Tag

Streptokokk

Browsing

Laps võib emalt eluohtlikke nakkusi saada

Emalt kanduvad lapsele üle nii ohutud kui ohtlikud bakterid.

Bakterid ja viirused kanduvad emalt lapsele edasi sünnituse ajal ning lapse esimestel elunädalatel. Paljud neist on ohutud, kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid haigusi ning lõppeda isegi surmaga.

Kuidas nakkus levib?

Emaüsas on laps steriilses keskkonnas, kuid niipea kui emal looteveed puhkevad, puutub beebi esmakordselt kokku bakterite ja viirustega. Läbi sünnitusteede pressides puutub beebi kokku bakteritega, mis elutsevad ema tuppe piirkonnas või nahal.

Need võivad olla naise organismis või kehal elutsevad n-ö sõbralikud bakterid, kuid nende hulgas võib olla ka ohtlik mikroob, mis põhjustab gonorröad või viirus, mis toob endaga kaasa genitaalherpese. Ema kehavedelikest, sh verest võib beebi saada ka HIV, hepatiit B või hepatiit C.

Pärast sünnitust seavad erinevad bakterid end kiiresti beebi soolestikus sisse. Mõne päeva jooksul võib lapse kakas leiduda selliseid baktereid nagu escherichia coli (E. koli), enterococcus ja bifidobacterium. Need olulised bakterid aitavad stimuleerida beebi alles arenevat immuunsüsteemi. Peale oma ema võib lapse organism need omandada ka ümbritsevast keskkonnast, näiteks sünnitusosakonnast.

Keisrilõike abil sündinud lapsed ei läbi sünnituskanalit ning kasulikud bakterid seavad end nende organismi sisse aeglasemalt.

Kui ema hoiab last enda ihu vastas, kandub veelgi enam baktereid lapsele üle. Sel moel siseneb ligi 30 protsendi vastsündinute organismi esimestel elunädalatel bakter nimega staphylococcus aureus. Õnneks on seda sorti nahal elutsev bakter oma olemuselt ohutu. Kuid mõnikord puutuvad beebid kokku ohtlike bakteritega nagu MRSA (antibiootikumidele resistentne bakter Staphylococcus aureus) või B-grupi streptokokk.

B-grupi streptokokk (GBS)

See bakter elutseb iga neljanda naise tupepiirkonnas ilma nähtavate sümptomiteta nii et naine ei pruugi nakkusest teadlik olla. Beebid puutuvad bakteriga kokku emaüsas või läbi sünnitusteede tulles.

Kuigi paljud GBSiga kokkupuutuvad beebid ei haigestu, siis näiteks Suurbritannias areneb igal aastal ligi 700-l vastsündinul nakatumise tagajärjel kopsupõletik, meningiit või sepsis. Iga kümnes haigestunu sureb. Seni ei ole teada, miks osa lastest on bakterile vastuvõtlikud kui teised.

GBS bakterist on organismil keeruline vabaneda, kuid kui naisel kahtlustatakse bakteri olemasolu, saab talle sünnitustegevuse alguses veeni tugevat antibiootikumi süstida. Tavaliselt sellest piisab, et ema lapsele nakkust edasi ei annaks.

GBSi edasiandmise riskitegurid:

  • Enneaegne sünnitus (enne 37. rasedusnädalat)
  • Liiga varajane vete puhkemine (enam kui 18-24 tundi enne sünnitust)
  • Palavik (üle 38°C)
  • Ema uriiniproovist on raseduse jooksul leitud GBSi jälgi
  • Naise eelmine laps sündis GBS nakkusega

Herpes simplex viirus

Viirus, mis põhjustab genitaalherpest, võib lapsele kandudes kaasa tuua laastavaid tagajärgi nagu tserebraalset lastehalvatust, nägemise kaotust ja haigushoogusid.
Kõige vastuvõtlikum on beebi infektsioonile sünnitusteedest läbi tulles, kuid nakatuda võib ka emaüsas või vahetult pärast sündi.
Kui rasedal esineb viiruse sümptomeid nagu haavandid, tehakse tavaliselt keisrilõige.

HIV

Immuunpuudulikkuse viirus (HIV) võib emalt lapsele kanduda raseduse, sünnituse või imetamise ajal. Kui HIV positiivne ema ei saa viirusevastaseid ravimeid, nakatub tema laps raseduse või sünnituse ajal 15-30 protsendise tõenäosusega. Ülejäänust veel 5-20 protsenti nakatuvad imetamise tagajärjel.

Viiruse levimist emalt lapsele saab takistada viirusevastaste ravimite abil, tuues laps ilmale keisrilõikega (kui see on ohutu) ja õpetades emale, kuidas oma last ohutult toita (andes rinnapiima asemel piimasegu).

Hepatiit B

Olenevalt geograafilisest piirkonnast annab 70-90 protsenti hepatiit B-ga nakatunud naistest oma lastele viiruse edasi kas sünnituse ajal või vahetult pärast sünnitust vere või teiste kehavedelike kaudu. Rinnapiima kaudu nakatumise võimalus on väga väike.

Hepatiit C

Hepatiit C kandub emalt lapsele ligi kuuel protsendil juhtudest. Risk on aga suurem, kui ema on samas ka HIV positiivne.
Suurem osa beebidest nakatub sünnituse ajal ema verega kokku puutudes. Imetades teadaolevalt nakkus ei levi.

Allikas: BBC – Dr Trisha Macnair