Tag

Sünnitusjärgne depressioon

Browsing

Kuidas tulla toime mitme lapsega korraga

Kui perre sünnib teine laps, peab lapsevanem hakkama oma tähelepanu jagama. Samal ajal kui tegeled ühe põnniga, saab teine pahandusega hakkama. Kui kontroll kaob, võid tunda end kaheks rebituna. Ootad, et vanem laps näitaks üles natukenegi mõistmist sinu stressi suhtes, kuid loomulikult ta seda ei tee. Kes peaks ootama? Kuidas tasakaalustada oma vanema lapse vajadusi ja aidata tal tähti õppida samas kui noorem vajab vannitamist ja magama panekut? Lõpmatuseni ei saa ka täiuslik olla. Vahel on täiesti normaalne tukastada, ärrituda ja tunda kurnatust, kuid mitte igal õhtul. Loo lapsele realistlik pilt sellest, mis teda ees ootab kui beebi sünnib. Esialgu ei tee ta eriti midagi peale magamise, nutmise, söömise ja mähkmete määrimise. Beebi ei ole mängukaaslane, mängukaaslaseks saab ta alles mõne aasta pärast. Abiks võib olla ka teemakohase kirjanduse ettelugemine, näiteks Eesti Lastekirjanduse Keskuse riiulitelt võib leida sellist kirjandust: A. Pervik “Paula ja Patrik” A. De Petigny “Kaspar saab väikese…

Ideaalne ema – müüt või reaalsus?

Mõni üksik ema pole endale esitanud neid küsimusi: „Kas ma teen ikka kõik võimaliku oma lapse heaks?“, „Kas ma saan üleskerkivate probleemidega hakkama?“, „Kas ma ikka armastan piisavalt oma pisikest?“  Ja peaaegu alati kangastuvad siis silme ees teised emad, kes, nagu tundub, on palju paremad, praktilisemad, mõistlikumad. Aga kuidas on lood tegelikult? Kõik tahaksid osutuda ideaalseteks emadeks, aga tegelikkuses, tuleb välja, niisuguseid ei eksisteerigi. Või siis peaaegu ei ole olemas. Seda näitas portaali parenting.com poolt läbi viidud küsitlus 26 tuhande naise hulgas. Tuleb välja, et küsitletute hulgas suurem enamus ei pea end ideaalseks emaks, kuid varjab seda kiivalt kõrvaliste pilkude eest, kartes hukkamõistu. Selle hirmu põhjust selgitab küsitlusest selgunud ülisuur number: üle 2/3 küsitletutest ehk 87% emadest arvas, et neil on õigust otsustada, kui hästi teised emad oma laste kasvatamisega hakkama saavad.Ja see tähendab ka, et nad on valmis selleks, et teised emad nendele endale hinnanguid annavad.  Kusjuures tegelikkus pole sugugi…

6 strateegiat sünnitusjärgse depressiooni vältimiseks

Terve lapseooteaeg – kaasaarvatud rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood – on suurte nii psühholoogiliste kui füüsiliste muutuste aeg, mil naised vajad rohkem toetust. Raseduse ajal võivad sind tabada suuremad tujukõikumised, mis ei tulene vaid hormoonidest ja füüsilistest, vaid ka psühholoogilistest muutustest. Sageneda võivad depressioonihood. Palju sõltub sellest, milline on sinu jaoks raseduse emotsionaalne tähtsus, kuidas sa suhtud oma füüsilisse minapilti, kes sulle toeks on, ning loomulikult sellest, kui hästi sa terve raseduse jooksul oma füüsilise ja vaimse poole eest hoolt kannad. Et viimast võimalikult hästi teha, pea meeles järgnevat kuut nõuanne. 1. Vaata enda sisse. Rasedusega kaasneb sinul kui emal ja kui naisel psühholoogiline kohustus sünnitada siia ilm uus isiksus. Et see õnnestuks, pead muuhulgas oskama toime tulla raseduseaegse depressiooniga. See oskus tagab ka õnnelikuma emaduspõlve. Küsi endalt: Kas oled emaduseks valmis? Mis sa arvad, milline ema sinust saab? Mida sa enim ootad? 2. Uuri oma perekonna ajalugu. Ema-tütre suhted,…

Füüsilised ja emotsionaalsed muutused

Sünnitusele järgnevad nädalad toovad kaasa mitmeid füüsilisi ja emotsionaalseid muutusi. Pärast pikka üheksat kuud ja sellega lõppenud sünnitust on loomulik, et keha on kurnatud ning vaim ehk veidi väsinud. Sinu keha Pärast sünnitamisega kaasnenud rasket pingutust ja mõningaid unetuid öid on üleväsimus täiesti tavaline, mistõttu on eriti oluline perekonna ja sõprade toetus ja abi. Kasuta võimalust päeval puhata. Sünnitusjärgsed tuhud ei ole tavaliselt probleemiks esmasünnitajale, nende sagedus suureneb hilisemate sünnitustega. Tuhud annavad märku, et emakas tõmbub kokku ja võtab normaalse suuruse. Emakasisene limaskest irdub umbes nelja kuni kuue nädala jooksul. Esialgu on see verisem, siis õhem, roosakam ning lõpuks kollane. Lõhn ei tohiks olla ebameeldiv. Raseduse ajal olid sinu juuksed lopsakamad, sest juuksefolliikulite kasv ühtlustus. Praegu võivad juuksed tunduda õhemad, sest lisakasv kaob ära. Kuna keha loobub liigsetest vedelikest, on normaalne ka tavalisest tugevam higieritus, isegi kui kehatemperatuur ja toa temperatuur on normaalsed. 3-4 päeva pärast sünnitust võib esineda rindade…

Brooke Shields manitseb depressioonis naisi üksi mitte kannatama

Kui näitlejanna Brooke Shieldsil sündis 2003. aastal tütar Rowan, järgnes sellele ootamatut halvav depressioon. Näitlejanna pidi võtma antidepressante, et haigusest üle saada. Shields andis toona intervjuu, kus rääkis täpsemalt oma rasedusest, kogemusest sünnitusjärgse depressiooniga (SJD) ja otsusest talletada need oma uude raamatusse “Down Came the Rain”. Miks otsustasid raamatu kirjutada? Tunnen, et oma eluloo kirjapanemiseks olen veel liiga noor, eriti kui arvestada, et mu huvitav etapp on just alanud ning olulised saavutused nii karjääris kui eraelus ootavad veel ees. Antud teema muutus minu jaoks aga vältimatuks ning olles seda nii dramaatiliselt üle elanud, tundsin vajadust kõike minu ja minu lähedastega toimunut teistega jagada. See ei tekkinud niivõrd vajadusest vabaneda emotsionaalsest koormast, kuivõrd kohustusest aidata teisi, tuues päevavalgele karm reaalsus, mis sünnitusjärgse depressiooniga kaasneb. Kirjutama julgustas mind kauaaegne sõber ja endine esindaja, otsuse langetasin enda tõekspidamistest lähtuvalt. Tegemist on probleemiga, mida liiga tihti ebatähtsaks ja pealiskaudseks peetakse. Nii paljud puutuvad sellega…