Päeva tip: Arenda lapse fantaasiat

Varuge erinevatelt välimüükidelt, vanakraami turgudelt ja internetist lahedaid vanu riideid,  aksessuaare, erinevaid lipse, kübaraid, kotte, parukaid, kleite, ehteid, kingi jne.

Paljud vanemad müüvad ka väikseks jäänud karnevalikostüüme hea ja soodsa hinnaga. Samuti tasub jälgida soodus- ja hooajapakkumisi karnevalipoodides või supermarketites. Hoia silma peal

Lapsed armastavad riietada end erinevateks tegelasteks ja lemmikrollidesse sisse elada.

Kasu: Rollimängud ergutavad kujutlusvõimet ja keelelist arengut.

Hea idee: Riietelaegas võib palju elevust tuua ka lapse sünnipäeval.

Täna teeme muusikat!

Kui just pole plaanis kelgutama minna, siis võid vahelduseks lastega musitseerida. Pole muusikariistasid? Sellest saab üle. Tee need ise!

Musitseerimine pole mõeldud päevadeks, kui sul pea valutab. Muusikat saad teha lapsega siis, kui oled reibas ja välja puhanud.

Trumm

Vajad:

  • tühja helbekarpi
  • nööri
  • kahte puulusikat

Tee nii:

Tee karbi mõlemasse otsa auk.

Aja nöör aukudest läbi ja säti nii, et trumm ripub lapse kaelast kuni vöökohani.

Anna lapsele lusikad pulkadeks ja las marsib ja lööb trummi.

Makaroni-kõristid

Vajad:

  • peotäit kuivi makarone
  • kaht kaanega topsi (jäätise, jogurti vmt)

Tee nii:

Puista kummagi topsi sisse natuke makarone ja pane kaas peale. Kui tahad ennetada makaronide sadu, tugevda ühenduskohti kleeplindiga. Seejärel – raputa, kõrista, veereta.

Purgiksülofon

Vajad:

  • 12 ühesuurust purki (kes ladistamist kardab, siis kaanega)
  • puulusikat (võite teisi kah proovida, aga puuslusikaga on kindlam)

Tee nii:

Kalla igasse purki vett nii, et järgmises on sõrmejagu rohkem kui eelmises. Mida vähem vett, seda madalam on heli.  Koputa lusikaga purkide pihta ja proovi võluda välja mõni meloodia.

Oboe (aga mitte tavaline)

Vajad:

  • peenemat sorti pikka papptoru (köögifooliumi või –kile rull, kingituspaberirull)
  • küpsetuspaberit või kalkat toru otsa katmiseks
  • kummipaela paberi kinnitamiseks
  • kudumisvarrast või head naasklit vmt aukude tegemiseks

Tee nii:

Kata toru üks ots paberiga ning kinnita paber kummipaelaga või kleeplindiga või millegi muu taolisega.

Torgi toru ühele küljele kudumisvardaga augud ning ümise tühjast otsast torusse. Vaata, milliseid helisid suudad välja võluda ja anna lapsele tema esimese oboepala komponeerimiseks.

Mida nendega toredate musitseerimisvahenditega edasi teha?

Rannapidu

Kui need toredad muusikariistad valmis ja sa ei taha seda külma talve enam mitte nähagi (neid päevi tuleb ette, mil külmast villand), võid ühe mõnusa teemapeo korraldada.

Kui võimalust on, küta tuba kuumaks (nii soojaks kui võimalik). Laota rannalinad põrandale, otsige rannariided välja ja musitseerige. Tehke koos lapsega mõnusad kokteilid, valmistage väikesed näksid, pange ette päikeseprillid ja kujutlege, et olete eksootilises rannas, kus tantsitakse, musitseeritakse  ja lõbutsetakse.

Muusikaõhtu

Harjuta koos lastega mõnda klassikalist teost või mõnd lastelaulu esitama. Palasid võib olla ka mitu. Seejärel võite korraldada muusikaõhtu, kuhu saab külalisi kutsuda. (Vanavanemad, sõbranna koos lastega, lemmikloomad, nukud, mänguloomad. Naabrid tulevad ka kõne alla, parem kuulaku teie juures ja lõbutsegu, kui et muretsevad seina taga, mis toimub.) Väikestel artistidel on kindlasti suur menu!

Allikas: Puberteedieelikute kasvatamine, Dr Sabina Dosani ja Peter Cross

Hea lugeja! Kirjuta, kuidas oled sina koos oma lapsega musitseerinud.

Maailma parimad mänguasjad

Jõulude eel küsisime foorumis, millised on parimad mänguasjad Nupsu.ee kasutajate arvates. Avaldame vastused ka siin, sest võib-olla vajab keegi häid kingimõtteid.

Kingikotti toodi järgmist kraami:

Kuni 6 kuu vanustele lastele

  • kulinad, mis teevad häält (näiteks kõrinaga mõmmi vmt),
  • vannilelud,
  • kaisuasjad,
  • huvitavad beebiraamatud (riidest jmt materjalist).

6 kuu kuni aasta vanustele lastele

  • jalgadega tõugatav auto, millele saab peale istuda;
  • käimistool-laud;

Üheaastastele kuni 1 a 11 kuu vanustele 

2 – 2 a 11 kuu vanustele lastele

  • süntesaator
  • nukuvoodi, nukud (suur Lotte, Barbie)
  • ostukorv mängutoitudega
  • auto, millesse saab istuda ja jalgadega lükata
  • tantsumatt muusikaga
  • tavalised puidust klotsid,  Lego Duplo klotsid (LEGO kast)
  • mitmesugused DVD-d („Autod“2, „Matu lühilood“, Lotte-lood, „Tegus Timmu“)
  • raamatud (“Radikaribi linna lood”, juturaamat Puhhist)
  • autode Mac treiler
  • parkimismaja
  • mesimummu padi
  • autokaravan
  • kööginurk
  • Teletupsu kaisukas
  • paksu süsiga pliiatsid
  • kassaaparaat

3 – 3 a 11 kuu vanustele kingiti

  • seinarajad
  • elektrirong
  • puldiga auto
  • Ämblikmehe hambahari
  • Helikopter, mis liigub maapinnal
  • ELC turg ja kahekorruseline elumaja – nukud, autod, sisustus
  • seinarajad
  • elektrirong
  • laulev ja liigutav suur karu
  • elektrooniline kalapüügimäng
  • 3D raamat
  • kuulamisraamat
  • Zhu-Zhu loomad
  • pliiatsid, värviraamatud

4- 4,11-aastastele kingiti

  • arvuti, kus peal saab tähti õppida ja kirjutada ja kus on ka mõned mängud
  • lauamängud
  • autosid vedavad rekkad
  • harjutusvihikud (erinevuste leidmine)
  • Krõlli T-särk
  • Sipsik
  • Nukuvoodi (valmistatud korvist, tekid-padjad ise tehtud)
  • Enda valmistatud Barbie riidekapp (kingakarbist)

5-7-aastastele kingiti

  • puzzlepall
  • laptop
  • PSP
  • Beyblade komplekt
  • 3D raamat
  • kuulamisraamat
  • pliiatsid, värviraamatud
  • puldiga maastikuauto
  • lepatriinupadi
  • autokaravan
  • peapael trennis käimiseks
Kirjuta siia veel kingisoovitusi!

Miks beebi lutti maha pillub?

Oled seda märganud, et mingis vanuses, ütleme pooleaastaselt, meeldib titale kohutavalt asju maha pilduda? Ta loobib oma võrevoodist või sinu süles istudes maha mänguasju ja teeb seda korduvalt. Ulatad need lapsele ja lelud lendavad hoobilt sama teed pidi tagasi. Kas saad ta peale tigedaks? Kurjustad?

Sama toimub lutiga. Põrandale ja tagasi, põrandale ja tagasi. Kui see toimub sinu turvalises toas, kus põrandad puhtad, pole midagi. Ühistranspordis ajab see juba närvi, sest mida kõike see lutt sealt põrandalt enda külge korjata võib! Tõenäoliselt oleks mõttekas minna sellel loopimise ajajärgul välja hea koguse lutitagavaraga, sest lutti oma suus desinfitseerida pole kah hea mõte.

Miks beebi loobib oma lutti ja mänguasju maha?

Kõige lihtsam vastus on see, et ta õpib nii põhjuse-tagajärje seost tundma ning valmistub saama heaks matemaatikuks. Kuidas nii? Teada tõde koolist on see, et matemaatika on keeruline. Keeruline matemaatika aga põhineb lihtsatel loogikareeglitel, millest üks on põhjuse-tagajärje seos. Niisiis omandab beebi lutti loopides matemaatilisi mõtlemisskeeme, sest ta tegeleb probleemi lahendamisega, uurib põhjuse-tagajärje seost. Hea matemaatik ei pea olema kiire arvutaja, küll aga peab ta oskama kasutada matemaatilisi mõtlemisskeeme probleemide lahendamisel.

Kuidas beebi probleemilahendusoskust veel arendada saab?

  • Paku talle mängimiseks erinevaid pille – trumme, flööti jm kodus leiduvaid.
  • Lase lapsele kinkida või osta mänguasju, kus juhtub midagi, kui vajutada nupule või sikutada nöörist. Võid isegi meisterdada seinale rippuma suure hampelmanni, kes kukub käte-jalgadega vehkima, kui nööridest sikutad.
  • Probleemilahendusoskust saad harjutada ka nii, et asetad lelu lapse haardeulatusest kaugemale, et ta peaks selle ise kätte saama. Beebi areneb igat moodi, püüdes eset enda valdusse haarata – tema lihased ja aju saavad ühtmoodi koormatud.
  • Matrjoška-mäng. Sobib juba istuvale beebile. Paki näiteks mingeid kõrisevaid mänguasju karbikesse, karp omakorda paberisse, see jälle omakorda karpi. Ka suurem karp paki paberisse. Nüüd pane kogu kupatus kotti ja see omakorda suuremasse kotti. Raputa oma mõnusat pakendit ja lase siis lapsel oma uudishimu rahuldada – ta tahab väga teada, mis krõbiseb selles kotis nii mõnusasti. Nüüd on haaratud nii beebi mõttetegevus kui ka väikesed käekesed, kui ta krõbinat jälitab. Arenevad nii aju kui ka peenmotoorika.

Niimoodi tasapisi lapsega tegeledes arendad nii tema üldoskusi kui eraldi võttes ka matemaatilisi oskusi. Kõige tipuks lood oma lapsega turvalise ja lähedase suhte.

Seitsmes elukuu

Beebi muutub aktiivsemaks ja suhtlemisaltimaks. Samas võib ta hakata võõrastama ning sinu külge klammerduda. Tea vaid, et see kõik on normaale, kuulub lapse arengu juurde ning „tabab“ lapsi erinevalt.

Füüsiline areng
Seitsmendal elukuul muutub istumine beebide lemmiktegevuseks. Suurem osa lastest suudab nüüd ilma toeta istuda. Igaks juhuks hoia toetavad padjad siiski käeulatuses. Kui laps näeb eemal huvipakkuvad eset, üritab ta ilmselt seda kätte saada. Istuvast asendist ettepoole viskumine on väga oluline liigutus. Samal ajal kui beebi ettepoole liigub, võib ta end ka põlvedel õõtsutada, et paremini eseme järele sirutuda. Ta saab aru, et suudab ka neljakäpuli olla. Selles uudses asendis õõtsutab beebi end edasi-tagasi, harjutades järgmiseks oluliseks liikumisvõtteks: roomamiseks.

Roomamine iseenesest ei ole verstapost, selleks on haardeulatusest eemal oleva eseme silmamine ning välja nuputamine, kuidas seda kätte saada. Mõned beebid roomavad kõhu peal, teised neljakäpukil, kolmandad tõmbavad end pepu peal (istuli) edasi.

Osa lapsi jätab roomamise hoopis vahele ning hakkab end püsti tõmbama ja seejärel kõndima. Praegu on su laps aga ülimalt rahul istumise ja ümbruse uudistamisega. Naudi seda, kuni saad, sest varsti ei püsi põngerjas üldse paigal.

Turvalisus
Praegu on õige aeg kodu lapsele turvaliseks muuta. Alustuseks kata stepslid seinas ja juhtmed põrandal katteriidega ning pane teravad esemed lapse haardeulatusest kõrgemale. Treppide ja teiste sarnaste kohtade ette pane piirded. On oluline, et ruum, kus beebi ringi uudistab, oleks talle ohutu, sest järgnevatel kuudel ta muud ei teegi, kui uurib kõiki nurki ja nurgataguseid.

Pole täpselt teada, kui aktiivsed ja uudishimulikud võivad lapsed selles vanuses olla. Ühe pere lapsed võivad samas vanuses erinevalt käituda. Ühe eest peab pidevalt asju ära panema, teravaid nurki kindlustama jne. Teine laps sama vanalt nii uudishimulik veel ei ole.

Vannitamise aeg
Praeguseks on laps beebivannist ilmselt välja kasvanud. Märg laps on aga libe ja vanemaid võib hirmutada mõte pesta teda suures vannis. Kui titale meeldib juba istuda, võiksid kasutada spetsiaalset vannituge või iminappadega vanni põhja kinnitatavat istet.

Sageli taolised istmed pöörlevad ning neil on turvarihmad. Nende abil teeb beebi suure vanniga turvaliselt tutvust. Ole siiski ettevaatlik ning ära lase last hetkekski silmist. Katastroofiks piisab väga lühikesest ajast ja väga vähesest veest.

Teine võimalus beebi vannitamiseks suures vannis on seda temaga koos teha. Ta tunneb end sinuga turvaliselt ning te mõlemad saade veemõnusid nautida. Mõõda vee temperatuuri oma küünarnukiga ja pane valmis vanniasjad (rätik, pesemise švamm, šampoon, seep jms). Võta beebi ettevaatlikult veest välja ja kata ta kiiresti rätikuga. Beebidele, kellele ei meeldi vannitamine, ei olegi sageli probleemiks muu kui ebameeldiv märja ja külma tunne.

Vannitamise muudavad põnevamaks mänguasjad: vett pritsivad ja vett imavad loomakujutised, plastiktopsid, mida laps saab üksteise otsa laduda ning veega täita ja siis tühjaks valada, ning loomulikult ei ole ükski vanniskäik täiuslik ilma vannipiiluta.

Võõrastamine
Kuuenda ja kaheteistkümnenda elukuu vahel ilmutavad beebid esimesi võõrastamise märke. Nüüd eristab laps kindlasti tuttavaid võõrastest inimestest. See on normaalne etapp lapse arengus ning iga laps läbib selle erinevalt.

Sinul on lapse võõrastamisest ülesaamisel oluline roll. Esiteks ei pea sa kellegi ees lapse käitumise pärast vabandama. Lapse reaktsioon ei tähenda, et peaksid oma vanemlikes oskustes kahtlema. Selle asemel räägi lapsega võõrast inimesest. „See on sinu onu Peeter. Ta on sinust nii palju kuulnud. Ta tahaks sinuga väga tuttavaks saada.“ Laps võtab võõra inimese palju kiiremini omaks, kui tajub sinu heakskiitu. Kui see inimene sulle meeldib, on kõik korras.

Sinu turvalises süles uudistab beebi võõra nägu ning kuulab tooni, millega sa külalisega kõneled. Anna lapsele ruumi ja aega harjuda. Kui see tundub lapsele sobivat, anna ta külalisele sülle. Ajapikku harjub laps võõraga.

Ärevus lahusoleku ees

Sel perioodil võib beebile sinust eemalolek senisest raskemaks osutuda. Ärevus eemaloleku ees võib ilmneda iga hetk pärast kuuendat elukuud, tavaliselt juhtub see aga pigem kaheteistkümnenda kuu paiku.

Oma lapsest eemalolek on ka vanematele oluline. Kui beebi on pahane või vanemates emotsionaalselt tugevalt kinni, võib eemalolek lausa südame murda. See tõstatab vanemates küsimused „Kas mu laps on ebakindel? On ta liialt sõltuv? Miks ta teisi ei usalda? Kas ma olen halb lapsevanem, kui tema juurest eemale lähen?“. Nii raske, kui see ka ei tundu, püüa mitte muretseda. See on lapse arengus normaalne etapp.

Eemaloleku lihtsustamiseks kasuta järgmisi strateegiaid:

• Jäta laps selle inimese hoolde, keda te mõlemad tunnete ja usaldate. Võõrastamine ja ärevus eemaloleku ees käivad sageli käsikäes. Veetke lapsehoidjaga koos aega, nii veendub laps, et usaldad seda inimest.
• Räägi lapsehoidjaga lapse erivajadustest. Kas tal on kindel magamistekk? Kas ta kasutab lutti? Milline on tema magamise režiim? Kuidas talle meeldib, et teda hoitaks? Kas tal on teatud esemete tähistamiseks kindlad sõnad?
• Kui oled lapsest regulaarselt eemal, püüa sellest rutiin teha. Lastele meeldib teada, mis ees ootab, nii tunnevad nad end turvaliselt.
• Alati, ka siis kui laps mängib, jäta temaga hüvasti. Ütle talle, et tuled tagasi ning et sa loodad, et ta veedab hoidjaga lõbusalt aega. Lahkumise pikendamine on kõigile raskem, seega ole enesekindel. Lapsel on palju parem olla, kui ta teab, et sa jätad ta hoidja hoolde hea tundega.

Seitsmekuune laps peaks oskama
1. Ise küpsist süüa
2. Teha puristavat häält
3. Rahulolevana koogata või laliseda
4. Sinuga suheldes palju naeratada

Oskab ilmselt:
1. Püsti hoides jalgadele toetuda
2. Toeta istuda
3. Protesteerida, kui võtad talt lelu ära
4. Püüda eemalolevat lelu kätte saada
5. Otsida mahakukkunud eset
6. Tõmmata sõrmedega tillukest eset ja selle rusikasse võtta (hoia väikesed ja ohtlikud esemed lapse haardeulatusest eemal!)
7. Laliseda, ühendades täis- ja kaashääliku ühendeid, näiteks ba-ba-ba, ga-ga-ga, ma-ma-ma, da-da-da
8. Oma käte taga peitust mängida

Neljas elukuu

Varsti hakkab laps end ümber keerama. Kui ta on ärkvel, pane teda aeg-ajalt kõhuli, sest see tugevdab lihaseid, lisaks masseeri pisikest ning lugege koos häid raamatuid.

Mäng ja õppimine

Sel kuul vaata, kuidas laps sind jälgib. Beebi õpib, uurides su nägu, silmi ja näoilmeid. Kui ta virutab mänguasjale või hoiab kõristit käes, moodustuvad neuroühendused. Nii uskumatu, kui see ka ei tundu – needsamad närvide ühendused võimaldavad sel lapsel kunagi korvpalli mängida, aritmeetilisi ülesandeid lahendada või kitarri tinistada.

Jälgi beebit, et saada teada, millised asju talle teha meeldib. Kui beebile meeldib voodis lamada ja mänguasjadele virutada, lama tema kõrval ja räägi, millega ta parasjagu tegeleb. Kui talle meeldib püstiasendis olla, hüpita teda veidi ja räägi, mida ta näeb. Kõige paremini tead sina, mida su lapsele teha meeldib. Beebi huvisid toetades tunnustad tema unikaalset ja individuaalset arengut.

Laps ei ole hea raamatu hindamiseks kunagi liiga noor. Praegu naudib ta raamatut, katsudes selle tugevaid kaasi, üritades lehti keerata, vaadates sind kui talle ette loed, ja isegi lehekülgi maitstes. Beebi huvi raamatute vastu on hetkel põgus, kuid ka need viivud, mil ta raamatuga tutvub, jätavad igavese mulje. Jätka lapsega lugemist. Su hääle õrnus, eriti lauluviiside või rütmilise teksti lugemisel, lähedus, mida laps tunneb süles olles ja raamatu katsumise kogemus – kõik see on tema jaoks väga põnev.

Vali koos lugemiseks raamatud, mis on lühikese teksti ja jäigast materjalist lehekülgedega. Varsti huvitub ta häältest, mida sa esile tood ning objektidest, mida need häälitsused tähistavad. Peagi võtab ta ise raamatu ja ulatab sulle lugemiseks ning harjutab kuuldud täheühendeid üha uuesti.

Massaaž

Puudutus on võimas moodus toetada beebi varajast aju arengut ja tugevdada armastusväärset suhet. Beebi kallistamine, kui ta on ärritunud või pea silitamine, kui ta on magama jäänud, vallandab tegelikult lapse kasvuks olulisi hormoone.

Uuringud on näidanud, et beebid, kes saavad regulaarselt massaaži, võtavad kaalus kiiremini juurde ning magavad sügavamalt. Keha toodab kasvu pidurdavat stressihormooni nende beebide puhul vähem, keda regulaarselt masseeritakse. Muutes massaaži osaks beebi päevarutiinist, võid ühel päeval avastada, kuidas väikesed lapse käed mudivad sama hellalt sinu kangeid õlgu pärast rasket tööpäeva.

Motoorne areng

Kunagi sel kuul hakkavad titad end ümber keerama. Samas, nagu kõigi teiste arengu verstapostide puhul, keeravad osad beebid varem, teised hiljem. Mõningate uuringute kohaselt keeravad tänapäeva beebid end hiljem ümber, sest neid on hakatud selili magama panema. Põhjuseks on hällisurma ohu vähendamine. Siiski on oluline panna laps aeg-ajalt kõhuli, et ta saaks oma lihaseid treenida.

Esimest korda keerab laps tavaliselt kõhult selja peale. Ümmargune kõhuke võimaldab selle peal kiikuda ja selili veereda. See saavutus võib beebit ehmatada. Osad beebid kordavad seljale keeramist koheselt, teised ei tee seda enam nädalaid. Võid beebit julgustada, pannes ta kõhuli ning näidates talle lemmikmänguasja käeulatusest veidi eemalt. Lelu järele sirutades võib ta uuesti ümber keerata.

Hammaste tulek

Esimesed valged kikud ei tule välja veel enne mitme kuu möödumist, kuid mõnede beebide puhul annavad nad endast juba praegu märku. Päritavusel on siin suur roll, seega uuri, millal sinu suguvõsas lastel (ning sul endal ja su partneril) tavaliselt hambad tulid. Mõnel lapsel paistetavad igemed nädalaid enne kui hammas lõikub. Teistel ilmub kiku üleöö nähtavale. Hammaste tulekuga kaasnevad vaevused on titadel erinevad.

Hammaste tulekust võivad märku anda:
• Ilastamine (mis võib enne hammaste lõikumist nädalaid kesta)
• Kerge lööve suu piirkonnas – tingitud suurenenud ilastamisest
• Beebi hammustab kõike, et valutavaid igemeid masseerida
• Laps on öösiti sageli ärritunud
• Rinnast või lutipudelist keeldumine
• Kõrva sikutamine või põse hõõrumine
• Võimalik on ka madal palavik või kõhulahtisus
• Kui sulle valmistab muret, kuidas last hammaste tuleku ajal toetada, konsulteeri oma lastearstiga.

Neljanda elukuu alguses peaks laps oskama

1. Kõhuli lamades tõsta pead 90 kraadi
2. Kõva häälega naerda
3. Jälgida oma näost ligi 15 sentimeetri kaugusel 180 kraadi ühelt küljelt teisele liikuvat eset

Oskab ilmselt:

1. Püstiasendisse tõstetuna pead hoida
2. Kõhuli olles end kätele ajada
3. Haarata näppude juures olevat kõristit
4. Pöörata tähelepanu rosinasuurusele esemele (aga vaata, et sellised asjad beebi kätte ei satuks!)
5. Käe eseme järele sirutada
6. Rõõmust kilgata

Kolmas elukuu

Paljud usuvad, et kolmanda elukuu lõpp tähistab vanematele teatud etapi lõppu. Selleks ajaks on titad uue eluga kohanenud. See tähendab, et välja on kujunenud magamise, söömise ja mängimise režiim.

Beebi edastab nüüd vanematele selgeid signaale oma vajaduste kohta. Avastad, et võid sõpradele tunde rääkida, mis Su lapsele meeldib ja mis mitte ning kuidas ta siis käitub. See teadmine on kõigile vanematele äärmiselt oluline.

Lapsehoidmine
Lapsehoidmise peale hakkad mõtlema, kui plaanid tagasi tööle minna või vajaksid lihtsalt majapidamises veidi abi. Lapsevanemale võib see tunduda üks hirmsamaid otsuseid üldse.
Varu aega, et uurida erinevaid võimalusi: kas usaldada lapsehoidjat, viia laps sõimerühma või kasutada päevahoiukeskuse teenuseid. Lapsehoidja otsimisel intervjueeri kandidaate.
Ükskõik, millise valiku kasuks lõpuks otsustad, arvesta, et nii laps kui Sa ise vajate aega, et uues olukorras kohaneda.

 

Tagasi tööle
Eestis saavad vanemad lapsega umbes 1,5-aastat kodus olla (olenevalt sellest, millal ema dekreeti jäi). Kui laps on pooleaastane, võib ametlikult koju jääda ning vanemahüvitist saada ka isa.

Seega on Sinu otsustada, millal tööle naased (kas siis kui laps on kolmekuune või kolme-aastane). Igal juhul peaksid veenduma, et jätad lapse heasse hoolde. Ja ära unusta, et esimesel eluaastal on lapsele oluline lähedus.

Sina oled oma lapse ekspert ja tead, mis talle sobib. Lapsehoiul on oluline, et säiliks väljakujunenud rutiin. Pane kirja kõik, mis puudutab lapse unerežiimi ja söömisharjumusi.

• Kas beebile meeldib, kui talle lauldakse magama jäädes mõnd kindlat lauluviisi?
• Kas ta on rinnapiimal või saab pudelitoitu? (NB!)
• Kas talle meeldib, kui temaga hommikuti jalutamas käiakse?
• Kas talle on eriti meelepärane teatud asend?
• Kas ta tahab kohe pärast sööki õhu väljutamist maost ehk röhatamist?

Selgita kõiki neid punkte lapsehoidjale. Kui beebid teavad, mis juhtuma hakkab, tunnevad nad end turvaliselt. Mõned lapsed harjuvad hoidjaga kiiremini, teistel võtab kohanemine aega. Sama kehtib vanematele. Mõnikord võtab vanematel kohanemine rohkem aega kui lastel. Teadagi on lapse kellegi teise hoolde jätmine raske. Aga ära unusta, et lastel on võime oma vanema muret tajuda. Usalda sellise otsuse tegemisel oma kõhutunnet.

Hüvastijätmine on väga oluline, aga tee seda kiirelt ja lihtsalt. Seleta lapsele, miks Sa lahkud, kes temaga jääb ja millal Sa (või lapse isa, vanaema või keegi teine lähedane) tagasi tuled. Ka siis kui laps parasjagu mängib, ütle talle head-aega. Algul võid beebi Su lahkumise pärast pahane olla, kuid ta rahuneb.
Kui laps tunneb end hoidjaga turvaliselt ja armastatuna, avab see talle täiesti uue maailma suhetes täiskasvanute ja teiste lastega.

See võib muutuda väga rikastavaks ja nauditavaks osaks beebi päevast. Kuigi beebi loob uusi suhteid, ei asenda miski tema ja sinu vahelist sidet. Ja ära unusta, et lapsehoidmine annab nii sulle kui issile veidi vabadust.

Kaisuasjad ja lohutajad

Selles vanuses hakkavad lapsed inimesi ja teatud objekte ära tundma. Mõnedel beebidel on kaisutamiseks kindel tekike või pehme mänguasi. Võta see kindlasti lapsehoidja juurde kaasa, nii saab laps end vajadusel ise rahustada. Võid kaasa võtta ka enda ja issi pildid või pildid teistest beebile olulistest inimestest või loomadest.

Tugevamaks kasvamine

Püstiasendis peaks beebi kindlalt pead hoidma. Kõhuli asendis võib ta tõsta pead 45 kraadise, mõned isegi 90 kraadise nurga alla. Hoia beebit püsti ja lase tal enda jalgadele toetuda. Kas ta toetub keharaskusega mõneks hetkeks jalgadele?

Beebiga mängides pane teda erinevatesse asenditesse: toeta teda istudes, su rinna najal püsti seistes, aseta selili ja kõhuli. Talle võivad meeldida asendid, mille peale sa ei tulegi. Igal asendil on oma eelised ning annavad beebile võimaluse maailma teise nurga alt vaadata. Samal ajal treenib beebi oma lihaseid tugevamaks.

Esimesed mänguasjad
Sel kuul avastab beebi oma käed – kaks väga praktilist „mänguasja“. Need liiguvad, neid on kerge näha, käte otsas on naljakad väiksed sõrmed, mis mahuvad hästi suhu. Beebi alustab oma kätega mängimist, liigutab neid ja jälgib teraselt.

Käte enda ette kokku toomine ja kokkupanek on järgmine avastus. Varsti avastab beebi, et käsi saab vahendina kasutada – nendega saab põnevaid asju katsuda. Kui vanemad näitavad lapsele mänguasja, leiab põngerjas, et oma kätega saab ta sellest kinni haarata. Beebi võib hoida kõristit peos ja käsi liigutada ning kõrisemist kuulda. Sellele helile võib järgneda imestunud pilk: „Kas mina tegin seda?“

Sellest kogemusest algab põhjus-tagajärg õppimine. Areneb see osa ajust, millega beebi õpib, et tema tegudel on tagajärjed. Ilmselt üritab beebi järgmisena kõristit suhu panna. See kõik kuulub avastamise juurde – mida kõike saab ise ära teha.

Vii laps peegli ette. Mõned beebid võivad enda peegelpilti mitu minutit üksisilmi vahtida. Teised vigisevad ja naeravad. Peegelpildid on beebile suurepäraseks mänguasjaks. Julgusta teda ning räägi, mida ta peeglist näeb: oma nina, pead ja silmi. Talle meeldib tähelepanu ning kindlasti naeratab ta armsale näokesele peeglis vastu.

Kolmanda elukuu alguses peaks laps oskama:

Kõhuli lamades tõsta pead 45 kraadi.

Laps oskab ilmselt:
1. Kõva häälega naerda
2. Kõhuli lamades tõsta pead 90 kraadi
3. Rõõmust kiljuda
4. Käsi kokku panna
5. Iseenesest naeratada
6. Jälgida pideva pilguga oma näost umbes 15 sentimeetri kaugusel olevat eset, mida liigutatakse 180 kraadi ühelt küljelt teisele

Allikas: www.babyzone.com ja raamat „Mida oodata: esimene eluaasta“

Mänguasjad vastsündinule

Esimestel elukuudel, enne kui laps õpib haarama ja istuma, meeldib talle vaadata ja kuulata. Vastsündinu näeb kõigest paarikümne sentimeetri kaugusele, kuid talle meeldib väga nägusid vaadata.

Kontrastsed ja erksad värvi ning mustrid püüavad beebi pilku. Ta hindab erinevaid helisid ja mahedat muusikat. Aeglaselt liikuvad ja pehmet meloodiat mängivad asjad on huvitavamad kui paigalseisvad ja tummad.

Käeshoitavad lelud: kuna tita ei näe väga kaugele, meeldivad talle asjad, mida tema silme ees edasi-tagasi liigutad. Veel mõna aega ei oska ta ise asju käes hoida, kuid annab oma eelistustest märku põnevamatele leludele käega virutades.

Muusika: muusika on kindlaim viis lapse rahustamiseks või meele lahutamiseks. Mängi erinevat sorti muusikat (mitte liiga lärmakat) ja vaata, kuidas beebi reageerib.

Voodikarussell: voodikarussell toob lapse muidu horisontaalsesse vaatevälja uue dimensiooni. Karusselli soetamisel vaata, et see oleks kontrastsete värvide ja mustriga. Enamikele lastest meeldib muusikat mängiv karussell. Kinnita karussell voodi võre külge. 80 protsenti vastsündinutest vaatab enamus ajast paremale poole, seega ei täida vasakpoolse võre külge kinnitatud karussell oma eesmärki. Igaks juhuks paigalda mänguasi beebi haardeulatusest eemale.

Peegel: kuigi praegu ei saa beebi veel aru, et peeglist vaatab ta iseennast, on peegelpilt niisamagi põnev. Kolmandal elukuul võib ta enda peegelpildile naeratama hakata. Purunematust klaasist peegli võid lapse voodi külge või mähkmevahetuse laua juurde kinnitada.

Kontrastse mustriga pehmed raamatud: pehmete kaantega erksates toonides kujunditega raamatud on spetsiaalselt beebidele tehtud. Heida tema kõrvale pikali ning vaadake koos raamatut. Laps näeb, kuidas sa lehekülgi pöörad ning talle ette loed. Juba vastsündinute puhul tasub raamatu lugemine end ära.

Tunnetatavad mänguasjad: pehmet mänguasja, mis katsudes põriseb, krabiseb, kõliseb või muud moodi häält teeb, hakkab laps paari kuu pärast hindama. Juhuslikult kostvad helid aitavad tal mõista, mida kõike ta oma kätega teha saab.

Randmekõristid: kinnita pehme kõristi lapse randme või pahkluu külge. Või pane jalga sokid, millesse on väikesed kõristid sisse kootud. Nende abil lõbustab beebi end käsi-jalgu liigutades ise.

Tuulekellad: beebidele meeldib tasane muusika. Kui riputad tuulekella beebi voodi kohale, võib ta harjuda seda mõne minuti jälgima, enne kui unne vajub. Hoia titat vahel püsti, et ta saaks ise kellasid helisema panna.

Musta, valget ja punast värvi lelud: kontrastsed lelud ja mänguvaibad stimuleerivad lapse nägemise arengut ning aitavad tal mõista kujundite ja mustrite erinevusi.

 

 

Allikas: www.babycenter.com
Fotod: www.beebicenter.ee 

Mänge kuni aastase lapsega mängimiseks

Beebi õpib ja areneb mängides. Lapsega saab koos lõbusalt aega veeta ning samas teda õppima julgustada läbi lihtsate mängude. Head mängutuju!

Kuni 3-kuune
Väike ahvipärdik
Beebile meeldib su nägu jälgida. Hoia beebit enda lähedal (parim oleks tema nägemisulatusest 20-35 cm kaugusel) ning kui ta sulle otsa vaatab, näita talle aeglaselt keelt. Tee seda kuskil 20-sekundiliste intervallidega. Mõne aja pärast pistab ta sulle vastuseks samuti keeleotsa suust välja. Lisaks püüab laps teisi näoilmeid järele teha, näiteks kõrvuni naeratust või suud pärani ajada. See mäng arendab lapse nägemist.

Kõdituslaulud
Kui beebi on vanem, proovi tema käte ja jalgadega mängida (näiteks „See väike põrsas läks turule…“). Selleks võta laps sülle ja mudi hellalt tema varbaid ja tee sõrmed ükshaaval rusikast lahti. Laula sama laulu mitu korda, kuni laps hakkab laulu lõpus kõditamise ootuses naeru kihistama. Lihtsad ja korduvad rütmid arendavad lapse mälu.

Veerata ja siruta
Peagi oskab laps kõhuli olles lühikest aega pead üleval hoida. Kui talle meeldib kõhuli olla, võta üks värviline pall ning veereta seda tema nägemisulatuses ühele ja teisele poole (lapse kehast ligi 60 cm kaugusel). Esialgu beebi jälgib palli, kuid peagi hakkab ta selle järele sirutuma. See harjutus aitab beebi kaela-, käte- ja jalalihaseid tugevdada. Mängu kestel kiida beebit ning lõpeta mäng kohe, kui ta hakkab ära väsima.

3-6-kuune

Püüa kinni

Kinnita väike pehme mänguasi eredavärvilise paela külge. Kõlguta seda lapse silme ees. Kui ta üritab mänguasja puudutada või kätte saada, kiida teda. Ka häält tegevad mänguasjad ahvatlevad beebit haarama ning aitavad tal silmamise ja haaramise koordinatsiooni arendada.

Lobamokk
Lobisege omavahel! Lapsele meeldib sinuga vestelda. Istu näoga tema vastas ning kui laps ütleb näiteks „aahh“, vasta samaga. Julgusta last end jäljendama. Venita häälikuid, näiteks „bah“ asemel ütle „baaaaah“. Lisa tuttavatele häälikuühenditele uusi häälitsusi, näiteks „ooh-baaaaah“. Vastates beebi koogamisele ja lalisemisele, aitad kaasa tema keelelisele arengule.



Mulli-maagia

Kõiki beebisid paeluvad mullid. Pane laps lamamistooli või turvahälli ning puhu mullitajaga tema ümber mulle. Laps jälgib mullide liikumist. Puhu mulle ka siis, kui olete vankriga õues. Kui beebi mulli kinni püüab, õpib ta põhjus-tagajärg efekti – puudutades kaovad mullid ära. Ära unusta peale mängimist lapse käsi pesta, et ta seebiste kätega silmi ei hõõruks.

6-9-kuune

Nukuteater

Meisterda sõrmkinnastest sõrmenukud: lõika kinda sõrmeotsad ära ning liimi nukule vilditükkidest kõrvad, silmad ja suu. Näita lapsele, kuidas nukk laulma, tantsima ja musi tegema saada. Lapsele meeldib vaadata, kuidas nukud justkui ellu ärkavad. Kui mängida nii nagu oleks nukud päris, areneb ka lapse kujutlusvõime.

Sisse-välja
Lapsele meeldib kõiki asju tühjaks kallata: kummuti sahtleid, su käekotti, igasuguseid karpe ja kotte. Pööra see huvi mänguks, mis teile mõlemale meeldib. Täida suur plastmassist karp või kauss ohutute ja huvitavate asjadega nagu klotsid, väikesed pehmed mänguasjad, kõristid või mõõtetopsid. Aita beebil karp tagurpidi pöörata, seejärel pange koos asjad jälle tagasi. Erinevate objektidega tegelemine õpetab lapsele suuruse, kuju ja kaalu erinevusi. Samas õpib laps ka matemaatilisi mõisteid nagu suur ja väike, tühi ja täis.

Seigelge mänguväljakul
Kui laps muutub liikuvamaks, ehitage põrandale patjadest miniatuurne takistusrada. Mängige patjade tagant peitust või peibuta last mänguasjaga patjadest üle ronima. See lõbus mäng arendab beebi lihaseid, tasakaalutunnetust ja koordinatsiooni.

9-12 kuune

Jalgpall
Laps ei pea oskama kõndida, et nautida jalgpalliga mängimist. Pane kergemat sorti ja keskmist mõõtu pall enda ette maha, võta lapsel õrnalt kaenla alt kinni ning kiiguta teda nii et jalad puutuvad palli. Aita tal seda toa või aia teise otsa lüüa. Jalgade kõlgutamine tugevdab lapse kõhu- ja jalalihaseid ning valmistab teda ajaks, mil ta saab juba ise jalgpalli mängida.

Torni jõud
Kogu kokku tühjad helveste või teraviljaputrude karbid, kergemakaalulised raamatud, plastmassist kausid, jogurti topsid ja mänguklotsid ning ehitage koos torn. Kui torn valmis, lükake see kordamööda pikali. Lapsele meeldib vaadata, kuidas torn ümber kukub. Mäng õpetab lapsele suuruste ja kujude erinevusi.

Vaata mind!
Lapsele meeldib sind imiteerida. Kui ta näeb sind juukseid kammimas või nägu pühkimas, üritab ta seda järele teha. Muuda see huvi lõbusaks mänguks. Näiteks laksa käega vastu reit, võta kätega peast kinni, puhu põsed punni jne. Leiuta liigutuste juurde lihtne lauluke ning laps õpib samaaegselt ka uusi sõnu. Imiteerimine on üks esimesi samme kujutlusvõimet nõudvate mängude poole.

 

 

Allikas: www.babycenter.com

Miks on mängimine nii oluline?

Mäng on laste töö.

Kas mäng on arenguks oluline? Absoluutselt. Mäng on oluline lapse sotsiaalseks, emotsionaalseks, füüsiliseks ja kognitiivseks (tunnetuslikuks) arenguks. Mäng annab lapsele võimaluse õppida uut nii iseenda kui ümbritseva maailma kohta. Selleks kasutab ta kõiki viit meelt, eriti esimesel eluaastal.

Kuidas see tundub, kui ma seda katsun? Kuidas see kõlab, kui ma seda pigistan? Mis juhtub kui ma seda tõmban või lükkan? Roomaks sinnapoole? Tõmbaks end selle najale püsti? Avastamine on mängu peamine osa ning lapse seisukohalt läheb arvesse igasugune eksperiment, olgu selleks siis pudrukausi põrandale lennutamine. Arenguspetsialistidele meeldib öelda, et mäng on lapse töö (ning mängujärgne koristamine tundub olevat vanemate töö).
Mida suuremaks laps kasvab, seda keerukamaks ja enam kujutlusvõimet nõudvateks mängud muutuvad. Mängides omandab laps vajalikud oskused ja omadused nagu iseseisvus, loomingulisus, uudishimu ja probleemide lahendamine. Mäng annab ka võimaluse kogeda tundeid ja väärtusi ning arendada sotsiaalseid oskusi.
Ammu enne, kui laps on nõus oma lemmiklelu õega jagama, võib ta seda oma nukule pakkuda. Tema esimene spontaanne „palun“ ja „aitäh“ võib üle huulte tulla mängu-teeõhtul. Ja millisel lapsevanemal oleks kahju raisata plaaster kaisukarule, kui laps sõnul sai mõmmik haiget?

Millised mängud on lapsele parimad?
See sõltub lapse arengust. Kuna mängu abil avastab laps ümbritsevat maailma, on parim võimalus vanusele sobiva tegevuse leidmiseks jälgida lapse arengut – millise oskuse omandamisega ta hetkel tegeleb. Näiteks kui kolmekuune õpib asju haarama, lase tal mängida suurte pehmete mänguasjadega. Kui 12-kuune õpib põhjus-tagajärg seost, mängi temaga laudade ja toolide all lihtsat peitusemängu.
Alljärgnevalt annab vanusele ja arengule sobivate mängude kohta nõu Bostoni Wheelocki Kolledži mänguterapeut Catherine Marchant.

Sotsiaalne mäng
Sinu ja teiste inimestega suhtlemine on kogu esimese eluaasta jooksul oluline. Imikutele meeldib naeratada, vaadelda ja naerda. Vanematele beebidele meeldivad näiteks peitus ja mäng pisitillust ämblikust.

Mängud asjadega
Asjade puudutamine, löömine, suhu panemine, viskamine, lükkamine ja muu sarnane pakub huvi 4-10 kuustele beebidele.

Funktsionaalne ja ettekujutusmäng
Kujutades ette sarnaste objektide kasutamist nende õigel eesmärgil – näiteks mängu-muruniitja lükkamine murul, juukseharja telefonitoruna kasutades vanaemale helistamine – huvitab 12-21 kuuseid, kuna selles vanuses areneb kujutlusvõime eriti jõudsalt.

Varajane sümboolne mäng
Umbes kaheaastaste puhul on tavaline mäng, kus nad loovad mitte millestki midagi. Laps võib mängida, nagu oleks kingakarp koolibuss (koos mootori põrisemise ja kõige muuga) või ütleb, et plastikrõngas on sõõrik ning mängib, nagu sööks seda.

Rollimäng
30-36 kuusena hakkab väike näitleja uusi rolle mängima. Tavaliseks saab arsti, õpetaja või emme mängimine.

Millised on parimad mänguasjad?
Juhindu lapse vanusest. Näiteks kahekuust lõbustavad mänguasjad, mis liiguvad, kui neile peale puhuda. 15-kuune vajab rohkemat põnevust – talle meeldiks ehk mänguköögis kooki küpsetada.

Allikas: www.babycenter.com

Mänguasju olgu erinevaid, mitte lihtsalt palju

15 ühesugust Barbiet ei anna lapse arengule midagi juurde, pigem tuleb lelusid soetades vaadata, mida saab sellega teha uut, mida kodus leiduvate mänguasjadega ei saa, soovitab Tallinna Ülikooli psühholoogia osakonna juhataja Kadi Liik lapsevanematele.

Kuidas võivad mänguasjad lapse arengut mõjutada?
Igakülgselt ja üsna palju. Lastel on teatud võimed, mis kellelegi võivad anda parema stardiplatvormi ja kellelegi võibolla mitte nii hea. Teised on individuaalsed erinevused. See, kuidas need erinevused realiseeruvad, sõltub keskkonnast ja selle keskkonna olulised osad ongi mänguasjad.
Mänguasjad võivad mõjutada kõiki arengu aspekte: kognitiivset ehk tunnetuslikku arengut (taju, tähelepanu, mõtlemist, fantaasiat), siis motoorset ehk füüsilist arengut (sõrmeosavusest kuni sportliku osavuseni välja) ja emotsionaalset arengut. Sotsiaalseid mänge mängides mõjutab ka sotsiaalset arengut.

Kas vastab tõele väide, et liiga palju mänguasju ei ole lapsele hea?
Nii ja naa. Mänguasjade hulk iseenesest ei ole väärtus, pigem võiks väärtustada, et lapsel oleks erinevaid mänguasju, et ta saaks erinevaid kogemusi. Erinevad kogemused arendavad erinevaid oskuseid, annavad erinevaid emotsioone või teadmisi.
Kui ma olen näiteks väike tüdruk ja mul on 15 Barbiet, siis ma võin nendega mängida uhkemaid seltskondlikke mänge, aga see on ühte tüüpi mäng. Nii et kaks või kaksteist (ühesugust mänguasja – toim), seal suurt vahet arengulise kogemuse mõttes ei ole.
Pigem võib tulla probleem sellest, et kui lapsel on ühetaolised mänguasjad, tüdineb ta kiiresti. Kui tal on palju erinevaid mänguasju, lisaks nukkudele autod, klotsid, spordivahendid, konstruktorid, mingit loovat tegevust võimaldavad asjad – see on palju põnevam.
Vahel võib juhtuda ka, et laps tüdineb vanadest asjadest ära. Üks võimalus on tormata lähimasse poodi ja osta midagi, mida tal veel ei ole, aga võiks vaadata, kas vanematest asjadest on mõni jäänud kõrvale. Taasavastatud vana võib olla pea sama efektiga, mis uus, ainult et laps on vahepeal kasvanud, võibolla ta võtab selle asja kuidagi teistmoodi kasutusse. Muidugi lapsed kasvavad, vajadused muutuvad, mänguasjade varu vajab uuendamist.

Kas oma mänguasjadest tüdinemine võib olla ka põhjuseks, miks lapsele meeldib mõnikord mängida pigem televiisoripuldi või emme-issi telefoniga?
Televiisoripuldil ja telefonil on lisaväärtused, nimelt saab laps oma tegevusega midagi põhjustada. Kui telekapulti vajutan, midagi muutub Ehk ta õpib ära põhjus-tagajärg seose.

Klotsid ja ladumismängud on väga arendavad kordinatsioonile.

Kui vanalt nad selle ära õpivad?
Oleneb keerukusest. Beebi õpib ära, kui ta juba kõrinat lööb: kui ma pihta saan, siis kõriseb. See on põnev. Suurematel on arvutimängud. Nende populaarsus seisneb suuresti selles, et ta saab sündmustikku juhtida ja saab tagasisidet oma tegevuse edukusele. See on nagu partner, kes reageerib. Telefon samamoodi. Üsna pisikesed on juba osavad telefoni helinaid valima või taustapilte vahetama. Seda on põnev proovida ja ergutab otsima uusi võimalusi, mis telefon või telekapult veel võimaldavad.
Vastusevõimelised mänguasjad või tagasisidet andvad asjad hoiavad mängulist tegevust pikemat aega. Kui on väga lihtne asi, siis on kõik selge, järgmine palun.

Siis lastele on mänguasju ikkagi vaja? Ei ole päris nii, et saavad ilma hakkama?
Vanem põlvkond ütleb, et kus meie ajal need asjad olid, me saime ka ilma hakkama. Tegelikult on lapsel mänguasju ehk mängimise asju igal juhul vaja. Vanasti ei olnud need ehk nii värvilised, piiksuvad ja neid ei olnud nii palju. Siis mängiti teiste asjadega, sageli tehti need ise.
Aga asja mõte on sama: laps mängides õpib selgeks neid asju, mida tal elus vaja hakkab minema. Kas ta õpib mingeid probleeme lahendama või on need mingid käeosavuse asjad, kuidas ta klotsidest torni teeb. Õpib hindama mingit arvukust, suurust, kuju või füüsikalisi seaduspärasusi.
Täpselt sama asi on rollimängudega: kas ta kujutab, et need käbid on kangelased või on tal loomade või inimeste moodi disainitud valmismänguasjad. Mängu olemus muutub sellest suhteliselt vähe. Vahend on lihtsalt kaasaegsem.

Tänapäeval on mänguasjade valik meeletult suur ja päris paljud reklaamivad end harivate mänguasjadena. Milline mänguasi ikkagi on hariv nagu reklaam ütleb ja milline ei ole?
Mõned on harivamad kui teised ja see niipalju ei paistagi välja sellest sildist. Aga reklaami taga võib olla hea idee. Nii et mina soovitaks neil, kes lähevad mänguasju ostma, vaadata asi kriitilise pilguga üle. Mida laps seda asja kasutades võiks õppida.
Teatud osas võib usaldada seda, mis pakendil on öeldud. Eriti väiksemate laste puhul – millisele vanusele on mõeldud. Samas peab mõtlema konkreetse lapse peale. Kas ta on oma vanuse kohta hästi arenenud või mitte. Mina soovitaks valida mänguasi, mis on pikema kasutusajaga. Mõned on kuude, mõned aasta ulatuses. Aasta ulatuses kasutuses on mõeldud, et eri vanuses lapsed kasutavad seda erinevalt. See asi areneb koos lapsega.

Tegelusmatil on erinevaid nuppe ja peegleid, mis lapsele huvi pakub.

Millised mänguasjad kasvavad koos lapsega?
Näiteks mängumaja, kus on suuruse ja kuju hindamise võimalused. Seal on erikujulised aknad, et igast aknast käib mingi kindel kujund sisse. Või käivad aknad veel erinevate võtmetega lahti. Võibolla katusele saab kriidi või pliiatsiga midagi joonistada.
Kui laps suuremaks saab, saab seal mängida sotsiaalsemaid rollimänge. Kui ta alguses pani neid kujusid lihtsalt aknast sisse, siis pärast võib mängida, et on mingid tegelased, kes seal majas elavad.

Mida võiks mänguasjaga veel saada teha?
Näiteks on plastmassist tegevuskeskused – mitut erinevat oskust ta saab seal omandada. Kas on seal näiteks vana telefoniketas, mida saab sõrmega ringi vedada? Nii saab peenmotoorikat treenida. Või on võimalus klahvidele vajutades erinevat heli esile kutsuda? Ta õpib midagi meelde jätma – kui ma siia vajutan, et mis hääl siis kostub. Saab ta seal veel mingeid nupukesi traadi otsas edasi-tagasi liigutada? Kõik need tükimängud, kus tuleb asetada mingi kindel kujuke kuskile raami sisse, õpetab suuremale lapsele suuruse ja kuju vahekordi.
Päris pisikeste käeosavus ei ole hea. Küpsemine tuleb õlast sõrmede suunas. Alguses nad vehivad kogu käega, sõrmedega hakkab kaheaastane pliiatsit käes hoidma.

Millised mänguasjad sobivad eri vanuses lastele alates päris imikust? Ehk mida teatud vanuses laps võiks osata teha?

Esimesel kuul ta adapteerub ja midagi väga ei oska. Pilk on ka udune. Aga ma väga täpseid vanusepiire ei tahaks panna ka sellepärast, et lastel on see küpsemise kiirus erinev. Vahel mõni spurdib ja kui normid panna, siis mõni vaatab, et sõbranna viiekuune laps juba oskab, minu pooleaastane ei saa hakkama. Parem mitte.

Ei maksa võtta ilmtingimata eeskujuks sõbranna last ja tarka raamatut?
Kindlasti mitte. Usaldada ennast ja vaadata, mis minu lapsele huvi pakub. Kui ma teadlikult tahan, et ta nüüd arendaks midagi, siis saab seda mängu kaudu suunata palju lihtsamalt kui sundides.

Aga kui ikkagi tahavad katsikule minna inimesed, kellel endal lapsi ei ole, kuidas võiks nad teada, millist mänguasja just nii vanale imikule viia?
Kui ta on pisike, ega tal sõrmeosavust eriti oi ole. Need asjad, millega ta saaks toimetada, peaks olema suhteliselt lihtsalt haaratavad. Pall võiks pehme olla, et saab kinni võtta ja kuna koordinatsioon on kehvalt arenenud, siis et ta ei teeks endale viga. Taju ja tähelepanu arengu seisukohast sobivad erinevad kujud, suurused ja pildid. Pildiraamatuga on veel veidi aega.

Kujud suured, värvid selged ja kontrastsed?
Suured ja selged. Kahel esimesel kuul nägemisteravus järjest paraneb. Kahekuune näeb juba üsna nii nagu täiskasvanud inimene. Siis nad tahavad vaadata mingit sündmust liikumisega, näiteks karussell voodi kohal või saab ta ise mingi liikumise tekitada. Päris vahvad on need, mida saab ise haarata – voodi külge riputatavad, haarab käepidemes kinni, tõmbab ja siis midagi hakkab juhtuma.

Millised on järgmised omandatavad oskused?
Jälgimine ja nägemine ja nende meelte stimulatsioonid. Visuaalne stimulatsioon – värvid, valgused. Teisalt ka erinevad hääled.
Ma tulen tagasi selle juurde, et oleks tegevuste mitmekesisus, et päris pisikesena saab paari asja teha.
Selline väike eduelamus peaks ka sees olema, et see on talle jõukohane.

Millised mänguasjad võiksid paariaastasel lapsel olla, et oleks tagatud nende mitmekesisus?
Suuremad lego klotsid. Päris pisikesed ei sobi. Esiteks mõni sööb ära, loodetavasti mitte, aga see oht on ja teiseks ta on kohmaks, väikesed klotsid kaovad sõrme vahelt ära.
Universaalne on pall. Võibolla ta juba natuke voolib, aga mitte väga, tainast niisama mätserdab. Siis need reageerivad asjad – kui vajutab nupu peale, mis siis juhtub.
Muidugi head on need asjad, mis meelitavad kõndima. Sobib kõik, mis on eest lükatav või järel veetav või kuidagi lahe siis kui liigub ja mille tõttu laps peab ka ise liikuma. Igasugused avamise-sulgemise asjad, õpib ruumi proportsioone ja asjade ehitust.

Mänguniidukiga saab laps täiskasvanut jäljendada. Samas meelitab see teda ennast liikuma.

Aga püsivust nõudvad tegevused nagu näpuvärvidega värvimine?
Miks mitte, seal on loovuse moment. Aga ega püsivusest esimese kahe aasta puhul ei saa palju rääkida. Kui ta kümme minutit ühe asja kallal on tegutsenud, siis ta on isegi oma vanuse kohta vahva olnud. See küpseb kogu koolieelse aja jooksul. Ega kooli ei panegi last enne kui seitsmeselt. Ta enne ei suuda püsida. Siis peab ka algklasside õpetaja kõvasti vaeva nägema, et laste tähelepanu tunni juures hoida.

Kui on liiga palju ühetaolisi mänguasju, kas on mingi võimalus, et see mõjub lapsele halvasti?
Ma seda ei ütleks, et ta halvasti mõjub. Pigem mõni hea mõju jääb vähemaks. On ühekülgne.

Mingi oskus jääb tahaplaanile?
Jah. Näiteks kui tal ei ole ühtegi klotsi või ühtegi pliiatsit. Siis peenmotoorika arengut, suuruse ja kuju vahekordade mõistmist ja ehituse planeerimist – seda ei ole .
Kui ei ole ühtegi nukku või autot, siis mingid rollimängud jäävad mängimata. Kuskilt midagi kompenseeritakse. Aga et arengusse auk jääb, seda ma ei usu. Kui mõni laps kodus üldse televiisorit ei näe, aga läheb lasteaeda ja tal on see kogemus puudu, mis teistel on olemas, sellevõrra võib ta mõnes situatsioonis end ka kehvemini tunda.
Ma usun, et enamik vanemaid usaldavad oma last ja oma sisetunnet. Ei ole vaja liigset suunamist, e t sa pead tegelema nende asjadega, mis siin targa raamatu nimekirjas on. Laste huvid ja temperamendid on erinevad ning kodutingimused ja võimalused on erinevad.

Eksperdid soovitavad: milliseid mänguasju lapsele osta

Kostümeerimine arendab kujutlusvõimet

Kunstitarbed:

Värvilised paberid, sädelevad markerid, kriidid ja vesivärvid pakuvad suurepärast võimalust laste eneseväljendust ja loomingulist arengut inspireerida. Igas lapses peitub väike Picasso.

Muusikalised instrumendid:

Olgu selleks trummikomplekt, pasun või helisalvesti – muusikaline instrument pakub alati lõbu. Rütmitaju arendamine treenib lapse kuulmist.

Raamatud:

Lasteraamatud võivad olla ilusad ja inspireerivad. Need võimaldavad lastel lahendada teiste probleeme, reisida džunglisse ja astuda läbi luubi. Lapsele ettelugemine on üks toredamaid tasuta meelelahutusi. Lastele ette lugedes räägi neile, millest jutt käib ja rahulda nende uudishimu. Luba neil pidevalt vahele segada ja küsimusi esitada ja kindlasti kaisutage, et lugemine seostuks soojuse ja seltskonnaga.

Nukud:

Ükskõik, milline nukk annab kujutlusvõimele ainest. Nukk on mängu alus ning on 90 protsenti laps ja 10 protsenti nukk. Nukud arendavad mitmeti lapse sotsiaalseid oskusi – näiteks teise eest hoolitsemist või sõbranna ja tema nukuga seiklema minemist.

Lauamängud:

Uuringud on kinnitanud, et arvutamist nõudvad lauamängud arendavad matemaatilisi oskusi, mida koolis vaja läheb. Ühtlasi õpetavad nad arutlema reeglite üle, ootama oma järjekorda ja olenevalt mängust ette planeerima ja strateegiaid looma.

Taskulambid:

Arvestades, et lastele pakub niikuinii väga palju huvi taskulamp, mida me hädaolukorraks hoiame, võiksid tema huvi rahuldada ja osta talle laetavate akudega päris oma taskulamp, millega on tore huvitavaid varjuloomi teha.

Konstruktsioonid:

Koltsidega mängimine arendab lapse geomeetrilist mõtlemist, ruumitaju ja õpetab lapsele ehitamiseks teistega koostööd teha.

Savi või Play-Doh:

Nätske aine voolimine annab lapsele hea võimaluse luua esemeid ja elukaid nii nagu ta neid oma peas ette kujutab. Võtke appi pudrunui või küüslaugupress ja saate pallikujulisest tükist neile olenditele ka juuksed pähe.

Pusled:

Teadlaste sõnul arendab puslede kokkupanek ruumilisi teadmisi ja sõnavara (alumine, ülemine, ülal, all). Ühtlasi pakub see suurepäraselt võimalusi sotsiaalseks suhtluseks ja koostööks sõprade ja pereliikmetega.

Kostüümid, sh vanad riided:

Dramaatilised mängud teevad lapsest lugeja, sest rollimängudega räägivad nad alati lugusid. Kostüümide, vanade kübarate ja naljakate habemete-parukatega saavad lapsed muutuda uuteks tegelasteks, kelle nad käigupealt välja mõtlevad.

Allikas: iVillage