Imetamisnõustaja on inimene, kes jagab emadele väärtuslikku toitumisalast teavet seoses vastsündinute ja imikutega.
Noortel emadel tekib vastsündinute toitmisega seoses ikka probleeme ning hea on ju, kui küsimuse saab postitada foorumisse spetsialistile, kes asjakohast nõu anda oskab.
Nupsu.ee foorumis alustab emade nõustamist imetamisalastes küsimustes Kristi Laid.
Kõik, kellel on mõni küsimus või mure seoses imetamisega tekkinud, saavad pöörduda foorumis küsimusega otse Kristi poole.
Lõpuks ometi ilmus sinu ellu too kaua oodatud pisike! Aga vot, näed, endist figuuri tagasi ei saa, tee, mis teed. Loomulikult kurvastab see sind kui noort ema. Siiski-siiski – tunneli lõpus on paistmas valguskiir! Kui sa rinnaga toidad ja kulutad tööks enda kallal pool tundi iga päev, võid kindel olla, et juurdevõetud kilod hakkavad sulama lausa silmnähtavalt!
Niisiis, kuidas kõhnuda pärast sünnitust kõige lihtsamal ja loomulikumal kombel ilma erinevaid tablette, drooge ja salve kasutamata?
Rinnaga toitmine tagab väikelapsele tasakaalustatud ja ainuõige toidusedeli, tugevdab tema immuunsüsteemi ja soodustab ema ning lapse vahelise sideme teket. Aga mitte ainult! Rinnaga toitmine on ka võimalus kaotada raseduse ajal kogutud lisakilod kiiresti ja kerge vaevaga, praktiliselt erilisi lisapingutusi tegemata.
Esiteks, koos emapiimaga hävitab sinu lapsuke ka sinu kehast kaloreid, sest tal on ju vaja kasvada ja jõudu koguda. Seepärast on täiesti loomulik, et sa ise soovid sel ajal süüa rohkem kui tavaliselt.
Teiseks nõuab rinnaga toitmine emalt, et ta jälgiks, mida sööb – toit peaks soodustama rinnapiima teket, tuleks süüa lahjat liha, vältida praetud ja vürtsikaid toite, aga samuti selliseid tooteid, mis lapsel allergiat võivad esile kutsuda – kartulikrõpse, vorsti, magusaid gaseeritud jooke jne.
Kas sulle ei tundu, et tegemist ongi kõhnumist soosiva toidusedeliga?
Terve ja rõõmus tütreke-pojake on lisaboonus ja mõte sellele peaks küll sinus suutma motivatsiooni tekitada.
On loomulik, et pärast sünnitust võtab lapse eest hoolitsemine praktiliselt kogu sinu aja ja on veel palju muid koduseid tegemisi. Kuid regulaarset söömist ei tohi siiski unustada, sest on ju keeruline kõhnuda, kui pärast kõigi toimetuste tegemist ja lapse magama panekut tormad öösel hullunud pilgul külmkapi juurde ja kühveldad endale sisse kogu seal leiduva toiduvaru. Parem variant on siiski see, kui sööd 5-6 väiksemat portsjonit päeva jooksul ning õhtul piirad ennast, juues klaasi keefiri või näksides puuvilju.
Kui toidukordade vahel end siiski näljasena tunned, joo klaas gaseerimata vett või tassike
rohelist teed, sest võib-olla annab näljatunne märku hoopiski organismi veepuudusest. Kui nälg ikka keeldub lahkumast, korralda endale väike vahepala puuviljade ja juurviljade näol.
Saledad reied ja pringi kõhu saavutad loomulikult füüsilise treeningu abil. Kindlasti on sul veel vara tõsta raskusi ja joosta maratoni, kuid mitmetunnised jalutuskäigud värskes õhus on kasulikud nii sulle endale kui ka lapsele. Ja üldjuhul ei annagi väike laps sulle võimalust vedeleda päevad läbi diivanil ning mõtiskleda teemal, kuidas oleks hea kaalust alla võtta. Kas siis väikelapse kandmine kõhukotis või lausa kätel polegi piisavalt hea jõuharjutus? Kusjuures raskus ju kasvab lakkamatult, sest sinu tibuke muutub päev-päevalt raskemaks. Miks mitte võimelda koos beebi või väikelapsega.
Niikaua kui laps on veel päris väike, on keeruline leida aega fitnessklubisse minekuks ning kõigil pole paraku seda võimalustki. Sellisel juhul aitavad päris lihtsad painduvusharjutused (Bodyfleks), mida võib vaadata Youtube’ist ning mille kohta võib internetist piisavalt pilte leida.
Võib-olla on sul kodus jooksulint olemas, sel juhul pole muud, kui juba kuu-poolteist pärast sünnitust iga vaba hetk sellel veeta. Usu – tulemused on head! Kui jooksulinti kodus pole, aga vahendid lubavad, muretse see. Kui laps kasvab, saad endale taas võimaldada nii basseinis kui ka aeroobikatrennis käimist.
Peamine on sünnitusjärgse liigsete kilodega võitlemises ikkagi omadus, millest sageli puudu kipub jääma – nimelt sihikindlus ja järjepidevus. Arstid ei soovita nädalas rohkem kaalust kaotada kui 250-500 grammi. Loomulikult saab iga naine üleliigsetest kilodest lahti erineval moel ja erinevas tempos. Kindel on aga see, et kui iga päev oma eesmärgile veidi aega pühendad, saad oma kaalu korrigeerida just sulle meeldivas suunas ja tempos. Peaasi on, et häälestud võidule ja usud, et sinu vaev tasub end ära ning loomulikult armastus selle väikese inimese vastu, kelle nimel sa pingutad. Terve emana, kes ei stressa oma liigsete kilode pärast, suudad pakkuda ka oma lapsele paremat elu.
Allikas: Internet
Rinnapiim on lapsele parim
Arstide sõnul on kuni 6. elukuuni imiku parim toit rinnapiim. Kas see tähendab, et beebile oleks hea anda ainult rinnapiima kuni 6-kuuseks saamiseni või võib lisatoiduga alustada juba pärast 5-kuuseks saamist?
Külli Mitt : See sõnastus on alati vanematele üks suur mõistatus olnud. Tegelikult oleks hea lapsele ainult rinnapiima anda seni, kuni ta on saanud 6-kuuseks.
Ometi juhtub, et emal kaob piim enne lapse 6-kuuseks saamist terviserikke, stressi või teadmatuse tõttu, või on ema pidanud tööle minema. Mida siis titale anda, kui on näha, et piima tõesti ei ole ja laps kaalus juurde ei võta?
Kui piim kaob, on tähtsaim, et laps nälga ei jääks. Kõige õigem oleks koos arstiga otsustada, mida teha. Parim valik on imiku piimasegud, mis on kohandatud rinnalapsele sobivaks ning sisaldavad mineraalaineid, vitamiine ja rauda.
Lehmapiima peamiseks puuduseks on see, et laps ei saa lehmapiimast vajalikul määral rauda. Et saada kätte piisav rauakogus, tuleks imikul lehmapiima päevas juua terve ämbritäis. Lehmapiim on siiski just vasikatele sobiva koostisega, inimlapse vajadused on teised.
On kuulda olnud ka väiteid, et “eluaeg on lapsed titest peale lehmapiima saanud, miks siis nüüd ei või, mis te hirmutate selle allergiaga”. Mida neile arvajatele ütleksite?
Peamine põhjus, miks beebidele lehmapiima ei soovitata, polegi allergia. Eesti lastel esineb päris palju rauavaegusaneemiat, mille põhjuseks on see, et imikud on väga varasest east lehmapiimatoidul. Me ei tea päris täpselt, milliseid tervisehäireid on liiga varajane lehmapiima andmine veel tekitanud – võibolla neerupuudulikkust, võibolla südamehaigusi.
Alles teise põhjusena, miks imikutele lehmapiima ei soovitata, on lehmapiimavalgu talumatus. Toiduallergia väljendub selles, et lapse põsed muutuvad karedaks ja hakkavad punetama, kehale võib tekkida lööve. Ent allergiat võib väljendada ka kõhulahtisus või -kinnisus.
Kas ema toit mõjutab rinnapiima kaudu last? Millisest toidust peaks ema kindlasti hoiduma rinnaga toitmise ajal?
Ema, kes toidab last rinnaga, peaks kindlasti hoiduma igasugustest liialdustest.
Öeldakse küll, et rinnapiima ei saa valesti valmistada, et oma ema piim on just sellele lapsele kõige parema koostisega. Piima muudavad lapsele sobimatuks kindlasti narkootikumid, alkohol ja suitsetamine. Ka mõned ravimid, kuigi iga ravimi puhul tasub arstiga nõu pidada, kas lapsel on ohtu.
Ema, kes toidab last rinnaga, peaks kindlasti hoiduma igasugustest liialdustest.
Kui tegemist on allergiariskiga perega, st ühel või mõlemal vanemal on olnud või on allergia, tasub toiduga olla ettevaatlik. Vältida tuleks kõiki potentsiaalseid allergeene – kala, tsitruselisi, šokolaadi, pähkleid, mett, maasikaid.
Millist lisatoitu ja kui vara tuleb anda beebile, kes on rinnapiima saanud vaid mõned nädalad ja on pidanud üle minema kunstlikule toidule?
Kui laps saab piimasegu, kehtivad samad reeglid nagu rinnaga toitmisel: lisatoitu tuleks hakata andma 6-kuusele beebile. Kui lapsele antakse väga varakult lehmapiima, võib arst soovitada juurde anda rauapreparaati, värsket mahla ja puuviljapüreesid. Viimaseid selleks, et laps saaks ka C-vitamiini, mis on vajalik raua imendumiseks. Alla 4-kuusele lapsele neid siiski ei soovita, sest lapse seedetrakt pole piisavalt arenenud.
Oletame, et tita on saanud 6-kuuseks ja on saanud seni rinnapiima. Ema soovib talle lisatoitu andma hakata. Millest alustada? Kui palju korraga anda ja kui tihti?
Uue toiduga harjutamise aeg võiks olla 3–7 päeva.
Reegel on, et hea oleks alustada lusikatäiest päevas, uue toiduga harjutamise aeg võiks olla 3–7 päeva. Sel on oma eesmärk: siis me näeme, kas uus toit lapsele sobib. 7 päeva peaks harjutama just allergikute pered.
Alustada võiks puu- või köögiviljadega, näiteks kartulipüreega, millele on lisatud kas rinnapiima, piimasegu või lehmapiima ning pisut rasvainet. Väga hea on Eestis kõige tavalisem rapsiõli. Püreele võib lisada ka võid või õli ja või segu. Seda sellepärast, et lisatoit peaks olema piisavalt energiarikas. Valgu- ja rauaallikana võib pakkuda ka taist sea- või vasikaliha, kuid mitte vorsti või viinereid.
Lisatoidu andmist võib alustada ka teraviljast. Kui on vaja anda lapsele lisatoitu enne 6-kuuseks saamist, näiteks, 4-kuuselt, võiks alustada just nende teraviljadega, mida Eestis ei kasva – riis, tatar, hirss ja mais. Sel on kaks põhjust: need ei sisalda teraviljavalku gluteeni, mis põhjustab peensoole haigust tsöliaakiat. Samuti põhjustavad riis, tatar, hirss ja mais tunduvalt harvem allergiat. Kui väga vara alustada kodumaiste teraviljadega, on lapse seedetrakt ja immuunsüsteem ebaküpsed ning uus toit võib põhjustada ränki tagajärgi.
Teraviljadest võib keeta veega putru ning lisada rinnapiima või piimasegu ja pisut rasvainet nagu kartulipüreelegi.
6-kuustele võiks putru valmistada juba kodumaistest teraviljadest – kaerast, rukkist, odrast, nisust. Nisu paikneb järjekorra lõpus, kuna see võib samuti allergiat tekitada.
Kuigi lisatoitu ei soovitata anda enne 6. elukuud, on kauplustes müügil beebitoidud (sh nisu sisaldavad) sildiga “alates 4. elukuust”. Ka beebitoidureklaamidel on sageli märgitud soovitus anda lapsele püreesid või putrusid juba 4-kuuselt. Kuidas võiksid emad vastuolude rägastikus orienteeruda?
Arstina ma üldjuhul ei soovita 4-kuusele beebile purgitoitu anda. Usaldage oma arsti ja õde, mitte toidupakenditel olevaid silte.
Teisalt, kuni 6-kuuseks saamiseni on küll soovitatav beebile anda ainult rinnapiima, kuid me ei saa seda teha reegliks. Lapsed on kõik väga erinevad. Beebi valmisolek on lihtsalt hinnatav, kui ta saab 4-kuuseks – kuidas ta istub, kas hoiab lusikat peos, kas jälgib, kuidas ema sööb. Mõned lapsed ei saa juba sel ajal rinnapiimast kõhtu täis ja vajavad lisatoitu.
Millised toiduained on eesti imikutel kõige sagedamini allergiat põhjustanud?
Kõige enam on allergiat tekitanud lehmapiim, muna, nisumanna ja soja. Esimesel kohal on munavalge, muna ei soovita me lapsele üldse esimesel eluaastal anda. Teisel kohal on lehmapiimavalk.
Harvem, kuid siiski tekitavad allergiat kala, tsitruselised (ka mahlad ja tsitrusvilju sisaldavad toidud), maasikad, tomat, herned, pähklid, mandlid, šokolaad, kakao ja mesi. Nendega tasub oodata vähemalt seni, kuni laps on aastaseks saanud.
Sageli kurdavad 9–11-kuuste laste emad, et tita tahab ainult rinnapiima ja keeldub tahkest toidust, putrudest või püreedest. Kas te oskate soovitada, kuidas last siiski sööma meelitada?
Ka sellepärast on oluline hakata lapsele lisatoitu andma juba 6-kuuselt, et teda tasapisi tahke toiduga harjutada. Tavaliselt on lapsel kogemus eri maitsetest olemas, kas või juba seetõttu, et rinnapiima maitse muutub sõltuvalt ema toiduvalikust. Andke lapsele aega uute toitudega harjuda, olge järjekindel ja kannatlik. Andke uut toitu natukesehaaval, kuid ärge sundige. Üks väike nipp: lisage köögiviljale puuvilja, nt banaani, magusat söövad beebid üldiselt meelsamini. Või alustage lisatoidu andmist puuviljapüreedest. Näiteks kodumaised Salvesti beebitoidud lähevad järjest paremaks.
Millised toiduained peaksid kindlasti olema üle poole aastase lapse menüüs, et ta saaks kätte vajalikud ained?
Siin on kaks reeglit. Esiteks, laps peab toidust saama energiat, lisavalku ja rauda. See tähendab, et teisel elupoolaastal peaks lapse menüü kindlasti sisaldama liha. Teiseks, lapse menüüs peaksid olema C-vitamiini sisaldavad toidud, puu- ja köögiviljad.
Väga vara ei maksa anda aga peeti, spinatit, kaalikat, naerist ja ka banaani, sest need võivad sisaldada nitraate.
Kumb on imikule parem närimiseks pihku pista, kas leiva- või saiatükk?
Kuna sai on nisujahust, siis ehk leib või sepik. Kuid ka sai võib sobida, peaasi, et laps seda kurku ei tõmba.
Vesi või tee – millal ja mis eesmärgil anda?
Kõige uuemad soovitused näevad ette, et teed ei peaks beebile üldse andma. Tee, sõltumata koostisest, viib lapse organismist rauda välja. Ka 2. eluaastal tasub teega ettevaatlik olla, ja kui seda anda, siis toidukordade vahel, et see ei segaks raua imendumist. Nii et igal juhul on parem anda lapsele puhast keedetud vett. Mahla võib pakkuda siis, kui laps juba tassist joob, või lusikaga, mitte lutipudelist.
Millal võib titale anda jogurtit ja kohupiima? Kumb on parem?
Jogurti ja kohupiimaga võib alustada 9kuuselt. Paremini on omastatavad just hapendatud ja fermenteeritud tooted, järelikult siis jogurt. Kohupiimas on väga palju valku, sellega ei soovitaks üle pingutada. Korraga võib anda 20–50 grammi, mitte rohkem.
Ps.Kui tunned muret oma lapse tervise või toitumisharjumuste pärast, siis kindlasti konsulteeri oma perearstiga.
Refereeritud:Pere ja Kodu juuni 2004
Beebi nina ja lõug peavad imedes vastu rinda olema.
Imetamisnõustaja Terje Arula kinnitusel algavad enamike naiste imetamise probleemid sellest, et nad saavad sünnitusmajast liiga vara koju ning neile ei ole piisavalt nõu antud.
„Kolm päeva, mis naine keskeltläbi sünnitusmajas veedab, on niivõrd lühike aeg,“ nendib Arula. Selle aja jooksul ei pruugi keegi naisele imetamise põhitõdedest rääkida. Kui naine läheb titaga koju, siis tekib küsimusi palju, kuid pole kellegi käest küsida.
Arula külastab naisi nende kodus, näitab imetamisvõtteid, annab nõu ning lükkab müüte ümber. Millised siis on peamised probleemid, millega vastsed emad kimpus on?
1. Rinnapiim on lahja?
„Emad millegipärast arvavad, et rinnapiim on lahja,“ ütleb Arula. Esimene piim, mis rinda tekib, on n-ö ternespiim: tihke, kollakas ja rammus. Kui hiljem tuleb rinda nn päris piim, siis näeb see hoopis teistsugune välja: sinakam ja lahjem. „Paljud emad on mures ja küsivad, et kas ma peaksin lisatoite juurde hakkama andma, see on nii vesine rinnapiim,“ räägib Arula ja kinnitab, et tegelikult on rinnapiimas kõik vajalikud toitained olemas ning lapsele ei ole vaja midagi lisaks anda.
2. Kas lapsele on vaja lisavedelikku anda?
Arula kinnitusel ei ole ka lisavedelikuks mingisugust vajadust, sest laps saab rinnapiimast n-ö kolmekäigulise lõuna: supi, prae ja magustoidu. Piim, mida laps kõige esimesena saab, on lahja ning mõeldud janu kustutamiseks. Järgmine osa on toitvam. „Väga oluline on, et laps saaks kätte ka selle lõpupiima,“ rõhutab Arula. „See paneb lapse n-ö kasvama.“
3. Laps ei saa kõhtu täis
Eelnevast võib lähtuda järgmine sage viga, mida emad teadmatusest teevad: ühe toitmiskorra ajal vahetavad pidevalt rinda. Seetõttu imebki laps ainult lahjat eelpiima, kuid sellest kõhtu täis ei saa. „Siis ongi laps viril ja ei maga,“ selgitab imetamisnõustaja ja resümeerib, et vedelikku ei ole vaja lisaks anda ning ühe toitmiskorra ajal peab laps ühe rinna korralikult tühjaks imema, enne kui talle teist pakkuda.
Arula sõnul saab laps üldiselt ühest rinnast kõhu täis, kuid on ka erandid. Kui laps on suurem või on tal parasjagu kasvuperiood, siis tahab ta teisest rinnast lisa saada. „Emad küsivad, et kuidas ma aru saan, kas ta tahab veel süüa või ei taha.“ Arula kinnitusel saab laps kõhu täis, kui ta sööb õige imemisvõttega (laps imeb intensiivselt, nina ja lõug vastu rinda, suhu on haaratud ka nibu ümbritsev ala, põsed on ümarad, lõug liigub). Ja kui kõht täis, laseb laps ise rinnast lahti.
4. Laps ei ime kogu aeg. Miks?
Imetamisnõustaja soovitab sellise küsimusega naisel mõelda selle peale, kuidas ta ise einestab. „Ega me ei ahmi koguaeg,“ selgitab ta. „Ka väike beebi ei pea ühesuguse intensiivsusega koguaeg imema. Ta tahab ka mõnuleda ja hinge tõmmata,“ räägib Arula.
Kui laps teebki imemisel pausi, ei tohiks teda kohe rinna otsast ära võtta, vaid tuleks oodata ja vaadata, kas tita soovib siiski veel keha kinnitada. „Ta puhkab ja sööb edasi,“ kinnitab Arula.
Teine asi on siis, kui laps on juba liiga näljane. Siis ta ahmib, väsib ära ja teebki pikema pausi.
5. Kas laps saab ikka imedes hingata?
„Emad muretsevad, et laps ei saa hingata kui tal nina vastu rinda on. Mis nad teevad? Vajutavad rinnale,“ jutustab Arula ja hoiatab, et sellest võib halvemal juhul rinnapõletik kujuneda. Rinnale vajutades surub naine piimajuhad kinni ja laps ei saa piima korralikult kätte. Lisaks tekib rinda piimakogum, millest võib kujuneda ääretult valulik kõva tükk, nahk punetab, võib tõusta palavik ning ongi rinnas põletik.
Arula sõnul ei pea raskemate ja suuremate rindadega naised ka rinda nn käärimeetodil tõstma. Nii surub naine taas piimajuhadele ja piim jääb seisma. „Ei ole vaja vajutada ega suruda.“ Ja laps saab suurepäraselt hingata. „Tal on kaasa antud selline kaitserefleks. Kui ta hingata ei saa, siis laseb kohe rinnast lahti ja pöörab pea kõrvale.“
Kui lapsel on nohu või nina kinni, siis tuleb tema söötmisega rohkem vaeva näha, sest samal ajal süüa ning läbi kinnise nina hingata on beebil raske.
6. Kui rinnanibud on sissetõmbunud või rinnad lamedad?
„Varem oldi kindlad, et neid rinnanibusid tule ette valmistada kergelt väljapoole masseerides,“ räägib Arula ja lisab, et ega see halba tee. Samas soovitab ta selliste rindadega naisel mõelda, et laps hakkab saama ainult tema rinda ning eeldatavasti kohaneb just oma ema rinnaga. „Jah, raskusi siin on ja oleks vaja nõustaja abi.“ Arula kinnitusel alati probleem ületamatu ei olegi ning tuleb leida lihtsalt hea imetamisasend.
7. Kui sageli peaks last imetama?
Nõustaja ei taha täpselt öelda, kui sageli peaks last esimestel nädalatel imetama, sest see on nii emale kui lapsele kohanemise aeg ja seetõttu on ka söömis- ja magamisajad individuaalsed. „Aga keskmiselt ikkagi 7-10 korda ööpäevas.“ Lapsele tuleks rinda pakkuda nii sageli kui ta tahab. „Tuleks ka jälgida kõike seda, et piisavalt kaua imetaks, et rind saaks tühjaks jne.“
Laps reguleerib ise söömisajad ja –vaheajad. „Kui laps kasvab, siis tema maomaht kasvab. Ta võtab rohkem toitu korraga vastu ja see toit püsib ka kauem kõhus.“ Kui terve laps peaks oma tavapärase söötmisaja maha magama, ei ole Arula hinnangul vaja teda toitmiseks üles ajada.
Samas hoiatab nõustaja, et kui beebi ei võta kaalus juurde ega kasva, võib ta loid olla, tahta kauem magada ning siis tuleks ta küll söötmisteks üles ajada.
8. „Sa ei saa imetamisega hakkama, juba mina ei saanud ja sinu vanaema ei saanud!“
Arula kinnitusel leidub naisi, kellele lähedased, näiteks nende emad, hakkavad neile juba raseduse ajal sisendama, et nad ei saa imetamisega hakkama „See on vale, tegelikult saab iga naine imetamisega hakkama kui ta õigeid soovitusi kuulda võtab,“ on Arula kindel. Samas ta seda müüti sajaprotsendiliselt ümber ei lükka, sest nagu ikka – erandeid leidub ning võib juhtuda, et mõni naine ei saa füsioloogilise eripära tõttu imetada.
9. Piim kadus rinnast ära. Kuidas?
Terje Arula näitab, kuidas emad sageli rinnale vaju- tavad. Foto: Tiina Luht
„Öeldakse, et kui kolm korda ööpäevas imetada, siis selle sageduse juures rinnapiim säilib,“ ütleb Arula. See tähendab, et kui sageli imetada, siis ei tohiks piim rinnast ära kaduda. Kuid see pole ainus tingimus. „See on nüüd see jutt, et on hea rääkida, aga raske teha ehk naist peaks ümbritsema positiivsus.“ See tähendab, et mure, stress ja negatiivsed emotsioonid võivad mõjutada ka imetamise efektiivsust.
Arula on näinud depressioonis naisi, kes lihtsalt enam ei suuda endaga hakkama saada. „Samas nad ei julge ka abi küsida.“ Imetamisnõustaja rõhutab, et see on valehäbi ning naine ei peagi ise kõigega hakkama saama, koduseid toimetusi tehku teised pereliikmed. Arulea nendib, et sünnitusjärgne depressioon ja imetamisprobleemid võivad käia käsikäes.
10. Sünnitusmajast jäi lapsele külge harjumus lisatoitu saada.
„Ega laps rumal ei ole, ta saab aru küll, kust toitu kergemini kätte saab. Loomulikult pudelist,“ räägib Arula. Kui naine on veel tavapärasest kauem haiglas olnud ning tohter on pidanud vajalikuks lapsele lisatoitu anda, siis ongi laps sellega ära harjunud. Koju tulles tekib aga probleem, kui laps ei taha rinda võtta, emal jääb rinnapiima vähemaks, lisaks on naisel võib-olla valed imetamisvõtted jne.
Arula kinnitusel on sellistel puhkudel väga oluline, et naine usuks, et ta saab imetamisega hakkama. Ülejäänud pere toetus kulub marjaks ära. Imetamisnõustaja annab küll nõu, kuidas laps samm-haaval tagasi rinda võtma meelitada, kuid naine peab seda ka ise tahtma. Heal meelel nendib ta, et paljud emad siiski tahavad oma last imetada ning näevad sellega vajadusel ka vaeva.
Arula paneb emadele südamele, et alati kui mure on, tasub abi otsida. Eos on probleemi lihtsam ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda.
Imetamisnõustamine Tallinnas:
Pelgulinna sünnitusmaja, esmaspäeval kell 16.00-17.00, reedel kell 11.00-15.00 Pelgulinna naistekliinikus nõuandla 1. korruse kabinetis nr. 6 või telefonil 666 5829
Ida-Tallinna keskhaigla.
Tartus:
Terje Arula, tel 5330 4491, e-post: terjearula@nooruse.ee
Juta Ernits, tel 5331 9018
Viljandis:
Vabatahtlikku nõustamist teeb Päikesekillu perekeskuses Kristel Kadakas, tel 5695 2343, e-post: imetamine@paikesekilluperekeskus.ee
Pärnus
Malle Tobreluts peab Pärnu haiglas imetamisalaseid loenguid, eelregistreerimine tel 447 3511
Sigrid Sõerunurk
Rinnapiima tekkimist stimuleerib hormoon prolaktiin, mis reageerib lapse suu puudutusele rinnanibul.
Rinnapiima tekkimist stimuleerib hormoon prolaktiin, mis reageerib lapse suu puudutusele rinnanibul.
Iga kord kui laps on rinnal ja teie rinnad täis on siis, toodate loomuiklul viisil kogu piima, mida laps vajab.
On levinud valearvamus, et piima säilimiseks peavad nad oma “reserve” hoidma, et piima rohkem jätkuks. Kuid sellel võib hoopis olal vastupidine reaktsioon, piim hoopis väheneb.
Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused, kuidas ja stimuleerida rinnanäärmete tegevust:
Maria Laur
Inimese uni on jaotatud tsükliteks, mille vahetudes me ärkame
Mida ma saaksin teha, et minu 10-kuune poeg öösel ärgates enam rinda ei nõuaks? Päevasest tissitamisest oleme peaaegu võõrdunud, kuid öine olukord paistab üha hullemaks minevat, kuigi asi pole kindlasti näljas. Mida teha?
Selles vanuses lapse öised ärkamised on seotud unemustriga, kindlasti mitte vajadusega öösel süüa. Uinumiseks pole tal vaja rinnapiima, vaid sinu nibu, naha lõhna ja puudutust ning südamelöökide häält. Põhimõtteliselt on laps rinnast sõltuvaks muutunud ja see on üks osa tema ärkamiste-uinumiste tsüklist.
Inimese uni on jaotatud tsükliteks, mille vahetudes me ärkame. Täiskasvanul toimub see iga 45, lapsel 30 minuti järel. Enamasti täiskasvanud neid ärkamisi ei teadvusta – keeratakse külge ja magatakse edasi, samas kui laps peab seda veel õppima.
Öösiti rinda saanud laps ei suuda ärgates ilma ema läheduse ja rinna imemiseta uinuda. Selle põhjuseks on tõsiasi, et öine imetamine on jätkunud kauem, kui laps reaalselt öist toitmist vajab. Iseenesest pole see halb – mõnede vanemate jaoks on lapse lähedus väga oluline – kuid harjumusest peaks vabanema, kui lapse öised ärkamised hakkavad vanemaid segama.
Enne, kui võõrutamisega alustad, tuleks endale teadvustada, et imetades tekkinud emotsionaalset sidet lapsega võib olla raske lõpetada.
Lapse võõrutamiseks on mitmeid viise ja enamik neist põhinevad kainel mõistusel ja varieeruvad konkreetsest lõpetamisest järk-järgulise üleminekuni. Konkreetse ja järsu muutuse korral peab arvestama lapse suurema rahulolematusega, kuid vähemasti toimuvad muutused kiiremini. Samas tuleb emotsionaalselt väga tugev olla, sest murdumise korral lapsele taas tissi pakkudes suurendad tema sõltuvust ja süvendad olemasolevat probleemi veelgi.
Mõned emad kasutavad võõrutamisel partneri abi, sest teavad, et ema naha ja rinnapiima lõhn teeb lapsele olukorra raskemaks. Mõned emad tahavad siiski lapse lähedal olla ja lahendavad rinnaprobleemi lihtsalt pidzaama või öösärgi kandmisega.
Kui laps nutma hakkab, tuleks minna tema juurde, kuid teda mitte sülle võtta. Patsuta teda hellalt ja räägi temaga tasasel toonil. Seejärel lahku või jää veel hetkeks tema juurde, kuid pööra pilk kõrvale. Kui ta pärast sinu lahkumist taas nutma hakkab, käi teda paari kuni viie minuti järel vaatamas. Oluline on tagada oma kohaolekuga lapsele turvatunne, kuid jälgida, et ta sellest sõltuvaks ei muutuks.
Lapse juurde jäädes istu vaikselt ja pööra pilk temast eemale. Ole valmis lahkuma vahetult enne lapse uinumist – nii õpib ta seda omapäi tegema. Kui tema jaoks on oluline tunda sinu puudutust, pista oma sõrm voodisse, et ta seda katsuda saaks. Ajapikku liigu hällist üha kaugemale.
Kõige olulisem on meeles pidada, et võõrutamine võib olla sinu jaoks väsitav ja emotsionaalne. Tugevad tunded on muuhulgas põhjustatud piima kadumisega seotud hormonaalsetest põhjustest. Otsi tuge ja pea meeles, et oluline on olla järjekindel, ükskõik, millise meetodi kasuks sa otsustad!
Allikas: Timesonline.com
Terje Arula istumas imetamiseks sobivas toolis. Foto. Tiina Luht
Imetamisnõustaja ja Tartu Tervishoiu kõrgkooli õppejõud Terje Arula tõttab appi naistele, kel on muresid rinnaga toitmisega ning teab seetõttu rääkida, et kõige olulisem on õige tehnika.
Selle tõestuseks Arula räägib loo naisest, kes vajas nõustaja abi, kuna oli hädas rinnapõletikuga. Naisel tekkis probleem kolmanda lapse imetamisel. „Enne seda ta kaebas juba, et rinnanibudes on lõhed,“ räägib Arula.
Imetamisnõustaja palus naisel näidata, kuidas ta last tavapäraselt rinnaga toidab. „Ja mis selgus: naisel, kes on üles kasvatanud kaks last, oli vale imetamisvõte ja sellest kõik probleemid algasidki!“
Nimelt ei olnud lapse pea näoga rinna poole, nii et beebi pidi imemiseks rinnanibu poole küünitama ja seda enda poole tirima. Arula ei suutnud ära imestada, kui selgus, et samamoodi olid rinnapiima saanud ka kaks vanemat last, enne kui probleem endast rinnapõletikuga märku andis.
Kui naine õige tehnika kätte sai, läks ka imetamine lihtsamalt, kuid tekkinud rinnapõletikku pidi siiski antibiootikumidega ravima ning nibulõhesid salviga määrima.
Ema õige imetamisasend
„Põhiline on see, et ema peaks tundma ennast mugavalt,“ ütleb imetamisnõustaja ning lisab, et see on väga individuaalne ning naisel tuleb leida endale sobivaim asend katse-eksitus-meetodil.
„Aga ma toon välja üldised põhimõtted: mugav asend, õlgades ega jalgades ei tohi pinget olla, selg kindlasti toetatult,“ räägib Arula. Kui panna jalg üle põlve, suletakse nii verevarustus, mis pole samuti hea.
Kui näiteks tugitool, kus tavaliselt imetatakse, on liiga kõrge, peaks jalgade alla panema väikese pingi. „Et põlved oleks ülespoole tõstetud, siis on ka laps üles tõstetud.“ Kui ema on õige asendi sisse võtnud, tuleb laps tuua rinna juurde. „Mitte ei kooguta lapse kohal,“ manitseb Arula.
Beebipoodides on saadaval ka erinevad imetamise abivahendid. „Kui ema näiteks tahab seistes imetada, miks mitte,“ ütleb Arula. Selleks on spetsiaalne padi, mis tuleb panna ümber keha, kinnitada traksidega ning laps on kindlalt padja peal.
Lapse õige imemistehnika
Lapse õige imemisasendi puhul on oluline, et tema pea ja keha oleks ühel tasapinnal. Teiseks peavad lapse lõug ja nina olema vastu ema rinda. Lapse suu peab olema hästi avatud ning ta peab suhu haarama mitte ainult rinnanibu, vaid ka seda ümbritseva pruuni ala.
„Muidu ta lutsutab niisama ja vigastab sellega ka nibu,“ märgib Arula ja rõhutab, et lutsutamise häälitsust ei tohiks kosta. Pigem võib kuulda lapse intensiivset imemist ja neelatamist, näha isegi kõrvade liikumist ja lõua alla tekkivat lotti.
Sigrid Sõerunurk
Imetava ema ja tema vastsündinu vahel on lähedane side
Rinnaga toitmine võib olla looduse poolt antud omadus, kuid sellegipoolest ei tule see oskus alati loomulikult. Siiski soovitavad imetamisnõustajad, lastearstid, ämmaemandad ja teised eksperdid imetamisest mitte nii kergesti loobuma.
Millega sina oma vastsündinut toitma hakkad – emapiima või kunstliku rinnapiimaasendajaga (RPA)? Sinu otsust mõjutavad ilmselt mitmed tegurid. Kuigi paljud terved beebid kasvavad normaalselt ka RPA-ga, ei saa see kunagi olla nii kvaliteetne kui emapiim. Sinu rinnapiim sobib ideaalselt just sinu lapsele, sest on looduse poolt spetsiaalselt temale toodetud.
Parim lapse tervisele
RPA-d ei sisalda haiguste eest kaitsvaid ühendeid, mis on olemas rinnapiimas. Statistika kohaselt on RPA-ga toidetud beebid rinnapiima saanud imikutega võrreldes üldjuhul tõbisemad ja haigestuvad sagedamini. Neil on 3-4 korda suurem oht jääda kõrvapõletikku või kannatada kõhulahtisuse all ning 10 korda suurem oht bakteriaalse infektsiooniga haiglasse sattuda.
Rinnaga mittetoitmine on üks kolmest imikute äkksurma riskitegurist, samuti on neil täiskasvanuna suurem risk põdeda mõnd immuunsüsteemihaigust. See on ka põhjus, miks soovitatakse imikuid rinnaga toita vähemalt aasta.
Hea ema tervisele
Emadel, kes toidavad last rinnapiimaga, on väiksem tõenäosus sünnitusjärgsele liigsele veritsusele ning haigestumisele emakavähki või menopausi-eelsesse rinnavähki.
Odavam
Lapse esimesel eluaastal kulub peredel RPA ostmiseks 99−4700 dollarit (1188−56400 krooni, arvutused USAs tehtavate kulutuste alusel – toim).
Lähendab ema ja last
Imetava ema ja tema vastsündinu vahel on lähedane side. See on eriti oluline emale, kes tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodu, kuid soovib, et see lapsega veedetud piiratud aeg oleks võimalikult kvaliteetne.
Lõõgastav
Paljud naised väljendavad muret selle üle, et esialgu tuleb rinnapiimaga toidetavat vastsündinut sööta tihedamini kui RPA-ga toidetavat imikut. Samas kulub see võidetud aeg poes käimisele ja RPA valmistamiseks. Tänapäeva kiires maailmas on rinnaga toitmine õigustatud vabandus istumiseks, lõõgastumiseks ja üksteise seltskonna nautimiseks.
Allikas: iVillage.com
Emapiima asendamine muu toiduga, tähendab imiku jaoks olulist terviseriski
Emapiimas on kõik vastsündinule vajalikud toitained kergesti omastavad. Rinnapiimas on ensüümid ning antikehad, mis kaitsevad soolestikku ja hingamisteid infektsioonide eest.
Emapiima asendamine muu toiduga, tähendab imiku jaoks olulist terviseriski, näiteks allergia teket. Arengumaades tihtipeale ka surmariski.
Rinna- ehk piimanääre koosneb näärmelistest moodustitest ja juhadest ning neid ümbritevast rasvkoest. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Mõlemas rinnanäärmes on 15-25 sagarat. Piim tekib peamiselt näärmerakkudest moodustunud alveoolides. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks, mis veidi enne nahale avanemist laienevad piimaurkeks. Piimajuhad avanevad rinnanibus.
Raseduse ajal põied laienevad ja kasvavad, kuid sidekude väheneb. Seda sidekudet, mis kinnitab rinna rindkere seina külge, on võrdlemiso vähe. Seetõttu vananemine ja korduvad imetamised põhjustavadki selle, et rinnad hakkavad rippuma.
Piima teket ja eritumist reguleerivad kaks hormooni : prolaktiin ja oksütotsiin. Prolaktiinieritus suureneb juba raseduse alguses ja on maksimaalne sünnituse ajal. Östrogeeni ja progesterooni tugev toime inhibeerib piima eritumist raseduse ajal.
Sünnituse ajal lakkab äkitselt nende hormoonide eritumine platsentast ja prolaktiin saab vabalt piimanääret mõjutada. Rinnad on enne tugeva eritise eritumist algust sageli väga tusres ja valulikud. Imetamise alguses tekib näärmerakkudesse proteiini sisaldavad sõmeraid ning rasvatilku. Piimaeritumise algus kulgeb suhteliselt aeglaselt, seepärast on ka kogused esimestel päevadel väga väikesed. Mõni päev pärast sünnitust erituvas ternespiimas ehk kolostrumis on rohkesti valke ja vaid veidi rasva.
Kui paned lapse rinnale ja ta hakkab imema, siis imemisel tekkiv rinnanibu ärritus ongi selleks signaaliks, mis ütleb, et piima on tarvis ning hormoonide eritumine algab.Juba see, et sul on laps ja sa teda toidad, on piisav ja peamine põhjus piima tekkeks. Kohe pärast sünnitust umbes 1,5 kuu jooksul toetavad rinnapiima teket ka sünnitamine ise ja seljataha jäänud raseduse kandmine.Emasid, kes ei saa või ei suuda imetada, on väga vähe – põhiliselt naised, kes mõnd rasket haigust põevad (n.AIDS, lahtine tuberkuloos, vähk) või on kaotanud rinnanäärmed trauma tõttu.
Ööpäevas eritub piima vähem kui liiter. Tavalises emapiimas on keskmiselt 45 g rasva, 70 g piimasuhkrut ehk laktoosi ja liitri kohta ligikaudu 10 g valku. Emapiimas on 50% piimasuhkrut rohkem kui lehmapiimas. Emapiimas on palju kasulikke aineid, nagu kaltsiumi, fosfaati ning teisi mineraalaineid ja vitamiine. Rauda on suhteliselt vähe, kuid see imendub palju paremini kui ühestki teisest toiduainest.
Emapiima kogus ja koostis sõltuvad väga palju söötmise staadiumist, kellaajast ja ka sellest, kas laps imeb ise võib rinda lüpstakse. Vasakust ja paremast rinnast võib tulla erinevat piimaRasvasisaldus tõuseb söötmise ajal ja võib olla söögikorra lõpus võrreldes algusega viiekordne.
Seetõttu ei söögi laps peaaegu kunagi rinnapiima liiga palju. Söögikorra lõpus muutub piim nii rasvaseks ja selle maitse nii intensiivseks, et laps lõpetab söömise.
Parimaks näitajaks, kas laps saab piisavalt piima, on lapse kasv ja areng. Seejuures kasvavad lapsed tihti perioodiliselt. Mõne aja jooksul rohkem, siis jälle mõne aja jooksul vähem, mõne aja jooksul rohkem pikkusesse, siis jälle “laiusesse”.Kunstlikul toidul olevad lapsed on sagedamini ülekaalus ning see probleem kipub jääma aastateks. Rinnapiimatoidul olevad lapsed võivad küll esimestel kuudel võtta kaalus hästi kiirelt juurde – sagedasti 1,5 – 2 kg kuus – kuid esimese eluaasta lõpuks kasv aeglustub ning aastased lapsed on kõik enam-vähem ühes kaalus 10 -12 kg, sõltuvalt muidugi ka sellest, kui suurt kasvu on vanemad.Aastase lapse pikkus sõltub samuti vanemate pikkusest ja on tavaliselt 75-80 cm.
Maria Laur
Imetamisele kulub päevas vähemalt 500 kilokalorit
Imetamisele kulub päevas vähemalt 500 kilokalorit. Suur osa sellest energiast saadakse rasedusega kogunenud rasvavarudest, kuid paljud naised kogevad ka söögiisu tõusu.
Selle perioodi jooksul on nälja- ja janutunne iseäranis intensiivsed ning äsja emakssaanutel soovitatakse nendele signaalidele reageerida. Emaksolemise algusaegadega kaasnev stress ja väsimus ning imetamise vajadus tähendavad, et see ei ole sobiv aeg lahjenduskuuriks ja tarbitava toidukoguse vähendamiseks.
Suurenenud söögiisu tuleks rahuldada toitainerikka, mitte üksnes rasvase ja magusa toiduga. Imetamise ajal suureneb vajadus valkude, kaltsiumi, folaadi ning A- ja C-vitamiini järele. Kehtivad üldised tervisliku toitumise reeglid, ent vastsündinu eest hoolitsemise kõrvalt ei jää toidu valmistamiseks pahatihti kuigivõrd aega, seega peaksid road olema lihtsad ja hõlpsasti valmivad.
Ainus toitaine, mida rinnapiimas vajalikul määral ei pruugi leiduda, on D-vitamiin. Seetõttu soovitatakse kõigil imetavatel emadel võtta D-vitamiini toidulisandi kujul (10 µg päevas).
Oluline on tarbida ka piisavalt vedelikku. Kõik imetavad naised peaksid tarbima rohkem vedelikku kui tavaliselt ja ei tohiks janutunnet eirata: see on sageli esimene märk dehüdratsioonist. Kofeiin (teest, kohvist ja mõningatest karastusjookidest) imendub rinnapiima, seega tuleks vältida selle suurtes kogustes tarbimist.
Toiduained, millest hoiduda
Üldjuhul ei ole imetamise ajal tarvis mingeid kindlaid toiduaineid vältida. Mõned emad kinnitavad, et teatud toiduained, nagu sibul, küüslauk ja tsitrusviljad, mõjuvad lapse enesetundele halvasti. Siiski tasub enne mingite toiduainete menüüst väljaarvamist pidada nõu arstiga, et vältida võimalikku vitamiini- või mineraalainete vaegust.
Alkohol imendub vähesel määral rinnapiima, muutes selle lõhna. See võib omakorda mõjutada lapse söögiisu, und või seedimist.
On avaldatud arvamust, et potentsiaalsete allergeenide vältimine varases lapseeas võib vähendada hilisemat allergiate esinemise tõenäosust. Mõnes riigis soovitatakse naistel, kes on atoopilised (st kellel esineb pärilikke allergiaid, nagu ekseem, heinapalavik või astma) või kellel on atoopiline partner, vältida raseduse ja imetamise ajal maapähklisisaldusega toite. Uuringuandmete puudumine tähendab aga, et seda soovitust ei ole veel laiendatud teistele allergeenilistele toiduainetele.
Allikas: meelespea.net
Vaktsiin ja rasedus, rinnaga toitmine või äge haigus
Rasedus
Elusvaktsiine ei tohiks võimaliku lootekahjustuse tõttu tavakorras manustada rasedatele naistele. Juhul, kui on märkimisväärne risk (näiteks kollapalaviku puhul) võib vaktsineerimine ollla olulisem kui potentsiaalne kahju lootele. Inaktiveeritud vaktsiine võib määrata rasedatele juhul, kui vaktsineerimisvajadus kaalub üles võimaliku kahju lootele.
Rinnaga toitmine
Enamikke vaktsiine võib ohutult manustada rinnaga toitvatele emadele. Oluline on teada, et immuunsus ei kandu rinnapiimaga lapsele üle.
Äge haigus
Ägeda, kõrge palavikuga (üle 380C) kulgeva haiguse korral, tuleks vaktsineerimine kuni paranemiseni edasi lükata. Kergemate haiguste puhul, kui ei esine kõrget palavikku ja üldisi häireid, ei ole vaktsineerimist tarvis edasi lükata.
Immuunpuudulikkusega patsiendid
HIV nakkus: HIV positiivseid patsiente võib ohutult vaktsineerida teatud inaktiivsete vaktsiinidega näit. lastehalvatuse, difteeria, teetanuse, tüüfuse ja B-hepatiidi vastaste vaktsiinidega, kuigi nende immuunvastus võib olla nõrgem. Mõnel juhul on vajalik korduv vaktsineerimine ja spetsialisti konsultatsioon. Elusvaktsiine ei tohi HIV-positiivsetele patsientidele tavakorras manustada. HIV nakkusega patsiendid, kellel on risk nakatuda kollapalavikku, peaksid konsulteerima nakkushaiguste arstiga kollapalaviku vastase vaktsineerimise osas.
Immunosupressioon: Elusviiruse vaktsiine ei tohiks manustada immunosupressiooniga (allasurutud immuunsusega) patsientidele, nagu näiteks hiljuti kiiritus- või keemiaravi läbiteinud patsientidele või neile, kes saavad immuunosupresseerivaid ravimeid, näiteks kortikosteroide. Inaktiveeritud vaktsiinid ei ole neile patsientidele ohtlikud, kuid ei pruugi olla efektiivsed.
Vaktsiinide võimalikud kõrvaltoimed ja nende ravi
Vaatamata pidevale uurimistööle, et välja töötada ohutumaid ja efektiivsemaid vaktsiine, võib esineda vaktsineerimisel ka kõrvaltoimeid. Tavaliselt on need reaktsioonid leebed ja haiguse vältimine kaalub igal juhul üles vaktsineerimise riski.
Vaktsineerimisel esinevateks kõrvaltoimeteks võivad olla:
Kõrvaltoimete püsimisel tuleks pöörduda arsti poole.
Vaktsineerimise üldised vastunäidustused:
Allikas: Vaktsiin.ee