Tag

Rasestumine

Browsing

Kui ohtlik on lape saamine pärast 35. eluaastat?

Üldiselt on jutud lapsesaamise ohtlikkusest pärast 35. eluaastat liialdatud, sest enamik neist naistest sünnitab tavapärasel viisil täiesti terve lapsed.

Need ohud, mis üle 35-aastasi sünnitajaid varitsevad, ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka tervislikust seisundist, olles seega paljuski kontrollitavad.

Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Tõsiste tagajärgede vältimiseks on tähtis regulaarselt arstlikus kontrollis käia.

Vanusega suureneb ka surnud lapse sünnitamise oht, kuid uuringute andmeil on see tõenäosus väga-väga väike, sest tänapäeva meditsiin võimaldab selliseid traagilisi juhtumeid ennetada.

Teiseks hilises eas lapse saamisega kaasnevaks probleemiks on geneetilised väärarengud, mis suurenevad märgatavalt ema vanuse kasvades. Kui 35-39 aasta vanuselt on näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamise tõenäosus kahel juhul tuhandest, siis vanuses 40-44 tõuseb see 4:1000 ning üle 45-aastasel koguni 14:1000.

Seepärast soovitatakse üle 40-aastastele sünnitajatele tungivalt geneetilisi uuringuid. Et kromosoomilised kõrvalekalded on nurisünnituse peamiseks põhjuseks, suureneb vanusega ka nurisünnitamise oht.

Ühtlasi on üle 35-aastasel naistel täheldatud sagedasemat sünnituse esilekutsumist ja kaasaaidatud sünnitust.

Lapseootele jääda sooviv naine peaks enne viljastamist külastama arsti ja laskma teha põhjalikud uuringud. Mõlema partneri haiguslood ja nende suguvõsas esinenud haiguste analüüs võimaldab paremini kindlaks teha haigusi, mis ema ja tulevast last võivad ohustada.

Lisaks võimaldab see hinnata oma füüsilist valmisolekut ning teha vajalikud proovid ja uuringud. Seejärel saab juba astuda vajalikud sammud, et end enne rasestumist parimasse vormi viia.

Paraku võib üle 35-aastase naise suurimaks takistuseks olla rasestumine ise. Kahekümnendate esimene pool ehk 20-24 on naise kõige viljakamad eluaastad, 35.-39. eluaastaks langeb naise viljakus pea kolmandiku võrra.

Isegi viljatusravi ja kunstliku viljastamise puhul esineb vanematel naistel rohkem komplikatsioone, mistõttu on probleemide ilmnemisel soovitatav võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.

Kui kõik ülalnimetatud ohutegurid on läbi mõeldud, saab keskenduda aspektidele, mis kaasnevad lapse saamisega olenemata sünnitaja vanusest. Nendeks on kvaliteetne arstiabi, tasakaalustatud toitumine ning emotsionaalne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks, mis saab olema sinu töö järgmised 18 aastat.

Paljud naised, kes on lapse saamise edasi lükanud ja soovivad vanemas eas emaks saada, kogevad, et nende võrdlemisi hea tervis võimaldab raseduse probleemideta lõpuni kanda ja enamikul juhtudel täiesti terve lapse ilmale tuua.

Allikas: http://www.babycentre.co.uk/

Rasedaks jääda soovides jälgi oma menstruaaltsüklit

Oma menstruaaltsükli jälgimine ja keha tunnetamine võimaldab ennustada järgmise menstruatsiooni algust, tunda ära võimalikku rasedust ja hoiatada võimalike probleemide eest.

Tsükli jälgimine tähendab kolme näitaja jälgimist: keha basaaltemperatuuri, emaka asetuse ja tupeeritise muutusi.

Menstruaaltsükkel
Menstruatsioon tähendab seda, et emaka limaskest irdub ning eritub koos verega, kui rasestumist ei toimu. Menstruatsiooni esimesel ehk ühtlasi ka sinu tsükli esimesel päeval on östrogeeni ja progesterooni tase kehas väga madal. Raseduseks valmistudes hakkab emaka seesmine kiht paksenema ja sellega koos tõuseb ka östrogeeni tase. Vahetult enne ovulatsioon ehk umbes tsükli 14. päeval saavutab östrogeeni tase kõrgpunkti ja põhjustab munaraku vallandumise.

Munasarjast väljunud, püsib munarakk viljastumisvõimelisena umbes 12-24 tundi. Rasestumissoovi korral on see parim aeg suguühteks. Progesteroon aitab emaka limaskestal küpseda, muutes selle tihedamaks, et viljastunud munarakk saaks emakaseinal pesastuda. Kui munaraku viljastumist ja pesastumist ei toimu, siis progesterooni tase langeb ja 48 tunni jooksul on oodata menstruatsiooni algust.

Kuidas mõõta keha basaaltemperatuuri?
Basaaltemperatuuri mõõtmisega saab aimu ovulatsiooni toimumisajast ja seda tehakse hommikuti enne voodist tõusmist kas tupest, pärasoolest või keele alt. Alati aga samast kohast.
• Basaaltemperatuuri mõõtmiseks on parim spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud termomeeter, kuid võib kasutada ka tavalist digitaalset või elavhõbedatermomeetrit.
• Elavhõbeda termomeetrit kasutades võiksid seda enne magamaminekut loksutada.
• Hoia termomeeter voodi kõrval käeulatuses.
• Temperatuuri üles märkimiseks hoia enda lähedal ka päevikut ja pastakat.
• Temperatuuri mõõda hommikul kohe enne üles ärkamist ja vannituppa minekut.
• Oluline on temperatuuri mõõta igal hommikul samal ajal.
• Hoia termomeetrit paigal umbes viis minutit.

Kuidas basaaltemperatuur tsükli jooksul muutub?
Basaaltemperatuur on tsükli esimesel kahel nädalal ehk enne ovulatsiooni kõige madalam. Selle põhjuseks on östrogeeni madal tase. Tavaliselt on kehatemperatuur 36,1-36,6 kraadi. Vahetult pärast ovulatsiooni tõuseb kehatemperatuuri progesterooni mõjul umbes 0,4-0,6 kraadi võrra. Kui basaaltemperatuur ei lange ja jääb samale tasemele ka järgmise menstruaaltsükli alguseks, võib see tähendada rasedust. Kuid basaaltemperatuuri võivad mõjutada ka palavik, stress, magamatus, alkoholi tarvitamine või soojaveekoti kasutamine.

Basaaltemperatuuri ülesmärkimine
Märgi oma igapäevased mõõtmised üles spetsiaalsesse vihikusse või märkmikusse alustades tsükli esimest päevast. Mõõda temperatuuri iga päev ja märgi juurde ka võimaliku temperatuurimuutuse põhjus (vahekord, menstruatsioon jne). Neist märkmetest on palju abi su arstile, kes saab sealt infot su tervise kohta ja oskab anda soovitusi, kui soovid rasestumist soodustada või seda vältida.

Tupeeritise kontrollimine
Tupeeritis kaitseb emakat. Eritise koostis muutub vastavalt hormooni tasemele. Menstruatsioonile järgneb tavaliselt paar kuivemat päeva. Tsükli esimesel nädalal võib tupeeritis olla mõnevõrra kleepuv, muutudes ovulatsiooni lähenedes aga pigem kreemjaks ja libedaks eritiseks, mida annab sõrmede vahel venitada. See on sinu viljakuse haripunkt, mil sperma liikumine emakas tehakse võimalikult lihtsaks.

Jälgides muutusi tupeeritises, tuleks tähelepanu pöörata selle koostisele, kogusele ja värvusele. Seda võid kontrollida igal ajal. Kuigi muutused on jälgitavad ka väliselt (näiteks WC paberiga pühkides), on tulemus täpsem, kui sisestad ühe või kaks sõrme tuppe. Pea meeles, et tupeeritise koostist võivad mõjutada ka seksuaalne erutatus, sperma, libestid või tupepõletik.

Mida annab välja lugeda emakakaela paiknemisest?
Emakal eristatakse kahte osa: emakakael ja emakas. Emakakael paikneb emaka allosas. Menstruaaltsükli esimeses pooles, vahetult enne ovulatsiooni oma emakakael pingul, suletud ja kuiv ja asub tupe alumises osas. Ovulatsiooni paiku emakakael pehmeneb, avaneb, tõuseb kõrgemale ja muutub spermale vastuvõtlikuks. Mõne päeva jooksul pärast ovulatsiooni lõppu muutub emakakael taas kõvaks ja sulgub.

Menstruaaltsükkel

Meelespea emakakaela asendi kontrollimiseks:
• Enne emakakaela kontrollimist pese käed
• Kontrolli emakakaela asetust iga päeva umbes samal ajal
• Paljudel naistel on emakakaela lihtsam katsuda WC potil istudes
• Vii üks või kaks sõrme õrnalt tuppe.
• Kas emakakaela on kerge tunda (asub madalal) või raske (kõrgel)?
• Kas emakakael on pehme (nagu huuled) või kõva (nagu nina)?
• Kas emakakael tundub kergelt avanenud või kinni?
• Kas emakakael on kuiv, niiske või väga märg?
• Pane kõik oma tähelepanekud kirja.

Allikas: www.ivillage.com 


Seks vaid ühel – lapsesaamise eesmärgil?

Kõik, kes on mõnda aega proovinud last saada ja avastanud, et titetegu võib kauem aega võtta, teavad, mida tähendab „kohustuslik seks“.

Tavalistes tingimustes eelneb enamikul paaridel seksile võrgutav eelmäng, mis võib tähendada õhtusööki küünlavalgel, massaaži või intiimset vestlust, sest enamiku naiste jaoks on vahekord nii füüsilise kui emotsionaalse sideme kulminatsioon.

Kohustuslik seks on aga hoopis teisest puust. Kohustusliku seksi puhul asendub armas flirtiv võrgutaja naisega, kes annab armatsemise algusest aimu kamandades. Ühtäkki jäetakse see varasemalt nii oluline emotsionaalne side võrrandist välja, sest – kahju küll, aga ovulatsiooni-aegsel seksil on kindel, füüsiline eesmärk.

Eelmäng on algajatele
Kuigi esialgu võib agressiivsus su partnerit erutuda, hakkab selline sportlik hasart teda peagi väsitama. Tema vastumeelsus järjekordse vahekorra suhtes võib sind üllatada, sest sa ei mõista, mis ajast on seksi emotsionaalne pool tema jaoks nii tähtsaks muutunud. Varem võis ta piltlikult ühe jalaga karulõksus kinni olla, kuid see ei seganud tema valmidust seksida, kui sina natukenegi huvi üles näitasid. Kas oli üldse korda, mil temal seksituju polnud?!

Nüüd on rollid igatahes vahetunud: tema on see tundlik pool ja sina see, kes tahab seksi seksi pärast. Ootamatu rollide vahetumine tekitab teis mõlemas teatud määral segadust. Kui te sellele tähelepanu ei pöörama, võite oma suhet kergesti kahjustada.

Mees võib tunda, et tahad teda vaid ühel eesmärgil ning sinu ärritus kasvab, sest peas taob vaid üks mõte: „seks + ovulatsioon = LAPS!“ Sellises olukorras võib teineteise tunnetega mittearvestamine viia kiiresti probleemideni. Seega, enne kui võtad ette kalendri ja asud järgmise ovulatsiooni aega üles märkima, loe läbi alljärgnevad nõuanded ja õpi omavahelisi pingeid leevendama.

Suhte päästmine
1. Anna endale aru, mis sind marru ajab. Mis on su halva käitumise põhjuseks? On see ovulatsioonikalendrist tingitud surve? Või lootus, et äkki SEL kuul läheb õnneks? Või koguni hirm, et äkki seda ei juhtugi? Mis iganes see ka poleks, ole iseenda ja oma partneri vastu aus. Tunnetest rääkimine aitab pingeid tohutult vähendada.

2. Võtke aega kohtinguteks ja aruteludeks. On võimalus, et ovulatsioonikalendri järgi elades ei ole te abikaasaga alati samaaegselt samas meeleolus. Kui sulle tundub, et ta oma pingutustest peaaegu üldse ei räägi, võib temale tunduda, et sina ainult sellest vatradki (sellepärast ongi tema Marsilt ja sina Veenuselt). Võtke endile igal nädalal üks õhtu, mil räägite titetegemises toimunud edasiminekutest. Ärge siiski unustage, et rasestumiskatsetest väljaspool elate te hoopis teistsugust – täisväärtuslikku – elu. Seega on oluline leida iga nädal ka üks õhtu kohtinguks, mil võite rääkida kõigest peale rasestumise. See aitab teil paarina teineteist taas avastada ja meenutada, miks te last üldse soovite.

3. Leidke aega romantikaks. Jah, ovulatsiooni ajal on magamistoas alati tähtsamaid asju kui romantika, kuid siiski ei tohiks seda unarusse jätta. Ei ole ju nii raske paar küünalt põlema panna ja mõnusat muusikat kuulata? Väikesel pingutusel võivad olla suured tagajärjed.

4. Poputa end. Ovulatsiooni järgimine on kurnav. Nagu ka kohustuslik seks. Nagu ka kogu see rasedaks jäämise protsess. Milleks punnitada? Lihtsalt teadvusta endale seda faktil ja tee kõik, et sel perioodil kuus pingeid maandada. Mine massaaži, maniküüri või sõbrannadega kinno. Tee mida iganes, mis sul keha ja vaimu lõõgastab.

5. Lahkus on nakkav. See ei pruugi küll välja paista, ent mida kauem rasestumine aega võtab, seda enam survet tunneb ka mees. Selle asemel, et ülemuse toonil kamandada, võiksid proovida näiteks sosistada. Jäta tema padjale kommike kirjaga selle kohta, kui hea isa temast saab või saada talle võrgutav e-mail. Lahkus on nakkav. Enne kui arugi saad, ei tea sinu kabuhirmust halvatud kaasa mitte ainult sinu ovulatsiooni toimumise aega, vaid tuleb sel puhul koju lillekimbuga. Ja et alati kuulub sellesse võrrandisse seks, olgu siis spontaanselt või käsu peale, proovige seda maksimaalselt nautida.

Suurenda oma võimalusi lapseootele jääda

Alljärgnevalt on kirja pandud mõned lihtsad soovitused, mida järgides saab suurendada rasedaks jäämise tõenäosust.

Suurenda oma võimalusi rasedaks jääda Foto: Tiina Luht/ www.fotograatsia.ee

Kaalukas probleem
Normaalse kehamassiindeksiga naistel on märkimisväärselt lihtsam loomulikul teel rasestuda kui üle- või alakaalus naistel. Miks ülekaalulisus ovulatsiooni ja viljakust mõjutab, pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt on põhjuseks hormonaalne tasakaal ning probleemid insuliini ja glükoosi talumisega.

Kui soovid kaalus alla võtta, tuleks seda teha aeglaselt, sest järsk kaalulangus võib ohtu seada nii sinu kui su lapse tervise. Parima tulemuse tagab sihipärane ja stabiilne kaalulangus.

Maast lahti ja liikuma!
Viljakusele mõjub hästi ka regulaarne trenn. Sea eesmärgiks end iga päev vähemalt 30 minutit liigutada. Valitud tegevus peaks olema selline, mis paneks sind kergelt hingeldama ja higistama. Tugevalt ülekaalulistel soovitatakse alustada kõndimisega.

Käi kontrollis
Käi naistearstil ja laste kontrollida võimalikke suguhaigusi, sest mõned neist, näiteks klamüüdia, esinevad peaaegu ilma sümptomiteta, kuid võivad kaugele arenedes viljatust põhjustada. Laialt levinud bakteriaalne vaginoos võib suurendada nurisünnituse ja enneaegse sünnituse ohtu kuni viiekordselt.

Suitsetamine ja rasedus ei sobi kokku. Foto:www.feministe.us/Patrick Demanchelier

Loobu suitsetamisest
Suitsetajana võiksid teha kõik, et see halb harjumus maha jätta. Kui sa ei suuda kuidagi lõpetada, vähenda kogust. Päevas üle 10 sigareti suitsetaval naisel on viljakusprobleemide kojunemise tõenäosus kolm korda suurem kui mittesuitsetavatel naistel.

Ei alkoholile!

Püüa vältida alkoholi enne rasedaks jäämist või vähemasti esimesel trimestril, kui mitte kõik üheksa kuud. Alkohol koguneb tulevase ilmakodaniku kiiresti paljunevatesse rakkudesse ja võib seeläbi loodet kahjustada. Samuti on leitud, et nädalas alla viie ühiku alkoholi tarbinud naiste rasestumise tõenäosus oli kaks korda suurem kui nädalas üle kümne ühiku alkoholi tarvitanud naistel.

Puhka ja lõõgastu
Viljakusele mõjub halvasti ka üleliigne stress, mis pärsib suguhormoonide tootmist. Mõningadtel juhtudel võib tugeva stressi tagajärjel menstruatsioon ära jääda. Tugev stress ja ärevus võivad mõjutada ka viljakusravi tulemust. Võtke puhkuseks regulaarselt aega, isegi kui see on vaid laua tagant püsti tõusmine ja tassikese tee joomine, kiire lõunane jalutuskäik või õhtusöök sõbrannaga.

Vitamiinid appi
Söö foolhappelisandeid, tehes nendega algust kuu aega enne soovitud rasestumist. Foolhape on vajalik rakkude paljunemiseks, eriti varajases raseduses. Samuti kaittseb see last mitmete väärarendite eest. Mõnede teadlaste väitel suurendavad need ka viljakust, andes näiteks kaksikute puhul suurema lootuse, et mõlemad looted jäävad ellu ja arenevad. Ttoidulisandites ja rikastatud toiduainetes sisalduv sünteetiline foolhape on kergemini omastatav kui looduslik.

Ole ettevaatlik

Väldi mitte-vajalikke ravimeid, ravimtaimi ja teisi lisandeid, sest nende mõju ravimitele pole alati teada. Samas mõningaid ravimtaimi, näiteks mungapipart, kasutatakse viljakuse tõstmiseks, kuid enne nende tarvitamist tuleks alati konsulteerida arstiga.

Jälgi tsüklit
Naise kõige viljakamad päevad on ovulatsiooni ajal, mis peaks toimuma umbes 10-16 päeva pärast menstruatsiooni lõppu. Samas pole ovulatsiooni täpne toimumise aeg ennesutatav, isegi mitte regulaarse tsükliga naistel.

Teadlased uurisid 221 viljasutda sooviva naise menstruaaltsükleid ja leidsid, et tsükli kümnendal päeval algas ovulatsioon vaid 30 protsendil naistest. Enamikul algas ovulatsioon märkimisväärselt varem, teistel hiljem. Alla 10 protsendi naistest olid viljakad kogu tsükli vältel ja kuni kuus protsenti naistest olid viljakal ka sel päeval, mil pidi algama järgmine menstruatsioon.

Nõuandeid mehele:

  • Kanna laiu puuvillaseid boksereid, mitte kunstlikust materjalist valmistatud kitsast aluspesu. Need võivad sperma hulka vähendada kuni 20 protsendi võrra.
  • Söö antioksüdante, eriti C- ja E-vitamiini, betakaroteeni ja tsinki sisaldavaid toite ja toidulisandeid.
  • Loobu suitsetamisest. Suitsetavate meeste viljakus on mittesuitsetajate omast kuni poole võrra kehvem.
  • Vähenda alkoholi tarbimist. 40 protsenti viljakusprobleemidest on seotud mõõduka alkoholikoguse tarvitamisega.

Allikas: ivillage.com

Kui soovid rasestuda

Kui olete otsustanud rasestuda, ärge tarvitage rasestumisvastaseid vahendeid ja elage tavapärast seksuaalelu

Kui olete otsustanud rasestuda, ärge tarvitage rasestumisvastaseid vahendeid ja elage tavapärast seksuaalelu.

Pole tarvis tunda hirmu või sattuda paanikasse, kui rasestumine ei õnnestu esimese või teise kuu või isegi pikema perioodi jooksul. Stress ja pingesolek, mida tunnevad paarid, kes soovivad rasedust võimalikult kiiresti ja iga hinna eest, ei tule loomulikult kasuks. Vastupidi, see võib mõjutada paari omavahelisi suhteid, tekitada usaldamatust ja kahtlusi partneri fertiilsuse suhtes. Tsükli kõige viljakama perioodi väljaselgitamiseks on mitmeid viise – organism annab nendest ja parimast eostumisvõimalusest märku – tuleb oma keha lihtsalt jälgida. Soovitab Meelespea. net

Kuidas teada saada, millal on fertiilne periood? 

Kui teie menstruatsioonitsükkel on ebaregulaarne, ei ole võimalik ovulatsiooni toimumise päeva antud meetodit kasutades arvestada

Kalkuleerimine. Kui teie tsükkel on regulaarne, võite menstruatsiooni-kalendrit pidades välja arvestada, millal toimub ovulatsioon. Harilikult toimub ovulatsioon 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Kui märgite järgmise menstruatsiooni esimese päeva kalendrisse, on lihtne eeldatavat ovulatsiooni-päeva kalkuleerida. Kõige suurem tõenäosus on rasestuda kaks päeva enne ja kaks päeva pärast ovulatsiooni, s.t. nelja-päevase perioodi jooksul.

Kui teie menstruatsioonitsükkel on ebaregulaarne, ei ole võimalik ovulatsiooni toimumise päeva antud meetodit kasutades arvestada.

Tunnetamine. Üsna sageli annab ovulatsiooni toimumisest naisele aimu organismi üldise seisundi muutumine. Enne ovulatsiooni on tunda intensiivistuvat valu külgedel ja alakõhus, pärast ovulatsiooni levib valu üle kogu alakõhu. Ovulatsiooniga võib kaasneda ajutine puhitustunne kõhus, mõnikord valulik roojamisvajadus, kõht on pinges ja tundlik. Hiljem valu ja ebamugavustunne alakõhus järk-järgult vähenevad ja kaovad, vedeliku ja läbipaistva vaginaalse vooluse hulk suureneb. Neid sümptomeid nimetatakse tsükli keskosa valuks ja need annavad tunnistust sellest, et ovulatsioon on toimunud ning et võimalus rasestumiseks on suurim.

Mõõtmine. Ovulatsiooni päeva saab määrata ka basaaltemperatuuri mõõtmise teel. Basaaltemperatuuri võib mõõta kõikide loomulike kehaavade kaudu (tupp, pärasool, suu) hommikul vahetult pärast ärkamist enne voodist ülestõusmist. Menstruatsioonitsükli esimesel poolel on kehatemperatuur ligikaudu 36,5°C, pärast ovulatsiooni tõuseb temperatuur üle 37°C. Taolist basaaltemperatuuri kõverat nimetatakse kahefaasiliseks ning see näitab, kas ovulatsioon on toimunud. Kui menstruatsiooni ei alga ja basaaltemperatuur ei lange, s.t see jääb üle 37°C, on naine rasestunud. Kui naise kehatemperatuur on suurenenud mõnel muul põhjusel, ei ole antud meetod usaldusväärne.

Kui kiiresti on võimalik rasestuda?

See on väga personaalne. Ligi 85% naistest rasestuvad juba esimesel aastal. Muretsemiseks on põhjust juhul, kui naine, olles regulaarselt seksuaalvahekorras, pole rasestunud kahe aasta jooksul. Sel juhul tuleks välja selgitada viljatuse põhjus ja läbi teha ravikuur.

Rasestumise kohta on levinud mitmeid ebatõeseid müüte. Näiteks, et tütarlaps ei ole esimese seksuaalvahekorra ajal rasestumisvõimeline; et naine rasestub ainult orgasmi ajal; või et rasestumine ei ole võimalik menstruatsiooni ajal. See kõik ei ole tõsi! Suguküps tütarlaps võib rasestuda ka oma kõige esimese seksuaalvahekorra ajal. Tütarlaps, kellel on toimunud ovulatsioon ning ta on seejärel seksuaalvahekorras, võib samuti rasestuda, ehkki tema elu esimese menstruatsioonini jääb veel kaks nädalat. Naised, kellel on lühike tsükkel ja pikk menstruatsiooniperiood, võib võimalus rasestuda veritsuse viimastel päevadel olla suurim.

Mis on viljatuse põhjusteks? 

Viljatus võib olla tingitud nii naise kui mehe terviseprobleemidest ja seetõttu uuritakse partnereid alati koos. Esiteks määratakse sperma koostis, liikuvus ja hulk. Seejärel viiakse läbi test, mis jälgib, kuidas spermatosoidid liiguvad läbi emakakaela lima – nende vähene aktiivsus võib olla üheks viljatuse põhjuseks. Mõnikord, tingituna immunoloogilisest koostoimest, kaotavad spermatosoidid emakakaela lima läbimisel oma liikuvuse, s.t et limas olevad rakud “võitlevad” spermatosoidide kui võõrkehade vastu.

Munajuhade mitteläbitavus võib samuti olla üheks viljatuse põhjuseks. Väga sageli on munajuhad mitmesugustest haigustest tingitult kas osaliselt või täielikult ummistunud ning seetõttu on munaraku liikumine emaka suunas ja kohtumine spermatosoididega takistatud. Juhade ummistuse kõige sagedasemateks põhjusteks on korduv munajuhapõletik või endometrioos. Mõningatel naistel võivad munajuhad olla emakavälise raseduse tõttu kahjustunud. Juhade läbilaskvust kontrollitakse laparoskoopiliselt või pärast kontrastaine süstimist röntgeni abil.

Polütsüstiliste munasarjade sündroom või muud päritolu munasarjade talitlushäired, millest tingitult munarakud munasarjas ei valmi, ovulatsiooni ei toimu ja rasestumine on võimatu, on samuti levinud viljatuse põhjuseks. Ajuripatsi (hüpofüüsi) talitlus, mis reguleerib kogu tsüklit, on võrdselt oluline.

Hormoonide tootmise hüpofüüsis võivad katkestada erinevad haigused või emotsionaalsed seisundid. Anoreksia (alatoitumine) “ideaalse” figuuri saavutamiseks on ajuripatsi talitlushäirete üks sagedasemaid põhjuseid. Hormonaalhäireid diagnoositakse menstruatsioonikalendri ja basaaltemperatuuri-kõvera analüüsimise teel, samuti testide kaudu, millega määratakse hormoonide sisaldus veres.

Käesoleval ajal on meditsiini kasutuses laialdased võimalused aitamaks viljatutel paaridel saada last

Millised on võimalused viljatuse raviks? 

Käesoleval ajal on meditsiini kasutuses laialdased võimalused aitamaks viljatutel paaridel saada last. Viljatusravi, selle kestus ja edukus sõltuvad suuresti viljatuse põhjusest. Üsna sageli piisab lihtsalt sperma viimisest emakasse läbi “surmava” emakakaela lima, kuid mõnikord võib ravi olla aeganõudev ja keeruline.

Munasarjade või ajuripatsi talitlushäirete puhul on kõige tavalisemaks raviks kontratseptiivid, mis reguleerivad hormoonide tasakaalu. Pillide võtmise katkestamisel suureneb rasestumise tõenäosus juba esimeste tsüklite ajal. Mõningate naiste puhul valmistatakse organism kontratseptiivide abil rasestumiseks ette ning seejärel “ovulatsioon forsseeritakse”.

Kaasaegne meditsiin suudab aidata isegi juhul, kui naise munajuhad on ummistunud, eemaldatud või kui mehe sperma viljastamisvõime on madal. Tänapäeval suudab meditsiin aidata erinevatel juhtudel, mille puhul varem olid paarid määratud lastetuks jääma. See kõik on saanud võimalikuks tänu IVF-ile (kehavälisele ehk in vitro viljastamisele). Kunstliku viljastamise käigus lastakse munarakul valmida naise kehas, seejärel võetakse munarakk välja ja viljastatakse mehe spermaga in vitro. Hiljem viiakse embrüo/feetus süstimise teel ema emaka limaskesta. In vitro viljastamist on Eestis edukalt rakendatud juba kümmekond aastat ning ravi on andnud suurepäraseid tulemusi, tuues lapsevanemarõõme paljudesse peredesse.

Milline on kontratseptiivide mõju viljakusele?

Ehkki kellelgi pole kahtlusi selles osas, et kondoomide või loomulike rasestumisvastaste meetodite rakendamine võiks mõjutada viljakust, on siiski üsna palju müüte levinud hormonaalsete kontratseptiivsete meetodite kohta. Tänapäeval, mitte teades, kuidas kaasaegsed rasestumisvastased meetodid toimivad, suhtuvad naised ikka veel kõhklevalt kontratseptsiooni “ilma menseseta” arvates, et see võib viljakust vähendada. See on täiesti vale suhtumine.

Enamik kaasaegseid rasestumisvastaseid meetodeid, nagu näiteks emakasisene hormonaalne süsteem “Mirena” või pillide tarvitamine tsükli pikendamiseks, annavad tegelikult naisele võimaluse menstruatsiooni vältida teatud perioodiks, mil ta ei soovi rasestuda. Menstruatsioon jääb ära seetõttu, et emaka limaskesta viljastumisvõime, mis taastub kohe pärast pillide tarvitamise lõpetamist või “Mirena” eemaldamist, on ajutiselt peatatud, mitte aga munasarjade talitluse pärssimise tõttu – nagu see oli varemalt. Kirjeldatud emakasisene toime ei mõjuta viljakust.

Näiteks taastub viljastumisvõime pärast hormonaalse süsteemi “Mirena” eemaldamist sama kiiresti kui pärast vasest spiraali eemaldamist. Samuti ei mõjuta viljastumisvõimet rasestumisvastaste tablettide pikaajaline kasutamine. Naised, kel ei õnnestu rasestuda ja kes on pille tarvitanud pikema aja jooksul, kalduvad üsna sageli ebaõnnestumises “süüdistama” rasestumisvastaseid vahendeid. Tegelikult on see vastupidi.

Rasestumisvastaste tablettide kasutamine ajutiselt “peidab” naise viljatuse põhjuse, mis tuleb taas nähtavale, kui naine lõpetab pillide võtmise. Progestiini depoosüstid pärsivad munasarjade tegevust kõige enam ning seetõttu kulus naiste puhul, kes taolisi süste said, viljakuse taastumiseks kauem aega; nimetatud süste kasutatakse ja määratakse praegu rasestumisvastasel eesmärgil väga harva.

 Allikas: Meelespea.net