätkas Tambets. Teelehega saab peatada verejooksu. Selleks tuleb mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht.

Põletusvillid nahal

Võilille pea kõiki osi kasutatakse söögiks või ravimiseks. „Nad (võilille osad – toim) on mõrkjad, aga ei ole kahjulikud,“ kinnitas Tambets ja lisas, et lapsena sai neid kohustuslikus korras ravimtaimedena korjatud.
Salatites kasutatakse enamasti võilille lehti, esimesed kevadised lehed on vitamiinirohked, sisaldades B ja C vitamiini. Kui õied ja lehed on ohutud, siis lisaks sellele, et vartes sisalduv piimmahl määrib käed ära, võib selle suhu sattumisel tekkida ka iiveldus, kõhulahtisus või isegi südame rütmihäired.

Tulikamahlaga võib end põletada.

Võilille piimmahlast ohtlikumad on tulikalised. „Kullerkupud, sinililled, ülased, tulikad, need on kõik ühest tulikaliste sugukonnast ja mingil määral mürgised,“ hoiatas 20 aastase aedniku staažiga Tambets. Peenikese varre otsas väikeste kollaste õitega kibeda tulika mahl võib nahale sattudes tekitada põletusi, ville ja raskesti paranevaid haavandeid. Vanasti kasutati tulikat ravimtaimena, tänapäeval ei soovitata seda muidu kui kuivatatult.
Põletusville võib saada ka eeterlikke õlisid sisaldavast moosesepõõsast, mida kasvatatakse lillepeenardes. „Ise tema juures rohides olen nahalt tumedaid plekke leidnud,“ ütles Tambets ja meenutas juhtumit, kus ühes koduaias moosesepõõsast räsinud lapsel tekkisid kehale põletusvillid, mida pidi arsti juurde siduma minema.

Ohtlik piimalill

Eesti aedades populaarne ja vähenõudlik sabiina kadakas kuulub mürgiste taimede hulka. „Ei ole hea kui laps sabiina kadaka juures koguaeg mängib,“ märkis Tambets ja selgitas, et pole tervislik taimes sisalduvaid eeterlikke õlisid pidevalt sisse hingata.

Välimuselt kirjusid lillubasid meenutavaid riitsinuse marju aga ei tasu suhu panna, sest need on samuti mürgised. Tambetsi kinnitusel on vahtralehtedega sarnane riitsinus aga viimasel ajal koduaedades levinud suvelill.

Lillepeenardes võib leiduda veel erinevaid piimalilli, mis on hästi kohastunud kuivades tingimustes, näiteks kiviktaimlates kasvamiseks. Õied võivad olla valged, kollased või punakad.

Näiteks kukeharjal on kollased õied ja lihakad lehed. Kuigi piimalilli on kasutatud meditsiinis, on ta mahl mürgine. Nahale sattudes võib mahl tekitada ville ja nahapõletikke, sissesöömisel kõhulahtisust ja kutsuda esile oksendamist.

Et soojad suveilmad õues ohutult mööda saata, on tarvilik järele uurida, kuidas võivad koduaias leiduvad taimed põngerjatele mõjuda.

Autor: Sigrid Sõerunurk

Millises asendis peaks imik magama?

Posted on 12. okt 2011

Kergelt külili on lapsel turvaline magada. Foto: Dreamstime / Doconnell

Ükski kolmest magamis- asendist – külili, kõhuli ja selili – ei ole riskivaba, ent turvalisimad on ämmaemandate sõnul kergelt külili- või selili-asendid.

„Paljude arvestatavate uuringutega Euroopas ja USAs on tõestatud, et imikut ei tohiks kõhuli magama panna, äkksurmasündroom on seotud kõhuli magamisega,“ märkis Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendi Siiri Põllumaa ja lisas, et nii ei soovitata magama panna kuni 1-aastast last.

Imikut, kes end veel ise pööra (esimesel paaril kuul), soovitavad ämmaemandad magama panna kas veidi külili, et vältida toidutagasiheite sattumist hingamisteedesse või päris selili.

Kui laps hakkab end ümber keerama (umbes 3-4 kuuselt) ning end läbi une kõhuli rullib, soovitab Põllumaa lapse tagasi keerata. Vanem kui aastane laps võtab juba ise sisse kõige mugavama magamisasendi ning selle pärast pole vaja enam muretseda.

Krooksud välja!

Külilimagamise soovituse peamine argument on vältida toidutagasiheite võimalikku sattumist hingamisteedesse, mistõttu võib laps lämbuda. Külili olles on aga hingamisteed vabad ning õhuga tagasi tulnud toit ei saa hingamist takistada.

Toidu tagasiheitmine on iga lapse puhul individuaalne. „Sõltub sellest, kui hästi toiduga allaneelatud õhk krooksudena välja tuleb,“ selgitas ämmaemand. Söömisharjumused on igal lapsel erinevad ja sõltuvad imemiskiirusest, -tehnikast, piima pealevoolust jms. Mõni laps ahmib piimaga palju õhku, kuid krooksud tulevad hästi välja, teisel mitte, kolmas sööb üldse rahulikult.

Krooksude väljutamiseks soovitab Põllumaa emadel laps ikka õlale panna või lihtsalt püstises asendis hoida. Mida aga teha siis, kui laps jääb rinna otsas magama? „See ei takista last õlale tõstmast,“ vastas Põllumaa. Kui lapsele meeldib rinna otsas uinuda, võib talle pärast krooksutamist seda mõnu pakkuda ning siis oma voodisse tõsta.

Meeles tuleb hoida sedagi, et magamiskülgesid tuleb regulaarselt vahetada, muidu võib lapse kukal n-ö lapikuks muutuda.

Külili magades suureneb paraku oht, et laps veereb läbi une kõhuli. Ehk seetõttu soovitavad näiteks USA lastearstid last ainult selili magama panna.

Ameerikas peljatakse põhjendatult imikute äkksurma ohtu. Põllumaa nendib, et külili magades on kõhuli veeremise oht olemas, kuid seda on võimalik vältida.

Lapse turvatunne

Põllumaa soovitab kergelt külili magavale lapsele selja taha toeks rullikeeratud teki panna. Tekk peaks ulatuma lapse peast jalgadeni, sest nii on imikule tagatud turvalisem tunne.

Üldiselt tulebki Põllumaa sõnul jälgida, kuidas laps end magades kindlamalt tunneb. „Mida väiksem vastsündinu, seda turvalisemalt ta end tunneb, kui tekk on ümber – ehk meenutab see talle kaitsvaid emakaseinu,“ tõi ta näite.

Seega on lisaks magamisasendile oluline ka see, kui pehme või kõva on madrats, mis on voodis veel peale voodiriiete, kui soe või külm on tuba, kas voodis on lisaks lambanahk, mis on lapsel magades seljas, kas lapsele meeldib magada käed-jalad teki alt väljas või tugevasti kookonisse mässituna jne.

Turvalisuse huvides peetakse väga oluliseks, et lapse voodi madrats oleks mõõdukalt kõva, voodis ei oleks magamise ajal pehmeid mänguasju, patju ja muud sellist, et lapse pea oleks magades vaba ja ei oleks ülekuumenemise ohtu.

Sama oluline on, kas tegu on ema esiklapsega või mitte. Mitmekordsed emad teavad üldjuhul, mis on toidutagasiheide, oskavad sellistel puhkudel käituda ning usaldavad endid ja oma vastsündinut rohkem.

Esmakordsetel emadel soovitab Põllumaa eelkõige lapse söömist jälgida, krooksud välja lasta ning ta magamiseks voodisse kergelt külili või selili panna.

Sigrid Sõerunurk

Turvatool ja nutmine

Posted on 23. sept 2011

Turvatool peab olema mugav ja õiges suuruses Foto: Volvo

Mõned lapsed vajuvad unne enne kui jõuad maja eest ära sõita, teised ei suuda turvatoolis kahte minutitki paigal olla. Peamiseks põhjuseks on tavatingimustest väiksem liikumisvabadus.

Isegi kui probleem tundub lahendamatu, pea meeles, et eelkõige on oluline lapse turvalisus. Sageli võtavad vanemad lapse toolist välja, mis on eriti ohtlik ning teeb lapse harjumise turvatooliga veelgi raskemaks. Üks võimalus on auto peatada ja proovida last rahustada või proovida keskenduda sõitmisele. Mõlemat korraga ei maksa teha. Kui turvatool on ka sinu lapsele vastumeelt, proovi mõnede nippidega see meeldivamaks muuta.

Veendu, et laps on terve

Kui laps on viimasel ajal kuidagi rahutu olnud ja turvatoolinutt on teie peres midagi uut, võib lapsel olla kõrvapõletik või midagi muud, mis teda häirib. Igal juhul tasuks arsti juures ära käia.

Turvatool tuppa

Too turvatool tuppa ja lase lapsel sellega mängida ja selles istuda. Olles tooliga tubastes tingimustes tutvunud, võib ta sellega ka autos paremini harjuda.

Automänguasjad

Hoia autos karpi mänguasjadega, mida ta saab kasutada ainult autos. Kui need on piisavalt põnevad, püsib tema tähelepanu neil.

Rippuvad mänguasjad

Otsi sobiv kinnituskoht või kasuta teipi ning riputa lapse käeulatuskaugusesse mõni kergem mänguasi, mida ta oma istmelt püüdma ulataks.

Proovi erinevat muusikat

Mõned lapsed naudivad hällilaule ja spetsiaalselt lastele mõeldud plaate, samas kui teised rahunevad kiiresti mõnu sinu enda lemmiku peale. Mõned lapsed naudivad üle kõige aga seda, kui ema või isa neile laulab.

Looduse hääled

Võid proovida spetsiaalselt lindistatud loodushäälte plaate.

Lühikesed sõidud

Proovige teha mõni lühike mõnus sõit kui laps on heas tujus. Samuti võib abiks kutsuda kellegi, kes last samal ajal lõbustab. Paar sellist toredat kogemust võib autosõidu lapse jaoks hoopis teiseks muuta.

Proovi lutti

Ka lutt või mõni muu närimisasi võib lapse märksa rahulikumaks muuta.

Sõitude ühendamine

Kui sul pidevaid asjaajamisi ja sinna-tänna käike pole, proovi oma sõidud ühendada ja vajalikud asjad ühe autosõiduga korda ajada.

Kontrolli ega laps pole turvatoolist välja kasvanud

Kui ta jalad on kõveras ja turvavöö liiga pingul, võib iste tema jaoks ebamugav olla.

Ava aken

Värske õhk ja kerge tuul võivad lapsele rahustavalt mõjuda.

Allikas: babyparenting.about.com

Elementaarsed ohutusnõuded

Posted on 22. sept 2011

Ka lapse voodi peab olema ohutu. Foto: Dreamstime / Magdalena Sobczyk

Vanemlikud kohustused võivad esmakordseid lapsevanemaid heidutada. Peamiste ohutusnõuete järgimine kindlustab lapsele kasvamiseks turvalise ja tervisliku keskkonna ning vähendab ka sinu muret.

Lastetoa sisustamine
Ülejäänud kodu turvaliseks
Lastetoa temperatuur
Lapsega koos magamine
Selili magamine
Vee-ohutus
Palavik ja haigused
Teavita lapsehoidjat
Ole hädaolukordadeks valmis

Ohutu autosõit

Ameerika transpordiohutuse eest vastutava organisatsiooni (NTSB) kinnitusel kasutavad lapsevanemad enda arvates laste turvaistmeid ja turvavöösid õigesti, kuid nii see alati ei ole. Regulaarsed kontrollid on tuvastanud, et viiest lapsevanemast neli teevad turvatooli paigaldamisel tahtmatuid vigu, mis võivad avarii korral lapsele vigastusi või surma põhjustada.

Peamine koht, kus lapsed Ameerikas surma saavad, on kiirteed. Tavaliselt on siis põhjuseks autosse sobimatu turvatooli kasutamine, turvatooli või istmekõrgenduse ebakorrektne paigaldamine, turvavöö lõtv kinnitus või ei ole turvavöö üldse kinnitatud.

Laste turvatoolid peavad olema tagumisel istmel, mitte kunagi ees. Alla üheaastaste või kuni 13 kg kaaluvate laste turvahällid peavad olema seljaga sõidusuunas. NTSB soovitab turvatoole kasutada lapse 4-aastaseks saamiseni ja istmekõrgendusi vanuses 4-8 aastat. Ära osta kasutatud turvatooli, kui vajalikke lisasid pole kaasas (sh juhend istme paigaldamiseks) ning pole kindel, et see ei ole avariis käinud. Turvatoole, mis on vanemad kui kuus aastat, ei tohiks enam kasutada. Turvaistmed ja turvavöö suunajad on erinevate paigaldamisviisidega. Veendu, et paigaldad turvaistme autosse õigesti.

Lastetoa sisustamine

Lapsevoodi: kontrolli, et madrats oleks kindlalt paigal, et ei oleks lahtisi, puuduvaid või katkisi osakesi ega nikerdatud osasid päitsis ega jalutsis. Ameerika tarbijakaitseamet ei soovita lapsevoodisse panna patju, suletekke, lambanahku, padjataolisi võrekaitseid ega padjalaadseid pehmeid mänguasju. Teki asemel võiksid magamiskotti kasutada. Kui otsustad siiski teki kasuks, aseta laps voodisse jalgadega vastu jalutsit. Pane õhuke tekk kuni lapse rinnani ning keera teki otsad madratsi alla.

Voodimänguasjad: ära riputa mänguasju üle voodi ega voodi nurkadesse. Ära kunagi kasuta paelu (mobiili või mähkmekoti riputamiseks), kuna nendega võib beebi end kägistada.

Korvvoodid ja hällid: veendu, et neil on tugev põhi ning kiikumist fikseeriv alus ilma väljatungivate naelte, kruvide või muu taolisega, millega võib end vigastada. Madrats peab täpselt hälli sobima.

Mähkimisalused: oleks hea, kui mähkimisalust saaks laua vms külge kinnitada. Mähkimislaua juures peaks olema riiul või kummut, kus on käepärast kõik mähkmevahetuseks vajalik (pepulapid, puhtad mähkmed, beebikosmeetika).

Ülejäänud kodu turvaliseks

Enamik vanemaid arvab, et küll seda jõuab ka hiljem teha. Tegelikult võib laps muutuda liikuvaks arvatust palju varem. Lapseohutusest rääkiva raamatu autorid Lisa Carter ja Lori Marques soovitavad vanematel lapse tasandile laskuda, ehk neljakäpuli kodule ring peale teha ning võimalikud ohuallikad kõrvaldada. Majapidamisvahendid sulge lapsele kättesaamatusse kappi, tubadesse paigalda suitsuandurid, treppide ette pane piirdeaiad.

Lastetoatemperatuur

Vastsündinuid tuleb soojas hoida. Imiku väike keha suudab iseenda jaoks vajalikku temperatuuri reguleerida, kuid erinevalt täiskasvanuist ei suuda ta seda hoida ning keha jahtub sama kiiresti kui soojeneb. Dr Miriam Stoppard ütleb raamatus „Rasestumine, rasedus ja sünd“, et lapse tuba (kui laps on alguse sinu toas, siis sinu tuba) peab olema 16-20ºC. Võimalusel paigalda tuppa termostaatiliselt kontrollitav küttekeha. Ära mingil juhul jäta last radiaatori või tule lähedale või päikese kätte magama.

Lapsega koos magamine

Beebi vanemate voodis magamisse suhtutakse väga vastuoluliselt. Tänapäeva muutub see aga üha tavalisemaks. Ameerika lastearstide akadeemia hinnangul on samas voodis magamine imikule ohtlik, kõige turvalisem on beebile ikkagi oma voodi.

Suurbritannia ämmaemandate ühing aga seevastu soovitab voodi jagamist, sest see soodustab rinnaga toitmist ning lihtsustab vanema-lapse sideme loomist. Siiski peaksid vanemad olema teadlikud juhtudest, mil see ei ole soovitatav: kui üks vanematest kannatab epilepsia all, on ebastabiilse veresuhkru tasemega või kaasneva infektsiooniga diabeetik, vanem suitsetab või on tarbinud alkoholi või lõõgastusravimeid (unerohtu). Muidu on aga ämmaemandate ühingu kinnitusel beebiga ühes voodis magamine ohutu.

Selili magamine

1992. aastal hakkas Ameerika lastearstide akadeemia soovitama vastsündinud selili magama panna, et vältida imikute äkksurma sündroomi (SIDS). Sellest alates on hällisurmade arv 50 protsendi võrra vähenenud. Pane laps õhtul magama selili jalgadega vastu jalutsit. Kui laps õpib end ümber pöörama, võib ta ka kõhuli magada.

Vee-ohutus

Uppumine on peamine surma või vigastustega lõppev õnnetus laste hulgas. Lapsed võivad uppuda juba paari sentimeetri sügavuses vees. Väikesi lapsi ei tohi kunagi järelvalveta vee lähedusse jätta. Säti kuuma vee termostaat kuni umbes 56°C (120°F) peale, et vähendada põletuse riski. Juba kümme kraadi soojema veega kokku puutudes piisab kolmanda astme põletushaavade saamiseks kõigest kolmest sekundist.

Kui kodus on bassein, peaks see olema ümbritsetud vähemalt 150 sentimeetri kõrguse aiaga, kus on isesulguv ja –lukustuv värav. Või kontrolli alati, et basseinikate oleks kindlalt kinnitatud. Ära unusta, et laps võiks sobivas vanuses ujuma õppima. Ameerika lastearstide akadeemia kinnitusel on lapsed ujumistundideks üldiselt valmis neljandast eluaastast.

Palavik ja haigused

Beebid jäävad ikka palavikku (kui kehatemperatuur tõuseb üle 37 kraadi suust mõõdetuna). Kui alla kolme kuu vanusel imikul tõuseb palavik üle 37,5 kraadi, konsulteeri arstiga. Samuti talita, kui 3-6 kuusel lapsel palavik pärast ühte paratsetamooli doosi alla ei lähe või on palavik püsinud juba üle 24-28 tunni ning sellel puudub ilmne selgitus nagu köha või külmetus. Kui sa ei oska sümptomeid hinnata, helista samuti arstile.

Teavita lapsehoidjat

Kuigi sina lapsevanemana tead, et last ei tohi kõhuli magama panna, ei pruugi lapsehoidja seda teada. Vähestes riikides nõutakse litsentsiga lapsehoidjalt beebi selili magama panekut. Uuringute kohaselt suureneb hällisurma oht nende laste hulgas, kes küll kodus magavad selili, kuid lapsehoidja juures kõhuli. Alati tuleb lapsehoidjat lapse hoidmisega kaasnevatest olulistest aspektidest teavitada, näiteks allergiatest. Mõttekam on anda lapsehoidjale loetelu asjadest, mida tohib ja mida mitte.

Ole hädaolukordadeks valmis

Loomulikult on lapsega juhtuvad õnnetused hirmutavad, kuid parem on nendeks valmis olla ja teada, kuidas käituda. Käi esmaabi kursustel, kus õpetatakse ka kunstlikku hingamist, Heimlichi võtet (hingetorust toidutüki eemaldamiseks), põletuse ravimist ning õigesti käitumist, kui laps on midagi mürgist neelanud.

Allikas: www.babyzone.com

Kuidas peaks käituma kui mesilane nõelab?

Posted on 13. sept 2011

Allergilistel inimestel võivad mesilase pistest tekkida organismi üldreaktsioonid

Lillede õitsemise aegu, kui loodus on täis suminat ja pirinat, pakitseb paljude põues hirm nõelatasaamise ees.

Põhjus lihtne, lisaks valule võib kannatanut tabada tõsine allergia. Kuigi enamasti ei teki pärast mesilase nõelamist allergilisi reaktsioone, leidub neidki, kellele mesilaseherilase piste põhjustab suure paistetuse ja punetuse.

“Allergilistel inimestel võivad mesilase pistest tekkida organismi üldreaktsioonid, “ tõdeb lastearst-allergoloog Marja Pärlist. “Nõelatasaanu võib hakata ennast halvasti tundma. Kehale võivad kerkida kublad (nõgestõbi) ja punetus.”

Tohtri sõnul esineb mõningatel inimestel mesilase või herilase nõelamise tagajärjel veelgi tõsisemaid tervisehäireid, nagu iiveldus ja kõhulahtisus. “Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamishäired, vererõhulangus ning teadvusekadu,” hoiatab Pärlist.

Õnneks esineb raskeid tervisehäireid harva. “Enamasti on sellisel juhul nõelanud mitu mesilast või herilast ning nad on tabanud pea või kaela piirkonda,” ütleb tohter.

Kui mesilane on nõelanud, soovitab Pärlist piste kohale kohe külma kompressi asetada. Rasked reaktsioonid tekivad enamasti just pärast nõelatasaamist. Seepärast soovitab Pärlist mesilasmürgile tundlikel inimestel mesilastest kubisevaid paiku lihtsalt vältida. Kui mesilasega kohtumine sellisele inimesele siiski õnnetult lõpeb, soovitab allergoloog kannatanul võimaluse korral ruttu arsti poole pöörduda.

Üldjuhul soovitab Pärlist neil, kes teavad, et nende organism mesilasmürgile ägedalt reageerib, loodusesse sõites apteegi käsimüügist saadavad allergiavastased ravimid varakult valmis varuda ning neid kõikjal kaasas kanda. “Allergiavastane ravim ei hoia hammustust ära, kuid reaktsioonid tekivaid siis väiksemad,” selgitab Pärlist.

Apteegi käsimüügist võib valmis osta Zyriteci või Claritine tabletid, mis ei tee erinevalt paljudest allergiavastastest rohtudest uniseks.

Allergiline iga neljas

Mesilase ja herilase vastu allergilised inimesed võivad organismi ülitugeva reaktsiooni kätte surra mõne minutiga. Sakslaste eelmise aasta statistika väidab, et mingil moel on mesilaste-herilaste-kimalaste-vapsikute vastu ülitundlik iga neljas inimene. Saksamaal vastavalt poolteist miljonit inimest. Igal aastal registreeritakse ligikaudu kakskümmend surmajuhtumit. Sama on suurusjärk Rootsis.

Eesti statistika ei ütle selle kohta midagi. Ka arstide mäletamist mööda pole siin fikseeritud ühtegi surmajuhtumit. Allergoloog Marget Savisaar arvab, et tegelikkuses surmaga lõppenud nõelamisi siiski on, aga vahet selle vahel, kas tänaval rabanduse saanud inimese süda seiskus putukahammustusest tingitud ülitundlikkusest või mingil muul põhjusel, ei tehta.

Seda enam, et statistikaametilgi puudub Eesti statistikas eraldi kood, mis surmapõhjusena putukahammustusele viitaks.

Mesilased ja herilased ei lähe allergoloogi jaoks sugugi ühte patta. Ehkki mõlemad on kiletiivalised, on mesilane lähedalt suguluses kimalase ja herilane vapsikuga. Herilase-mesilase omavaheline seos on palju kaugem. Nii ei pruugi mesilase suhtes ülitundlik inimene seda olla herilase suhtes.

Eestis küsib ravi vaid kümme inimest

Tohtrid jagavad ülitundlikud reaktsiooni tugevuse järgi nelja gruppi. Ühes ääres on need, kellel tekib jõuetus, higistamine, teadvusekadu ja südameseiskumine ehk anafülaksia, teise äärde jäävad need, kellel sutsukohta suurem paistetus tuleb. Ülle Bamberg kuulub kindlasti esimesse rühma.

Läänes on allergoloogidel palju tööd ja rohkelt patsiente. Pea kõik, kes millegi vastu ülitundlikud ja korra seda kogenud, üritavad end veast vabastada. Ravi on kallis ja võib kesta aastaid. Vahel kogu elu.

Eestis küsib mesilase-herilaseallergia vastu ravi praegu umbes kümme inimest. Kõigil neil on põhjust peljata kõige rängemat reaktsiooni. Juhuslik sutsakas võib neile maksta elu ja seda minutite jooksul.

Ravi maksab mitu tuhat krooni aastas

Kaasaegne ravi mesilase ja herilasemürgi vastu on ülipeen. Väga lihtsalt öeldes kustutab see organismi immunoloogilise mälu eelmiste ülitugevate reaktsioonide suhtes, mil organism võttis end viimseni kokku, et ennast sissetungija eest kaitsta. Kõik see toimub raku tasemel.

Muidugi pole selline ravi odav ja haigekassa ei taha sellest midagi teada. Ravi seisneb organismi tasases harjutamises ägedat vastupanu tekitava mür giga. Sissejuhatav ravi maksab umbes 2000 krooni. Sellele tuleb juurde jätkuravi kord kuus või sagedamini. Kokku läheb enda tundetuks muutmine maksma umbes 4000 krooni aastas.

Ameerika allergoloogid väidavad, et jätkuravist enam ei pääsegi ja seda tuleks ülitundlikul teha surmani, saksa allergiatohtrite arvates aitab kolme kuni viie aasta pikkusest kuurist. Et Eestis polegi veel patsiente, kellele sellist nn desensibiliseerimisravi kauem tehtud oleks, puudub siin ka sellekohane praktika ja kliiniline kogemus.

Pärilikkus pole tõestatud

Kui lugeda Saksa ravimifirma materjale, kujutavad endast eriti tõsiseid ja suuri riskirühmi aiatöö ja küpsetustööstusega seotud inimesed, kellel töö tõttu kokkupuude herilaste-mesilastega tihedam. Eraldi riskirühmana nimetatakse lapsi. Samas on allergiline reaktsioon mürgile tavaliselt vanematel inimestel tugevam kui lastel.

Selle kohta, kas allergia mee, õietolmu, mesilase ja herilase hammustuse vastu võiks põlvkonnalt teisele kanduda pärilikkuse kaudu, ei taha Marget Savisaar midagi kindlat öelda. Siiski on tavaline, et ülitundlike sugulased on samuti õrnakesed.

Palju huvitavam on seos mesindusega: kõigi dr Savisaare tõsiste patsientide lähedased või koguni nad ise peavad mesilasi.

Ravimid olgu alati kaasas

Tõsine allergik, kellel karm kogemus juba olemas, peaks kindlasti mingeid ravimeid kaasas kandma. Komplekt võiks koosneda adrenaliinisüstist, hormoontablettidest ja antihistamiinist. Kui tablett mõjub umbes poole tunniga, siis adrenaliin hakkab mõjuma kohe.

Adrenaliin on kotis ka Ülle Bambergil, kes soetas endale autosüstla, mida kiiresti iseendale süstida saab. Kodused panid suveks aknale eraldi võrgud ette ja putukate suhtes ollakse peres ülimalt tähelepanelikud. Ravi annab maal elavale Bambergile julgust elada samamoodi kui seni. “Sõidan Põltsamaal tööle ja tagasi rattaga, iga päev paar korda. Kui tee peal sutsu saan, ei jõua ma enam kusagile. Mulle on see ravi eluliselt vajalik,” on Ülle Bamberg veendunud.

Allikas: allergialaps.kolhoos.ee

Kasuta beebitarbeid õigesti

Posted on 12. sept 2011

Käimistooli tohib last jätta vaid 15 minutiks ja sedagi järelvalve all Foto: Internet

Kas käimistooli ja hüppekiike tasub osta ning mida panna tähele turvatooli muretsedes? Mainekate tootjate kaubavalikus ei leidu beebitarbeid, mis kujutaksid titale ohtu. Kuid ohtlikuks võib osutuda vanemate hooletus või ka teadmatus neid kasutades.

Hüppekiiged ja käimistoolid

Mõistan kiusatust tõsta laps käimistooli, millega ta saab ise kõikjale sibada. Sama lugu on hüppekiigega – seal põrkaks põngerjas tunde järjest, kui vaid lastaks. Ometi ei soovita arstid neid kahte toodet palju kasutada. Pealtnäha tore meelelahutus ja treening ratastega toolis või vedrutavas kiiges on tita väljaarenemata luustikule liigne koormus. Lisaks võib käimistool kallakul suure hoo sisse saada, rääkimata trepist kukkumise ohust.

Tallinna kesklinna polikliiniku lastearst-ortopeed Urve Redlich soovitab: “Peamine, mida käimistoolide ja hüppekiikede puhul silmas pidada, on mõõdukas kasutamine. Nii kiike kui käimistooli võib lapse tõsta lühikeseks ajaks, maksimaalselt 15 minutiks. Samuti on tähtis beebi vanus – neisse pandud laps peab suutma juba iseseisvalt istuda. Veelgi parem, kui ta on hakanud end asjade najal püsti ajama. See tähendab, et beebi jalad on piisavalt tugevad, talumaks koormust. Jalga tuleks panna toetavad saapakesed. Need on head ka kõndima õppivale titale, mitte ainult kiiges hüppavale ja käimistoolis olevale põnnile, kuid viimasele eriti.”

Hüppekiiges ja käimistoolis vajub lapse selg küüru ja jalad saavad suure koormuse. “Raske on öelda, kuidas nende liigne kasutamine mõjub ning mis võib juhtuda, kuid olen näinud last, kelle pöiad olid tihedast kiiges hüppamisest viltu vajunud ja meenutasid veidi ujumislesti. Laste pöialihased on nõrgad ning kui nad jõuga pidevalt jalgu maast lahti lükkavad, mõjub see paratamatult halvasti. Kõige kindlam oleks, kui hüppekiik võetaks kasutusele alles pärast esimest eluaastat, kui laps juba käib. Igal juhul on vale mõelda, et just need kaks vahendit jalalihaseid tugevdavad,” toonitab dr Redlich.

Seega on tähtis, et imik läbiks esimesel eluaastal kõik loomulikud arenguetapid, õpiks pöörama, roomama ja istuma. Ja veel – ükski tegevust pakkuv käru või istumispaik pole paslik lapsehoidja. Siit tekib muidugi küsimus, kas ostul on üldse mõtet, kui soetatud asja palju kasutada ei saa.

Turvatoolid ja vähem turvalised toolid

Turvahälli või -tooli soetades liigume teadlikult turvalisema elu poole. Tuntud beebikaupluste toolidega muret ei ole. Enamasti on juba müügileti ees suur silt turvatähistega. Tähtede ja numbrite kombinatsioonid ECE R44/03 ja ECE R44/04 märgivad, et toolid on kontrollitud ja testitud vastavalt nõuetele.

Need nõuded sisaldavad punkte, millele testitaval toolil tuleb vastata. Iste peab olema õigest plastikust, kinnitusrihmad ja -klambrid peavad taluma suurt raskusjõudu ning toimima ja lukustuma laitmatult ka pärast 5000. kasutuskorda. Turvatooli peakaitsmed peavad ka avariiolukorras pead hoidma ning mitte laskma sel külgedele liikuda rohkem kui 30 cm. Neid toole on katsetatud ka laupkokkupõrkel ja autole tagant sissesõitmisel. Seega tasub uurida, mida te ostma hakkate.

Samas pole teada-tuntud beebipoed ainsad, kes turvatoole pakuvad. Tihti müüvad beebitarbeid ka erinevad säästukauplused, kus hinnad on hoopis soodsamad. Turvastandarditele vastavat märgistust aga juurde pandud pole. Olgugi hinnaklass sobilik, peaksite kindlasti ka toote dokumente küsima. Välisel vaatlusel näevad turvatoolid üsna sarnased välja, kuid “hiinakad”, nagu nimetatakse ilma sertifikaadita toole, ei pruugi avariis last korralikult kaitsta.

Viimasel ajal on autotootjad hakanud juba tehases lisama masinatesse kinnituskohti, mis on vajalikud turvatooli paikapanekuks. Tegu on ISOFIX-standardiga. Kui tavaliselt kinnitatakse turvatool auto turvavööga, siis ISOFIX-süsteem võimaldab lihtsamat paigaldust ning kindlustab tooli parema paigalpüsimise. Kuid jälgida tuleb, et ka turvatoolil oleksid ISOFIX-kinnituspunktid ning tooli kinnitussüsteem sobiks konkreetse auto omaga.

Õige kaal ja kuju

Vähem tähtis pole seegi, et turvahälli või -tooli pandaks õiges vanuses ja kaalus laps. Kui põnni pea ja jalad ulatuvad juba üle hälli äärte, ei kaitse see enam last. Samamoodi ei tohi turvaistet vahetada suurema vastu liiga vara.

Hällis on laps seljaga sõidusuunas kindlal põhjusel – pisikese beebi kael ei kannata järsku nõksatust ettepoole ning luu võib selle käigus murduda. Suuremates toolides on laps üldjuhul näoga sõidusuunas ja neis peaks istuma ka juba suurem põnn. Seega, jälgige alati juhiseid pisidetailideni välja.

Turvahällide kuju kohta on oma arvamus ka arstidel. “Paremad on need, milles beebi ei istu nagu kokkupandav nuga. Ülakeha ja jalgade vahele ei tohiks tekkida teravnurk – ka lapsed ise ei taha seal kägaras kaua olla. Kõige paremad on turvahällid, milles istuva lapse asendit on võimalik muuta. Pika sõidu ajal peaks tegema peatusi, et laps saaks sirutada.

Vaata infot on turvatooli kohta

Kuigi beebipoodides müüdavad toolid vastavad kõik turvanõuetele, on ka nende seast võimalik valida paremaid ja turvalisemaid. Tuntud autotootjad ja -klubid peavad auküsimuseks võrrelda laste turvatoolide töökindlust ühesuguses avariiolukorras. Inimesed asendatakse nukkudega ning avarii mängitakse läbi. Õnnetusest tervema nuku välja toonud turvatool saab testis paremad hinded. Kui tahate oma turvatooli margi testitulemusi näha, minge internetilehele www.turvatoolid.com/index.php?id=10614, kuhu need on üles riputatud.

Säästunipp sõpruskondadele

Tihti on sõpruskondadega nii, et ühel ajavahemikul saadakse lapsi ning mõne aasta jooksul külastatakse ka beebipoode, kus raha peab puuga seljas olema. Sestap tasub perelisa plaanivatel sõpruskondadel ehk raha kokku panna ning kallimad ja vähem kasutust leidvad tooted kamba peale osta – las need siis rändavad perest perre. Nagunii on beebitarvete kasutusiga küllalt lühike.

Oma kogemusest võin näiteks tuua meie vankri ringluse. Kunagi kallilt soetatud vanker sai sõpradele odavamalt edasi müüdud. Nüüd ostsime selle tagasi, kuid veelgi soodsamalt. Ja pärast meie teist last läheb vanker taas ringile.

Ka turvatoolid on kasutatud peast soodsamad, kuid siin peab olema ettevaatlik, sest toode ei pruugi olla kvaliteetne. Kui tarvitatud tooli hind rahakotile ainuvõimalik tundub, oleks parem soetada see tuttavast perest, kes on endale kunagi ostnud kvaliteetse toote. Siis on ka teada, et tool pole üle elanud avariid, mille tagajärjel võib turvalisus väheneda.

Allikas: Pere ja Kodu

Kuidas on tagatud massaaživanni ohutus?

Posted on 12. sept 2011

Turvalises vannis välistab veetaseme andur

Vesi ja elekter ei ole parimad sõbrad. Turvalise lõõgastuskogemuse saamiseks on loogiline, et kaasaegsed massaaživannid varustatakse tõhusa ohutuspaketiga.

Turvalises vannis välistab veetaseme andur AS Balteco turundusdirektor Merje Seina sõnul halogeenvalgustuse sisselülitamise ja pumpade käivitamise tühjas vannis. See on oluline eelkõige väikelaste ohutuse seisukohast, kaitstes samas ka vanni massaažiseadmeid endid.

Kui lapsed mänguhoos näiteks uudishimust vanninuppe vajutavad, peab lapsevanem olema veendunud, et äsja soetatud vanni ohutuspakett ei lubaks veemassaažil enne vanni täitumist piisava hulga veega üldse käivituda.

Vannide veemassaažisüsteem töötab põhimõttel, et massaažipump võtab vanni siseseinale paigaldatud veevõtja kaudu vett ning pumpab selle mõõdukal survel läbi massaažidüüside vanni tagasi.

Massaaživanni veevõtutorustiku ohutusklapp on mõeldud selleks, et veevõtja ummistumisel lõpetaks pump koheselt vannist vee võtmise, tagades ohutuse nii inimesele kui ka seadmetele endile.

Kui hakkate soetama koju massaaživanni, ärge peljake küsida müüjalt või tootjalt, milleks mingi funktsioon on loodud ja kuidas seda on arendatud, milliseid materjale on kasutatud ning kas on mõeldud ka ohutusele, soovitab Sein.

Kindlasti tuleks müüjalt küsida lisamaanduse kohta ning paluda demonstreerida ka teisi funktsioone, mis kaitsevad inimesi vanni kasutamise ajal ning tagavad efektiivse veemassaaži.

Allikas: Tarbija24.ee

Kuidas vältida imikute ja väikelastega juhtuvaid õnnetusi

Posted on 12. sept 2011

Aseta laps ainult kindlustatud pinnale

Arene koos oma väikelapsega, őpi teda tundma ja ennetama eaga kaasnevaid ohtusid!

Kukkumise vältimiseks:

aseta laps ainult kindlustatud pinnale;
hoia teda süles kindlakäeliselt ning hoolitse, et Sinu jalatsitallad ei libiseks.

Ära jäta lapsevankrit:

räästa alla lumelaviini ja jääpurikate ohustada;
kőnnitee äärele, kust see vőib veereda autoteele; libisemisohtlikule pinnale (trepp, kaldtee).

Autos sőites hoolitse, et täidad kőik nőutud turvaabinőud (imikutool, rihma kinnitamine).

Söömine toimugu rahulikus miljöös, toitu kurku tőmbamata.

Väikesed ja teravad asjad ei sobi lapsele mängimiseks –
ta vőib need tőmmata kurku vői hingamisteedesse.

Mürgistuste ja pőletuste vältimiseks

kontrolli üle kőik lapsele antavad ravimid, samuti kontrolli, et ükski ravim ei oleks lapse käeulatuses;
ära hoia tulist toitu, kohvi ega kuuma vett lapse käeulatuses.
imikut pestes ärge laske talle sooja vett otse kraanist: pőletuse oht!
elektrilised soojendajad ei tohi olla lapsevoodi läheduses.
ärge jätke last üksi vanni !

Hoiatused väikelaste vanematele.

Vältige rippuvaid lauakatteid, mis ärgitavad last neist kinni haarama ja
endale laual olevaid esemeid ja kuuma toitu kaela tőmbama.
Veenduge, et laps ei saa iseseisvalt akent avada,
kui aknad on lahti, paigaldage neile fiksaatorid.
Uute pistikupesade paigaldamisel eelistage lapsekindlaid pesi.
Lahtised pesad katke selleks otstarbeks mőeldud plastkattega.
Ettevaatust kuumade pliitide ja praeahjuga!
Praeahju puhul kasutage spetsiaalset
sulgurit, mis ei vőimalda lapsel seda avada.
Väikest last ei tohi omapead jätta ei vanni ega veekogu äärde.
Kőik ravimid peavad olema lastele kättesaamatus kohas.
Kemikaalid olgu paigutatud nii, et laps neile ligi ei pääse.
Maja- ja korterisiseste treppide otstesse tuleks ehitada kaitseväravad, kindlasti ka käsipuud.
Ärge suitsetage lapse juureolekul, nikotiin on tema jaoks mürk.
Kőik ülalnimetatud hoiatused on koostatud lastearsti praksises ette tulnud őnnetusjuhtumite näiteid silmas pidades.

Allikas: Tallinna Lastehaigla

Kümme meelespead mürgituse vältimiseks

Posted on 12. sept 2011

Värvilised tabletid ja kapslid tõmbavad alati lapse tähelepanu

Alljärgnevad ohutusnõuanded ei ole kaugeltki ainsad, et tagada lapsele ohutu keskkond, seega jagage oma näpunäiteid kommentaariumis.

1. Hoia kõik ravimid ja kemikaalid kõrvalises, lukustatud kapis.
2. Kasuta pakendeid vastavalt juhisele, keerates kõik lastelukuga korgid ja sulgurid ohutult kinni.
3. Mürgituse korral helista kiiresti numbrile 112.
4. Tooteid parasjagu kasutades ära jäta lapsi kunagi järelvalveta, isegi kui see tähendab, et pead nad uksekellale või telefonile vastates kaasa võtma.
5. Hoia tooteid originaalpakendites.
6. Säilita toodete esialgsed sildid ja loe neid enne kasutamist.
7. Ära aseta lambiõli sisaldavaid dekoratiivlampe ja küünlaid lastele kättesaadavatesse kohtadesse.
8. Medikamente võta alati päeva- või lambivalguses ja kontrolli alati doosi suurust.
9. Kui võimalik, ära tarvita ravimeid laste nähes. Räägi ravimitest nende üldnimetusega, vältides sõna „komm“ kasutamist.
10. Korista regulaarselt ravimitekappi ja viska mittevajalikud ja aegunud ravimid minema.

Allikas: ivillage.com

Kui loom hammustab

Posted on 12. sept 2011

Sageli hammustab last talle tuttav koer.

Kuigi hammustada võib iga karvane looduses elav loom, on hammustajateks enamasti lapsele teadaolevad loomad. Õpeta last loomi austama ja hellalt kohtlema ning nendega alati ettevaatlik olema.

Sümptomid

Iga loomahammustusega kaasneb valu ja veritsus. Samas võib vigastus olla vahel palju hullem kui välja paistab, seda eriti juhul kui rünnanud loomal on tugev lõug ja teravad, peenikesed hambad.

Kuidas toimida kodus

Suru veritsevat kohta umbes viis minutit kuni veri pidama jääb. Pese hammustuskohta õrnalt vee ja seebiga. Kui võimalik, püüa hammustanud loom ohutult kinni. Looma ei tohiks tappa. Kui on mingigi võimalus, et loom põeb marutaudi, peab teda mõne aja pärast (tavaliselt kümme päeva pärast hammustamist) jälgima ja uurima.

Millal tegutseda

Olenemata hammustuse suurusest peaks seda arstile näitama. Nii saab kontrollida nii võimalikku marutaudi kui tehtud vaktsiinide kehtivust. Kui hammustuse paranedes ilmneb üleliigset punetust või punaseid laike. Kui haavast eritub mäda.

Allikas: iVillage.com

Kuumarabandus ja kurnatus

Posted on 12. sept 2011

Rannal võib kergesti kuumarabanduse saada. Foto: Dreamstime / Anita Patterson Peppers

Kuumarabanduse korral ei suuda keha normaalsed jahutusmehhanismid kuuma ja vedelikupeetuse tõttu enam korralikult töötada. Tulemuseks on kehatemperatuuri järsk tõus ning kraadiklaas võib näidata 40C või isegi kõrgemat palavikku.

Sümptomid

Sagedasemateks sümptomiteks on kombinatsioon punaka nahaga ülesoojenenud kehast ja pärsitud higistamisest. Muret tuleb tunda siis, kui lapse keha on kuum, aga nahk kuiv. Teisteks sümptomiteks võivad olla nõrkus, iiveldus, hingeldus ja kõhuvalu. Iiveldustunne on tugevam kui keha vajadus vedeliku järele ning seetõttu võib tihti juhtuda, et kuumarabanduse saanud lapsel ei ole joogijanu.

Kuidas toimida kodus

Siinkohal on võtmetähtsusega ennetustöö, mis hõlmab piisavat vedeliku tarbimist enne õue minekut ja ka mängimise ajal. Laps peaks jooma nii palju vedelikku, et tal ei teki üldse või tekib väga väike janu. Kui aga kuumarabandus ilmneb, tuleb laps varju viia, riided seljast võtta ja jahedasse vanni panna. Vesi ei tohi olla jääkülm, sest see tekitab külmavärinaid ja tõstab kehatemperatuuri veelgi. Erguta last jooma.

Millal tegutseda

Kui lapse kehatemperatuur on kuumuse tõttu suurenenud ja teda on jahutatud, tuleks lasta ta arstil üle vaadata.
Kui laps muutub kuuma käes mängides väsinuks ja ei toibu pärast jahutamist lähema poole tunni jooksul, tuleb teda samuti arstile näidata.
Kuumarabandus võib osutuda eluohtlikuks hädaolukorraks, mistõttu tuleks kahtluse korral alati arstiga ühendust võtta.

Allikas: iVillage.com

1 2 Järgnev lehekülg »