Tag

Tervis

Browsing

Üha enam Eesti lapsi haigestub suhkruhaigusesse

Haigestuvad järjest väiksemad lapsed, geneetilist eelsoodumust pole enam vajagi, kirjutab Tarbija24. Esimese tüübi dia­beeti haigestunute arv on ilmselt üks väheseid tervisenäitajaid, milles Eesti Soomest maha jääb, kuid teadlased leiavad juba praegu ohumärke, mis viitavad, et aastate pärast võib diabeetikute arv Euroopas ühtlustuda. Saladuslikult kasvab see eelkõige nende arvelt, kellel geneetilist eelsoodumust ei ole. Esimese tüübi diabeet ehk laste suhkruhaigus on tänaseni üks suur saladus. Teatakse küll, kuidas see organismis areneb, aga mis protsessi vallandab, on mõistatus, mille lahendaja vääriks Nobeli preemiat. Ka Eesti teadlased on aastaid selle mõistatusega tegelenud, kuna haigusjuhtude arv suureneb hirmuäratava kiirusega. “Oleme registreerinud kõik haigusjuhud alates 1983. aastast. Haigestunute arv püsis pikka aega kümne juhu juures 100 000 lapse kohta aastas. Sajandivahetusel hakkas haigestumine plahvatuslikult suurenema. Praegu haigestub aastas üle 30 lapse 100 000 lapse kohta,” räägib laste endokrinoloog Ülle Einberg. Paarkümmend aastat tagasi oli harukordne, kui haigestus alla viieaastane laps, praegu ei üllata see enam…

Nõuanne: Lapsed vajavad päikeseprille

Käes on kevad ja iga päevaga tuleb rohkem ka päikselisi päevi. Väikelapsed vajavad samuti päikeseprille, et kaitsta silmi liigse päikese eest. Laste silmi tuleb kaitsta, eriti kui väljas on ere päike. Mida korralikumalt silmad on kaitstud, seda ohutum on päikesenautimine lapsele. Silmaarstide sõnul on laste silmadele eriti ohtlikud päikesekiired, mis kahjustavad nende niigi õhukesi läätsesid, mis katavad nende silmaavasid. See võib tekitada lapsele eriti ohtlikke kahjustusi. Päikselise või ereda ilma korral, kui kreemitate last päikeskaitsekreemidega, ärge unustage ka lisada kõrge päikesekaitsefaktoriga päikeseprille! Pidage meeles, et lapse silmad vajavad samuti korraliku kaitset nagu täiskasvanud, ärge lähtuge ainult moest või hinnast, tehke kindlaks kas prillid kvaliteetsed on. Lastele mõeldud päikeseprillid peavad olema maksimaalse kaitse ja vastupidavusega ning korralikult ees püsima. Päikeseprillide valikul on olulised klaasi tumedus ja suurus: päikesekiirgus ei tohi prilliklaaside ülaosast ja külgedelt silmadeni jõuda. Sageli inimene näeb küll läbi päikeseprilliklaasi ümbrust tumedamalt, kuid klaasid on silmadest sedavõrd eemal, et…

Gripist hoidumise põhitõed

Pese tihti käsi-just kätele jääb kõige rohkem viiruseid ja sealt satuvad need edasi sinu organismi või teistele inimestele. Aevastades või köhides kata nina ja suu varruka või ühekordse taskurätikuga ning pärast kasutamist viska taskurätik prügikasti. Ära köhi ega aevasta peopessa – nii satuvad viirused kätele ja levivad sealt edasi teistele. Võimalusel hoidu haigetest vähemalt ühe meetri kaugusele – nii ei levi viirused sinuni. Samuti ära kätle, kallista ega musita haige või haiguskahtlusega inimesega. Haigena püsi kodus – nõnda ei nakata sa teisi ja saad ise kiiremini terveks.

Puseriti hambumust saab ennetada

Kuigi enamasti on hambumusanomaaliad päritavad või tulenevad meie näotüübist, siis mõned võivad kujuneda ka väikelapseea halbadest harjumustest, mida saaks ära hoida. Enamlevinud anomaaliad Ortodondi ja Tartu Ülikooli õppejõu Triin Jagomägi kinnitusel esineb Eesti lastel kõige sagedamini nn üksiku hamba anomaaliat ehk et teiste hammaste hulgas on üks kõveralt kasvanud. „Enamusel me selles perioodis (enne 7-eluaastat – toim) ravima ei hakka, vaid natukene hiljem, sest muidu läheb ravi väga pikaks,“ ütleb Jagomägi. Ta lisab, et valgenahaliste inimeste üks sagedasemaid hambumusanomaaliaid ongi ruumipuudus, kus üks või mitu hammast ei mahu sirgelt kasvama. Teiseks sagedasemaks hambumushäireks on prognaatia ehk liiga suur vahe ülemise ja alumise hambakaare vahel. „See tähendab, et kas ülemised hambad on liiga ees või alumine lõug on liiga taga. Reeglina on see probleem põhjustatud alalõua tagumisest asendist,“ räägib ortodont. Prognaatiaga koos esineb sageli risthambumust – hambakaar on küljelt kitsas. Kui tavaliselt alustatakse laste hammaste ortodontilise raviga 10-13 aastaselt, siis risthambumust…

Lastel esineb üha enam närvisüsteemi häireid

Lasteneuroloog Anu Sööt kinnitab, et lastel on stressi ja depressiooni üha rohkem esinema hakanud. Kergematel juhtudel saab neist üle vanemate ja sõprade abiga, raskematel kestab ravi aastaid. Söödi juurde satub aasta-aastalt rohkem lapsi peavalude, ärevushäirete, paanikahoogude ja kontsentratsiooniraskustega. Neuroloog peab üheks põhjuseks ühiskonna kiiret arengut. Täiskasvanutele tähendab see suurenevat infohulka ja kõrgemaid nõudmisi, mistõttu pidevalt on kiire ja lastele jääb vähem aega. Stressist ja depressioonist rääkides tuleb vahet teha, et esimene on kergem ja teine juba raske haigus. „Stress võib ka positiivne olla, ta soodustab inimese arengut teatud piirini,“ räägib Sööt. Kui aga stress kestab liiga kaua, tekib depressioon. Sööt rõhutab, et depressioon on juba väga raske probleem, sest sellega tekib enesetapuoht. Kuidas stressi ja depressiooni lapse puhul ära tunda? Äärmiselt paljudel lastel on peavalud, mida me nimetame pingepeavaludeks. Väga paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt…