Tag

Lapse ootus

Browsing

Kui ohtlik on lape saamine pärast 35. eluaastat?

Üldiselt on jutud lapsesaamise ohtlikkusest pärast 35. eluaastat liialdatud, sest enamik neist naistest sünnitab tavapärasel viisil täiesti terve lapsed. Need ohud, mis üle 35-aastasi sünnitajaid varitsevad, ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka tervislikust seisundist, olles seega paljuski kontrollitavad. Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Tõsiste tagajärgede vältimiseks on tähtis regulaarselt arstlikus kontrollis käia. Vanusega suureneb ka surnud lapse sünnitamise oht, kuid uuringute andmeil on see tõenäosus väga-väga väike, sest tänapäeva meditsiin võimaldab selliseid traagilisi juhtumeid ennetada. Teiseks hilises eas lapse saamisega kaasnevaks probleemiks on geneetilised väärarengud, mis suurenevad märgatavalt ema vanuse kasvades. Kui 35-39 aasta vanuselt on näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamise tõenäosus kahel juhul tuhandest, siis vanuses 40-44 tõuseb see 4:1000 ning üle 45-aastasel koguni 14:1000. Seepärast soovitatakse üle 40-aastastele sünnitajatele tungivalt geneetilisi uuringuid. Et kromosoomilised kõrvalekalded on nurisünnituse peamiseks põhjuseks,…

Kuidas kõhutita kasvu mõõdetakse?

Umbes 12. rasedusnädalast alates palpeerib arst igal visiidil su kasvavat kõhukest, et hinnata nii emaka kui lapse suurust ja asendit. Protseduur on lapsele valutu, sest teda ümbritseb pehme lootekott. Sõltuvalt rasedusnädalast saab arst palpeerimise abil erinevat infot. Siin on ülevaade võimalikest asjadest, mida arst palpeerimise käigus kontrollib. Viljastumisest 12. rasedusnädalani Enne 12. rasedusnädalat asetseb emakas naise vaagnaluus ja pole kõhult katsudes tuntav. Alates 12. rasedusnädalast hakkab emakas vaagnas aga ülespoole liikuma ja üha enam käega katsutavaks muutuma. Mõnede naiste emakas on eelmistest rasedustest veidi kogukam, mistõttu liigub see ka varem vaagnast välja (võibolla juba 10.-11. rasedusnädalal). Sama võib juhtuda ka mitmikke oodates. Kui 12. rasedusnädalal pole emakat tunda, võib raseduse suurus olla valesti arvutatud. Samuti võib olla see märk vahepeal toimunud nurisünnitusest. 12.-20. rasedusnädal Kuna beebi asendit pole tema väikese kasvu tõttu veel võimalik määrata, võimaldab kõhu palpeerimine sel perioodil kindlaks teha, kas ja kui palju emakas suurenenud on. Umbes…

Mis on Braxton Hicksi kokkutõmbed?

Braxton Hicksi kokkutõmbed on ebaregulaarsed emaka kokkutõmbed, mis algavad märkamatult kuuendal nädalal. Tundma hakkad neid poole raseduse pealt, kui üldse. Nimi tuleb Briti arsti John Braxton Hicksi nimest, kes 1872. aastal neid kokkutõmbeid esmakordselt kirjeldas. Raseduse edenedes kipuvad Braxton Hicksi kokkutõmbed sagenema, ent kuni raseduse viimaste nädalateni peaksid need esinema hooti, ebaregulaarselt ja valutult. Samas võib neid teinekord olla raske eristada enneaegse sünnituse algusest. Üldiselt muutub kõht Braxton Hicksi kokkutõmmete ajal umbes minutiks kõvaks ja ümaraks. Ära riski tervisega, püüdes endale ise diagnoosi panna! Helista kohe arstile, kui sul enne 37. rasedusnädalat esinevad tuhud üle nelja korra tunnis. Paar nädalat enne ennustatavat tähtaega võivad tuhud muutuda tugevamaks ja sagedasemaks ning põhjustada ebamugavustunnet. Erinevalt eelmistest valututest ja juhuslikest Braxton Hicksi kokkutõmmetest on nüüd nende ülesanne emakat küpsemaks muuta ning emakakaela tasapisi pehmendades ja ehk isegi veidi avada. Seda nimetatakse tihi sünnituseelseks perioodiks. Kuidas teha vahet Braxton Hicksi kokkutõmmete ja päris tuhude…

Millised on preeklampsia sümptomid?

Preeklampsia on rasedusele eripärane haigusseisund, millele on iseloomulik vererõhu kõrgenemine, veepeetus ning suur valgusisaldus uriinis. Rasedat võivad vaevata peavalud, tursed või nägemishäired (nt. nägemise hägustumine, nägemisvälja ahenemine). Kaugele arenunud haiguse puhul võib ema tunda kõhu ülaosas valu, mis on seotud maksatalituse häiretega. On juhtumeid, mil naine vajab opereerimist; eriti tugev preeklampsia võib põhjustada ema ja lapse surma. Tavaliselt, kuid mitte alati kujuneb preeklampsia esmasünnitajatel ning raseduse lõpufaasis (pärast 20. nädalat). Haiguse sagedus varieerub 10 ja 14 protsendi vahel esmasünnitajate, ning 5 ja 7 protsendi vahel korduvsünnitajate puhul. Preeklampsia risk on veidi suurem seda eelnevalt põdenud emadel, aga ka mitmikuid kandvatel naistel. Preeklampsia kujunemise põhjuseid ei teata, kuid mida aeg edasi, seda rohkem selle kohta teada saadakse. Väga raske haigusseisundi korral võib emal kujuneda tugev maksakahjustus, samuti võib langeda vere hüübimiseks vajalike trombotsüütide arv ning neerude talitus võib olla tugevalt häiritud. Sellisel juhul on tegemist HELLP sündroomiga, mis hilise avastamise korral…

Nurisünnitus ja teised raseduse katkemise põhjused

Nurisünnitus on kõige sagedamini esinev lapse kaotamise põhjus; sellele järgnevad emakaväline rasedus ja lapse surnult sündimine. Lisaks neile võivad lapse kaotust kogeda ka surrogaatemad ja lapse adopteerimiseks ära andnud emad. Nurisünnitus ehk meditsiinilise nimega iseeneslik abort tähendab elujõuetu loote väljutamist emakast. Nurisünnitusega lõpeb ligi kolmandik kõigist rasedustest ja enamasti enne, kui naine oma rasedusest üldse teadlikuks saab. Enamik nurisünnitusi esineb raseduse esimesel trimestril, vaid üks protsent nurisünnitusi tuleb ette pärast 20. rasedusnädalat. Naistel, kes ei tunne hommikust iiveldust, kipub osaliselt hormonaalsete muutuste tõttu nurisünnituse oht suurem olema. Loomulikult ei tähenda iivelduse puudumine kindlat nurisünnitust. Paljud uuringud on tõestanud, et üle 35-aastastel naistel on nurisünnituse tõenäosus kaks korda suurem kui noorematel naistel. Samas ei kehti see tõenäosus kõigile selle vanusegrupi naistele, sest uuringutes ei tehta vahet esimest või teist rasedust kandvate tervete naiste ja kroonilise viljatuse või ja/või korduvate raseduste katkemiste all kannatavate naiste vahel. Nurisünnituse sümptomiteks on kerge kuni tugev…