Tag

Laps

Browsing

Arendavaid mänge imikutele sünnist 3. elukuuni (2)

Rahustav muusika

Imikutel on kaasasündinud võime muusikale kaasa elada. Juba lootena puutusid nad kokku erinevate helidega: sinu südamelöögid, pesumasina rahustav rütmiline mürin, tolmuimeja undamine, sinu soolestiku hääled, muusika, mida kuulasid.

Tuttavlik muusika rahustab vastsündinuid.

  • Võid panna imiku lähedale kassettmaki või CD-mängija.
  • Vali mahedat instrumentaalmuusikat või hällilaule talle esitamiseks.
  • Mängi talle uuesti seda muusikat, mida raseduse ajal armastasid kuulata.
  • Võid ka tuttavate kodumasinate helisid lindistada ja talle kuulamiseks anda.

Mõnikord on noored emad mures, kas nende lapsed ikka kuulevad? Kui koer haugub, vanem laps on hüsteerias ja karjub ning beebi ikka veel sügavas unes viibib, tekib ju tahtmine muretseda oma beebi kuulmise pärast. Asi on lihtsalt selles, et beebi kuulis neid hääli ka siis, kui oli sinu kõhus ning need ei häiri teda üldse, sest ta on nendega harjunud!

Kõristimäng

Väikelapse aju areneb tänu tagasisidele ümbruskonnast. Saadud kogemuste kaudu aju täiustub.

Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua.

  • Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi.
  • Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks:

„Kõrra-kõrra kõrinal,

vurra-vurra vurinal.“

  • Kui oled kindel, et laps kõristit jälgib, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu.
  • Liigu kõristit raputades toas ringi ja jälgi, kas laps keerab pea heli suunas.
  • Anna kõristi lapsele ja korda laulu.
  • Imikutele meeldib, kui neile lauldakse. Kui nad rääkima õpivad, püüavad nad kuuldud hääli imiteerida.

Tii-taa tilluke

Kas tahad, et su laps suudaks kontrollida oma emotsioone? Kas tahad, et imik tunneks end kindlalt ja turvaliselt?

Siis mängi temaga seda lihtsat mängu:

  • Kiiguta last hellalt
  • Laula talle

„Tii-taa tilluke,

vii-vaa väikseke,

nii-naa nääpsuke,

lii-laa lapsuke,

oled kallis minule.“ (Sõnad võib igaüks ise välja mõelda!)

  • Kui vahetad beebi mähkmeid, laula seda laulukest ja suudle tema nina, varbaid, sõrmi, laupa…

Laps vajab oma toas avarust

Sisearhitekt Liis Bormeister. Foto: Maria Laur

Sisearhitekt Liis Bormeister soovitab lapse tuba kujundama hakates lapse endaga kindlasti nõu pidada ning anda tema käsutusse võimalikult suur ruum.

„Kui me muidu majas keelame lastele mingeid tegevusi, et määrid, rikud või lõhud, siis lapse tuba peaks olema selline, kus ta võib teha kõike, mis vähegi pähe tuleb ilma, et sellest mingit jama tuleks,“ rääkis Bormeister. Seetõttu võiks vanemad vabalt lapsele suurema toa anda. Näiteks vahetada oma magamistoa vastu, kui see on suurem.

Kui imiku toale või toanurgakesele peale voodi, kapi ja mähkimiskoha oluliselt rohkem nõudeid pole, siis väikelapsel on liikumis- ja mänguruumi vaja. „Tänapäeval veel eriti, kuna selline luksus nagu oma aed puudub,“ märkis Bormeister. Seetõttu leiab sageli müramine, mängimine ja turnimine aset siseruumides.

Nii ei tohiks lapse tuba asjadega üle kuhjata, vaid tuleks eelistada avarust. Positiivseks ei pea Bormeister seda, kui pere igal lapsel on küll oma tuba, kuid need on hirmus pisikesed. Pigem soovitab ta panna lapsed ühte suuremasse tuppa, eraldada kummalegi oma nurgake ning jätta mängimiseks rohkem ruumi.

Temaatiline kujundus

Bormeister on täheldanud, et vanemad on liigagi altid lapse tuba ninnu-nännuks kujundama. „Minu meelest peaks taustasüsteem oleme pigem neutraalne, sest igasuguseid atribuute saab ju sinna tekitada,“ ütles ta ja selgitas, et kui täiesti valgesse tuppa mänguasjad sisse tuua, on tuba piisavalt värviküllane.

See loomulikult ei tähenda, et tuba ei võiks temaatiliselt kujundada, kuid kireva tapeedi asemel soovitab sisearhitekt meeleolu loomiseks kasutada kardinaid, voodikatteid, bordüüri ja näiteks sportimisvahendeid, kui laps teeb trenni. „Indiaanlase telgi saab ju küll laest alla riputada,“ tõi Bormeister näite. Varateismelise tuba kaunistavad ilmselt ka iidolite plakatid.

„Kui laps ei ole romantik, siis ei tasu teda selliste asjadega piinata,“ ütles sisearhitekt ja rõhutas taas koostööd lapsega, sest toas hakkab elama ikkagi tema, mitte lapsevanem.

Imiku toas soovitab Bormeister kasutada pastelsemaid ja rahulikumaid toone. Väikelapse ruum võib olla kirkam. „Vältida võiks väga rahutuid värve suurtel pindadel nagu punased ja oranžid, need võivad olla detailides. Kui kogu tuba on punane, võib oletada, et see laps väga rahulik seal ei püsi,“ rääkis ta.

Väikeste laste puhul, kes armastavad joostes liikuda, on oluline, et põrand ei oleks libe. Bormeister soovitab keskkonnasõbralikku linoleumi, kuna sellest saab põrandale igat sorti mustreid teha. „Kasvõi keksukastid või lihtsalt ruudud,“ tõi ta näiteks. Laudpõrand on siiski loodusläheduselt üle kõige.

Eelkõige looduslähedane

Bormeistri kinnitusel on väga oluline, et lapse tuba oleks juba looduslikult hästi valgustatud. „Lapsed ju tegutsevad igal pool, mitte ainult selleks ette nähtud kohtades,“ selgitas ta ja lisas, et kõik valgustid peaksid olema korralikult kinnitatud ja tugevast materjalist. „Toas võib ette tulla ka pallimänge,“ selgitas ta.

Tuba võiksid valgustada laelamp, lamp voodi juures ning kui lapsel on kirjutuslaud, siis ka laualamp. Seegi valgus peaks olema võimalikult looduslähedane, sobivad luminofoor-torulamp ja säästulamp. Bormeister soovitab lampi ostma minnes küsida just looduslähedase spektriga valgustust.

Bormeistri hinnangul peaks lapse tuba sisustavad esemedki võimalikult looduslähedased olema. Ideaalne mööbel on hästi kohaldatav, funktsionaalne ja täispuidust. „Igasugune plaatmööbel laguneb aktiivse kasutuse puhul kähku laiali,“ teadis ta. Kvaliteetset, kena ja kohaldatavat täispuidust mööblit on Bormeistri hinnangul kohalikust kaubandusvõrgust päris keeruline leida.

Eestis tehtud täispuidust mööblit müüva Pesapuu Puitmööbli sisustuskeskuse klienditeenindaja Ragne Rootsi kinnitusel eelistavad vanemad üha enam looduslikku puidust mööblit. „Laminaadi aeg hakkab ümber saama, laminaat on külm, libe ja enamasti väga teravate nurkadega,“ märkis ta.

Õigetes mõõtudes

Pesapuu tooted on tehtud männist, mis on pehme puit ning täkked tulevad mööblile kergesti. „Alati on võimalus puit uuesti lihvida ja peitsida, lakkida või õlitada. Laminaati ei ole võimalik nähtamatult parandada,“ rääkis Roots.

Mööbli kohaldatavuse all peab Bormeister silmas ratastel ja siinidel asju, mida on lihtne üksteise sisse paigutada ja toas ringi tõsta. Mööbel peaks olema ka lapse mõõtudes.

„Kuna lapse mööbel maksab palju ja mõõdud muutuvad kiiresti, siis põhiline on, et lapse mõõtudes oleksid kirjutustool ja -laud,“ märkis Bormeister. Väikelapsel peaksid tooli istudes jalad maha ulatuma. Voodi seevastu võib olla algusest peale täispikkuses. Tooli ja laua puhul on õige suurus märksa olulisem. Roots lisas, et ka sahtlid ja kapiuksed peaksid avanema lapsele sobivalt kõrguselt.

Kui peres on mitu last, kes jagavad tuba, soovitab Bormeister voodite pealt ruumi kokku hoida ning narid soetada. Et ikka mänguruumi rohkem oleks.

Sigrid Sõerunurk

Eesti vaktsineerimiskava

Vaktsineerimisega alustatakse juba sünnitusmajas. Foto: Dreamstime / James Steidl

Vaktsiine süstitakse või manustatakse tilkadena kindla ajavahemiku tagant eesmärgiga tekitada immuunsus teatud haiguste vastu. Kuigi lapse vaktsineerimise otsus jääb iga vanema otsustada on arstid kindlalt vaktsineerimise poolt.

Lapse vanus Vaktsiin
12 tundi (sünnitusmajas) HepB 1
1-5 päeva BCG
1 kuu HepB 2
3 kuud DTP 1, OPV 1, Hib 1
4,5 kuud  DTP 2, OPV 2, Hib 2
6 kuud DTP 3, OPV 3, HepB 3, Hib 3
1 aasta MMR 1
2 aastat DTP 4, OPV 4, Hib 4
7 aastat dT 5, OPV 5
12 aastat dT 6
13 aastat MMR 2, HepB 1,2,3*
17 aastat dT 7     

* 1991–2003 sündinud ja seni B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 6 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel

Vaktsiin Haigus
HepB 1 hepatiit B
BCG tuberkuloos
OPV lastehalvatus
DTP difteeria, teetanus ja läkaköha
Hib Haemophilus influenzae
MMR mumps, leetrid ja punetised
dT difteeria ja teetanus

B-hepatiit

Vaktsiin – HepB
Nakatumine: B-hepatiit ehk kollatõbi on viirushaigus, millesse nakatutakse sarnaselt HI-viirusega süstalde jagamisel, kaitsmata sugulisel kontaktil ja vereülekandel. Lisaks võib nakkuse saada ka tavaliste olmekontaktide kaudu (nt süljepiiskadega). Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Viirus põhjustab maksapõletikku, mis võib areneda krooniliseks ja põhjustada maksa kahjustusi ja maksavähki.
Peiteperiood: Kuni pool aastat
Sümptomid: Haiguse varajases staadiumis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud kaebused nagu isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Nahk ja silmavalged muutuvad kollakaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Üle terve keha võib tekkida sügelus.
Ravi: Haiguse vastu ravimit ei tunta, kuid B-hepatiidi vaktsiin on üks ohutumaid, sest ühtegi tõsist kõrvalnähtu ei ole.

Tuberkuloos

Vaktsiin – BCG
Nakatumine: Tuberkuloosipisikud levivad piisknakkusena (rögaga, kõnelemisel, köhimisel, aevastamisel). Eriti suur oht on nakatuda siis, kui haige pole oma haigusest ise teadlik. Tuberkuloos põhjustab süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, ka eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes, lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas.

Tuberkuloosipisikud on eluvõimelised:

  • piiskadena õhus kuni 5 tundi. Pisikud hõljuvad 5 meetri kaugusele kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta jooksul
  • raamatulehtedel 3 kuud
  • tänavatolmus 10 päeva
  • lahtistes veekogudes 150 päeva
  • haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodetes (või, juust) nende säilitamisel külmas 260 päeva
  • tuberkuloosi surnute maetud laipades 3 aastat

Peiteperiood: 2-12 nädalat
Sümptomid: Tavalisteks haigusnähtudeks on pikka aega kestev madal palavik, väsimus, töövõime langus, isutus, öine higistamine ja suurenenud erutuvus. Pooltel juhtudel ka köha ja rögaeritus. Nähud võivad püsida mitu kuud, võivad ravita ka taandareneda, kuid aastate pärast uuesti ilmuda.
Ravi: Tuberkuloos on ravitav, ravi on pikaajaline (mitmele ravimile allumatu tuberkuloosi ravi kestab 1,5-2 aastat, standardravi 6 kuud) ning peamiseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid. Standardne ravikuur kestab 6 kuud. Kasutada tuleb kuni kolme ravimit korraga, et vältida haigustekitajate muutumist ravimite suhtes tundetuks.
Tuberkuloosi avastamine lastel juba väljakujunenud haigusena on hilinenud avastamine. Õigeaegseks avastamiseks tuleb korrapäraselt teha tuberkuliiniproove. Tuberkuloosi puhul ravitakse sellega kaasnevaid haigusi (nt köha), samuti rakendub alkoholi ja suitsetamise keeld. Kirurgilist ravi kasutatakse harva.

Difteeria

Vaktsiin – DTP ja dT
Nakatumine: Difteeria levib piisknakkusena sissehingatava õhu kaudu. Tegu on ägeda nakkushaigusega, mis kahjustab peamiselt hingamisteid.
Difteeriasse nakatudes tekib hingamisteedes põletik. Kohas, kus bakter organismi tungis, tekib turse ja punetus. Tavaliselt on selleks kõri, kurgumandlid, neelu ja hingetoru piirkond. Haiguse arenedes võib kujuneda eluohtlik kõriturse. Sellega võivad kaasneda südame ja närvisüsteemi kahjustused. Lastel võivad hingamisteed sulguda, mis kiire abi puudumisel võib lõppeda surmaga. Tüsistustena võib tekkida kopsupõletik, harvemini neerupuudulikkus, ajupõletik või ajuinfarkt. Kõige suurem suremus on vanurite ja laste seas.
Peiteperiood: 2-5 päeva
Sümptomid: Haigus algab palavikuga (38-40C) ja katulise mandlipõletikuga. Esineb kurguvalu, lümfisõlmede turse ja valulikkus. Hääl muutub kähedaks ja hingata on raske.
Ravi: Kuna tegu on väga raske haigusega, toimub ravi haigla intensiivosakonnas. Antitoksiiniga muudetakse kahjutuks veres leiduv difteeriatoksiin. Lisaks kasutatakse antibiootikume. Kõige kindlam viis haiguse vältimiseks on aga vaktsiin.

Läkaköha

Vaktsiin – DTP
Nakatumine: Läkaköha levib õhu kaudu piisknakkusena ja on väga nakkav, eriti lastekollektiivides. Väikelastele on haigus eluohtlik. Seega on parim ravi haiguse ennetus vaktsineerimise näol. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel möödub läkaköha gripilaatsete nähtudega. Köha võib kesta 1-3 kuud, tavalised on öised köhahood. Haiguse läbipõdemisel saab eluaegse immuunsuse. Läkaköhaga võib kaasneda palju tüsistusi, muu hulgas keskkõrvapõletik, kopsupõletik ja tõmblused.
Peiteperiood: 7-10 päeva, harva üle kahe nädala
Sümptomid: Haigus algab köha, nohu, väikese palaviku ning nõrkustundega. Kuni kahe nädala pärast köha tugevneb ning esinevad köhahood. Köhahoogude ajal võib lapse nägu sinakaks muutuda, laps võib oksendada ning hapnikupuuduse tõttu võivad esineda krambid. Imikutel võib köhahoogude ajal hingamine vilistavaks (raskeks) muutuda.
Ravi: Ravitakse antibiootikumiga. Tavalistest köharavimitest pole läkaköha ravimisel kasu. Alla pooleaastaseid beebisid ravitakse haiglas, kuna neile on läkaköha eluohtlik (võib lõppeda surmaga).

Teetanus ehk kangestuskramptõbi

Vaktsiin – DTP ja dT
Nakatumine: Teetanus on lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus. Pisik satub organismi haava kaudu või ebapuhta süstlatorkega ning hakkab tootma mürkainet. Mürkaine kahjustab närvisüsteemi, mõjudes teatud närviosadele ja takistades närviimpulsi levikut lihastele. Tagajärjeks on kangestus ehk kramp. Tüsistusteks võivad olla lihaskrampidest tingitud luumurrud, lihasrebendid, kopsupõletik, mädapaised, südame ebanormaalselt kiire töö, vereklombid kopsudes. Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole.
Peiteperiood: 3 päeva kuni 3 nädalat, keskmiselt 8 päeva
Sümptomid: Esimesena ilmneb näolihaste jäikus, seejärel neelamishäired. Lihasjäikus levib
mööda keha järjest allapoole. Võib esineda hootisi ja kogu keha haaravaid valusaid lihaskrampe, mis võivad häirida hingamist. Krambid võivad tekkida ükskõik millise kerge ärrituse (valgus, müra, puudutus) peale. Raskematel juhtudel võib tõusta palavik ja vererõhk, esineda tugev higistamine.
Ravi: Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Surmav on teetanus kuni pooltel nakatunutest. Eriti ohustatud on lapsed ja vanurid. Ravina kasutatakse antibiootikume, teetanuse antitoksiini ja lihaseid lõõgastavaid ravimeid. Ravi eesmärgiks on hävitada teetanusebakterid, organismi sattunud toksiin, leevendada lihaskrampe ja toetada hingamist.Ravi toimub haiglas.

Lastehalvatus ehk poliomüeliit

Vaktsiin – OPV
Nakatumine: Pisikud satuvad organismi sissehingamisel ning mustade kätega suu kaudu.
Peiteperiood: 10-20 päeva
Sümptomid: Haigusnähud on palavik ning meningiidi- ja halvatussümptomid.
Ravi: Spetsiifilist ravi ei ole, haigestumist välditakse vaktsineerimisega. Vaktsineerimine on kunagise kardetud haiguse USA-st peaaegu hävitanud.

Leetrid
Vaktsiin – MMR

Nakatumine: Leetrid levivad viirusnakkusena ning on väga nakkavad. Sageli haigestutakse leetritesse lapseeas. Haigus avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena.Harva võivad tüsistusteks olla kopsupõletik, keskkõrvapõletik või peaajupõletik.Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Peiteperiood: 10-15 (maksimaalselt 21) päeva
Sümptomid: Tõuseb palavik, mis kestab 3-4 päeva, võib kaasneda köha, vedel nohu ja silmapõletik. Seejärel ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kätele ja kehale. Kolmandal päeval on ka peopesades ja jalataldadel lööve. Põskede sisepinnale ilmuvad pruunikad laigud. Lööve on alguses roosa, hiljem punane, kestab 5 päeva ning taandub samas järjekorras nagu tekkis.
Ravi: Haigusele spetsiifilist ravi ei ole, ravitakse haigusnähte, sest haigus on enamasti healoomuline. Haiguse vältimiseks on oluline selle vastu vaktsineerimine.

Mumps ehk kõrvasüljenäärmete põletik

Vaktsiin – MMR
Nakatumine: Mumps on kergesti nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkusena (süljepiiskadega). Enamasti põevad seda lapsed ja noorukid. Mumps on ohtlik haigus poisslastele, sest kui haigestutakse peale puberteediiga, võib tekkida munandi põletik (avaldub valu ja punatusena) ning võib põhjustada sigimatuse.
Tüsistusena võib tekkida ka peaaju kestade põletik, mis avaldub halva enesetunde, peavalu ja oksendamisena. Raskemaks tüsistuseks on peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus. Võib kaasneda ka kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Nakatumine raseduse esimesel kolmandikul võib päädida abordi või lootekahjustusega.
Peiteperiood: 16-18 päeva (kuni 3 nädalat).
Sümptomid: Tõuseb palavik, süljenääre muutub valulikuks ja paistetab. Neelamine muutub valulikuks (eriti hapude jookide joomisel). Umbes 30 protsendil juhtudest puuduvad sümptomid üldse.
Ravi: Ravitakse sümptomeid. Enamasti kulgeb haigus healoomuliselt.

Punetised

Vaktsiin – MMR
Nakatumine: Levib piisknakkusena (süljega). Punetised on vähenakkavad ning esinevad puhangutena enamasti kevadeti 7-12 aasta järel. Üldiselt põetakse punetisi koolieas. Tüsistuseks võib olla peaaju kestade põletik. Raskemaks tüsistuseks on peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus. Võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik.
Raseduse ajal haigust põdedes on oht iseeneslikule abordile, enneaegsele sünnitusele või loote väärarengule. Väärarengu oht 1. raseduskuul on 90%, 2. kuul 60%, 3. kuul 30-35%, 4. kuul 10%. Kaasasündinud punetiste korral võib laps olla alakaaluline, vaimse arengu peetusega, südamerikkega, kurt, võib esineda maksa suurenemist ja silmahaigusi.
Peiteperiood: 11-24 (keskmiselt 18) päeva
Sümptomid: Kaela ja kukla lümfisõlmed suurenevad, tekib kurguvalu, tõuseb kuni 38-kraadine palavik. Lisanduvad halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. Teisel või kolmandal päeval tekib roosakas lööve, mis algab peanahalt ning levib samal päeval üle terve keha. Lööve kaob samuti paari-kolme päevaga.
Ravi: Punetised on healoomulised ning haigus tavalise kulgemise puhul ravi ei vaja. Kui, siis leevendatakse sümptomeid. Rasedatele on siiski ohtlik lootekahjustuste tõttu.

Haemophilus influenzae tüüp B

Vaktsiin – Hib
Nakatumine: Levib piisknakkusena (köhimisel, kõnelemisel) või olme teel. Haigus on kuni 5-aastaste laste peamine ajukelmepõletiku tekitaja. Hib meningiit on väga raske haigus, mis vajab kohest haiglaravi. Ligi 20 protsendil lastest võivad jääda püsivad neuroloogilised tüsistused – kuulmislangus, vaimne arengupeetus, kõne arengu häired, motoorikahäired, nägemisteravuse langus ja krambid.
Kuni 5 protsendil juhtudest võib haigus lõppeda surmaga. Hib on ka kõripõletiku, väikelaste sepsise (veremürgitus), tselluliidi (naha- ja sidekoehaigus), osteomüeliidi (luupõletik) ja perikardiidi (südamepaunapõletik) peamine põhjustaja.
Peiteperiood: 2-4 päeva
Sümptomid: Nakatunud lastel võivad esineda rasked haigusnähud, mis võivad avalduda meningiidina, kopsupõletikuna, epiglotiidina ja keskkõrvapõletikuna.
Ravi: Toimub haiglas.

Sigrid Sõerunurk

Lutipudelisuu – mis see on?

Lutipudelist võib kujuneda hammaste vaenlane.

Lutipudelisuu on hambakaariese vorm, mille puhul lapsel tekivad hambaaugud väga varajases eas ning enamikel juhtudel põhjustab seda sage magusate jookide joomine lutipudelist.
Lapsed sünnivad imemisinstinktiga, mistõttu neil on kalduvus lutipudelit liiga kaua imeda.

Kuid kaaries ähvardab neidki lapsi, kes joovad magusaid jooke tassist ning söövad suhkrurikkaid toite. Lutipudelisuu tähendab peamiselt hambaemaili kahjustumist. Magusates jookides (sh lehmapiim, piimasegu, rinnapiim, puuviljamahl) sisalduv suhkur jääb hammastele väga pikaks ajaks, luues bakteritele kasvuks hea pinnase.

Kuigi kõige sagedamini saavad kahjustada ülemised eesmised hambad, võib kaaries pureda ka teisi hambaid. Ameerika haiguste ennetus- ja kontrollikeskuse kinnitusel kahjustab lutipudelikaaries 17 protsendi 2-4 aastaste laste hambaid.

Umbes kuuekuuselt hakkavad lastel piimahambad suhu tulema, mis aegamisi asenduvad jäävhammastega. Kuigi piimahambad on ajutised, võivad viimased neist suus püsida teismeeani.

Piimahammastega õpib laps toitu mäluma ning nad on vajalikud kuni jäävhammaste tulekuni. Kui laps kaotab hambad juba beebieas, võivad tühjale kohale trügida külgnevad hambad. See võib segada jäävhammaste normaalset kasvu või takistada nende kasvamahakkamist üldse.

Kui kaaries ilmneb juba ühel hambal, levib ta kiiresti teistelegi. Ulatusliku hambakaariesega lapsed on infektsiooniriskis, nad kannatavad hambavalu all ning on neil hammastega probleeme kogu ülejäänud elu. Puseriti kasvavad hambad võivad avaldada lapsele psühholoogilist mõju või põhjustada kõnedefekte. Lutipudelisuud on raske ravida. Seetõttu on oluline seda ennetada.

Võimalikud põhjustajad

Nagu öeldud, tähendab lutipudelisuu hambaemaili kahjustust, mida põhjustab hammaste liiga kauaaegne kokkupuude magusate jookidega. Bakterid ründavad hambaid vähemalt 20 minuti jooksul peale sööki. Kui lapsed joovad sageli lutipudelust või lonksutassist, on nende hambad pideva bakterite rünnaku all.

Sülg aitab suhkrurikast keskkonda neutraliseerida ning puhastab hambaid, kuid süljeeritus aeglustub magamise ajal märgatavalt. Kui lapsel lastakse lutipudelit imedes magama jääda, ei kaitse sülg bakteririkast keskkonda suus enam samal tasemel. Seetõttu ongi lutipudeliga magama jäämine laiaulatusliku kaariese peamine tekkepõhjus.

Ka öine sage imetamine võib varajast hambakaariest põhjustada. Kui laps saab rinnapiimale lisaks suhkrut sisaldavaid toite ja jooke, siis kaarieserisk suureneb. Veelgi enam, kombinatsioon rinnapiimast või pudelisegust ja suhkrut sisaldavast toidust loob kaariese levikule parema pinnase kui magus jook üksi.

Suus elutsevaid baktereid on võimalik ka edasi kanda. See juhtub näiteks siis, kui täiskasvanu mälub toitu enne lapsele andmist enda suus või tõmbab luti, lusika või lutipudeli luti enne lapsele andmist enda suust läbi. Hambakaaries võib tuleneda ka perekondlikust eelsoodumusest. Kui perekonnas on enne esinenud ulatuslikku hambakaariest, on suur tõenäosus, et see avaldus ka lastel.

Sümptomid

Suus levima hakkavast laiaulatuslikust kaariesest võib juba varakult märku anda hammaste tundlikkus kuumale, külmale ja magusale. Hamba pinnale ilmuvad igemete lähedal valged triibud ja täpid. Ajapikku muutuvad need kohad pruuni-plekilisteks või hakkavad hambad kildhaaval lagunema.

Sageli lagunevad esimestena ülemised eesmised hambad, kuna need ilmuvad suhu esimeste hulgas ning puutuvad seega bakteririkka keskkonnaga kõige enam kokku. Alumisi eesmisi hambaid kaitseb tavaliselt lapse keel, kui ta lutipudelit või rinda imeb. Siiski levib kaaries kiiresti ning ohus on kõik piimahambad.

 

Kaariese raskusastmed

Diagnoos ja ravi

Lutipudelikaariest diagnoosib hambaarst. Kui kaaries on juba palja silmaga vaatlusel diagnoositav, võib hammaste päästmiseks olla liiga hilja. Siis on vajalik hammaste taastamine ja ravi. Oma ala spetsialistid otsivad pidevalt uusi võimalusi lutipudeli kaariese varajaseks avastamiseks. Kõige tõsisematel juhtudel tuleb kahjustunud hambad välja tõmmata. Tavaliselt on seda vaja teha enne lapse kolmandat sünnipäeva. Protseduur viiakse läbi haiglas üldnarkoosi all.

Ennetamine

Lapsele ei tohi päeva jooksul liiga sageli lutipudelist juua anda. Kui lutipudelis ei ole just vesi, ei tohiks laps lõuna- ega ööunne jääda lutipudelit imedes. Lastele ei tohiks anda enne magamaminekut suhkrut sisaldavaid jooke, sest magamise ajal süleeritus väheneb. Seetõttu aga püsib suhkur suus ja hammastel pikema aja jooksul.

Pärast iga söötmist tuleb lapse igemeid puhta marlilapiga puhastada. Seda võib harjutada alates sünnist kuni esimeste hammaste tulekuni. Kui suhu ilmub esimene hammas, tuleb hakata seda harjama ning ülejäänud igemepiirkonda õrnalt masseerima. Hambaniiti tuleks hakata kasutama siis, kui juba kaks hammast on kõrvuti või kõik hambad on suus.
Tavaliselt on lapsel teiseks sünnipäevaks kõik hambad suus. Hambaarst võib kaarieseohu vähendamiseks ja hammaste tugevdamiseks soovitada neid fluoriidiga töödelda. Regulaarne hammaste eest hoolitsemine hoiab lapse suu tervena.

Veel nõuandeid lutipudelisuu vältimiseks:

  • Harjuta last tassist jooma enne kui ta saab üheaastaseks.
  • Ära kunagi kasta lutti enne lapsele andmist otsapidi magusasse jooki.
  • Ära kasuta lutipudelit luti asemel.
  • Ära pane lutipudelisse suhkrut sisaldavaid jooke.
  • Ära pane midagi enne lapsele andmist enda suhu (sööki, lutti ega muud objekti). Muidu levivad kaariest tekitavad bakterid täiskasvanult lapsele.
  • Uuri, kas sinu kodukoha vesi sisaldab fluoriidi. Kui ei, konsulteeri hambaarstiga, kas peaks vähemalt kuuekuusele imikule fluoriidi lisaks andma.
  • Väldi öist imetamist. Teadlased ei ole küll kindlad, kuivõrd tekitab rinnapiim kaariest ning rinnapiima peetakse imikutele üldiselt kasulikuks. Siiski ladestub ka rinnapiimas sisalduv suhkur lapse hammastele.
  • Külasta vähemalt üheaastase lapsega regulaarselt hambaarsti.

Küsimused arstile

Enne arsti juurde minekut valmista sind huvitavad küsimused ette ning kirjuta üle. Nii võib kindel olla, et midagi ei lähe meelest ning arsti ja patsiendi vahel saavad areneda lapse tervise seisukohalt kasulikud ja sisukad arutelud.

Lutipudelisuud puudutavad küsimused:
1. Kuidas kõige paremini lutipudelisuu teket ennetada?
2. Ma imetan last. Kuidas vältida niisama rinna andmist (näiteks öösiti), mis võib kaariest põhjustada?
3. Kuidas ära tunda esimesi lutipudelisuu sümptomeid?
4. Kuidas te lutipudelisuud diagnoosite?
5. Millised on ravivõimalused?
6. Millised on ravi kõrvalmõjud?
7. Kas laps peaks vältima teatud kindlaid sööke või jooke?
8. Kas lapsel on nüüd kogu ülejäänud elu hammastega probleeme? Kuidas neid probleeme vähendada?
9. Kas peaksin lutipudelisuu tõttu lapsega sagedamini hambaarsti juures käima?
10. Kuidas ma teada saan, kas minu kodukohas sisaldab vesi fluoriidi?

Allikas: iVillage.com

Meelespea: beebiga ohutult puhkama

Kahjuks varitsevad väikelapsi ohud isegi koduaias

Väikelapsi varitseb suviste puhkuste ja reiside ajal terve hulk ohtusid, mille peale algaja lapsevanem ei pruugi tullagi. Seepärast on oluline, et pere pisimatega reisides oleks kaasas esmaabikotike.

Üks rusikareegleid on see, et haige lapsega kodust välja ei minda, lausub Apteek 1 Tartu Sõbra apteegi juhataja Merike Raal.

Kindlasti on Eesti piires reisimine tillukesele pereliikmele ohutum kui sõit mõnele kaugele eksootilisele maale. Kuid autoga ringi reisides peab siingi jälgima, et laps ei jääks liiga kauaks turvatooli istuma – et ta püsiks terve ja rõõmus, on vaja talle sirutamiseks tihedalt peatusi teha.

Lennukireisil tuleb Raali sõnul aga eriti jälgida, et laps oleks terve. “Olla ei tohi vähimatki nohu, sest rõhumuutused võivad kaasa tuua ebameeldivaid tüsistusi,” hoiatab ta.

Kahjuks varitsevad maailma avastavaid väikelapsi ohud isegi koduaias, mistõttu peaks kõik siin kirjas olev vanemal une pealt selge olema.

Väikelaps ja riietus

Et väikelapse organism ei ole veel väljakujunenud termoregulatsiooniga, kimbutab lapsi just suviti ülekuumenemisoht. “Lapsed peaksid päikese käes kandma õhukest äärega mütsi ning olema kergelt riides,” märkis Merike Raal.

Pidevalt tuleb jälgida, ega lapsel külm või palav ole – kuuma päikese käes võib väga kergesti juhtuda, et keha läheb higiseks, ning edasi toob vähimgi tuulehoog kaasa tüütu haiguse.

Päikesevanne võiks imikutele lubada päevas vaid veerandtunni kaupa ja sedagi mitte kõige ägedama keskpäevase päikese ajal. Muul ajal võiks lapsele mängimiseks leida varjulisemaid tuulevaikseid paiku.

Kui aga tekib vähimgi kahtlus, et pere pisim on ülekuumenemisest loid, tuleb ta toimetada jahedasse, anda talle lonksude kaupa juua ning vajadusel pöörduda lähimasse esmaabipunkti.

Väikelaps ja päike

Eestis suvitades, aga kindlasti soojale maale minnes, peab ilmtingimata kotti pistma kõrge päikesekaitsefaktoriga päevituskreemi. Merike Raal soovitab laste puhul panustada kvaliteetsetesse kreemidesse – näiteks Eucerinil on olemas SPF 15-40 kaitsega päevituskreemid, mille nahale jäämist lubab tootja ka pärast vees käimist. “Mina muidugi uuendaksin päikesekreemi kihti pärast ujumist just probleemsemates kehapiirkondades,” tähendab Raal. Niveal on spetsiaalselt lastele mõeldud kaitsekreemid, mille SPF ulatub koguni 50.

Kõrge kaitsefaktoriga kreem kaitseb ka päikeseallergia eest, mis muude allergiate kõrval kimbutab meie lapsi järjest rohkem.

Päikesekreemiga tuleks kokku määrida kõik need kehaosad, mis rõivaste alt välja jäävad.

Väikelaps ja toit

Kui imik pole enam rinnapiimatoidul, on suviti reisides mugav tema jaoks kaasa võtta väikesi valmispiimasegu pakke. Suuremate laste puhul peaks jälgima, et nende toit oleks võimalikult lähedane igapäevasele tervislikule toidule.

“Meie toidukohtades lasteeine nime all pakutavad friikartulid, viinerid ja ketšup ei ole kindlasti lapsele sobivaim söök,” rõhutab Raal.

Enne kaugematesse riikidesse reisimist võiks aga ka lastele hakata andma piimhappebaktereid sisaldavaid preparaate – need ennetavad kõhuhädasid ja aitavad vähendada kõhugaase.

Võõraid toite proovides on kõhuhädad kerged tulema ning selle vastu võiks vanemail kotis olla pakike Smecta pulbrit.

“See imab sõna otseses mõttes haigustekitajad endasse,” kinnitas Raal. Ja kui lapsele Smecta iseloomulik maitse vastumeelsena näib, soovitab apteeker seda segada talle meelepärase joogiga.

Väikelaps ja puhtus

“Käsi tuleb pesta igal võimalikul juhul. Kui seda ei saa teha veega, aitavad niisked salvrätid,” õpetab Raal. Kahe ja poole aastase lapse vanaemana ei pea ta ise paljuks niiske salvrätiga üle tõmmata ka avalike toidukohtade lauaääri.

Käte puhastamiseks sobib muide veel haavade desinfitseerimise vahend Asept, ent selle soovitab Raal appi võtta alles siis, kui midagi muud tõesti pole.

Väikelaps ja haavad

Just pere pisimad on kõige usinamad maailmaavastajad, mistõttu on neil ka marrastused ning haavad kerged tekkima.

Kõige õigem on vigastatud kohta nahal puhta sooja veega pesta, siis sellele Asepti pihustada, hetk kuivada lasta ja seejärel haav plaastriga katta. Tootjad on plaastrite loomisel mõelnud ka väikelastele ning lõbusaid multifilmikangelastega haavakaitseid leiab igast apteegist.

Lastele mõeldud plaastrid on Merike Raali sõnul tavalistest veidi veekindlamad ning valutumalt eemaldatavad, samuti lasevad need õhku läbi.

Meeles tuleb aga pidada, et püsima jääb ainult kuivale nahale pandud plaaster.

Marrastustele ja kriimustustele sobib ka Curiosinui geeli, mis aitab nahal taastuda.

Kui haav hakkab paranema, tekitab see tihti ebameeldivat kihelust. Sellisel juhul soovitab apteeker astelpaju, kummelit ja ka pantenooli sisaldavaid salve-kreeme. Pantenooliga kreem leevendab ka päikesepõletust ning pehmendab kuiva ärritunud nahka.

Väikelaps ja putukad

Tavalised sääsetõrjevahendid väikelapse õrnale nahale ei sobi. Ka neid, mis lubatud, soovitab Raal esmalt proovida lapse käenahal. “Kui tekib vähimgi ärritus, tuleb käsi loputada veega ja sellest vahendist loobuda,” õpetab ta.

Enamikku lastelegi mõeldud sääsetõrjevahendeist tohib kasutada alates kolmandast eluaastast. Raal soovitab näiteks Orto Plixi kummeliga tõrjevahendit. “See ei sisalda kangeid aineid ja seda võib lapsele putukate kaitseks pihustada iga paari tunni tagant, kuid mitte üle kolme korra päevas.”

Apteekides pakutakse aga Zansarini sarja tooteid, mida võib kasutada juba imikutel – see kaitseb nii sääskede kui ka puukide eest. Selle sarja toodete ainus miinus on ebameeldiv lõhn, mis värskes õhus veerand tunniga siiski hajub.

Otse lapse näole ei tohi pihustada ühtegi sääsetõrjevahendit – esmalt peab vanem pihustama seda enda käele ja siis käega õrnalt hõõruma lapse näole.

Ja kui sääsetõrjevahendit on vaja kasutada päevasel ajal, siis võib seda nahale pihustada alles pärast päikesekreemi pealemäärimist. “Siis jõuab päikese eest kaitsev kreem korralikult mõjuma hakata,” selgitas Raal.

Ortol on olemas ka sääski peletav päikesekaitsekreem, ent see passib eelkõige suurematele lastele.

Kui putukad on aga siiski hammustanud, võiks sügelevatele punnidele määrida mentoolpiiritust – see jahutab, desinfitseerib ja võtab sügeluse ära. Samas võib putukahammustustele lasta ka Asepti. Viimane sobib lastele hästi, sest erinevalt paljudest muudest punnimääretest ei pane see ärritunud kohta kipitama.

Ja kui laps on oma sügelevate ja punaste kupladega kohe hullusti hädas, võib talle anda allergiavastast siirupit.

Väikelaps ja ohtlikud putukad

Kui last hammustab mesilane või herilane ja pole teada, kas ta on nende mürgi vastu allergiline, soovitab Raal igaks juhuks arsti juurde minna. Samuti ei tee arstilkäik paha siis, kui leiate lapse nahalt puugi – kui selle eemaldab kogemustega meditsiinitöötaja, on putuka täielik väljasaamine kindlam.

Et aga puugid võivad olla siiski nakatunud puukentsefaliiti või -borrelioosi, tuleb lapsi pärast putuka leidmist paari nädala vältel jälgida ning pisimagi nakkuskahtluse korral arsti poole pöörduda.

Allikas: SL Õhtuleht