Tag

Peresuhted

Browsing

Peresuhete mõju lapse arengule

Perekond kui kasvukeskkond toimib suhete kaudu. Peresüsteemi sisene tasakaal tuleneb vastastikustest suhetest. Ühelt poolt avaldavad lapsele mõju tema enda suhted teiste pereliikmetega, teiselt poolt mõjutavad teda ka teiste pereliikmete omavahelised suhted. Perekondliku ühtekuuluvustunde saavutamiseks peavad lapsevanemad vaeva nägema. Selleks tuleb mõlemal vanemal lapsele aega pühendada ning rääkida üksteisele, mis on perekonna jaoks tähtis. Paljud perekonna vahetul eeskujul ning mõjul kujunenud hoiakud ja väärtused on väga püsivad. Perekonna mõjul kujuneb lapse üldine ellusuhtumine. Kindlad ning õnnelikud perekonnad pakuvad oma liikmetele alati tuge ning lapsed, kes sellistes perekondades võrsuvad, on suure tõenäosusega edukad. Olulisim kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, mille kaudu laps saab võimaluse õppida, mängida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Suhtlemise osatähtsus lapse üldises arengus Pidev suhtlemine on lapse kõne arengu eelduseks. Kõne abil õpib laps suunama ja reguleerima teiste käitumist ja tegevust, looma suhteid ja neid hoidma. Paraku ei anta suhtlemisoskust sündides kaasa, vaid seda…

Päeva tip: Jagage oma muresid partneriga

Kui teil on partner, siis jagage oma tundeid temaga. Te ei pea teesklema, et te veetsite lapsega imelise päeva. Teil hakkab kergem, kui saate kellelegi kurta. Partneri puudumisel räägi sõbra või mõne teise lähedase inimesega. Allikas: Dr. Richard C. Woolfson,”Miks lapsed nii käituvad”? 

Beebiga mängimiseks ei ole kunagi liiga vara

Olgugi, et beebid ei oska joosta, hüpata või sõita rattaga. Selle eest nad oskavad imiteerida, ennetada, ette kujutada, eksperimenteerida, naeratada, põrgata, ilastada, muliseda, itsitada ja naljakaid nägusid teha. Meie-täiskasvanud, laskume päris ekstreemsustesse, et välja meelitada beebilt see südantsoojendav naeratus või naerukilksatus. See toob kaasa vastastikuse itsitamise ja tihtipeale isegi naerupursked- see on alles mängu algus. Mitte kunagi pole liiga vara alustada mängimist oma armsa beebiga. Tõsi, algul küll ei tunnustata sind just erilise vastukajaga, aga beebid õpivad mängima samamoodi kui nad õpivad roomama ja rääkima. Mäng tugevdab lapse ja vanemavahelist suhet, tekitab usaldustunnet, toetab aju arengut ning suurendab motoorika oskusi. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et isegi kõige nooremad imikud suudavad mäletada ning aru saada maailmast, mis neid ümbritseb. Kuidas beebiga mängida? Kuidas beebiga mängida? Esimestel elukuudel piisab vaid sinu näost. Sinu vastsündinu võib kivistunult sind vaatama jäädagi ning püüda järele teha sinu näoilmeid. Tõenäoliselt on ta niivõrd lummatud vaatepildist, kuidas…

Minu ema on närvihaige!: Vanemad läbi teismelise pilgu

Pidevalt jagatakse lapsevanematele näpunäiteid, kuidas oma lapsi kasvatada. Kes võtab õppust, kes mitte. Kahjuks ei õpeta lastele keegi, kuidas kasvatada oma vanemaid.  Ja paljud lapsed on oma vanematega hädas, uskuge. Neil pole, kellele oma muret kurta. Nad küsivad üksteiselt foorumites nõu ja on õnnetud. Jõlguvad tänavatel, augustavad end, nutavad pool ööd patja ja lõiguvad, värvivad veerand tukka roosaks, tätoveerivad, sõidavad puruks isside ülihinnalisi masinaid ja iseennast. Õnnetud ja üksi. Meie ühiskond on absoluutselt täiskasvanukeskne. Töö- ja olmemured on peamised teemad, mis meedias silma torkavad. Veel on saada häid seksinippe, ilunõuandeid, võrgutamisõpetusi, tööl käitumise eeskirju, dieeditrikke. Räägitakse kaupadest ja teenustest, euriborist ja Kreekast, üleaisalöömistest ja korruptsioonist.  Hoitakse silma peal tantsusaatel ning lastakse osaliste kohta lendu kõlakaid, ennustades, kes sealt kellega käima hakkab ja arutatakse „Kodutunde“ uue saatejuhi armuelu ning tehakse riivatuid vihjeid. Kus on laps? Meie ühiskond on ulmeline täiskasvanute ühiskond. Siin elavad ja toimetavad ainult suured, tähtsad ja targad. Laste tunded,…

Isa eeskuju laste soorolli omandamisel

Isad ja pojad Inimeste subjektiivset heaolu mõjutab see, kui kindlalt ennast oma soorollis tuntakse. Laps samastab end oma vanematega, kui need on toetavad ja hoolitsevad. Kui vanemad on liiga kontrollivad, siis samastumist ei toimu. Poiste puhul rõhutatakse, et nad ilma isa eeskujuta ei omanda hästi oma soorolli. Neil puudub eeskuju, kellega end samastada. Isa näitab pojale ette kindlaid käitumismalle ja meherolli piirid. Seetõttu on poistele samast soost vanema eeskuju väga tähtis. Ilma isata üles kasvanud poistel esineb järgmisi probleeme: nad ei tule toime oma soorolli määratlemisega tekib küsitavaid momente sooidentsuse arengus nad ei saa koolis hakkama neil esineb raskusi psühholoogilise kohanemisega nad ei suuda kontrollida oma agressiivsust Üksi poegi kasvatavad emad teevad seda sagedamini üsna jäikadele ja traditsioonilistele tõekspidamistele toetudes. Nad peavad kinni tavapärasest mehemallist ning usuvad siiralt, et keskkonnas on levinud halvustav suhtumine meestesse, kelles leidub ka naiselikke jooni. Isade arusaam mehelikkusest ja mehelikust käitumisest on tavaliselt tunduvalt avaram…