Tag

Lisatoit

Browsing

Kas laste taimetoitlasena kasvatamine tagab nende normaalse kasvu?

Esimesed elukuud

Esimesel neljal kuni kuuel elukuul ei vaja imikud toiduks midagi muud peale rinnapiima. Rinnapiim on parim toiduaine imikule, sisaldades toitaineid õiges vahekorras ja lapsele kasvamiseks vajalikus koguses. Rinnapiim sisaldab immuunsüsteemi tugevdavaid komponente ning vähendab vastuvõtlikkust viirustele ja allergiate tekkimise riski ning vähendab hingamisteede, seedeelundite ja teistesse haigustesse haigestumist. Lisaks aitab imetamine luua tugevat lähedast sidet lapse ja ema vahel, on mugav ning ökonoomne. Ideaalis peaks ema imikut rinnaga toitma vähemasti kuni lapse aastaseks saamiseni, kuid eelistatult isegi teise eluaasta lõpuni.lisatoiduga-alustamine

Kui mingil põhjusel ei ole emal siiski võimalik last rinnaga toita, on alternatiiviks soja baasil valmistatud spetsiaalsete imikutele mõeldud toitesegude kasutamine. Need toitesegud ei pruugi olla sajaprotsendiliselt taimset päritolu, kuna sisaldavad D3-vitamiini (valmistatakse tavaliselt lambavillast), kuid on siiski parimaks lahenduseks veganitele. Mingil juhul ei tohi imikule enne esimese eluaasta lõppu anda rinnapiima asendusainena isevalmistatud toitesegusid või tavalist sojapiima (või ka teisi taimepiimasid), sest need ei vasta toitaineliselt koostiselt beebi vajadustele ja võivad potentsiaalselt kaasa tuua imiku jaoks eluohtliku seisundi. (Siiski võib taimseid piimasid väikeses koguses kasutada toidu valmistamisel.)

Esimesed tahked toidud

Nelja- kuni kuuekuused beebid hakkavad ilmutama märke, et on valmis esimeste tahkete toitude söömiseks. Sellisteks märkideks on võime istuda ja istudes tasakaalu säilitada, võime kasutada keelt toidu liigutamiseks suu tagaossa ning korralikult neelata, isu suurenemine (beebi on näljane isegi siis, kui teda toita 8–10 korda päevas), suurenenud huvi toitude vastu, mida teised söövad ja võime toitu haarata ning suhu pista. Kindlasti ei tohiks lapsele anda tahkeid toite enne, kui ta on saanud neljakuuseks. Pea nõu oma laste- või perearstiga, kes aitab otsustada, millal on õige aeg uute toiduainete lisamiseks lapse menüüsse.

Tahkete toiduainete lisamine on järk-järguline protsess, mis nõuab kannatlikkust. Parim aeg uute toitude lisamiseks on vahetult enne imiku imetamist ja alustada tuleks väikestest kogustest, näiteks ühe teelusikatäiega päevas ning kogust vähehaaval suurendada. Tahkeid toiduaineid tuleb anda lusikalt või näpu otsast, kindlasti tuleb vältida püreede söötmist lutipudelist. Korraga tuleks lisada ainult üks uus toiduaine, sest siis on võimalik jälgida, kas see põhjustab beebil allergilisi reaktsioone. Enne järgmise toiduaine lisamist tuleks pidada u 3–4 päeva vahet; kui peres esineb mõnele konkreetsele toiduainele allergilisust, on soovitatav enne järgmise uue toiduaine lisamist oodata 6–7 päeva.

Rauaga rikastatud imikute riisihelbepuder on heaks esimeseks toiduks, kuna see on väga hea rauaallikas, lapsele lihtne seedida ja tõenäoliselt ei tekita ka allergilisi reaktsioone. Laste rauavarud, mis on sündides loomupoolest kõrged, hakkavad ammenduma ajaks, mil laps on 4- kuni 6-kuune. Kuna laps ei ole esialgu harjunud teiste toitudega peale rinnapiima (või toitesegu), on esimesi tahkeid toite soovitatav rinnapiimaga (toiteseguga) segada. Kui laps on riisiga harjunud, võib menüüsse lisada ka teisi teravilju nagu kaer, oder, tatar, hirss, mais ja rukis. Nisu lisamisega soovitatakse oodata lapse vähemasti 8-kuuseks saamiseni, sest nisu võib tõenäolisemalt tekitada allergiat.

beebitoit2Kui laps sööb teraviljatoite juba umbes ⅓–½ tassi päevas, võib menüüd täiendada köögiviljapüreedega, mida tuleks samuti lisada ükshaaval, et oleks võimalik tuvastada võimalikke allergiaid tekitavaid köögivilju. Headeks esimesteks köögiviljadeks on püreestatud kartulid, porgandid, herned, maguskartulid, rohelised oad ja avokaadod.

Puuviljad on soovitatav menüüsse lisada pärast köögivilju, sest siis jõuab laps harjuda köögiviljade maitsetega enne, kui kogeb puuviljade magusat maitset. Headeks esimesteks puuviljadeks on korralikult pudrustatud banaanid, pirnid, õunad ja virsikud. Tsitruselised puuviljad ja tsitruseliste mahlad on tihti allergiate põhjustajaks ning seetõttu ei soovitata neid enne aastaseks saamist.

Tahkete toitude menüüsse võtmise perioodil on imiku toitmisel peamine roll endiselt rinnapiimal või piimasegul ning seda vähemalt kuni aastaseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu on ka oluliseks tsingi allikaks väikese vegani menüüs.

Valgurikkad toidud

Umbes seitsme- kuni kaheksakuuselt on laps valmis esimeste valgurikaste toiduainete söömiseks ja siit alates hakkab vegan beebi toidukava mõnevõrra erinema segatoiduliste laste omast. Esimesteks valgurikasteks toitudeks väikeste veganite menüüs on korralikult pehmeks keedetud ja pudrustatud oad, pudrustatud tofu ning sojajogurt. See on hea aeg selliste tugevamaitseliste köögiviljade lisamiseks menüüsse nagu leht- ja käharkapsas, aga ka teised rohelised lehtköögiviljad. Tugevat maitset annab mahendada, kui neid püreestada koos magedate või magusate toitudega nagu õunapüree, tofu või avokaado.

Tagamaks, et lapse seedesüsteem suudab korralikult kaunviljalisi seedida, tuleks jälgida lapse väljaheidet. Kui sellel on hapu lõhn ja lapse pepu muutub punetavaks ning tekib nähaärritus või kui kaka sisaldab ubade tükikesi, tuleks kaunviljaliste uuesti andmisega natuke vahet pidada.

Tükilisemad toidud ja üleminek pere toidule

Tükilisema pehme toiduga, nagu nt tofu- ja leivatükid, tuleks hakata last harjutama alates umbes 10-kuuselt. Kui laps on saanud aastaseks, lisanduvad toidusedelisse pähklivõid ja tahhiini, mida on soovitatav õhukese kihina leivale määrida. Umbes üheaastaselt toimub üleminek pere toidulauale.

Üldiseid soovitusi imikute toitmiseks

Imikule ei tohi anda toiduaineid, mis võivad põhjustada kurkutõmbamist. Sellisteks toiduaineteks on nt popkorn, pähklid, kõvad kommid, terved viinamarjad, samuti tuleb hoiduda pähkli- ja seemnevõide lusikaga andmisest ja liialt paksu kihina leivale määrimisest. Kunagi ei tohi last jätta üksi sööma või jooma, eriti perioodil, mil laps alles õpib end ise toitma.

Toitudele ei ole soovitatav lisada soola, suhkrut (sh tehislikke magusaineid) ega vürtse. Ettevaatlik tuleb olla mahlade andmisega, kuna need teevad kõhu täis ja lapsel jäävad teised toitainete- ja kaloririkkamad toidud söömata. Samuti võib liigne mahlade tarbimine põhjustada kõhulahtisust. Mahlade joomist soovitatakse piirata u 175 ml päevas ning tuleks vältida magustatud mahlade andmist. Taimekaitsevahendite jääkide sissesöömise vähendamiseks on soovitatav võimaluse korral kasutada mahetoiduaineid.

Aruta oma lastearstiga lapse toidulisandite vajadust. Kõigile rinda saavatele imikutele soovitatakse D-vitamiini varsti pärast sündi juurde hakata andma, sest rinnapiim sisaldab väga vähe D-vitamiini. Raualisandite andmine sõltub lapse toidusedelist. Rinnaga toidetavatele beebidele tuleb B12-vitamiini lisandina juurde anda ainult juhul, kui ema toit ei sisalda piisavalt B12-vitamiini. Ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks veganite jaoks on B12 toidulisandid ja B12-ga rikastatud toiduained.

Väga piiravad toitumisviisid nagu fruitaarlus ja toortoitlus võivad olla liialt kalori- ning valguvaesed ja sisaldada liiga vähe mõningaid vitamiine ning mineraalaineid. Sellest lähtuvalt ei soovitata neid imikutele ega lastele.

„Eluaegsete taimetoitlaste pikkus, kehakaal ning kehamassiindeks on sarnane neile taimetoitlastele, kes on hakanud taimetoitlasteks hilisemas eas, millest võib järeldada, et hästi planeeritud taimne toitumisviis lapse- ning noorukieas ei mõjuta lõplikku täiskasvanuea pikkust ega kehakaalu. Taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid. Taimetoitlastest laste ja noorukite toit sisaldab segatoitlastega võrreldes vähem kolesterooli, rasvu ning küllastunud rasvu ning rohkem puu- ja köögivilju ning kiudaineid. Taimetoitlastest lapsed on saledamad ja nende vere kolesteroolitase on madalam.“

Allikas: vegan.ee

Video: Lisatoiduga alustamine

Lisatoitu tuleb hakata andma kui laps selleks valmis on.  Esimesel kuuel elukuul on beebi ainsaks toiduks ja joogiks rinnapiim. Juhul kui ema ei saa last rinnaga toita on , siis on toiduks imikule piimasegu. Lehma- ega kitsepiim ei sobi esimesel eluaastal raskesti seeditavate valkude tõttu.

Enne lapse pooleaastaseks saamist ei ole seedesüsteem tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab lusikaga toitmiselt ise söömisele ülemineku aega. Eesti arstid soovitavad anda kuuenda elukuuni ainult rinnapiima, kuigi vanemate hinnangul on lapsed valmis lisatoitu saama varemgi.

Laps vajab rinnapiima või selle asendajat esimese eluaasta lõpuni. Mõlemast toidust omastab ta kergesti seeditavaid ja vajalikke vitamiine, rauda ja valke. Tahke toit kõiki neid ei asenda. Lisatoiduks on lapsele peale piima vaja teisigi jooke. Esimeseks lisajoogiks sobib puhas keedetud vesi.

Kuidas aru saada, kas laps on valmis tahket toitu sööma?

Kui laps on selleks valmis, annab ta ise märku nii:

  • Ta peab oskama kindlalt pead hoida.
  • Et tahket toitu vastu võtta ja alla neelata, peab olema kadunud refleks toitu keelega suust välja lükata.
  • Kui beebi ei ole valmis söötmistoolis istuma, peab ta siiski oskama sirgelt istuda ja korralikult neelata.
  • Lapse suu ja keel arenevad samaaegselt seedesüsteemiga. Laps peab oskama toitu keelega kurgu poole lükata ja neelata. Kui ta õpib õigesti neelama, väheneb ka ilastamine, samal ajal võib aga ilastada ka hammaste tuleku pärast.
  • Enamik beebisid on lisatoiduks valmis, kui sünnikaal on kahekordistunud ja nad on vähemalt neljakuused.
  • Lapsel on kõht tühi ka pärast 8-10 (rinnapiima või pudelitoidu) söögikorda päevas.
  • Beebi jälgib tähelepanelikult iga sinu suutäie liikumist ja sirutub kahvli järele, kui sellega sööd.

Kuidas alustada?

Tavaliselt alustatakse lusikatäie juurviljapüree või pudruga, seejärel suurendatakse tasapisi kogust. Harjumiseks on soovitatav pakkuda veega keedetud vedelat putru, millele võib hiljem lisada piima, veidi ka lehmapiima. Lapsele, keda toidetakse piimaseguga, võib seda lisada ka pudrule. Piimasegu ei tohi keeta, mistõttu tuleb see lisada toiduvalmistamise lõpul.

Juurviljadest sobib alustuseks hästi kartul, lillkapsas või porgand.

Kui beebit lusikalt söömine ei ahvatle, laske tal toiduga tutvuda – nuusutada ja maitsta. Oodake, kuni ta on valmis sööma. Ei tohiks panna tahkemat toitu beebi pudelisse, muidu ta ei saagi aru, et seda tuleb süüa püstiasendis ja lusikaga. Pakkuge tahket toitu enne rinnapiima andmist, muidu saab ta piimast kõhu täis ning võib muust toidust keelduda. Samuti on soovitatav lisatoitu anda päeva esimesel poolel. Nii on kergem tähele panna kõrvalnähte või seedehäireid ja laps saab ka öösel rahulikumalt magada.

Alguses pakkuge lisatoitu kord päevas ja lapsele sobival ajal, mitte siis, kui beebi on pahur või väsinud. Alguses ta ilmselt palju ei söö, kuid andke aega harjuda. Mõned beebid peavad tahke toidu söömist rohkem harjutama. Varsti on laps valmis sööma päevas mitu supilusikatäit lisatoitu. Kui toidukogus suureneb, lisage menüüsse tahkemaid toite ning teinegi söögikord.

Pakkuge uusi toite järk-järgult ja ükshaaval, pidades vähemalt kolm päeva vahet. Nii jõuab õigel ajal jälile, kui tekib mõne toiduaine allergia (kõhulahtisus, punnis kõht, suurenenud gaasid või lööve). Kui perekonnas on kellelgi toiduallergiat olnud või on lapsel vastavaid märke, pidage uute toitude pakkumisel nädal vahet.

Kui beebi toitu ei taha, ei tohi sundida, vaid tuleb proovida nädala pärast uuesti.
Pidage meeles: Ärge jätke menüüst välja ühtegi toitu, kuna see endale ei maitse. Vältige toite, mis võivad tekitada allergiat ning mida on suurem oht kurku tõmmata.

Millal on kõht täis?

Lapse isu on erinev, nii ei pruugi söödud toiduhulga järgi aru saada, millal tal kõht täis on. Kui laps naaldub söötmistoolis tahapoole, keerab pea eemale, hakkab lusikaga mängima või keeldub järgmise lusikatäie ees suud avamast, on kõht ilmselt täis. Mõnikord aga hoiab beebi uue lusikatäie ees suud kinni, sest pole eelmisega lõpetanud.

Mitu korda päevas lisatoitu anda?

Alguses saab beebi poolvedelat teraviljaputru või juurviljapüreed kord päevas. Kaheksandaks elukuuks peaks ta saama tahket toitu kolm korda päevas. Siis peaks päevamenüüsse kuuluma:

  • Rinnapiim või rauaga rikastatud piimasegu
  • Puder
  • Kollased ja rohelised köögiviljad
  • Puuviljad
  • Piiratud koguses valke sisaldavaid toiduaineid, nagu kanaliha, kodujuust ja liha

Kus last toita ja milliseid söötmisvahendeid läheb vaja?
Korralike söömisharjumuste kujundamiseks on vaja söötmistooli. Kui laps sööb tahket toitu, kuluvad segaduse vältimiseks ära ka pudipõll, plastmassist alt iminapaga kauss ja kummist otsaga lusikas.

Kui beebi ei ole valmis söötmistoolist sööma, toitke teda süles. Peamine, et ta oleks istuvas asendis.

Kuidas kujundada tervislikke toitumisharjumusi?

  • Ärge toitke last üle. Jälgige, kui beebi annab märku, et kõht on täis.
  • Ärge sundige last sööma toite, mis talle ei meeldi. Austage tema eelistusi ning vältige toiduteemalisi võimuvõitlusi.
  • Jälgige, et beebi saaks piisavalt valke, süsivesikuid, puuvilja ja köögivilja. Piirake magusat, soolast ja rasvarikkaid toite.
  • Vältige kiirtoite.
  • Ärge kasutage toitu preemiana saavutuse eest, vaid pühendage lapsele palju tähelepanu, kallistage ja jagage suudlusi.
  • Toitke last söötmistoolis, mitte televiisori ees või n-ö jooksu pealt.

Mitmekülgne toitumine, erinevate maitsetega kohanemine on hilisema täisväärtusliku toitumise alus.

Kuidas aru saada, et imik on lisatoiduks valmis?

Lapse seedesüsteem ei ole enne pooleaastaseks saamist tahketeks toitudeks valmis. Lisatoiduga õige ajani ootamine vähendab toiduallergia ohtu ja lühendab üleminekuaega lusikaga toitmiselt ise söömisele.

Eesti arstid soovitavad üldiselt beebile kuuenda elukuuni ainult rinnapiima anda, kuigi vanemad võivad kinnitada, et nende lapsed on lisatoiduks ka varem valmis.
Kui laps on tahke toidu söömiseks valmis, annab ta sellest ise märku:

• Pea hoidmine. Laps peab oskama kindlalt pead hoida.
• Kadunud on keele väljatõukamise refleks. Et tahket toitu vastu võtta ja alla neelata, peab beebil olema kadunud refleks toitu keelega suust välja lükata.
• Toe najal istumine. Kui beebi ei ole valmis söötmistoolis istuma, peab ta siiski oskama sirgelt istuda ja korralikult neelata.

Lehmapiim ei sobi rinnapiima ega piimasegu asemel, sest selle valgusisaldus on liiga suur ja rauasisaldus liiga väike.

• Mälumisliigutused. Lapse suu ja keel arenevad samaaegselt seedesüsteemiga. Tahke toidu söömiseks peab laps oskama toitu keelega kurgu poole lükata ja neelata. Kui ta õpib õigesti neelama, väheneb ka ilastamine. Samal ajal võib laps aga ka hammaste tuleku pärast ilastada.
• Kaalus juurdevõtmine. Enamik beebidest on lisatoiduks valmis, kui nende sünnikaal on kahekordistunud ja nad on vähemalt neljakuused.
• Suurenev isu. Laps tundub näljane ka pärast 8-10 (rinnapiima või pudelitoidu) söögikorda päevas.
• Beebi tunneb huvi täiskasvanute toidu vastu. Laps jälgib tähelepanelikult iga sinu suutäie liikumist ja sirutub kahvli järele, kui sellega sööd.

Meelespea

  • Enne uue toidu kasutamist või uuele toitumisviisile minekut pidage nõu oma arstiga.
  • Imiku toit valmistada alati puhtalt ja kvaliteetsest toidust. Soovitatavalt koduamisest toorainest.
  • Imiku toit on soolata ja suhkruta. nende vältimine aitab kaasa parimale tervisele edaspidises elus.
  • Kõige paremini sobivad alustamisekskodumaal kasvavad aedviljad, puuviljad ja marjad. Alustada soovitatakse kartulist, edaspidi võiks lisanduda lillkapsas, kõrvits,porgand, peet, kaalikas, naeris.
  • Lihaga tasub alustada alates 6. elukuust. Imikule ei sobi vortsitooted ega töödeldud lihatooted.
  • Lehmapiim ei sobi rinnapiima ega piimasegu asemel, sest selle valgusisaldus on liiga suur ja rauasisaldus liiga väike. Varakult lehmapiima söövad lapsed on ohustatud rauavaegusaneemiast. Lehmapiimavalk põhjustab sageli ka toiduallergiat.
  • Piimatooted lisatoiduna sobivad alates 8 kuu vanusest. Paremini on omastatavad ja seeditavad hapendatud ja fermenteeritud tooted nagu jogurt. Kohupiim on väga valgurikas ja selle tarbimisega ei tohiks üle pingutada. Ööpäevane annus maksimaalselt 20-50 g.

Allikas: Aptamil infovoldik/ 2in1.ee/beebitoidud

Beebi toitumine esimesel eluaastal

Rinnapiim on lapsele parim

Arstide sõnul on kuni 6. elukuuni imiku parim toit rinnapiim. Kas see tähendab, et beebile oleks hea anda ainult rinnapiima kuni 6-kuuseks saamiseni või võib lisatoiduga alustada juba pärast 5-kuuseks saamist?

Külli Mitt : See sõnastus on alati vanematele üks suur mõistatus olnud. Tegelikult oleks hea lapsele ainult rinnapiima anda seni, kuni ta on saanud 6-kuuseks.

Ometi juhtub, et emal kaob piim enne lapse 6-kuuseks saamist terviserikke, stressi või teadmatuse tõttu, või on ema pidanud tööle minema. Mida siis titale anda, kui on näha, et piima tõesti ei ole ja laps kaalus juurde ei võta?

Kui piim kaob, on tähtsaim, et laps nälga ei jääks. Kõige õigem oleks koos arstiga otsustada, mida teha. Parim valik on imiku piimasegud, mis on kohandatud rinnalapsele sobivaks ning sisaldavad mineraalaineid, vitamiine ja rauda.

Lehmapiima peamiseks puuduseks on see, et laps ei saa lehmapiimast vajalikul määral rauda. Et saada kätte piisav rauakogus, tuleks imikul lehmapiima päevas juua terve ämbritäis. Lehmapiim on siiski just vasikatele sobiva koostisega, inimlapse vajadused on teised.

On kuulda olnud ka väiteid, et “eluaeg on lapsed titest peale lehmapiima saanud, miks siis nüüd ei või, mis te hirmutate selle allergiaga”. Mida neile arvajatele ütleksite?

Peamine põhjus, miks beebidele lehmapiima ei soovitata, polegi allergia. Eesti lastel esineb päris palju rauavaegusaneemiat, mille põhjuseks on see, et imikud on väga varasest east lehmapiimatoidul. Me ei tea päris täpselt, milliseid tervisehäireid on liiga varajane lehmapiima andmine veel tekitanud – võibolla neerupuudulikkust, võibolla südamehaigusi.

Alles teise põhjusena, miks imikutele lehmapiima ei soovitata, on lehmapiimavalgu talumatus. Toiduallergia väljendub selles, et lapse põsed muutuvad karedaks ja hakkavad punetama, kehale võib tekkida lööve. Ent allergiat võib väljendada ka kõhulahtisus või -kinnisus.

Kas ema toit mõjutab rinnapiima kaudu last? Millisest toidust peaks ema kindlasti hoiduma rinnaga toitmise ajal?

Ema, kes toidab last rinnaga, peaks kindlasti hoiduma igasugustest liialdustest.

Öeldakse küll, et rinnapiima ei saa valesti valmistada, et oma ema piim on just sellele lapsele kõige parema koostisega. Piima muudavad lapsele sobimatuks kindlasti narkootikumid, alkohol ja suitsetamine. Ka mõned ravimid, kuigi iga ravimi puhul tasub arstiga nõu pidada, kas lapsel on ohtu.

Ema, kes toidab last rinnaga, peaks kindlasti hoiduma igasugustest liialdustest.

Kui tegemist on allergiariskiga perega, st ühel või mõlemal vanemal on olnud või on allergia, tasub toiduga olla ettevaatlik. Vältida tuleks kõiki potentsiaalseid allergeene – kala, tsitruselisi, šokolaadi, pähkleid, mett, maasikaid.

Millist lisatoitu ja kui vara tuleb anda beebile, kes on rinnapiima saanud vaid mõned nädalad ja on pidanud üle minema kunstlikule toidule?

Kui laps saab piimasegu, kehtivad samad reeglid nagu rinnaga toitmisel: lisatoitu tuleks hakata andma 6-kuusele beebile. Kui lapsele antakse väga varakult lehmapiima, võib arst soovitada juurde anda rauapreparaati, värsket mahla ja puuviljapüreesid. Viimaseid selleks, et laps saaks ka C-vitamiini, mis on vajalik raua imendumiseks. Alla 4-kuusele lapsele neid siiski ei soovita, sest lapse seedetrakt pole piisavalt arenenud.

Oletame, et tita on saanud 6-kuuseks ja on saanud seni rinnapiima. Ema soovib talle lisatoitu andma hakata. Millest alustada? Kui palju korraga anda ja kui tihti?

Uue toiduga harjutamise aeg võiks olla 3–7 päeva.

Reegel on, et hea oleks alustada lusikatäiest päevas, uue toiduga harjutamise aeg võiks olla 3–7 päeva. Sel on oma eesmärk: siis me näeme, kas uus toit lapsele sobib. 7 päeva peaks harjutama just allergikute pered.

Alustada võiks puu- või köögiviljadega, näiteks kartulipüreega, millele on lisatud kas rinnapiima, piimasegu või lehmapiima ning pisut rasvainet. Väga hea on Eestis kõige tavalisem rapsiõli. Püreele võib lisada ka võid või õli ja või segu. Seda sellepärast, et lisatoit peaks olema piisavalt energiarikas. Valgu- ja rauaallikana võib pakkuda ka taist sea- või vasikaliha, kuid mitte vorsti või viinereid.

Lisatoidu andmist võib alustada ka teraviljast. Kui on vaja anda lapsele lisatoitu enne 6-kuuseks saamist, näiteks, 4-kuuselt, võiks alustada just nende teraviljadega, mida Eestis ei kasva – riis, tatar, hirss ja mais. Sel on kaks põhjust: need ei sisalda teraviljavalku gluteeni, mis põhjustab peensoole haigust tsöliaakiat. Samuti põhjustavad riis, tatar, hirss ja mais tunduvalt harvem allergiat. Kui väga vara alustada kodumaiste teraviljadega, on lapse seedetrakt ja immuunsüsteem ebaküpsed ning uus toit võib põhjustada ränki tagajärgi.

Teraviljadest võib keeta veega putru ning lisada rinnapiima või piimasegu ja pisut rasvainet nagu kartulipüreelegi.

6-kuustele võiks putru valmistada juba kodumaistest teraviljadest – kaerast, rukkist, odrast, nisust. Nisu paikneb järjekorra lõpus, kuna see võib samuti allergiat tekitada.

Kuigi lisatoitu ei soovitata anda enne 6. elukuud, on kauplustes müügil beebitoidud (sh nisu sisaldavad) sildiga “alates 4. elukuust”. Ka beebitoidureklaamidel on sageli märgitud soovitus anda lapsele püreesid või putrusid juba 4-kuuselt. Kuidas võiksid emad vastuolude rägastikus orienteeruda?

Arstina ma üldjuhul ei soovita 4-kuusele beebile purgitoitu anda. Usaldage oma arsti ja õde, mitte toidupakenditel olevaid silte.

Teisalt, kuni 6-kuuseks saamiseni on küll soovitatav beebile anda ainult rinnapiima, kuid me ei saa seda teha reegliks. Lapsed on kõik väga erinevad. Beebi valmisolek on lihtsalt hinnatav, kui ta saab 4-kuuseks – kuidas ta istub, kas hoiab lusikat peos, kas jälgib, kuidas ema sööb. Mõned lapsed ei saa juba sel ajal rinnapiimast kõhtu täis ja vajavad lisatoitu.

Millised toiduained on eesti imikutel kõige sagedamini allergiat põhjustanud?

Kõige enam on allergiat tekitanud lehmapiim, muna, nisumanna ja soja. Esimesel kohal on munavalge, muna ei soovita me lapsele üldse esimesel eluaastal anda. Teisel kohal on lehmapiimavalk.

Harvem, kuid siiski tekitavad allergiat kala, tsitruselised (ka mahlad ja tsitrusvilju sisaldavad toidud), maasikad, tomat, herned, pähklid, mandlid, šokolaad, kakao ja mesi. Nendega tasub oodata vähemalt seni, kuni laps on aastaseks saanud.

Sageli kurdavad 9–11-kuuste laste emad, et tita tahab ainult rinnapiima ja keeldub tahkest toidust, putrudest või püreedest. Kas te oskate soovitada, kuidas last siiski sööma meelitada?

Ka sellepärast on oluline hakata lapsele lisatoitu andma juba 6-kuuselt, et teda tasapisi tahke toiduga harjutada. Tavaliselt on lapsel kogemus eri maitsetest olemas, kas või juba seetõttu, et rinnapiima maitse muutub sõltuvalt ema toiduvalikust. Andke lapsele aega uute toitudega harjuda, olge järjekindel ja kannatlik. Andke uut toitu natukesehaaval, kuid ärge sundige. Üks väike nipp: lisage köögiviljale puuvilja, nt banaani, magusat söövad beebid üldiselt meelsamini. Või alustage lisatoidu andmist puuviljapüreedest. Näiteks kodumaised Salvesti beebitoidud lähevad järjest paremaks.

Millised toiduained peaksid kindlasti olema üle poole aastase lapse menüüs, et ta saaks kätte vajalikud ained?

Siin on kaks reeglit. Esiteks, laps peab toidust saama energiat, lisavalku ja rauda. See tähendab, et teisel elupoolaastal peaks lapse menüü kindlasti sisaldama liha. Teiseks, lapse menüüs peaksid olema C-vitamiini sisaldavad toidud, puu- ja köögiviljad.

Väga vara ei maksa anda aga peeti, spinatit, kaalikat, naerist ja ka banaani, sest need võivad sisaldada nitraate.

Kumb on imikule parem närimiseks pihku pista, kas leiva- või saiatükk?

Kuna sai on nisujahust, siis ehk leib või sepik. Kuid ka sai võib sobida, peaasi, et laps seda kurku ei tõmba.

Vesi või tee – millal ja mis eesmärgil anda?

Kõige uuemad soovitused näevad ette, et teed ei peaks beebile üldse andma. Tee, sõltumata koostisest, viib lapse organismist rauda välja. Ka 2. eluaastal tasub teega ettevaatlik olla, ja kui seda anda, siis toidukordade vahel, et see ei segaks raua imendumist. Nii et igal juhul on parem anda lapsele puhast keedetud vett. Mahla võib pakkuda siis, kui laps juba tassist joob, või lusikaga, mitte lutipudelist.

Millal võib titale anda jogurtit ja kohupiima? Kumb on parem?

Jogurti ja kohupiimaga võib alustada 9kuuselt. Paremini on omastatavad just hapendatud ja fermenteeritud tooted, järelikult siis jogurt. Kohupiimas on väga palju valku, sellega ei soovitaks üle pingutada. Korraga võib anda 20–50 grammi, mitte rohkem.

Ps.Kui tunned muret oma lapse tervise või toitumisharjumuste pärast, siis kindlasti konsulteeri oma perearstiga.

Refereeritud:Pere ja Kodu juuni 2004

Kuidas kujundada lapsel tervislikud toitumisharjumused

Koos perega kokkamine on hea võimalus õpetada lapsele tervislikkutoitumist.

Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse.

Looduse poolt on nii seatud, et lapse ainuke toit esimesed kuus kuud on rinnapiim; Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab jätkata imetamist ka lapse teisel eluaastal, kuid lisaks rinnapiimale vajab laps pooleaastaselt lisatoitu. Kuna me juba esimeste söökidega hakkame kujundama lapse maitsemeeli, siis tasuks tervislikkuse seisukohalt lähtudes pakkuda lapsele esimesena maitsta aedvilju nagu lillkapsas, brokoli, porgand või suvikõrvits.

Esimesel eluaastal beebid toidus soola ei vaja, sool koormaks liialt lapse neere. Aedviljade valikul tuleks tähelepanu pöörata nende päritolule – tavakaubanduses müüdavad suurtootjate poolt turustatavad aedviljad on kasvatatud kunstlikke taimekaitsevahendeid ning väetisi kasutades, mille ohutud piirnormid on seatud täiskasvanu kehakaalu arvestadaes; andes kemikaalidega kasvatatud vilju aga alla 10 kg kaaluvale imikule, võivad tagajärjed olla hoopis teised.

Ka lapse allergiad võivad olla tingitud hoopis kemikaalide jääkidest aed- ja puuviljades mitte aga konkreetselt mingist viljast.

Lapse toit esimesel eluaastal

Väikelapse toiduvalikul tuleb lähtuda eelkõige eakohastest soovitustest.

Väikelapse toiduvalikul tuleb lähtuda eelkõige eakohastest soovitustest, laps võib küll suuta süüa ära nt jäätise või lutsutada grill-lihatükki, kuid kindlasti pole see lapse tervise huvides. Lapse toit vähemalt esimesel eluaastal võiks olla veel pere tavapärasest toidulauast lahus. Esiteks ei suuda beebi süüa tükilist toitu, samas pole täiskasvanute jaoks vastuvõetav süüa ilma soolata toitu.

Lapse menüüse esimesel eluaastal peaksid kuuluma lisaks aedviljadele ka marjad ja puuviljad, gluteenivabad teraviljatooted, liha ja kala. Beebi organism omastab toidust kergemini vitamiine ja mineraale, kui need on eelnevalt kuumtöödeldud. Samas tuleks arvestada, et toiduvalmistusviis oleks tervislik – kõige rohkem vitamiine ja mineraale säilib aed- ja puuviljades aurutades (praadimine peaks olema esimesel eluaastal lapse toidu valmistamises välistatud). Lapse toitmisel tasuks meeles pidada ka reeglit, et menüüsse lisatakse üks toiduaine korraga ning jälgitakse lapse organismi käitumist – kas ei esine allergiaid, kõhukinnisust või -lahtisust.

Liha tuleks pakkuda lapsele algselt püreestatult, kuna lihatükikesi laps veel närida ei suuda; liha pakkumine on oluline, kuna väikelapsi kimbutab väga sageli rauavaegusaneemia, punane liha aga suurendab punaste vereliblede hulka veres ning hoiab rauahulga normis. Raua omastamiseks on oluline, et rauarikkaid toite ei tarbitaks koos piimatoodetega (lehmapiim ei peaks kuuluma esimese eluaasta menüüsse), samuti peab raua omastamiseks organism saama piisavalt C-vitamiini. Esimesel eluaastal laps maiustama ei peaks – piisava süsivesikutehulga saab lapse organism ka puuviljadest ja marjadest. Janu kustutamiseks sobivad vaid vesi või rinnapiim, mahlajooke nii väike laps ei vaja.

Poes müüdavate purgitoitudega tuleks piiri pidada ning kasutada neid vaid olukordades, kus endal söögivalmistusvõimalus puudub – lapse tervise seisukohalt on oluline, et ta saaks vahetult valmistatud ja üleküpsetamata toitu, milles on säilinud enim vitamiine ja mineraale. Ka toidu teistkordne soojendamine vähendab selles sisalduvate vitamiinide hulka.

Lapse toit teisel eluaastal

Teise eluaasta alguses suudab lapse organism juba hakkama saada lehmapiimatoodetega – lapse jaoks on parimad loomuliku rasvasisaldusega lehmapiimatooted; poes müüdavast 2,5-%-lisest piimast ei suuda lapse organism omastada kaltsiumi; laps peaks jooma koorimata rasvast lehmapiima, mida õnneks taas ökopoodides müüakse.

Last võib nüüd tutvustada ka teiste lehmapiimatoodetega nagu juust, või, kohupiim ja jogurt, kuid neid valides tuleks lugeda poes peenes kirjas pakendiinfot ning veenduda, et neisse poleks lisatud säilitus- ega värvaineid. Hoiatada tuleks kohukeste, kohupiimakreemide ja jogurtite eest, kuhu sisse on pandud liialt palju (valget)suhkrut, samuti on need reeglina väherasvased ning eesmärk sealt lapsele kaltsiumi ammutada on seetõttu olematu. Otsimise peale leiab poest ka mahemärgistusega kohupiimasid ja jogurteid, mille rasvaprotsent ulatub 10 ligi – just need sobivad väga hästi kasvavale organismile.

Enamus laste lemmikud on makaronid - et see toit kasulikuks muuta, näiteks lisada neid supile.

Lapsele toitu valides tuleks seada harjumuseks lugeda pakendi pealt alati läbi toote täielik koostis, kunstlike E-ainete ohutud normid on paika pandud täiskasvanu kehamassi arvestades, lapse organism ei saa nendega hakkama. Ohtlikemad on säilitusainete grupp tähistatuna E 200-E 299, samuti värvained (E 100- E 199), aga ka suhkruasendajad, maitsetugevdajad jne. Lapse organism vajab lisaks süsivesikutele ja valkudele ka rasvu – tervise seisukohast on parimad rasvad piimarasv (või), külmpressitud õlid ning osaliselt ka loomne rasv; samas on hüdrogeenitud taimerasvad, mida leidub erinevates kohukestes ja küpsetistes, kantserogeense toimega ning neid peaks vältima nii iga täiskasvanu kui laps.

Nii kala kui liha peaks samuti lapse menüüs olema, taimetoitlast väikesest lapsest kasvatada on vastutustundetu. Lapsele võiks pakkuda erinevaid kalu ning lihasid. Kalade valikul on parimad väikesed, valge lihaga puhta veekogu kalad, kahjulikemad aga lõhe ja forell, millesse on kogunenud nende elukeskkonna saastatuse tõttu kahjulikke raskmetalle. Erandiks on siin mahesöödaga toidetud kasvanduseforellid. Liha valikul tuleks eelistada kvaliteetseid lihatükke, samuti pakkuda lapsele raua omastamise tõstmiseks pigem punast liha (lehm, siga, lammas).

Olgu ka mainitud, et vorsti- ja singitooted ei asenda lihatooteid, need sisaldavad eranditult kõik säilitusaineid ja maitsetugevdajaid, mis on ühed kahjulikemad E-ained. Suurtööstuste poolt on vastutustundetu nimetada ebakvaliteetsest toorainest tehtud vorsti, millesse lisatakse selle söögikõlblikumaks muutmiseks värvaineid, Lastevorstiks, kuna lapsed on viimased, kes seda süüa tohiksid. Ka puhtana näivatesse sinkidesse on lisatud samu säilitusaineid ning liialt palju soola. Valmismarinaadis grill-lihad on tehtud samuti kauasäilivaks ning lisatud neisse maitsetugevdajaid; laste jaoks tasuks vajadusel grill-marinaad ise valmistada.

Teisel eluaastal lisanduvad lapse menüüsse veel muna, samuti gluteeni sisaldavad teraviljatooted (kaer, rukis, oder, nisu). Teraviljatoodete puhul on oluline, et laps ei saaks neist tühje süsivesikuid, vaid ka mineraal- ja kiudaineid – seetõttu tuleks eelistada täisteratooteid. Enamus laste lemmikud on makaronid – et see toit kasulikuks muuta, tulekski pakkuda lapsele just täisterapastat ning soovitavalt erinevate viljade oma, mitte vaid nisu.

Lai valik täistera- ning alternatiivjahude pastatooteid on saadaval ökopoodides. Putrude valikul on samuti parimaks variandiks täisterapudrud; kooritud viljateradest tehtud nisumannas midagi kasulikku säilinud pole.

Ikka kipub probleemiks olema, mida pakkuda lapsele suuremate toidukordade vahel vahepalaks või maiustuseks. Kui lapsel juba hambaid piisavalt, võib neile nosida anda kõikvõimalikke kuivatatud puuvilju, samuti seemneid ja pähkleid. Mõned ohud siiski nendega on – pähklid võivad olla allergeensed ning neid peaks menüüsse lisama vähe korraga ning vaatama, kas reaktsiooni ei järgne.

Teine oht on tavapoes müügilolevad säilitus- ja värvainetega töödeldud kuivatatud puuviljad; osad neist on lausa suhkrustatud. Kuivatatud aprikooside autentne värvus pole mitte oranžikas-kollane, mis on saadud värvaineid kasutades, vaid pruun; kuivatatud ananassid ja viigimarjad on aga kaetud tugeva suhkruvaabaga. Lapse tervise huvides tuleks enne ostmist pakendeid uurida ning valida puhtamaid alternatiive. Mahekauba eeliseks jääb alati see, et neis ei sisaldu kunstlikke E-aineid, samuti on mahekaupluste kuivatatud puuviljade lett mitmekesisem.

Teisel eluaastal on oluline menüüsse lisada ka kala, ettevaatlik tuleks olla lõhe ja forelliga.

Vahepalaks sobib lapsele pakkuda ka erinevaid näkileibu – valikukriteeriumiks võiks olla jälle märksõna “täistera”, ka teraviljad võiksid olla erinevad. Piisava süsivesikutehulga saab laps jätkuvalt ka marjadest ja puuviljadest, mis sobivad tervise seisukohalt ideaalselt maiustamiseks.

Vältida tuleks igasuguseid poesmüüdavaid kooke-küpsiseid-torte, kuna need sisaldavad liiga palju suhkrut/soola, samuti E-aineid. Lapsele võib ise küpsetada täisterajahudest, võist, rafineerimata roosuhkrust ja kollastest maamunadest kooke-küpsiseid, samuti lisada küpsetistesse erinevaid marju või puuvilju – tuleb igati maitsev ja tervislik maiustus. Ka šokolaad ning kakao, millest šokolaad valmistatakse, pole teisel eluaastal soovitatavad, kakao omab ergastavat toimet nagu ka kohv, kuid lapse organismile pole seda nii varases eas tarvis tekitada.

Vältida tuleks ka igasuseid komme ja nätsusid (eriti kahjulikud on igasugused värvilised lutsu- ja kummikommid).

Joogiks on sobilik pakkuda vett, piima või keefiri, samuti ka rinnapiima. Magusad joogid nagu mahlajoogid, limonaadid või siirupivesi on täis kahjulikke aineid ning sisaldavad väga suure koguse suhkrut – seetõttu ei sobi need kindlasti väikelapsele pakkumiseks. Kui siiski on soov pakkuda midagi magusamat juua, siis võiks need olla kvaliteetsed täismahlad, kuhu pole lisatud värv- ega säilitusaineid.

Kakaojook nagu šokolaadki ei kuulu veel teise eluaasta menüüsse. Samuti ei tasuks anda väikelapsele eriti taimeteesid; kui, siis korralikult uurida, mis täpselt sobib, ka süütuna tunduvatel taimedel on oma kõrvalmõjud, mis kõik pole väikelapsele sobilikud.

Kuidas edasi?

Lapse toidulauda tuleks hoida tervislikuna mitte ainult kaks esimest eluaastat, vaid kujundadagi temas välja normaalne tervislik toituja edaspidiseks eluks. Siinkohal on tähtsad eeskujud – kui vanemad õed/vennad või ema ja isa söövad kartulikrõpse, komme ja hamburgeri, siis on lapsele keeruline selgeks teha, et see tegelikult söögiks ei kõlba.

Laps võib osutuda motivaatoriks, muutmaks ka enda toitumist. Kui varajasest lapsepõlvest on kujundatud lapsele harjumus süüa juur- ja puuvilju, siis reeglina võtab laps need maitsed omaks ning tema jaoks kujunebki harjumuspäraseks süüa neid regulaarselt.

Maiustuste osas ei tohiks rakendada täielikku magusakeeldu, kuna see võib tekitada trotsi, vaid pakkuda kahjulikele maiustustele alternatiivi kas ise küpsetades või ökopoodide lettidel leiduvast.

Allergiline laps

Mida teha siis, kui perre sünnib allergiline laps? Esimesed kuus kuud peaks laps sööma vaid rinnapiima, kuid läbi rinnapiima kanduvad ema söödud toidust allergeenid lapse organismi, mis omakorda tekitavad lapsel vaevusi.

Kõige lihtsam tundub olevat asendada rinnapiim pakis rinnapiimaasendajatega, neist enamus aga on tehtud lehmapiima baasil ning nende pakkumine allergilisele lapsele teeb olukorra veel hullemaks. Müügil on ka spetsiaalsed rinnapiimaasendajad allergilistele lastele, kuid neis ei leidu vajalikke antikehasid, mida laps saab vaid emapiimast. Allergilise lapse tervise seisukohast oleks parim, kui ta saaks rinnapiima võimalikult kaua, kuna rinnapiim on ainuke allergiate “ravim”, samas peab ema suutma hoida piima allergiavaba ning vältima tooteid, mis lapsele vaevusi põhjustavad.

Allergiatega kaasas käib ka müüt, et kui allergeenset ainet rohkem söögiks pakkuda, siis lõpuks allergiad kaovad, kuna organism harjub nendega ära. Selline väide on väär – allergiatest on võimalik välja kasvada vaid allergeenseid toite teatud aja vältides, mõne aja pärast võib oragnism juba nendega hakkama saada. Pidev allergeeniga “harjutamine” aga võib tingida laiaulatuslikumad allergiad ning kaob taluvus ka seni mitteallergeensete toodete vastu.

Kuidas aga allergilist last toita? Selge on see, et allergialapse toidusedel kannatab, kuid lähtuda tuleks põhimõttest, et toit peab olema lapse organismi jaoks mitteallergeenne; toidu mitmekesisust võivad laiaulatuslikd allergiad küll pärssida, kuid lootus parema tuleviku poole liikuda on ikka vaid ühte teed pidi – vältides allergeene.

Paljud allergiliste laste vanemad on jõudnud kriisis, mil lapsele pole midagi söögiks pakkuda just ökopoodidesse, kus on tunduvalt suurem sortiment väheallergeenseid tooteid. Samuti ei sisalda mahedalt kasvatatud aed- ja puuviljad taimekaitsevahendite jääke ning võivad juba seetõttu sobida söögiks allergilisele lapsele. On juhuseid, kus allergiat põhjustavadki konkreetsed taimekaitsevahendid või kunstlikud E-ained toidus, mitte aga toiduaine ise.

Autor: Aet Trisberg