Lisatoiduga alustamine

Posted on 12. okt 2011

Tahket toitu sööv laps. Foto: Dreamstime

Kui laps on valmis, tuleks hakata lisatoitu andma 4. ja 6. elukuu vahel. Seni saab beebi kõik vajaliku kätte rinnapiimast või piimasegust. Lehmapiim esimesel eluaastal ei sobi, sest sisaldab raskestiseeditavaid valke.

Lapse seedesüsteem ei ole enne pooleaastaseks saamist tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab üleminekuaega lusikaga toitmiselt ise söömisele. Eesti arstid soovitavad üldiselt beebile kuuenda elukuuni ainult rinnapiima anda, kuigi vanemad võivad kinnitada, et nende lapsed on lisatoiduks ka varem valmis.

Kuidas aru saada, kas laps on valmis?

Kui laps on tahke toidu söömiseks valmis, annab ta sellest ise märku:

Pea hoidmine. Laps peab oskama kindlalt pead hoida.
Kadunud on keele väljatõukamise refleks. Et tahket toitu vastu võtta ja alla neelata, peab beebil olema kadunud refleks toitu keelega suust välja lükata.
Toe najal istumine. Kui beebi ei ole valmis söötmistoolis istuma, peab ta siiski oskama sirgelt istuda ja korralikult neelata.
Mälumisliigutused. Lapse suu ja keel arenevad samaaegselt seedesüsteemiga. Tahke toidu söömiseks peab laps oskama toitu keelega kurgu poole lükata ja neelata. Kui ta õpib õigesti neelama, väheneb ka ilastamine. Samal ajal võib laps aga ka hammaste tuleku pärast ilastada.
Kaalus juurdevõtmine. Enamik beebidest on lisatoiduks valmis, kui nende sünnikaal on kahekordistunud ja nad on vähemalt neljakuused.
Suurenev isu. Laps tundub näljane ka pärast 8-10 (rinnapiima või pudelitoidu) söögikorda päevas.
Beebi tunneb huvi täiskasvanute toidu vastu. Laps jälgib tähelepanelikult iga sinu suutäie liikumist ja sirutub kahvli järele, kui sellega sööd.

Kuidas alustada?

Tavaliselt alustatakse riisipudruga, mis on gluteenivaba ja teiste toitudega võrreldes vähem allergeenne. Söögikorra alustuseks anna beebile rinda või rinnapiimaasendajat. Seejärel anna lusikaotsaga eelnevalt rinnapiima või -asendajaga lahjendatud putru maitsta. Kui talle maitseb, anna lisaks 1-2 teelusikatäit. Kasuta lapse toitmisel kummiotsaga lusikat, mis igemeid ei vigasta.

Kui tundub, et beebit lusikalt söömine ei ahvatle, lase tal toiduga tutvuda – nuusutada ja maitsta ning oota, kuni ta on päris söömiseks valmis. Ära pane tahkemat toitu beebi pudelisse, muidu ta ei saagi aru, et seda tuleb süüa püstiasendis ja lusika abil.

Alustuseks paku lisatoitu kord päevas ja lapsele sobival hetkel. Ära tee seda siis, kui beebi on pahur või väsinud. Alguses beebi ilmselt palju ei söö, kuid anna talle aega harjuda. Mõned beebid peavad tahke toidu söömist rohkem harjutama. Varsti on laps valmis sööma päevas mitu supilusikatäit lisatoitu. Kui toidukogus suureneb, lisa menüüsse tahkemaid toite ning teinegi söögikord.

Millal on kõht täis?

Lapse isu on söögikordadel erinev, nii ei saa ärasöödud toidukoguste pealt kindlalt öelda, millal tal kõht täis on. Kui laps naaldub söötmistoolis tahapoole, keerab pea eemale, hakkab lusikaga mängima või keeldub järgmise lusikatäie ees suud avamast, on kõht ilmselt täis. Mõnikord aga hoiab beebi uue lusikatäie ees suud kinni, kuna pole veel eelmisega lõpetanud.

Kas jätkata ka rinnapiima või piimaseguga?

Laps vajab rinnapiima või selle asendajat esimese eluaasta lõpuni. Mõlemast toidust omastab ta kergesti seeditavaid ja vajalikke vitamiine, rauda ja valke. Tahke toit ei asenda kõiki toitaineid, mida laps esimese eluaasta lõpuni vajab.

Kuidas teist sorti tahket toitu pakkuda?

Paku uut sorti lisatoite järk-järgult ja ükshaaval ning pidades vähemalt kolm päeva vahet. Nii jõuad õigel ajal jälile, kui beebil peaks mõne toiduaine suhtes allergia tekkima (märkideks on kõhulahtisus, punnis kõht, suurenenud gaasid või lööve). Kui su perekonnas on kellelgi toiduallergiat esinenud või esineb lapsel vastavaid märke, pea edaspidi uute toitude pakkumisel nädal vahet.

Kuigi on hea, kui laps proovib erinevaid toite, võtab tal iga uue maitse ja toidu tekstuuriga harjumine aega. Igal lapsel on toidu suhtes oma eelistused, kuid üleminek uutele toitudele peaks toimuma selles järjekorras:
1. Pool-vedelad pudrud
2. Purustatud, püreestatud või läbi sõela pressitud puu- ja köögiviljad.
3. Hoolikalt tükeldatud tavatoidud, sh liha ja teised valgurikkad toidud

Kui toidad last valmis beebitoiduga, ära tee seda otse purgist, muidu pead ülejäägi ära viskama. Toit saab kokku bakteritega, mille tõttu see võib rikneda ega pruugi järgmisel söögikorral enam kõlblik olla. Tõsta purgist parasjagu toitu mõnda teise väiksesse sööginõusse ning toida last sellest. Lahtises purgis säilib beebi toit paar-kolm päeva. Hoia lapse sööginõud alati puhtana.

Mõned lasteasjatundjad soovitavad esimeste köögiviljadena pakkuda kollaseid, sest neid on kerge seedida. Teised soovitavad alustada rohelistega, sest kollased on tavaliselt magusamad ning nii võib beebi magusa maitsega ära harjuda ning teised köögiviljad hiljem ära põlata. Otsus on sinu päralt. Igal juhul ära jäta lapse menüüst välja ühtegi toitu, kuna see sulle ei maitse. Väldi toite, mis võivad põhjustada allergiad ning mida on suurem oht kurku tõmmata.

Kui beebi teatud toitu ei taha, ära sunni, vaid proovi nädala pärast uuesti. Võibolla ei hakka ta teatud toiduainet kunagi sööma. Võibolla aga mõtleb mitu korda ümber ning see muutub hoopis tema lemmiksöögiks. Lisatoitu saava lapse väljaheide muutub värvuselt ja lõhnalt. Kui seni oli laps ainult rinnapiimal, on lõhnaerinevus eriti tuntav. See on normaalne, lisatoitu saava lapse väljaheide lõhnabki tugevamalt. Kui väljaheide tundub liiga tihke (riisipuder, banaanid ja õunapüree võivad põhjustada kõhukinnisust), anna lapsele vahelduseks teisi puu- ja köögivilju ning kaera- või odrajahuputru.

Mitu korda päevas peaks lisatoitu andma?

Alguses saab beebi poolvedelat teraviljaputru kord päevas. Kuskil kaheksandaks elukuuks peaks ta saama tahket toitu kolm korda päevas. Siis peaks päevamenüüsse kuuluma:

Rinnapiim või rauaga rikastatud rinnapiimaasendaja
Rauaga rikastatud puder
Kollased ja rohelised köögiviljad
Puuviljad
Piiratud koguses valke sisaldavad toiduained nagu kanaliha, kodujuust ja liha

Milliseid söötmisvahendeid läheb vaja?

Piisab söötmistoolist ja igemetele ohutumast kummist otsaga lusikast. Kui laps sööb tahket toitu juba meelsasti, kuluvad ülemäärase segaduse vältimiseks ära ka pudipõll, plastmassist alt iminapaga kauss ning põrandale võib laotada ka riide.

Kus last toita?

Korralike söömisharjumuste juurutamiseks (st laua taga ja mitte televiisori ees) tuleks last võimalusel alati söötmistoolist toita. Muul ajal ei ole hea ka sõrmedega söödavat toitu anda, sest beebi võib selle kurku tõmmata ja vaibale näiteks lödistatud banaaniraja jätta. Kui beebi ei ole valmis söötmistoolist sööma, toida teda enda süles. Peamine, et ta oleks istuvas asendis.

Kuidas juurutada tervislikke toitumisharjumusi?

Ära toida last üle. Jälgi, kui beebi annab märku, et tal on kõht täis.
Ära sunni last sööma toite, mis talle ei meeldi. Austa tema eelistusi ning väldi toiduteemalisi võimuvõitlusi.
Jälgi, et beebi saaks piisavalt valke, süsivesikuid, puuvilju ja köögivilju. Piira magusat, soolast ja rasvarikkaid toite.
Väldi kiirtoite.
Ära kasuta toitu preemiana mingite saavutuse eest. Selle asemel pühenda lapsele palju tähelepanu, kallista ja jaga suudlusi.
Toida last söötmistoolis, mitte televiisori ees või n-ö jooksu pealt.

Millist toitu millal pakkuda?

Dr Külli Mitt on soovitanud sellist jaotust:

Aedvili: kartul, lillkapsas, kapsas, porgand keedetult, kurk püreena – ettevaatlikult harjutamist alustada 6. kuul, 8. kuul juba lisatoiduna

Aedvili: kaalikas , peet, spinat; püreena naeris – harjutamist võib alustada 6. kuul, lisatoiduna 12. elukuust

Puuvili ja marjad: pirn ja õun keedetult, banaan, mustikad, sõstrad, vaarikad, pohlad, murakad, jõhvikad jt püreena – ettevaatlikult harjutamist alustada 6. kuul, 8. kuul juba lisatoiduna

Liha ja muna: sea-, lamba-, looma-, vasika-, kanaliha (hautatult ja püreena), munakollane – ettevaatlikult harjutamist alustada 6. kuul, 8. kuul juba lisatoiduna

Puder: riis, tatar, hirss, mais – ettevaatlikult harjutamist alustada 6. kuul, 8. kuul juba lisatoiduna

Puder: kaer, rukis, oder, nisu, manna – ettevaatlikult harjutamist alustada 6. kuul, 12. kuul lisatoiduna

Piim ja piimatooted: jogurt, kohupiim, puding, keefir – ettevaatlikult harjutamist alustada 10. kuul, 12. kuul lisatoiduna (keefiri võib anda ka varem, 6. kuust juba kindlasti)

Mahl (kui laps joob tassist) – ettevaatlikult harjutamist alustada 8. kuul, 10. kuul lisatoiduna

Allikas: www.babycenter.com; paikeselapsed.kolhoos.ee

Millised on peamised imetamisprobleemid?

Posted on 12. okt 2011

Beebi nina ja lõug peavad imedes vastu rinda olema.

Imetamisnõustaja Terje Arula kinnitusel algavad enamike naiste imetamise probleemid sellest, et nad saavad sünnitusmajast liiga vara koju ning neile ei ole piisavalt nõu antud.

„Kolm päeva, mis naine keskeltläbi sünnitusmajas veedab, on niivõrd lühike aeg,“ nendib Arula. Selle aja jooksul ei pruugi keegi naisele imetamise põhitõdedest rääkida. Kui naine läheb titaga koju, siis tekib küsimusi palju, kuid pole kellegi käest küsida.

Arula külastab naisi nende kodus, näitab imetamisvõtteid, annab nõu ning lükkab müüte ümber. Millised siis on peamised probleemid, millega vastsed emad kimpus on?

1. Rinnapiim on lahja?

„Emad millegipärast arvavad, et rinnapiim on lahja,“ ütleb Arula. Esimene piim, mis rinda tekib, on n-ö ternespiim: tihke, kollakas ja rammus. Kui hiljem tuleb rinda nn päris piim, siis näeb see hoopis teistsugune välja: sinakam ja lahjem. „Paljud emad on mures ja küsivad, et kas ma peaksin lisatoite juurde hakkama andma, see on nii vesine rinnapiim,“ räägib Arula ja kinnitab, et tegelikult on rinnapiimas kõik vajalikud toitained olemas ning lapsele ei ole vaja midagi lisaks anda.

2. Kas lapsele on vaja lisavedelikku anda?

Arula kinnitusel ei ole ka lisavedelikuks mingisugust vajadust, sest laps saab rinnapiimast n-ö kolmekäigulise lõuna: supi, prae ja magustoidu. Piim, mida laps kõige esimesena saab, on lahja ning mõeldud janu kustutamiseks. Järgmine osa on toitvam. „Väga oluline on, et laps saaks kätte ka selle lõpupiima,“ rõhutab Arula. „See paneb lapse n-ö kasvama.“

3. Laps ei saa kõhtu täis

Eelnevast võib lähtuda järgmine sage viga, mida emad teadmatusest teevad: ühe toitmiskorra ajal vahetavad pidevalt rinda. Seetõttu imebki laps ainult lahjat eelpiima, kuid sellest kõhtu täis ei saa. „Siis ongi laps viril ja ei maga,“ selgitab imetamisnõustaja ja resümeerib, et vedelikku ei ole vaja lisaks anda ning ühe toitmiskorra ajal peab laps ühe rinna korralikult tühjaks imema, enne kui talle teist pakkuda.

Arula sõnul saab laps üldiselt ühest rinnast kõhu täis, kuid on ka erandid. Kui laps on suurem või on tal parasjagu kasvuperiood, siis tahab ta teisest rinnast lisa saada. „Emad küsivad, et kuidas ma aru saan, kas ta tahab veel süüa või ei taha.“ Arula kinnitusel saab laps kõhu täis, kui ta sööb õige imemisvõttega (laps imeb intensiivselt, nina ja lõug vastu rinda, suhu on haaratud ka nibu ümbritsev ala, põsed on ümarad, lõug liigub). Ja kui kõht täis, laseb laps ise rinnast lahti.

4. Laps ei ime kogu aeg. Miks?

Imetamisnõustaja soovitab sellise küsimusega naisel mõelda selle peale, kuidas ta ise einestab. „Ega me ei ahmi koguaeg,“ selgitab ta. „Ka väike beebi ei pea ühesuguse intensiivsusega koguaeg imema. Ta tahab ka mõnuleda ja hinge tõmmata,“ räägib Arula.

Kui laps teebki imemisel pausi, ei tohiks teda kohe rinna otsast ära võtta, vaid tuleks oodata ja vaadata, kas tita soovib siiski veel keha kinnitada. „Ta puhkab ja sööb edasi,“ kinnitab Arula.

Teine asi on siis, kui laps on juba liiga näljane. Siis ta ahmib, väsib ära ja teebki pikema pausi.

5. Kas laps saab ikka imedes hingata?

„Emad muretsevad, et laps ei saa hingata kui tal nina vastu rinda on. Mis nad teevad? Vajutavad rinnale,“ jutustab Arula ja hoiatab, et sellest võib halvemal juhul rinnapõletik kujuneda. Rinnale vajutades surub naine piimajuhad kinni ja laps ei saa piima korralikult kätte. Lisaks tekib rinda piimakogum, millest võib kujuneda ääretult valulik kõva tükk, nahk punetab, võib tõusta palavik ning ongi rinnas põletik.

Arula sõnul ei pea raskemate ja suuremate rindadega naised ka rinda nn käärimeetodil tõstma. Nii surub naine taas piimajuhadele ja piim jääb seisma. „Ei ole vaja vajutada ega suruda.“ Ja laps saab suurepäraselt hingata. „Tal on kaasa antud selline kaitserefleks. Kui ta hingata ei saa, siis laseb kohe rinnast lahti ja pöörab pea kõrvale.“

Kui lapsel on nohu või nina kinni, siis tuleb tema söötmisega rohkem vaeva näha, sest samal ajal süüa ning läbi kinnise nina hingata on beebil raske.

6. Kui rinnanibud on sissetõmbunud või rinnad lamedad?

„Varem oldi kindlad, et neid rinnanibusid tule ette valmistada kergelt väljapoole masseerides,“ räägib Arula ja lisab, et ega see halba tee. Samas soovitab ta selliste rindadega naisel mõelda, et laps hakkab saama ainult tema rinda ning eeldatavasti kohaneb just oma ema rinnaga. „Jah, raskusi siin on ja oleks vaja nõustaja abi.“ Arula kinnitusel alati probleem ületamatu ei olegi ning tuleb leida lihtsalt hea imetamisasend.

7. Kui sageli peaks last imetama?

Nõustaja ei taha täpselt öelda, kui sageli peaks last esimestel nädalatel imetama, sest see on nii emale kui lapsele kohanemise aeg ja seetõttu on ka söömis- ja magamisajad individuaalsed. „Aga keskmiselt ikkagi 7-10 korda ööpäevas.“ Lapsele tuleks rinda pakkuda nii sageli kui ta tahab. „Tuleks ka jälgida kõike seda, et piisavalt kaua imetaks, et rind saaks tühjaks jne.“

Laps reguleerib ise söömisajad ja –vaheajad. „Kui laps kasvab, siis tema maomaht kasvab. Ta võtab rohkem toitu korraga vastu ja see toit püsib ka kauem kõhus.“ Kui terve laps peaks oma tavapärase söötmisaja maha magama, ei ole Arula hinnangul vaja teda toitmiseks üles ajada.

Samas hoiatab nõustaja, et kui beebi ei võta kaalus juurde ega kasva, võib ta loid olla, tahta kauem magada ning siis tuleks ta küll söötmisteks üles ajada.

8. „Sa ei saa imetamisega hakkama, juba mina ei saanud ja sinu vanaema ei saanud!“

Arula kinnitusel leidub naisi, kellele lähedased, näiteks nende emad, hakkavad neile juba raseduse ajal sisendama, et nad ei saa imetamisega hakkama „See on vale, tegelikult saab iga naine imetamisega hakkama kui ta õigeid soovitusi kuulda võtab,“ on Arula kindel. Samas ta seda müüti sajaprotsendiliselt ümber ei lükka, sest nagu ikka – erandeid leidub ning võib juhtuda, et mõni naine ei saa füsioloogilise eripära tõttu imetada.

9. Piim kadus rinnast ära. Kuidas?

Terje Arula näitab, kuidas emad sageli rinnale vaju- tavad. Foto: Tiina Luht

„Öeldakse, et kui kolm korda ööpäevas imetada, siis selle sageduse juures rinnapiim säilib,“ ütleb Arula. See tähendab, et kui sageli imetada, siis ei tohiks piim rinnast ära kaduda. Kuid see pole ainus tingimus. „See on nüüd see jutt, et on hea rääkida, aga raske teha ehk naist peaks ümbritsema positiivsus.“ See tähendab, et mure, stress ja negatiivsed emotsioonid võivad mõjutada ka imetamise efektiivsust.

Arula on näinud depressioonis naisi, kes lihtsalt enam ei suuda endaga hakkama saada. „Samas nad ei julge ka abi küsida.“ Imetamisnõustaja rõhutab, et see on valehäbi ning naine ei peagi ise kõigega hakkama saama, koduseid toimetusi tehku teised pereliikmed. Arulea nendib, et sünnitusjärgne depressioon ja imetamisprobleemid võivad käia käsikäes.

10. Sünnitusmajast jäi lapsele külge harjumus lisatoitu saada.

„Ega laps rumal ei ole, ta saab aru küll, kust toitu kergemini kätte saab. Loomulikult pudelist,“ räägib Arula. Kui naine on veel tavapärasest kauem haiglas olnud ning tohter on pidanud vajalikuks lapsele lisatoitu anda, siis ongi laps sellega ära harjunud. Koju tulles tekib aga probleem, kui laps ei taha rinda võtta, emal jääb rinnapiima vähemaks, lisaks on naisel võib-olla valed imetamisvõtted jne.

Arula kinnitusel on sellistel puhkudel väga oluline, et naine usuks, et ta saab imetamisega hakkama. Ülejäänud pere toetus kulub marjaks ära. Imetamisnõustaja annab küll nõu, kuidas laps samm-haaval tagasi rinda võtma meelitada, kuid naine peab seda ka ise tahtma. Heal meelel nendib ta, et paljud emad siiski tahavad oma last imetada ning näevad sellega vajadusel ka vaeva.

Arula paneb emadele südamele, et alati kui mure on, tasub abi otsida. Eos on probleemi lihtsam ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda.

Imetamisnõustamine Tallinnas:

Pelgulinna sünnitusmaja, esmaspäeval kell 16.00-17.00, reedel kell 11.00-15.00 Pelgulinna naistekliinikus nõuandla 1. korruse kabinetis nr. 6 või telefonil 666 5829
Ida-Tallinna keskhaigla.

Tartus:

Terje Arula, tel 5330 4491, e-post: terjearula@nooruse.ee
Juta Ernits, tel 5331 9018

Viljandis:
Vabatahtlikku nõustamist teeb Päikesekillu perekeskuses Kristel Kadakas, tel 5695 2343, e-post: imetamine@paikesekilluperekeskus.ee

Pärnus
Malle Tobreluts peab Pärnu haiglas imetamisalaseid loenguid, eelregistreerimine tel 447 3511

Sigrid Sõerunurk

Kuidas rinnapiima tekitada?

Posted on 23. sept 2011

Rinnapiima tekkimist stimuleerib hormoon prolaktiin, mis reageerib lapse suu puudutusele rinnanibul.

Iga kord kui laps on rinnal ja teie rinnad täis on siis, toodate loomuiklul viisil kogu piima, mida laps vajab.

On levinud valearvamus, et piima säilimiseks peavad nad oma “reserve” hoidma, et piima rohkem jätkuks. Kuid sellel võib hoopis olal vastupidine reaktsioon, piim hoopis väheneb.

Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused, kuidas ja stimuleerida rinnanäärmete tegevust:

Et laps saaks piisavalt toitaineid, püüdke süüa samasugust tasakaalustatud toitu nagu raseduse ajal. Ole veendunud, et menüüs oleks küllaldaselt valku ja kaltsiumi.
Teie energiavajadus on imetamise ajal suurem- te vajate iga päev 500 Kcal enam kui raseduseelsel perioodil.
Imetamisega võib kaasneda suurem janu. Jooge tihti kuid ärge sundige jooma end suuri koguseid.
Jooge vähe kofeiini ja alkoholi sisaldavaid jooke. Kõik, mis jõuab teie organismi käib piimaga ka lapsest läbi.
Abi võib saada ka apteegist leiduvatest imetamist soodustavatest teedest, mis stimuleerib piimanäärmete tegevust.
Jälgige lapse reaktsioone toidule. Kui toit, mida te sööte teeb lapsel kõhu lahti, siis talle see järelikult ei sobi. Asendage see toit teisi samu toitaineid sisaldava toiduga.
Puhake piisavalt, ärge muretsege tegemata asjade pärast. Kui tunnete, et vajate abi, siis küsige julgelt. Stress ja magamatus ei ole soosivad rinnapiima tootmisele.

Maria Laur

Imiku purgitoidu plussid ja miinused

Posted on 23. sept 2011

Ise beebitoitu tehes säästate raha ja saate jälgida toiduainete päritolu

Teatud vanusest tuleb hakata last lisaks rinnapiimale või rinnapiimaasendajale harjutama ka tahkema toiduga. Portaal bioneer.ee uurib, milliseid püreed ja mehud on imikule kõige paremad.

Beebitoidu mõjud tervisele ja keskkonnale

Intensiivpõllundusest pärit toorainetest toodetud beebitoidud sisaldavad sageli taimekaitsevahendite ja väetiste jääke. Need on nn varjatud koostisosad, mida pole kirjas pakendil. Intensiivpõllundusega tegelevates ettevõtetes tavatsetakse mittesoovitavad taimed ja putukad lihtsalt tõrjevahenditega mürgitada. Sedasi rikutakse looduslikku tasakaalu.

Mürkkemikaalid tagavad küll suurema saagi, aga nad kogunevad taimedesse ja taimi söönud loomadesse. Põllumajandusega seotud kemikaalid võivad lume ja vihma kaasabil sattuda oma algallikast väga kaugele. Sedasi saastuvad ka veekogud. Agrokemikaalid vähendavad looduslikku mitmekesisust. Põllumajanduskemikaalide tervisemõju suurendab ka ravikulutusi.

Mahepõllundusest pärit beebitoidus on koostisained liigsetest kemikaalidest vabad. Mahetoidu tarbimine aitab säästa keskkonda ja tervist, sest mahepõllumajandus ei koorma ümbrust sünteetiliste väetiste ega taimekaitsevahenditega. Tootja peab leidma sobivad külvikorrad, vahekultuurid, väetamise viisid ning sagedused. Agrokemikaalide kasutamise asemel kasutatakse mahepõllumajanduses rohkem tööjõudu ning panustatakse enam loomade heaolu tagavate nõuete täitmisele, mis kajastub ka tootehinnas.

Lastel on suurem oht sattuda agrokemikaalide mõju alla. Pestitsiidide jäägid toiduainetes võivad põhjustada pikaajalisi terviserikkeid, närvisüsteemi- ning hormoonitalituse häireid, sperma kvaliteedi langust, mitmesugused vähkkasvajaid. Pestitsiidid mõjuvad ka loote organismile. Ema platsenta ei suuda loodet alati kaitsta.

Osad spetsialistid siiski ka kritiseerivad orgaanilise toidu kasvatamist. Näiteks arengumaades tõhusa põllumajanduse edendamisega Nobeli rahupreemia pälvinud Norman Borlaug on arvanud, et kuna orgaanilisel toidul on väiksemad saagid, siis on selle kasvatamiseks on vaja suuremat põllumaad. Norman Borlaug ei usu, et maakera rahvastikku saaks toita ilma kunstväetisteta. 1 tonni orgaanilise toidu kasvatamiseks on vaja suuremat kütusekulu, mis tõstab mahetoidu ökoloogilist jalajälge tublisti.

Enamus purgitoidu tootjaid homogeniseerib toidu ära. See tähendab, et toit purustatakse ja viiakse kujule, kus laps peaks selle kõige paremini omastama. Kahjuks tekitab poes müüdav homogeniseeritud purgitoit paljudele lastele hoopis kõhukinnisust. Purgitoit seisab sageli kuid poeriiulil valguse käes ja alles siis satub mõne pisipõnni toidulauale.

Nipid keskkonna ja tervise säästmiseks

Ise beebitoitu tehes säästate raha ja saate jälgida toiduainete päritolu. Kodune toit hoiab kokku ka energiat ja materjale. Imikutoidu tegemiseks tasub hoolikalt toorainet valida. Kindlasti tasub veenduda, et valitud toiduained sobivad lapse vanusega.

Aurutage, keetke või küpsetage toit valmis ning purustage see peenemateks tükkideks. Toitu saab peenestada mitmeti. Energiasäästlikum on toitu purustamiseks kasutada pudrunuia, läbi sõela pressimist või kahvliga purustamist. Kes käsitsi toitu peenestada ei taha, saab seda teha ka saumikseri või köögikombaini abil. Alles jäänud köögivilja- või puuviljapüree võib külmutada ja tarvitada see ära 2-3 kuu jooksul.

Kui valite valmistoidu, siis tasub kaaluda mahepõllumajandusest pärit toidu kasutamist. Vaid nii saate olla kindel, et laps ei söö taimekaitsevahenditega mürgitatud, GMO lisanditega, sünteetiliste värv-, lõhna- või säilitusainetega toitu. Mahepõllundus säästab ka looduskeskkonda ja vett. Mahepõllumajandusest pärit loomad on kasvanud ilma hormoonide ja ennetavate ravimikuurideta. Kahjuks on mahepõllumajandusest pärit beebitoidud enamasti välismaist päritolu — keskkonna mõttes kulutavad nad palju transpordikilomeetreid.

Taaskasutage beebitoidu purke. Klaas on taaskasutatav ja seetõttu ei sobi ta tavalise prügi hulka. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõpmata arv kordi. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Beebitoidu purkidesse saab panna maitsetaimi, vürtse, ravimteesid. Beebitoidu purgid sobivad ka koduse toidu kaasa võtmiseks.

Valige lastetoitu vastavalt oma vajadustele. Pole mõtet alluda turundustrikkidele. Kui kaubale pakutakse kaasa kingitust, siis mõelge, kas te ilma selle kingita ka seda toitu ostaksite.

Vältige ülepakendatud lastetoitu.

Allikas: Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Kuidas last öisest tissitamisest võõrutada?

Posted on 23. sept 2011

Inimese uni on jaotatud tsükliteks, mille vahetudes me ärkame

Mida ma saaksin teha, et minu 10-kuune poeg öösel ärgates enam rinda ei nõuaks? Päevasest tissitamisest oleme peaaegu võõrdunud, kuid öine olukord paistab üha hullemaks minevat, kuigi asi pole kindlasti näljas. Mida teha?

Selles vanuses lapse öised ärkamised on seotud unemustriga, kindlasti mitte vajadusega öösel süüa. Uinumiseks pole tal vaja rinnapiima, vaid sinu nibu, naha lõhna ja puudutust ning südamelöökide häält. Põhimõtteliselt on laps rinnast sõltuvaks muutunud ja see on üks osa tema ärkamiste-uinumiste tsüklist.

Inimese uni on jaotatud tsükliteks, mille vahetudes me ärkame. Täiskasvanul toimub see iga 45, lapsel 30 minuti järel. Enamasti täiskasvanud neid ärkamisi ei teadvusta – keeratakse külge ja magatakse edasi, samas kui laps peab seda veel õppima.

Öösiti rinda saanud laps ei suuda ärgates ilma ema läheduse ja rinna imemiseta uinuda. Selle põhjuseks on tõsiasi, et öine imetamine on jätkunud kauem, kui laps reaalselt öist toitmist vajab. Iseenesest pole see halb – mõnede vanemate jaoks on lapse lähedus väga oluline – kuid harjumusest peaks vabanema, kui lapse öised ärkamised hakkavad vanemaid segama.

Enne, kui võõrutamisega alustad, tuleks endale teadvustada, et imetades tekkinud emotsionaalset sidet lapsega võib olla raske lõpetada.

Lapse võõrutamiseks on mitmeid viise ja enamik neist põhinevad kainel mõistusel ja varieeruvad konkreetsest lõpetamisest järk-järgulise üleminekuni. Konkreetse ja järsu muutuse korral peab arvestama lapse suurema rahulolematusega, kuid vähemasti toimuvad muutused kiiremini. Samas tuleb emotsionaalselt väga tugev olla, sest murdumise korral lapsele taas tissi pakkudes suurendad tema sõltuvust ja süvendad olemasolevat probleemi veelgi.

Mõned emad kasutavad võõrutamisel partneri abi, sest teavad, et ema naha ja rinnapiima lõhn teeb lapsele olukorra raskemaks. Mõned emad tahavad siiski lapse lähedal olla ja lahendavad rinnaprobleemi lihtsalt pidzaama või öösärgi kandmisega.

Kui laps nutma hakkab, tuleks minna tema juurde, kuid teda mitte sülle võtta. Patsuta teda hellalt ja räägi temaga tasasel toonil. Seejärel lahku või jää veel hetkeks tema juurde, kuid pööra pilk kõrvale. Kui ta pärast sinu lahkumist taas nutma hakkab, käi teda paari kuni viie minuti järel vaatamas. Oluline on tagada oma kohaolekuga lapsele turvatunne, kuid jälgida, et ta sellest sõltuvaks ei muutuks.

Lapse juurde jäädes istu vaikselt ja pööra pilk temast eemale. Ole valmis lahkuma vahetult enne lapse uinumist – nii õpib ta seda omapäi tegema. Kui tema jaoks on oluline tunda sinu puudutust, pista oma sõrm voodisse, et ta seda katsuda saaks. Ajapikku liigu hällist üha kaugemale.

Kõige olulisem on meeles pidada, et võõrutamine võib olla sinu jaoks väsitav ja emotsionaalne. Tugevad tunded on muuhulgas põhjustatud piima kadumisega seotud hormonaalsetest põhjustest. Otsi tuge ja pea meeles, et oluline on olla järjekindel, ükskõik, millise meetodi kasuks sa otsustad!

Allikas: Timesonline.com

Imetamise efektiivsus sõltub asendist

Posted on 23. sept 2011

Terje Arula istumas imetamiseks sobivas toolis. Foto. Tiina Luht

Imetamisnõustaja ja Tartu Tervishoiu kõrgkooli õppejõud Terje Arula tõttab appi naistele, kel on muresid rinnaga toitmisega ning teab seetõttu rääkida, et kõige olulisem on õige tehnika.

Selle tõestuseks Arula räägib loo naisest, kes vajas nõustaja abi, kuna oli hädas rinnapõletikuga. Naisel tekkis probleem kolmanda lapse imetamisel. „Enne seda ta kaebas juba, et rinnanibudes on lõhed,“ räägib Arula.

Imetamisnõustaja palus naisel näidata, kuidas ta last tavapäraselt rinnaga toidab. „Ja mis selgus: naisel, kes on üles kasvatanud kaks last, oli vale imetamisvõte ja sellest kõik probleemid algasidki!“

Nimelt ei olnud lapse pea näoga rinna poole, nii et beebi pidi imemiseks rinnanibu poole küünitama ja seda enda poole tirima. Arula ei suutnud ära imestada, kui selgus, et samamoodi olid rinnapiima saanud ka kaks vanemat last, enne kui probleem endast rinnapõletikuga märku andis.

Kui naine õige tehnika kätte sai, läks ka imetamine lihtsamalt, kuid tekkinud rinnapõletikku pidi siiski antibiootikumidega ravima ning nibulõhesid salviga määrima.

Ema õige imetamisasend

„Põhiline on see, et ema peaks tundma ennast mugavalt,“ ütleb imetamisnõustaja ning lisab, et see on väga individuaalne ning naisel tuleb leida endale sobivaim asend katse-eksitus-meetodil.

„Aga ma toon välja üldised põhimõtted: mugav asend, õlgades ega jalgades ei tohi pinget olla, selg kindlasti toetatult,“ räägib Arula. Kui panna jalg üle põlve, suletakse nii verevarustus, mis pole samuti hea.

Kui näiteks tugitool, kus tavaliselt imetatakse, on liiga kõrge, peaks jalgade alla panema väikese pingi. „Et põlved oleks ülespoole tõstetud, siis on ka laps üles tõstetud.“ Kui ema on õige asendi sisse võtnud, tuleb laps tuua rinna juurde. „Mitte ei kooguta lapse kohal,“ manitseb Arula.

Beebipoodides on saadaval ka erinevad imetamise abivahendid. „Kui ema näiteks tahab seistes imetada, miks mitte,“ ütleb Arula. Selleks on spetsiaalne padi, mis tuleb panna ümber keha, kinnitada traksidega ning laps on kindlalt padja peal.

Lapse õige imemistehnika

Lapse õige imemisasendi puhul on oluline, et tema pea ja keha oleks ühel tasapinnal. Teiseks peavad lapse lõug ja nina olema vastu ema rinda. Lapse suu peab olema hästi avatud ning ta peab suhu haarama mitte ainult rinnanibu, vaid ka seda ümbritseva pruuni ala.

„Muidu ta lutsutab niisama ja vigastab sellega ka nibu,“ märgib Arula ja rõhutab, et lutsutamise häälitsust ei tohiks kosta. Pigem võib kuulda lapse intensiivset imemist ja neelatamist, näha isegi kõrvade liikumist ja lõua alla tekkivat lotti.

Sigrid Sõerunurk

Beebide erinevad toitumisharjumused

Posted on 23. sept 2011

Toitmisrutiin kujuneb esimeste nädalatega. Foto: Dreamstime

Arvatakse, et vastsündinute erinevate toitumisharjumuste põhjuseks on nende temperament. Vanemad peaksid arvestama, et ühe ja sama pere laste söömisharjumused võivad väga erinevad olla.

Esimestel elutundidel on imik väga tähelepanelik ning jälgib inimeste nägusid. Laps loob ema või isaga sageli hea silmsideme. Sel ajal söövad imikud üldiselt hästi. Ema ja lapse sideme tekkimist peetakse imikule eluliselt oluliseks.

Esimestele elutundidele järgneb ööpäevane faas, mil vastsündinud on väga unised ega pruugi söömisest üldse huvituda. Ilmselt on see tingitud sündimisega kaasnevast füüsilisest stressist ja suurest väsimusest. Eriti tundub see nii olevad rinnapiima saavate lastega. Sageli muutub vastne ema imiku sellise käitumise pärast ärevaks. Kuid 24 tunni möödudes muutub suurem osa lastest elavaks, tähelepanelikuks ning söömine pakub taas huvi.

Enamik beebisid võtab rinda hästi, kuid teistel on rinnast haaramisega probleeme. Sageli ei saa tita rinda õigesti suhu haarata, kui ema rinnanibud on sissepoole tõmbunud. Sellistel puhkudel on imetamisnõustajast palju kasu, kes aitab ema keerulisest olukorrast üle ja beebil kujuneb hea toitumisharjumus.

Mõned lapsed söövad rohkem

Kui imetamisega on algust tehtud, tahab suurem osa imikutest iga 1-3 tunni tagant rinda saada. Tavaliselt ei tee nad esimestel elukuudel päeval ega ööl vahet ja magamisrutiin puudub. Mõned emad on väitnud, et nende rinnalaps tahab sagedamini süüa, sest rinnapiim seedub kergemini kui lehmapiima põhjal tehtud toitesegud. Igatahes oleneb söötmiste vahele jääva perioodi pikkus beebist. Üldiselt soovitatakse vastsündinu söötmiseks üles ajada, kui ta magab üle 4-6 tunni järjest.

Mõned beebid tahavad rinda saada palju rohkem kui neil tegelikult kaloreid vaja läheb. Sellised imikud teevad häält alati, kui nad rinnal ei ole. Kui seda virinat tõlgendatakse näljana, võibki juhtuda, et imik on pidevalt rinnal. See aga mitte ainult ei kurna ema ja tema rinnanibusid, kuid seetõttu ei jää ka aega, et rindadesse jõuaks vahepeal uuesti piima tekkida. Tähelepanuta võib jääda ka tegelik põhjus, mis last häirib ning mille tõttu ta rinnalt lohutust otsib.

Kui laps on pidevalt rinnal, ei saa ta kõhtu täis ning on vähem kui tunni pärast uuesti näljane. Paku lapsele imetamiste vahepeal lutti ning hoia söötmiste vahel vähemalt kaks tundi vahet – sellest võib abi olla. Kui lapsele lutti liiga varakult pakkuda, võib see aga nurjata eduka rinnaga toitmise. Kui laps juba oskab rinda võtta, lutt tõenäoliselt enam imetamist ei sega.

Kuidas tekib öine söötmisrutiin?

Lõpuks saavad ema ja laps üksteisest sotti ning paika loksub mõlemale sobiv söötmisrutiin. Beebid jätavad öised söömised ära eri vanustes. Mõned imikud magavad juba kahekuuselt terve öö rahulikult. Teised ei tee seda veel enne oma esimest sünnipäeva. See võib olla seletatav sellega, kuidas ema oma lapse nutule reageerib. Mõned vanemad ei taha lasta lapsel nutta ning püüavad teda ükskõik kuidas vaigistada. Teised eelistavad lasta beebil öösel veidi aega nutta, et näha, kas ta jääb ise uuesti magama. Mõned beebid on teistest kangekaelsemad ning võivad nutta järjest tunde, kui ema või isa sellele ei reageeri.

Mõned imikud tahavad süüa kindlatel kellaaegadel. Teistel söötmisajad varieeruvad. Osad beebid söövad ühel perioodil sageli ja siis tahavad mõnda aega harvem süüa. Osad imikud nõuavad toitmist sagedamini kui neil kasvuks ja arenguks vaja läheb. Sellised lapsed on oma esimesel eluaastal päris pontsakad. Teise eluaasta jooksul muutuvad nad siiski saledamaks, kui liiguvad rohkem ringi ega saa enam rinnapiima või saavad seda harva.

Emad ja nende lapsed kujundavad toitumisharjumused välja esimeste nädalate ja kuude jooksul, mil nad omavahel suhtlevad. Suurem osa sellest toimub alateadlikult või tahtmatult. Lõppude lõpuks on emad ja lapsed sellega juba väga pikka aega hakkama saanud. Värskel emal peab olema vaid piisavalt füüsilist ja emotsionaalset turvatunnet, et ta saaks keskenduda oma lapse vajaduste rahuldamisele.

Allikas: www.discovery.com

Pudeliga toitmise algtõed

Posted on 23. sept 2011

Imik saab rinnapiimaasendajat. Foto: Dreamstime

Pudeliga toites on võimalik beebiga samamoodi intiimset sidet luua nagu imetamisel, lisaks saab seda teha ka lapse isa. Rinnapiimaasendaja andmisega kaasneb vaid rohkem ettevalmistusi ja askeldusi.

Kui sageli peaksin last söötma?

Enamik spetsialiste soovitab talitada sarnaselt imetamisega – esimestel nädalatel kindlast ajakavast mitte kinni pidada. Esimese paari kuu jooksul kujunevad toitmise kellaajad iseenesest.

Esialgu, kui laps paistab näljane, paku talle süüa iga kahe või kolme tunni tagant. Kui beebi kaalub ligikaudu 4,5 kilogrammi, sööb ta ühel söögikorral ilmselt kuni 80 grammi rinnapiimaasendajat. Ära sunni teda sööma rohkem, kui ta seda ise ei taha. Lastearst teab paremini sinu lapsele kasvamiseks vajalikke toidukoguseid soovitada.

Kas pudelid tuleb steriliseerida?

Enne uute pudelite, luttide ja teiste söötmisvahendite kasutamist keeda neid viis minutit vees. Seejärel aseta puhtale rätikule kuivama. Kõige lõpuks loputa kuumas seebivees või pese nõudepesumasinas. Hoiatus: kui kasutate kodus kaevuvett, võiksid söötmisvahendeid kaks korda steriliseerida.

Kas ma pean vee samuti steriliseerima?

Kuigi paljud vanemad steriliseerivad vähemalt imiku esimestel elukuudel pudelitoidu segamiseks vajamineva vee, ei ole see tingimata vajalik. Küsi lastearstilt nõu, võibolla on steriliseerimine vajalik sinu kodukoha vee halva kvaliteedi tõttu.

Kui tarbid kaevuvett, võidakse sul soovitada see eelnevalt steriliseerida või kasutada poest ostetud mineraalvett. Kui otsustad kraanivett beebi pudelitoidu valmistamiseks siiski steriliseerida, valmista hommikul terve päeva kogus ette, siis on hiljem hooletu.

Kuidas kõige paremini pudelitoitu soojendada?

Tegelikult ei ole tarvis beebi toitu soojendada (st jahe toit ei mõju ta tervisele halvasti), aga ilmselt laps lihtsalt eelistab sooja toitu. Võid soojendada piima veevannis (kuumas, mitte keevas vees), jooksva vee all või spetsiaalses pudelisoojendajas (mida leidub beebipoodides).

Kui laps on harjunud jooma toatemperatuuril või veidi jahedamat piima, hoiad soojendamisega kaasneva aja kokku ning saad last kohe toita. Eriti, kui ta nälja pärast juba nutab. Ära kasuta rinnapiima või pudelitoidu soojendamiseks mikrolaineahju, kuna seal soojeneb toit ebaühtlaselt. Mikrolaineahjus hävib osa kasulikest ainetest ning tagatipuks võib beebi end ebaühtlaselt soojenenud toitu süües ära kõrvetada.

Kuidas veenduda, et beebil on mugav süüa?

Nagu tavaliselt – kuula ja jälgi beebit. Kui beebi imeb ja matsutab juues kõvasti, võib ta samaaegselt liiga palju õhku neelata. Selle vältimiseks hoia last 45-kraadise nurga all. Hoia pudelit koguaeg sellise kalde all, et lutipudeli ülemine ja terve lutiosa oleks pidevalt piimaga täidetud.

Kui imik sööb, ära pane pudelit mingi toe najale, sest ta võib toitu kurku tõmmata ja lämbuda. Sarnaselt imetamisega on ka pudeliga toitmise hetked ema ja lapse vahelise intiimse tutvumise ja sideme loomise ning hellitamise aeg.

Allikas: www.babycenter.com

Milleks D-vitamiin?

Posted on 23. sept 2011

Kõige olulisem D-vitamiini allikas on päike

D-vitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Meie kliimas peaks beebidele D-vitamiini tilkadena lisaks andma. Selle vajadus tekitab aga lapsevanemates küsimusi.

Kuidas D-vitamiin mõjub?

D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti, mille tunnuseks on pehmenenud luud. Rahhiiti põdeva lapse luud ei suuda keharaskust toetada ning tagajärjeks on kõverad ja kaardus jalad.

Lisaks hoiab D-vitamiin terved närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida jm. Eriti oluline on D-vitamiin taimetoitlastele, tubastele inimestele ja lastele.

D-vitamiini allikad

Kõige olulisem D-vitamiini allikas on päike. Ultraviolettkiirguse abil moodustub organismis D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda. Ka läbi pilvede kumab natuke ultraviolettkiirgust.

D-vitamiini sisaldavad toiduained:

Kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli
Kala- ja kanamaks
Vitaminiseeritud piimatooted
Munakollane
Või
Juust
Pärm
Seened. Sisaldavad vähesel määral D-vitamiini, kuid uuringute kohaselt vähesest päikesevalguse käes viibimisest piisab, et seente D-vitamiini kogus oluliselt suureneks. See tähendab, et seened võivad õige pea muutuda paremateks D-vitamiini allikateks kui kardetud kalamaksaõli. D-vitamiini leidub ka piimarasvas, mis aga koorimisega sealt kaob (kuigi kaltsium jääb alles). Kui laps ei ole ülekaaluline, võiks ta juua vähemalt 2,5 protsendilise rasvasisaldusega piima.

Lapsega ohutult päikese käes

Beebid ei pea vajaliku koguse D-vitamiini jaoks väga palju päikese käes olema. Mähkmeväel olevale beebile piisab 30 minutist nädalas ehk viiest minutist päevas. Riietes ja ilma mütsita beebi vajab nädalas kaks tundi või päevas 20 minutit päikesevalgus. Veidi tumedama nahatüübiga lapsed veidi enam.

Loomulikult peab olema ettevaatlik ning päeva kõige kuumemal ajal lapsele kindlasti mütsi pähe panema ning kaitsekreeme kasutama. Päikesevalgus on ohutum enne kella kümmet hommikul ja peale kolme pärastlõunal.

D-vitamiini puudus vähese päikesevalguse tõttu

Erinevatel põhjustel ei ole võimalik päikesevalgusest vajalikul kogusel D-vitamiini ammutada:

Tumedam nahatoon– tumedamanahaliste organismil kulub D-vitamiini tootmiseks rohkem aega
Õhu saastatus või pilves ilmad, mis takistavad ultraviolettkiirtel maapinnani jõudmast
Teatud piirkondades on aastaringselt vähem päikesevalgust
Kultuurilised erinevused – õues veedetakse vähe aega või käiakse pidevalt pikkades riietes

Sellistel juhtudel soovitatakse D-vitamiini lisaks võtta.

Eesti kliimas, kus päikest on aastaringselt vähe, tuleb lastele kuni teise eluaasta lõpuni D-vitamiini profülaktikaks lisaks anda. Ainult rinnapiimal olevatele beebidele soovitatakse anda ööpäevas 5 tilka ehk 400 ühikut. Rinnapiimaasendajat saavatele beebitele tuleks sõltuvalt toidukogusest anda lisaks 3-5 tilka. Kui beebi saab rinnapiimaasendajat ööpäevas üle 1000 ml, siis ei ole vaja vitamiini lisaks anda. Beebitoidus on seda piisavalt

Eestis on levinuim beebidele antav D-vitamiin Apovit (pähkliõli baasil). Allergikutele soovitatakse Devitoli (sojaõli baasil). Lisaks sisaldab D-vitamiini teiste vitamiinide hulgas ka Multi-Tabs.

D-vitamiin ja selle lastele manustamine ilmselt on ja jääb üheks vastuolulisemaks teemaks. Otsus, kas oma lapsele seda anda või ei, on loomulikult Sinu. Konsulteeri aga enne arstiga ning kuula kindlasti ära tema soovitused.

Sigrid Sõerunurk

Lapsed kokkama!

Posted on 16. sept 2011

Poiss teeb piparkooke

Oled söögitegemisest väsinud? Miks mitte panna lapsed süüa tegema. Siin on mõned nõuanded, kuidas oma väikeseid tegelasi paremini köögitoimetustesse kaasata.

Lihtsad retseptid

Väldi keerulisi retsepte ja eksootilisi koostisaineid, samuti väga vürtsikaid toiduaineid, mis käte külge jäädes silma võivad sattuda ja haiget teha (näiteks jalopeno pipar).

Vastavalt vanusele

Lapsed võivad hakata süüa tegema juba 2-3 aastaselt, kuid siis peaks alustama külmadest toitudest, mis ei nõua kuumust. Näiteks võib lasta neil maasikaid hapukoore sisse kasta ja seejärel kaneeli ja pruuni suhkru segus rullida. Algajale kokale sobivad hästi ka puuviljasalatid ja võileivad.

Rõhk tervislikkusele

Ostke koos värskeid puuvilju, juurvilju ja ravimtaimi. Veelgi parem, kasvatage neid ise aias või päiksepoolsel aknal.

Ohutus ennekõike

Lapsed peaksid alati käsi pesema, jalas olgu paindumatud jalanõud. Esialgu kasutage võinuga, ajapikku võtke kasutusele teravamad köögiriistad. Peagi pole teha muud kui rahulikult maha istuda ja nende töö vilju maitsta!

Allikas: MSNBC