Allergoloog Maire Vasar
Tartu Ülikooli Kliinikumi laste allergoloog Maire Vasar selgitab, mis vahe on toiduallergial ja toidutalumatusel ning miks kimbutab allergia arenenud riikide, sh üha rohkem Eesti elanikke.
Miks on lapsed tänapäeval paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes allergilisemad?
Allergiaid peetakse arenenud ühiskonna haigusteks. Arenguriikides ei ole allergia nii suur probleem. Ka Eestis tehtud uuringud toetavad seda hüpoteesi, et 10-15 aastat tagasi ei olnud meil allergiajuhtumid nii sagedased ja ka uued uuringud viitavad, et kõik allergiahaigused, nii astma, allergilised nahahaigused kui ka allergiline nohu on kahjuks levinud meil pärast iseseisvumist.
Millest see tuleb?
Väga levinud on hügieeni hüpotees. Allergia on ülitundlikkusreaktsioon meid ümbritsevatele allergeenidele. Arenguriikides, kus on rohkem infektsioonhaigusi, peab immuunsüsteem tegelema infektsioonhaigustega. Aga arenenud riikides, kus infektsioonhaigused on kõrvaldatud, ei jäägi immuunsüsteemil muud üle kui otsida uut objekti, millega tegeleda.
Kas see tähendab, et immuunsüsteem on nõrgem?
Seda ei saa öelda, ta lihtsalt on kaldu allergia poole. Erinevad immuunsüsteemi rakud vastutavad nn allergiatee eest ja allergiahaiguste korral produtseeritakse pidurdamatult allergeenivastaseid IgE (Immunoglobulin E) antikehasid. Need antikehad vabastavad allergeeniga ühinedes teatud aatomid, mis kutsuvadki esile allergiasümptomid silma, nina hingamisteede või naha poolt.
Väidetavalt on rohkem allergiaid ka seetõttu, et kasutatakse enam kodukeemiat.
Jah, kindlasti ei ole üks põhjus. Üks on hügieeniteooria, et me oleme puhtamas keskkonnas, aga teiselt poolt puhtuse me olemegi saavutanud tänu sellele, et kasutame liialt olmekeemia vahendeid. Vanasti läksid nõud puhtaks ka sooja veega, aga nüüd on igaühel kraanikausi juures Fairy.
Väga oluline on seedetrakti roll. On leitud, et seedetrakti mikrofloora on allergikutel vaesem. Häid baktereid ei ole nii palju. Seetõttu on ka praegu uus trend, et piimhappebaktereid lisatakse teatud toiduainetesse ja sellega mingil määral võideldakse allergiahaigustega.
Väga palju on seotud pärilikkusega. Kui peres on allergikuid, siis seda suurem on tõenäosus, et ka lapsel tekib allergia. Tihti tuleb välja, et lapse vanaemal oli astma, emal on õietolmu allergia ja lapsel näiteks lehmapiimaallergia.
Ei pärita siis üht ja sama allergiat?
Ei, edasi kandub immuunsüsteemi tüüp. Tihti on allergial ka vanuseline eripära. Näiteks algavad allergianähud imikueas toiduallergia ja atoopilise ekseemiga. Eelkoolieas hakkab sagenema astmasse haigestumine, seega tekivad uued ülitundlikkused uutele allergeenidele nagu kodutolmulestad ja loomakarvad. Puberteedieas on hoopis allergiline nohu ja õietolmu allergia.
Kui immuunsüsteem on juba viltu allergia poole, siis on paratamatu, et ta sammub ühelt allergiahaiguselt teisele. Ja tihti on vanemad murelikud, et kuidas ma ei saa seda ennetada, Aga kahjuks on ennetamismeetodeid suhteliselt vähe.
Kas naine saaks allergiatekke võimalust vähendada, kui pööraks rasedana millelegi rohkem tähelepanu?
Raseduseaegne dieet ei hoia allergiat ära. Aga väga oluline on, et kui ema on allergik, siis rinnapiimaga toitmise ajal vältida allergeenseid toiduaineid. Läbi rinnapiima võivad need toiduained mõjuda ja allergiat esile kutsuda.
Enamikke allergiaid on siiski võimalik kontrolli all hoida?
Ja, nii astma kui atoopiline dermatiit on ravimitega täiesti kontrolli all hoitavad ja paljud väikelapsed kasvavad astmast välja. Ka atoopilisest dermatiidist kasvavad lapsed puberteedieas 80 protsendil juhtudest välja.
Kuidas tavalisemaid allergiaid ära tunda?
Imikul on toiduallergia ja esimeseks võõrallergeeniks, millega ta kokku puutub, on lehmapiimavalk. Sümptomiteks on nahalööbed, kõhulahtisus. Võivad olla ka ainult imikute koolikud ehk kõhuvalud.
Atoopilist dermatiiti diagnoosime kliiniliste sümptomite järgi. Põskedelt algab punetus ja karedus, mis läheb edasi jäsemetele. Lapse kasvades levib küünarliigestele, põlveõndlasse, randmetele. Sügelus ja punetus ongi see põhiline lööve, kuid samas ei pruugi atoopiline dermatiit olla ainult toiduallergiast põhjustatud. See on ise üks kliiniline haigus ja toiduallergia võib põhjuseks olla vaid ühel kolmandikul juhtudel.
Eelkooliealistel on astma ja juba imikueas võivad olla sagedased hingeldustega bronhiidid. Kui lapsel on väljahingamine raskem või on krooniline köha – need on ühed astma sümptomid. Põhjuseks on sageli loomakarvad, meie kliimas sageli kodutolmulestad, mida igas kodus leidub ja see ei ole halva hügieeni tunnuseks.
Aga ka astma nagu atoopiline dermatiit, ei ole puhtalt allergiline, ta võib olla ka mitteallergiline ja siis me seda allergeeni ei leia. Nii astma kui atoopiline dermatiit on vanade mõistete järgi allergiahaigused, aga nad võivad olla ka mitteallergilised. Sümptomid on aga mõlemal juhul sarnased. Siis on õietolmuallergia. Päikeselise ilmaga lapsed märkavad, et nina sügeleb ja jookseb vett, ka suvel on nohu, silmad sügelevad – need on põhilised sümptomid. Õietolmuallergia on klassikaline allergiahaigus, sellel on küll ainuke põhjus allergeen.
Paljud toiduained ei reageeri üldse läbi immuunsüsteemi. Näiteks maasikad, šokolaad, E-ained, toiduvärvid. Nende toiduainete vastu ei teki immuunsüsteemi poolt reaktsioon, vaid nad ise sisaldavad veresooni laiendavaid aineid ja tavaliselt tekib reaktsioon, kui neid palju süüa. Kuigi see lööve võib allergiasarnane olla, siis tegelikult on ta toidutalumatus.
Näiteks sööd ühel päeval natukene, teisel ka ja kolmandal läheb üle piiri. Ühel on taluvuspiir kõrgem, ta võib väga palju süüa, teisel piisab väga vähesest. See on seotud kehakaaluga.
Aga toiduallergia puhul piisab ka väga väikesest kogusest allergeenist?
Täpselt. See ongi erinevus toiduallergia ja -talumatuse vahel. Talumatuse puhul väikesest koguses reaktsiooni ei teki. Allergia korral piisab väikesest kogusest, et see immuunsüsteem käivituks. Väga tugevatel allergikutel piisab ka väga väikesest kogusest toiduainest, mis võib isegi surmani viia.
Milliste protseduuridega peale vaatluse ehk kliiniliste sümptomite allergiat kindlaks tehakse?
Allergiatestid, nimelt nahatorketestid, näitavad ainult IgE vahendatavat allergiat. Kui immuunsüsteem on kaldu allergia poole, siis ta produtseerib üle IgE antikehasid.
Aga toidutalumatuse puhul immuunsüsteem üldse ei esine, kuigi tekib ka sügelus ja lööve. Seetõttu me ei teegi naha-teste šokolaadiga ega maasikatega. Väga palju müstilist on veel toiduallergia ja –talumatuse ümber.
Me saame ainult kinnitada või eitada IgE-ga vahendatud allergiat. Tavalised läbi immuunsüsteemi reageerivad peamised toiduvalgud: piim, muna, pähkel (maapähkel ja puupähkel), kala, mereannid nisu ja soja. Neid saab kindlaks teha.
Toidutalumatuse puhul me teste teha ei saa. Sellepärast on väga oluline, et ma pean emaga ja lapsega vestlema, et teada saada, mida ta sööb. Näiteks selgub, et nii kui ta neid värvilisi karamellikomme sööb, tuleb lööve. Ema tahab ikkagi tõestust, aga kahjuks seda ei ole.
Ravi on allergia ja talumatuse puhul sama. Me ravime ja me diagnoosime kliiniliste sümptomite järgi.
Kui laps ühel korral sööb midagi üle oma taluvuse piiri ja lööve avaldub, siis kas järgmisel korral piisab juba väiksemast kogusest?
Ei. Nii ta tavaliselt ei ole. Ja tavaliselt lapsed kasvavad sellest välja. Lapse immuunsüsteem on veel ebaküps. Aga tema taluvus muutub ja hilisemas elus enam ei ole probleeme.
Kui imiku ema arvab, et tema lapsel on allergia, siis kuidas peaks ta käituma? Pidama lihtsalt toidupäevikut ja hoolega jälgima mida sööb?
Jah, see on oluline. Mälu on lühike. Alati peab juurde märkima, kuna reaktsioon tekkis ja jälgima, kas on nahapunetus või lööve.
Kui kaua allergeen kehas püsib?
See on väga erinev. Klassikalist aega ei ole. Nii nagu võib väga varieeruv olla aeg reaktsiooniks. Mõnel võib reaktsioon tekkida minutite jooksul või ka 20 tunni, toidutalumatuse juhul hoopis 48 tunni pärast. Oleneb, kust allergeen organismi siseneb: läbi seedetrakti, silma limaskesta, ninalimaskesta, näiteks õietolm läheb kohe bronhidesse.
Kui elujõuline on allergeen siis kui toiduainet keeta, küpsetada?
Oleneb. Näiteks lehmapiimavalk sisaldab palju erinevaid valguproteiine. Osad on kuumuslabiilsed, teised kuumusstabiilsed. Millise suhtes konkreetne inimene tundlik on, ei saa kindlaks teha. Kui ta on kuumuslabiilsetele kindel, siis piima keetmisel ei pruugi allergianähte tekkida.
Mainisite enne, et mõnest allergiast võib välja kasvada, millistest?
Lehmapiima- ja munaallergiast kasvab 80 protsenti välja. Samas kala-, pähkli- ja õietolmuallergiast ei kasvata välja. Astmast võib välja kasvada. Kahjuks ei ole ühte testi, et kui see imikueas tekib, siis ei oska öelda, kas näiteks hingamisraskus on üks astma tunnus või viitab viirusele.
Kui peres ei ole allergiaid, hingamisraskused algavad esimesel eluaastal, nahatestid jäävad negatiivseks, sümptomid on ainult viirustega seotud ja on poisslaps, siis tavaliselt me suure tõenäosusega ütleme, et ta kasvab välja. Uuringutega on leitud, et poisslastel on prognoos parem.
Kui allergilised on eestlased võrreldes lähinaabritega?
Soome ja Rootsiga võrreldes meie allergiatase veel nii kõrge ei ole. Aga igapäevatöö näitab, et tase tõuseb. Meil (TÜ lastekliinikus – toim) on mitu kuud järjekorrad.
Millised on levinumad allergiad Eesti lastel?
Allergeenidest on piim ja muna ja sisse hingatavatest kodutolmulest ja kassiallergia.
Allergoloog Maire Vasarit intervjueeris Sigrid Sõerunurk
Paljudel lastel tekib mingis vanuses toiduga pirtsutamise faas, mille ajal nad jonnivad toiduvalikul. Kas on põhjust mursetsemiseks? Kas see mõjutab lapse arengut? Kuidas ilma tülideta see periood üle elada?
