Tag

Rasedus

Browsing

Sünnitusmajad Eestis

Pelgulinna Sünnitusmaja www.synnitusmaja.ee Sõle 23, Tallinn Telefon vastuvõtus: +372 626 1314 Ida- Tallinna Keskhaigla Naistekliinik www.sunnitusmaja.ee Ravi 18, Tallinn Vastuvõtud ja info: 666 1900 Telefon sünnitusosakonnas: 620 7159 TÜ Kliinikumi Naistekliinik www.kliinikum.ee/naistekliinik L- Puusepa 8, Tartu Telefon registratuuris: 731 9100 Valvearst: 731 9922, 731 9923 Lõuna –Eesti Haigla www.leh.ee Meegomäe küla, Võru vald, Võrumaa Telefon registratuuris: 786 8569 Telefon sünnitusosakonnas: Valveõde – 786 8541 Valvearst – 786 8539 Valveämmaemand – 786 8540 Ida- Viru Keskhaigla www.ivkh.ee Ilmajaama 12, Ahtme, Kohtla-Järve, 2. korrus Valveämmaemand: tel 331 1091 Ämmaemandapost: tel 331 1094 Järvamaa Haigla www.jmh.ee Sünnitusosakond, A-korpus, Pärnu 53, Paide Naistenõuandla, B-korpus, Tiigi 8, Paide Info: +372 38 48151 Registratuur tel. +372 38 48 132 Telefon sünnitusosakonnas: 384 8151 Info 24 h tel. +372 38 48 153 Põlva Haigla www.polvahgl.ee Uus 2, Põlva Telefon registratuuris: 799 9198 Telefon sünnitus-günekoloogia osakonnas : 799 9127 Viljandi Haigla www.vmh.ee Pärsti…

Kui ohtlik on lape saamine pärast 35. eluaastat?

Üldiselt on jutud lapsesaamise ohtlikkusest pärast 35. eluaastat liialdatud, sest enamik neist naistest sünnitab tavapärasel viisil täiesti terve lapsed. Need ohud, mis üle 35-aastasi sünnitajaid varitsevad, ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka tervislikust seisundist, olles seega paljuski kontrollitavad. Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Tõsiste tagajärgede vältimiseks on tähtis regulaarselt arstlikus kontrollis käia. Vanusega suureneb ka surnud lapse sünnitamise oht, kuid uuringute andmeil on see tõenäosus väga-väga väike, sest tänapäeva meditsiin võimaldab selliseid traagilisi juhtumeid ennetada. Teiseks hilises eas lapse saamisega kaasnevaks probleemiks on geneetilised väärarengud, mis suurenevad märgatavalt ema vanuse kasvades. Kui 35-39 aasta vanuselt on näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamise tõenäosus kahel juhul tuhandest, siis vanuses 40-44 tõuseb see 4:1000 ning üle 45-aastasel koguni 14:1000. Seepärast soovitatakse üle 40-aastastele sünnitajatele tungivalt geneetilisi uuringuid. Et kromosoomilised kõrvalekalded on nurisünnituse peamiseks põhjuseks,…

Üheksa kuud iseendale

Üheksa kuud lapseootust on ilus ja põnev aeg, mil kõige tähtsam on Sinu ja Sinu lapse heaolu. Käesolev artikkel reastab 37 ideed, kuidas ennast kolmel trimestril õigustatult ja maksimaalselt poputada! ESIMENE TRIMESTER Loe rasedust ja lapse saamist käsitlevaid raamatuid, mis seda imelist kogemust hästi kirjeldavad. Hakka oma raseduse kohta päevikut pidama, kasutades selleks mõnda suuremat märkmikku või talleta hoopis blogina. Mälestusi paisuvast kõhukesest saab edukalt jäädvustada ka kaameraga. Naudi oma õnnistatud seisundit, veetes õhtupoolikud diivanil lesides rasedatele mõeldud ajakirju lugedes. Valmista endale üks mõnus puuviljasmuuti! Lisaks suurepärasele maitsele annab see ka palju vitamiine. Leia netist mõni rasedusalane portaal, kust leiaksid kõikidele olulistele küsimustele vastused. Ole allikakriitiline! Tänapäeva telefonitel on nii head kaamerad, millega saad jäädvustada oma kasvava kõhu. Soeta rasedatele mõeldud trenniriided, mis motiveeriks ka kasvava kõhuga end liigutama. Seda muidugi juhul, kui trenn pole sulle mingil põhjusel vastunäidustatud. Kujunda oma vannituba ümber mõnusaks väikeseks spaaks, kus saad läbi viia…

Loote ultraheli- ja doppleruuring raseduse III trimestril

Ultraheli- ja doppleruuringut tehakse kõhukaudse anduriga raseduse 34.–36. nädalal. Selles raseduse järgus on lootel juba välja arenenud kõik elundid ja kestab kasvu ja küpsemise periood. Loode kaalub sellel ajal 2400–2600 g. Ta pikkus on 44–46 cm. Loode sarnaneb kehaproportsioonidelt vastsündinuga, enamik neist on keeranud ennast peaseisu. Tal on välja arenenud näo miimilised lihased ja ta oskab juba naeratada. Loode on võimeline avama silmi. Silma reetina ja aju vahel on olemas ühendus ning lootel on silma tekkinud pilk, mis on iseloomulik mõistusega inimesele. Aju käbinääre on hakanud tootma hormooni melatoniin, mis kujundab lootel välja ööpäevarütmi. Loode magab sel perioodil ööpäevast 90–95%. Lootel on välja arenenud juba kõik 5 meelt. Ta näeb läbi ema kõhukatete läbikumavat valgust Ta on suuteline kuulma emaüsast väljastpoolt tulevat isa häält Ta hingab ja neelab lootevett ning tunneb selle lõhna ja maitset Tal on olemas naha puute- ja valutundlikkus Lootel on olemas nagu vastsündinul lapsel kulmud, ripsmed…