Tag

Koolilaps

Browsing

Miks ja millal lapsega silmaarsti juurde?

Ennetamaks erinevaid nägemisprobleeme peaksid lapsevanemad oma lapsed kolmeaastaselt silmaarsti juurde kontrolli viima. Kui selles vanuses avastatakse, et lapse silmanägemist on vaja parandada, siis õigeaegse sekkumisega võib laps n-ö probleemist välja kasvada. Silmaarst testib lapse nägemisteravust, silmade liikuvust ja optilist ehitust. Laste nägemishäired tuleb varakult diagnoosida ja ravida. Kui lapse silmade optiline ehitus ei ole korras ja nägemisteravus ei ole piisav või esineb strabism ehk kõõrdsilmsus, siis arst määrab lapsele raviprillid. Sageli saavad lapsed oma esimesed raviprillid 3-4 aasta vanuselt ja kannavad neid pidevalt kooliea alguseni. Vahel tuleb prillid määrata juba 1-2 aasta vanusele lapsele. Prille kandes silmad ei väsi nii palju, laps hakkab nägema selgemini nii kaugele kui lähedale. Silmalihaste kontroll ja silmade koostöö on parem. Prille õigesti kandes areneb kiiremini ka nägemisteravus. Kas ja kui palju tuleb prille edasi kanda koolieas, sõltub, kui palju on selleks ajaks muutunud silmaehitus ja paranenud nägemisteravus. Kui silmade nägemisteravus ei ole võrdne, üks…

8 soovitust lastele energia säästmiseks

Energiasäästliku käitumise harjutamisega tuleks alustada võimalikult varakult, seda enam, et iga laps saab hoolimata vanusest targalt tegutsedes hõlpsalt energiat säästa. Järgmised soovitused on abiks lapsevanematele energiasäästu tutvustamisel oma lastele. Valgustus: lülita välja Keskmises majapidamises kulub valgustusele aastas ligi 70 eurot, ehk 20-25% kogu elektrikulust. Lastele tuleks juba varajases eas selgitada, et ruumist lahkudes või päevasel ajal tuleb lambid välja lülitada. Ühtlasi tasuks toas kasutada vaid neid valgusteid, mida parasjagu tarvis on. Nii näiteks pole mõtet põletada laualampi, kui laua taga parasjagu ei istuta ning päeval tuleks pigem kardinad eest tõmmata kui lambivalgusel elada Televiisor: väldi ooterežiimi Enamikesse kodustesse meelelahutuskeskustesse kuulub televiisor, digiboks, muusikakeskus koos kõlaritega ning DVD-mängiga. Paraku seisavad need suurema osa päevast ooterežiimil. Eesti Energia e-teeninduses täidetud 7000 energiaprofiilist on näha, et ooterežiimidel eelistab elektroonikaseadmeid hoida ligi 45% eestimaalastest. Samas võib ooterežiimi energiatarve küündida isegi kuni 10%-ni elektri kogukulust. See tähendab, et kui majapidamise igakuine elektriarve on umbes 30…

Vajalike koolitarvete nimekiri 1. klassi minevatele lastele

1. klassis vajalikud koolitarbed ja esemed võivad kooliti veidi erineda. Oleme kokku kogunud vanemate ja erinevate koolide soovitused ja koostanud vajalike koolitarvete nimekirja. Kindlasti tasub ostlemist rahulikult võtta ja vähem vajalikud esemed soetada jooksvalt kooliaasta alguses, siis kui õpetaja omapoolsed nõuanded juba jaganud on. Õpilaspäevik – Paljudel koolidel on olemas kooli oma päevik, mida saab soetada kooli alguses. Tavaliselt sisaldab see infot koolis toimuvatest tegevustest ja tähtpäevadest. Mugav koolikott – kindlasti peaks enne soetamist koolikotti proovima, et veenduda selle sobivuses ja kvaliteedis. Eesti kliimat arvestades võiks kott olla  veekindel või vähemalt kaitsekilega. Ranits võiks olla tugeva (kõva põhjaga) aluse ja seljatoega, nii seisavad vihikud sirged. Hea kui on veel võimalikult kulumiskindel, rohkete helkuritega ja ergonoomiline. Õpilaspileti kaaned Klapp-pinal – soovitatavalt igal pliiatsil oma kinnitus Harilikud pliiatsid – teritatavad, 2 tk ning soovitatavalt pliiatsi õigeks hoidmiseks kolmnurkse kujuga Pliiatsiteritaja – kogujaga on mugavam ning tekib vähem sodi Kustutuskumm (pehmem) Värvipliiatsid -…

Kas laps peab vanemate sõna kuulama?

Sõnakuulmine on vahend, mitte eesmärk omaette. Kui laps õpib vastu võtma väljastpoolt tulevaid käske, juhiseid ja keelde ning neid järgima, siis aktiveerub tema närvisüsteemi see osa, mida laps vajab iseennast käskides ja keelates. Kuuletuma õppimise kõige tundlikum iga on teine-kolmas eluaasta, kirjutab Maie Tuulik DSc, TPS dotsent. Kuidas seda teha? Saara Kinnuneni raamatu ”Las ma olen laps” nõuanded on lihtsad: Nõua algul selliseid asju, mida laps täidab nagu mängides, sest enne trotslikkuse perioodi (kolmeaastase kriisi) on lapsel aeg, kui ta teeb meelsasti seda, mida vanem palub. (Palun pane kingad ilusasti kõrvuti! Palun too isale ajaleht! Ole hea laps ja tee kassile pai! Ära võta autot teise käest ära!) Kuulekust õpetatakse igapäevastes olukordades. Vanemad kiidavad last, kui ta palved täidab, ning laps kogeb, kui tore on olla tubli ja hea. Korda palvet vaid üks kord, sest kui hakkad korrutama, ei õpi laps eraldama tähenduslikku juttu muust jutust. Korrutamise tõttu muutuvad lapsed kõvaks…

40 lahedat tegevust, mida teha koos väikelapsega

Kuidas veeta lastega kvaliteetaega? Siin on mõned soovitused, mis pakuvad rõõmu ning ühtlasi aitavad luua õnnelikke mälestusi koosveedetud ajast. Värvige värviraamatut. Puhuge mulle. Mängige peitust. Mängige malet. Etendage näputeatrit. Laulge laule. Korjake huvitavaid kive, meisterdage neist lahedaid monstrume, losse või õpetage hoopis kividest moodustatud tähti. Jalutage. Meisterdage autole garaaž kingakarbist. Lugege raamatut. Minge parki mängima. Maalige näpuvärvidega. Plastiliiniga meisterdamine. Tantsige lemmikmuusika saatel. Laadige alla Internetist huvitavaid ja eakohaseid mänge väikelapsele. Lavastage nukuteatrit. Meisterdage ise pusle. Täpsusvise paberkorvpalliga. Riietage pehmeid mänguloomi lapse riietesse. Küpsetage kook, kaunistage ja kutsuge sõbrad külla. Meisterdage pabermütse, pabernukke või proovige kätt origamis. Meisterdage sokiloomi. Sorteerige mänguasju. Valige lemmik muinasjutt ja mängige see koos läbi. Wc-paberist takistuste rada- rullige wc-paber mööda tuba niimoodi laiali, et sealt vahelt, alt ja ülevalt saaks laps läbi roomata. Aga vastu minna ei tohi. Teate küll, nagu spioonifilmides tehakse. Mängige valgusfoori. Meisterdage sõbra-käepaelu, mida hiljem sõpradele kinkida. Pidage piknikku aias, pargis või…