Vahvaid seltskonnamänge lastele

  • Jäätunud hernekotid

Vajalikud esemed: igale lapsele hernekotike
Mida õpetab: tasakaalu hoidmist, empaatiat ja abivalmidust kaaslaste suhtes

Igale lapsele antakse hernekotike, mille nad asetavad oma pealaele. Mängijad kuulavad täiskasvanu käsklusi ja püüavad neid täita, hoides pead tasakaalus, nii et hernekotike püsib seal ilma käte abita. Täiskasvanu võib anda nt selliseid ülesandeid: hüppa ühel jalal, jookse tagurpidi, istu põrandale, lonka, hüple, keeruta, tee kükke, tantsi jne. Kui mõnel lapsel kukub hernekott maha, on ta “külmunud” ehk “jäätunud”. Ta peab jääma tardunult seisma nii kauaks, kuni keegi kaasmängijast ta “üles sulatab”, pannes mahakukkunud hernekoti talle pähe tagasi. Abistamise hetkel võib ta ise oma kotist kinni hoida. Väikestele lastele piisab kõnnist, plaksutamisest või ringis jalutamisest.

  • Ketikull

Mängu alustatakse nagu tavalist kulli, aga kulliks löödud liituvad käest kinni võttes ketiks, ükskõik kummale poole keti otsa. Vaid äärmised võivad lüüa teisi kulliks, oma vaba käega.  Ketikull arendab liikumiskiirust ja annab võimaluse lastel oma energiat rõõmsalt kulutada.

  • Mõõgavõitlus

Vajalikud esemed: igale mängijale lusikas,papptaldrik ja õhupall
Mida õpetab: arendab tasakaalu ja koordinatsiooni,vahendite käsitsemist, rütmilist liikumist, vähendab agressivsust

Mõõgavõitlejatel on mõõga asemel lusikad paremas käes. Vasakus käes hoiavad papptaldrikut, mille peal seisab täispuhutud õhupall. Mõõgavõitluse ajal peavad mõõgavõitlejad säilitama oma keha valitsemise ja tasakaalu, et õhupall taldrikult maha ei kukuks. Kellel õhupall kukub, on kaotaja.

  • Naeru juhtimine suhkrutükiga

Vajalikud esemed: igale mängijale 2 suhkrutükki, fotoaparaat
Mida õpetab: Positiivsust, naerma iseenda üle ja annab hea enesetunde

Igale osavõtjale jagada paar suhkrutükki. Paremini sobivad väikesed valged suhkrutükid, mida saab osta igast toidupoest. Juhendaja palub igal osalejal ehitada suhkrutükkidest uued esihambad nii, et suhkrutükid pannakse ülemiste hammaste ja ülahuule vahele uuteks hammasteks. Uute hammastega naeratatakse hetkeks teistele osalejatele. Naeratajate naljakad näod ajavad kiiresti naerma. Lõbus on neid lustakaid nägusid jäädvustada  pildile ning edaspidigi pilte vaadates loob see positiivse tunde ja toob naeru näole.

  • Kuningas
Vajalikud esemed: igale lapsele sall silmade sidumiseks

Mida õpetab: seotud silmadega liikumist ja tajuda võimalikke tekkivaid ohte

Juhendaja valib ühe lapse kuningaks (võib ka printsessiks indiaanlaseks, piraadiks vms) nii, et teised ei tea, kes see on. Kogu rühm liigub seotud silmadega ettevaatlikult mänguplatsil ringi. Kui keegi põrkab teisega kokku, küsib ta : “Kuningas?” Vastaspool vastab samuti “Kuningas!”, kuigi ta ei ole kuningas. Tõelisel kuningal tuleb vaikida, kui talle see küsimus esitatakse. Ta ei või öelda ühtegi sõna. Õnnelik otsija liitub  käest kinni võttes kuningaga ja muutub ka ise kuningaks. Nüüd ei tohi ka tema enam rääkida, vaid peab vaikima. Kuningakett pikeneb nii kogu aeg. Mäng lõpeb siis kui kõik on selle ketiga liitunud.

  • Lumehelbeke
Vajalikud esemed: valge suleke või vatitupsuke

Mida õpetab: märkama ja hindama teise inimese väärtusi

Lapsed istuvad põrandal ringis. Keskel on lumehelbeks väike suleke või vatitükike. Lapsed puhuvad seda kordamööda ja vaatavad, kelle juurde lumehelbeke langeb. Lumehelbekest puhunud laps peab kohe mõtlema midagi positiivset sellest, kelle juurde helbeke langes ja seda talle ja ütlema.

Kasutatud kirjandus: Lahe koolitund-Mängude kogumik I kooliastme 1.klassile/ Liilia Erik

40 lahedat tegevust, mida teha koos väikelapsega

Kuidas veeta lastega kvaliteetaega? Siin on mõned soovitused, mis pakuvad rõõmu ning ühtlasi aitavad luua õnnelikke mälestusi koosveedetud ajast.

  1. Värvige värviraamatut.
  2. Puhuge mulle.
  3. Mängige peitust.
  4. Mängige malet.
  5. Etendage näputeatrit.
  6. Laulge laule.
  7. Korjake huvitavaid kive, meisterdage neist lahedaid monstrume, losse või õpetage hoopis kividest moodustatud tähti.
  8. Jalutage.
  9. Meisterdage autole garaaž kingakarbist.
  10. Lugege raamatut.
  11. Minge parki mängima.
  12. Maalige näpuvärvidega.
  13. Plastiliiniga meisterdamine.
  14. Tantsige lemmikmuusika saatel.
  15. Laadige alla Internetist huvitavaid ja eakohaseid mänge väikelapsele.
  16. Lavastage nukuteatrit.
  17. Meisterdage ise pusle.
  18. Täpsusvise paberkorvpalliga.
  19. Riietage pehmeid mänguloomi lapse riietesse.
  20. Küpsetage kook, kaunistage ja kutsuge sõbrad külla.
  21. Meisterdage pabermütse, pabernukke või proovige kätt origamis.
  22. Meisterdage sokiloomi.
  23. Sorteerige mänguasju.
  24. Valige lemmik muinasjutt ja mängige see koos läbi.
  25. Wc-paberist takistuste rada- rullige wc-paber mööda tuba niimoodi laiali, et sealt vahelt, alt ja ülevalt saaks laps läbi roomata. Aga vastu minna ei tohi. Teate küll, nagu spioonifilmides tehakse.
  26. Mängige valgusfoori.
  27. Meisterdage sõbra-käepaelu, mida hiljem sõpradele kinkida.
  28. Pidage piknikku aias, pargis või hoopis elutoas.
  29. Lindistage/filmige koos mõni laul, etendus või tantsushow.
  30. Mängige laevade pommitamist.
  31. Plaanige koos lapsega tema sünnipäeva ja tehke suveplaane.
  32. Leidke spordiala, mis sobib/ meeldib teile mõlemale. Kas või tehke kõhulihaseid koos.
  33. Hakake fotograafiks. Jäädvustage lapse mänguasju või tehke vaheldumisi naljakaid nägusid. See on lõbus!
  34. Hüpake kummikeksu.
  35. Mängige Aliast.
  36. Leidke oma pere lemmik lauamäng, mida õhtutel koos mängida saab.
  37. Joonistage oma pere sugupuu. See on vahva ja samas aitab lapsel paremini mõista sugulussidemeteid. Kui võimalik kleepige ka fotod juurde.
  38. Trips-Traps-Trull on alati olnud hea igavuse peletaja.
  39. Mängige asjade peitust.
  40. Uurige võõrsõnade- ja erinevate keelte sõnaraamatuid. Huvitav ja hariv tegevus samaaegselt.

On sul veel midagi lahedat soovitada, mida koos lastega teha saab?

Mida külmapühadel koos lastega teha?

1. Pidage tubast piknikku.
2. Ehitage onn. Kasutage diivanipatju, tekke, tumbasid, tugitoole.
3. Valmistage sokiloomad-nukud. Lõbus teha kui ka nendega mängida.
4. Finger paint with pudding.
5. Playdough- plastiliinidega on vahva erinevaid mängutoitu valmistada. Kasutage ka piparkoogivorme vahvate kujundite tegemisel.
6. Pidage tantsupidu-pange käima lemmikmuusika ja nautige koos tantsimist.
7. Pidage teepidu.
8. Laulge koos.
9. Tuleta meelde lapsepõlve ja hüpake koos kummikeksu.
10. Tüdrukutega võib koos mängida kosmeetikasalongi. Laske lapsel end meikida ja lakkige tal küüsi. See on väga lõbus!
11. Mängige kooli, laske lapsel olla õpetaja.
12. Mängige peitust.
13. Vaadake koos pildialbumeid ja meenutage toredaid hetki.
14. Küpsetage koos küpsiseid.
15. Maalige vesivärvidega.
16. Prindi värvipilte ja värvige koos.
17. Meisterdage koos pabermütsikesi.
18. Mängige lauamänge.
19. Kirjutage kirju kaugematele sõpradele või vanaemale-isale.
20. Luba lapsel riietada end ema-isa riietesse.
21. Vaadake koos perevideosid.
22. Meisterdage koos pabernukke ( lae tasuta pabernukkude joonised)
23. Lugege lapsele tema lemmikraamatut.
24. Õpetage lapsele õmblemist.
25. Mängige arsti. Laske lapsel end ravida.
26. Lugege muinasjuttu ning seejärel mängige koos see lugu läbi.
27. Mängige poodi või kohvikut.Valmistage koos mängurahad ja võimalusel lubage kasutada kodust toidumoona.
28. Pidage vahupidu. Laske vanni vesi ja lubage lastel vannis möllata.
29. Valmistage mini-pitsasid, rõõmsad ja naljakad näod teevad lastel meele rõõmsaks.
30.  Jäädvustage aeg. Laske lapsel kokku panna temale olulised esemed, pildid, mänguasjad ning avage uuesti järgmisel jaanuaril.

Päeva tip: Arenda lapse fantaasiat

Varuge erinevatelt välimüükidelt, vanakraami turgudelt ja internetist lahedaid vanu riideid,  aksessuaare, erinevaid lipse, kübaraid, kotte, parukaid, kleite, ehteid, kingi jne.

Paljud vanemad müüvad ka väikseks jäänud karnevalikostüüme hea ja soodsa hinnaga. Samuti tasub jälgida soodus- ja hooajapakkumisi karnevalipoodides või supermarketites. Hoia silma peal

Lapsed armastavad riietada end erinevateks tegelasteks ja lemmikrollidesse sisse elada.

Kasu: Rollimängud ergutavad kujutlusvõimet ja keelelist arengut.

Hea idee: Riietelaegas võib palju elevust tuua ka lapse sünnipäeval.

Mängi lapsega: Kivi-paber-käärid

Foto: Internet

Kivi-paber-käärid 1-2-3, on mäng, mida peaksid vist küll kõik emad ja isad teadma. Seda on hea mängida igavuse peletamiseks või hoopis kasutada väljaloosimise riimiks. Näiteks, kui peaks tekkima küsimus, kes täna prügi välja viib, põranda tolmuimejaga üle tõmbab või nõud peseb.

Mängu õpetus:

1. Kõik korraga lausuvad: “Kivi-paber-käärid, 1-2-3…”
2. Mõlemad mängijad moodustavad samaaegselt, kas kivi (rusikas), paberi (lahtine käsi) või käärid (nimetis- ja keskmise sõrmega moodustatud V).
3. Võitja määrab objektidele hierarhia: käärid lõikavad paberit, paber katab kivi, kivi nürib käärid.
4. Kolme või rohkema mängija puhul tuleks mängida, kuni üks kolmest võimalusest jääb viskamata. Samuti tuleb ilmselt teha teil elimineerimisringe. Näiteks kui on viis mängijat ja visati kolm kivi ja kaks paberit, langevad kivid välja ja paberid jätkavad omavahel.

Tubaseid mänge väikelastele

1. Mine reisile!

Kuhu sa soovid reisida? Mida põnevat loodad oma reisil avastada? Kui sul on lapsepõlvest meeles muinasjuttude võluvaip, siis hüppa koos lapsega sellele. Teata talle, et lähete reisile. Võid reisi koos lapsega ette võtta ka mugavas lendavas tugitoolis. Niisiis – hüpake peale ja reis võib alata!  Kui sul on aega reisiks vaid pool tundi, siis tõepoolest pole vaja muid rekvisiite, et kuskil kaugel maal ära käia.

Kui sul on aga vaja pikemat aega sisustada, siis võta reisivahendi meisterdamiseks kõige suurem pappkast, mille oma elamisest leiad. Tee sellest lihtsaid ja käepäraseid vahendeid kasutades laev, lennuk või rong, vastavalt sellele, millega soovite koos lapsega reisida. Mõelge koos välja reisi sihtpunkt.

Et retk õnnestuks paremini, on vaja  natuke ka seda toitu, mida teie reisi sihtpunktis süüakse – kui plaanite lennata Ameerikasse, võite valmis panna pudeli coca-colat ja hamburgerid meisterdada, kui aga teil on mõte minna vaatama suurt Hiina müüri, võite sel puhul mõne huvitava riisiroa valmistada.

Veel paremini õnnestub kõik siis, kui uurid koos lapsega natuke  oma reisi sihtkohta ning kaunistad tuba. Ettevalmistustööna saad otsida internetist, reisibrošüüridest või entsüklopeediatest lisamaterjali maa kohta, kuhu reisida.

Võid ette kujutada, et oled Aafrikas safaril, vaadata koos lapsega internetist mõnda filmi Aafrika loomadest, natuke näksida midagi mõnusat. Head reisi!

2. Ehita koobas!

Võta välja mõned tekid ja linad ning ehita koobas kaitseks halva ilma eest. Võid laotada linad-tekid üle köögitoolide või laua.  Võid kasutada koopa ehitusmaterjaliks kõvasid diivanipatju või muud käepärast. Ole loominguline sellega, mis sul leidub! Täida oma koobas mõnusate patjadega ning  otsusta seejärel, kes koopas elutseb.

Kas need koopaelanikud vajavad ehk väikest röövkäiku kööki suupistete hankimiseks?  Või on aeg lugeda magamaminekuks üks väike jutt? Või elab koopas torisev karumõmm? Või on seal piraadid tegevuses oma aarde peitmisega?  See mõnus koopamäng võib täita kogu sinu  ja su lapse pärastlõuna.

3.  Organiseeri üks vägev kalapüük!

Sul on vaja paberit, pliiatsit, kääre, kirjaklambreid, külmkapimagneteid (eriti hästi toimivad erinevad tähekujulised), nööri ja puulusikat vmt materjali õngeridva jaoks.

Lõika paberist välja kalakujusid ja värvi need koos lastega üle. Kinnita iga kala külge metallist kirjaklamber. Vanemad lapsed tahavad võib-olla teha kalad erinevat värvi või hoopis muid kujundeid, kas või näiteks vanu saapaid.  Õngeridvad valmista nii, et kinnitad magnetid nööri otsa ja selle seod omakorda puulusika vmt külge.

Laota kõik kujundid põrandale. Võid kasutada näiteks hularõngast tiigi piirjoonte märgistamiseks.  Seejärel istu lapsega põrandale ja asu õngitsema. Kui vajad suuremaid väljakutseid, võid kasutada tooli paadina.  Head kalaõnne!

Allikas: mindfulmum

Kuidas meedia mõjutab eelkooliealisi lapsi?

Ligemale 91% 3-6-aastastest Eesti lastest käib lasteaias. Seetõttu uuriti 2009. a Eestis, millisena tajuvad lasteaiaõpetajad enda ja lapsevanemate rolli laste meediatarbimise suunamisel ja nende meediakirjaoskuse arendamisel.

Uuringute käigus selgus, et lasteaiakasvatajad teadvustavad küll vajadust eelkooliealiste meediakasvatusega tegeleda, kuid peavad seda siiski lastevanemate ülesandeks.

Lasteaiakasvatajad märkisid, et suurenenud meediatarbimine on avaldanud lastele nii positiivset kui ka negatiivset mõju.

Positiivsete külgedena tõid nad mõõduka ning suunatud meediatarbimise puhul esile järgmisi aspekte:

  • suureneb laste sõnavara
  • meedia motiveerib keeli õppima
  • kasvab laste teadlikkus ümbritsevast ning nad soovivad oma teadmisi kaaslastega jagada
  • suurenevad uudishimu ja loovus (meedia innustab lastes nähtud loovust arendavaid tegevusi järele proovima)
  • kasvab laste edukusele suunatus

Kui aga laste arvutimängude mängimisele ning telekavaatamisele kuluv aeg pole piiratud ning meediakanaleid ei kontrollita täiskasvanute poolt, kaasnevad sellega järgmised negatiivsed küljed:

  • meedia toob lastele kätte eale mittevastavad teemad, millest tulenevalt nad mängivad lapsed vastavaid mitteeakohaseid seksiteemalisi ning vägivaldse sisuga mänge
  • nõrgenenud on laste käeline ning füüsiline tegevus
  • sotsiaalsed oskused jäävad välja arenemata, sest laps elab omas mullis (näiteks robotite või Jussikese ja tema seitsme sõbra maailmas)
  • lapsed ei mõista meediavaatamisest vaba aega kuidagi kasutada ning neid tuleb juhendada mängimisel, sest nad ei oska iseseisvalt tegutseda
  • külge jääb ka negatiivne sõnavara ning õpitakse võõrkeelt, väljendite tähendust teadmata

Uuringutulemustest lähtuvalt on nii lapsevanema kui ka lasteaiakasvataja roll koolieelikust teadliku meediatarbija kujundamisel väga oluline.

Nii vanemad kui kasvatajad peaksid

  • jälgima, millist meediat lapsed tarbivad
  • piirama meediakasutuse aega
  • vestlema lastega nähtu-kuuldu teemadel ja arendama neis meediakriitilist meelt
  • suunama tarbima õpetlikku ja arendavat meediat
  • teavitama lapsi internetiohtudest ja õpetama neist hoiduma

Uuringu viisid läbi Kristi Vinter MA, Tallinna pedagoogilise seminari eelkoolipedagoogika lektor, Andra Siibak PhD, Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur ja Kristiina  Kruuse, Tartu ülikooli ajakirjanduse ja  kommunikatsiooni instituudi magistrant.

Refereeritud ajakirjast Haridus

Mängud 2-3 aastastele

Kivilt kivile:

See on tasakaalumäng, mis sobib eriti hästi toas mängimiseks. Vaja läheb plastiktaldrikuid ning natuke kujutlusvõimet.

Latage taldrikud mööda tuba laiali nii, et laps võib ühelt teisele astuda. Nüüd kujutlege, et vaip on meri, mis on täis haisid. Ainult taldrikute peal on ohutu olla. Kas ta jõuab teise toanurka kasiukaru päästma? Iga kord, kui ta taldrikust mööda astub, naksab hai teda varbast.

Ps. esimestel kordadel võiks lapse käest kinni hoida.

Joont mööda kõndimine

Väikesele lapsele on see üpris keeruline ülesanne. Tõmmake aiateele kriidiga pikk joon. Ülesanne seisneb mööda jont kõndimises. Palaval päeval võib laps joone ise teha, lastes sillutisele vett tühjaks saanud nõudepesuvahendi pudelist. Toas aga võib kasutada pikka nööri.

Tasakaaluhoidmine

Selle mängu jaoks läheb vaja ühte pikemat lauda ja paari telliskivi. Ehk on kuskilt ehituselt üle jäänud. Tõstke laud telliskivide peale nagu sild ning vaadake, kas laps saab ilma maha astumata laua ühest otsast teise kõndida.

Mida laps neid mänge mängides õpib?

Kõik sellised mängud parandavad lastel tasakaalu ja kordinatsiooni, mis on vajalik tantsimisel ja võimlemisel. Otsutamisega, kuhu järgmine samm astuda, paraneb lapse planeerimisoskus.

 

Millised mänguasjad sobivad viie- kuni üheksakuusele beebile?

Viiekuusele sobivad:

Selles vanuses laps haarab eseme kätte ja topib suhu, seega on kõige targem talle ainult mänguasju pakkuda. Algajad lapsevanemad ei oska alati ette näha probleeme, mis võivad tekkida, kui lapsed muude esemetega ( näiteks võtmetega, mis beebidele väga meeldivad) mängivad.
Mänguasjade valmistajad peavad lähtuma rangetest ohutusnõuetest ning kui laps leiab kasvõi ühe võimaluse enda vigastamiseks, eemaldatakse tootmisest ja kutsutakse tagasi müügilettidelt.

Viie-kuni seitsmekuused

Selles vanuses peavad olema mänguasjad huvitavad suhu pista. Neid võib olla erineva pinnaga, kuid kõigil neil peaks olema pehmeid osi, mida oleks mugav näsida.

Kuue- kuni kaheksakuused

Laps tunneb kõige enam rõõmu asjadest, millega saab midagi taguda. Seitsme-kaheksakuusele võib muretseda mängulaua, mille peal on erinevaid asju vajutamiseks, torkimiseks ja keeramiseks ning erinevaid pindu katsumiseks.

Üheksakuused

Talle pakuks huvi miski, millel on nupud, kettad või augud, kuhu midagi peita saab. Eriti arendavad on kujundite sorteerimise alus, kettaga telefon ja üksteise sisse mahtuvad torniklotsid.

Arendavaid mänge imikutele sünnist 3. elukuuni (2)

Rahustav muusika

Imikutel on kaasasündinud võime muusikale kaasa elada. Juba lootena puutusid nad kokku erinevate helidega: sinu südamelöögid, pesumasina rahustav rütmiline mürin, tolmuimeja undamine, sinu soolestiku hääled, muusika, mida kuulasid.

Tuttavlik muusika rahustab vastsündinuid.

  • Võid panna imiku lähedale kassettmaki või CD-mängija.
  • Vali mahedat instrumentaalmuusikat või hällilaule talle esitamiseks.
  • Mängi talle uuesti seda muusikat, mida raseduse ajal armastasid kuulata.
  • Võid ka tuttavate kodumasinate helisid lindistada ja talle kuulamiseks anda.

Mõnikord on noored emad mures, kas nende lapsed ikka kuulevad? Kui koer haugub, vanem laps on hüsteerias ja karjub ning beebi ikka veel sügavas unes viibib, tekib ju tahtmine muretseda oma beebi kuulmise pärast. Asi on lihtsalt selles, et beebi kuulis neid hääli ka siis, kui oli sinu kõhus ning need ei häiri teda üldse, sest ta on nendega harjunud!

Kõristimäng

Väikelapse aju areneb tänu tagasisidele ümbruskonnast. Saadud kogemuste kaudu aju täiustub.

Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua.

  • Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi.
  • Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks:

„Kõrra-kõrra kõrinal,

vurra-vurra vurinal.“

  • Kui oled kindel, et laps kõristit jälgib, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu.
  • Liigu kõristit raputades toas ringi ja jälgi, kas laps keerab pea heli suunas.
  • Anna kõristi lapsele ja korda laulu.
  • Imikutele meeldib, kui neile lauldakse. Kui nad rääkima õpivad, püüavad nad kuuldud hääli imiteerida.

Tii-taa tilluke

Kas tahad, et su laps suudaks kontrollida oma emotsioone? Kas tahad, et imik tunneks end kindlalt ja turvaliselt?

Siis mängi temaga seda lihtsat mängu:

  • Kiiguta last hellalt
  • Laula talle

„Tii-taa tilluke,

vii-vaa väikseke,

nii-naa nääpsuke,

lii-laa lapsuke,

oled kallis minule.“ (Sõnad võib igaüks ise välja mõelda!)

  • Kui vahetad beebi mähkmeid, laula seda laulukest ja suudle tema nina, varbaid, sõrmi, laupa…

Arendavaid mänge imikutele sünnist 3. elukuuni

Kalli-kalli

„Kas siis kallistamine on mingi mäng?“ võib nüüd mõni lapsevanem hämmeldunult küsida. „Ma ju kallistan niikuinii oma last kogu aeg, mis selles nii erilist on?“

Kui sa oma vastsündinut palju sülle võtad ja kallistad, oled kahtlemata õigel teel. Kallistamine tugevdab sinu ja su lapse vahelist sidet. Uuringud aga väidavad, et mida rohkem sa oma last imikuna süles hoiad ja teda kallistad, seda enesekindlamaks ja iseseisvamaks lapseks ta kasvab.

Muuda kallistamist mängulisemaks:

  • Hoia beebit süles ja kiiguta teda.
  • Kiigutades räägi temaga: „Kalli-kalli, oled kallis!“
  • Iga kord, kui ütled sõna „kallis“, anna lapsele musi – tema pealaele, ninale, varvastele, kätele.
  • See mäng meeldib ka suurematele lastele.

Hoidekeel

Kas oled tähele pannud, et mõned emad või õigemini paljud emad kasutavad imikuga kõneledes tavapärasest kõrgemat hääletooni. Uuringud kinnitavad, et imikud reageerivad sellele kõige paremini ning emadel on see otsekui veres – rääkida imikuga kuidagi teisiti kui täiskasvanute või suuremate lastega.

Kui sa suhtled oma imikuga hoidekeeles, julgustad teda endale häälekalt vastama. Hoidekeeles imikuga suhtlemine soodustab tema keelelist arengut. Mida imikule rääkida? No kas neid asju vähe on, mida pisikesele inimesehakatisele öelda:

„Oi, kui armas beebi mul siin on!“

„Kelle on need pisikesed jallud?“

„Vaata, mis pisikesed varbakesed sul on!“ jne

Imiku juures on nii palju imetlemisväärset!

Kui sa oma beebiga räägid sellest, kui armas ta sulle on, hoia teda oma näo lähedal ja vaata talle silma.

Kuhu see läks?

Kas oled tähele pannud, et vastsündinute silmad tunduvad kõõrdi vaatavat? Arstid lohutavad, et sellise mulje aluseks on lisanahakurd beebi silmanurgas, mis kasvades taandub ja siis tunduvad silmad juba täiesti korralikud olevat.

Varastel elukuudel ei liigu sageli ka beebi silmad täiesti kooskõlastatult.  Silmade juhuslik liikumine tähendab, et laps alles õpib kasutama oma silmi ja silmalihaseid tugevdama. kolmandaks elukuuks peaks beebi silmade koordinatsioon juba palju parem olema. Kui selleks ajaks ka tunduvad beebi silmad vaatavat eri suundadesse, tuleks arstile sellest rääkida. Kuna laps õpib peamiselt silmade abil, on oluline, et ei tekiks nn „laiska silma“ – üks silm jääb nõrgemaks, kui seda piisavalt ei kasutata.

Niisiis, esimeste elukuude jooksul hakkab beebi silmade nägemisnärv kiiresti arenema. Kui sa stimuleerid oma tegevusega imiku nägemisvõimet, siis tagad  talle ka hea nägemise.

Mängi järgnevat mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.

  • Hoia erksavärvilist mänguasja imiku silme ees.
  • Liiguta eset aeglaselt ja räägi, milline see on.
  • Kui oled kindel, et laps eset jälgib, vii see aeglaselt ühele poole.
  • Liiguta mänguasja paremalt vasakule, et laps prooviks seda silmadega jälgida.

NB! Kindlasti pane tähele, ega laps pole ära väsinud. Kui ta on väsinud, lase tal puhata või proovi mängida midagi muud!

Seltskondlikke mänge lastele (ka jõuludeks)- Aaretejaht

Kui jõulude ajal või ka sünnipäeval palju nooremat peret koos, kingitused juba lahti harutatatud, maiustused söödud, võiks niisama hullamise vahele hingetõmbeks mõnda seltskonnamängu mängida. Siin võiks keegi lapsevanematest või vanematest lastest mänguks vajalikud vahendid varakult valmis panema, et mängu ajal lihtsam oleks.

5. mäng

Aardejaht

Mängijaid: suvaline arv.

 Vaja läheb: mitmesuguseid pisiesemeid, pliiatseid ja paberit.

Enne peo algust tuleb teil tuhnida läbi kapid, sahver, ja kui te olete eriti julge, isegi oma teismelise poja tuba, et tuua päevavalgele tosin või enam väikest eset, mida on võimalik tubadesse ära peita. Nende hulka võivad kuuluda kingapael, bussipilet, pesupulk, pliiatsiteritaja, sokk, väike kruvikeeraja, juuksehari, küüneviil, mark, kork, purgikaas ja võti. Kui asjad on koos, on aeg need sobivatesse kohtadesse ära peita. Kuigi te ei soovi, et mängijad leiaksid need kohe üles, peavad kõik esemed olema siiski nähtaval kohal – isegi Poirot’lt on mõeldamatu loota, et ta leiaks üles kirjaklambri, mis on topitud ajakirjade virna alla.

Riiulite ja kaminasimsside alused on kahtlemata head peidukohad, kuid sellisel juhul vajate te kleeplinti, et asjad maha ei kukuks. Ja ärge peitke asju kohtadesse, kuhu ei pääse hästi ligi, seda eriti siis, kui külalised on vanemad inimesed või pisut ümaravõitu. Pole midagi piinlikumat päästeametisse helistamisest, kui üks teie külalistest on kiilunud ennast kamina ja seina vahele, sest ta otsis “Aardejahi” mängus seda tabamatut purgikaant.

Esemetele kohta otsides pange kindlasti kirja, kuhu te selle peitsite – teeb ikka viha küll, kui mängu lõpus pole kellelgi, isegi mitte võõrustajal aimu, kuhu sai peidetud bussipilet. Mängu alguses lugege kõigile peidetud esemete nimekiri ette, jagage mängijatele pliiatsid ja paberid ning paluge neil kirjutada iga eseme taha selle asukoht. Nõuanne mängijatele: ärge sattuge mõnda asja leides liiga suurde vaimustusse. Meeleheitlik üles-alla hüppamine, võitja kombel kätega vehkimine ja huiked tõmbavad ainult kaasvõistlejate tähelepanu. Palju targem on leitud esemest eemalduda ja kirjutada siis selle asukoht vaikselt üles.

Mängu võidab esimene, kes leiab üles kõik nimekirjas olevad esemed. Mängule võib kehtestada ka 20-minutilise ajalimiidi – võitjaks kuulutatakse see, kes on selle aja jooksul leidnud kõige rohkem esemeid. Kui teie külalised on lühinägelikud, siis vajate te peitusemänguks muidugi suuremaid esemeid!

Seltskondlikke mänge lastele (ka jõuludeks)- Sõnaseletusmäng

Kui jõulude ajal või ka sünnipäeval palju nooremat peret koos, kingitused juba lahti harutatatud, maiustused söödud, võiks niisama hullamise vahele hingetõmbeks mõnda seltskonnamängu mängida. Siin võiks keegi lapsevanematest või vanematest lastest mänguks vajalikud vahendid varakult valmis panema, et mängu ajal lihtsam oleks.

4. mäng

Sõnaseletusmäng.

Mäng sobib mängimiseks kõigile.

Vaja läheb:

Valget paberit, pastakaid, kääre, kaussi

 Mängu sisu:

  • Lõika paberid pisikesteks tükikesteks ning kirjuta igale paberitükile mingi üritusega seotud sõna.
  • Voldi paberitükid kokku ning pane need kaussi.
  • Nüüd jaga kõik mängijad kahte võistkonda. See, milline võistkond mängu alustab, ei ole oluline.
  • Üks inimene läheb seisab teiste ette, valib kausist ühe sõna nii, et teised seda ei näe ning peab nüüd hakkama seda sõna teistele seletama ainult liigutuste abil.
  • Joonistada ega rääkida seletamise ajal ei tohi.
  • Aega sõna seletamiseks on mängijal 3 minutit. Arvata võivad mõlemad võistkonnad. Võistkond, kes sõna ära arvab, saab kirja punkti.
  • Mäng kestab niikaua, kuni kõik mängijad on ühel korral olnud sõnaseletaja rollis. Võitja on see võistkond, kes on selleks ajaks (kui kõik mängijad on ühe sõna seletanud) kogunud kõige enam punkte.

Allikas: Feeling24