Isa eeskuju laste soorolli omandamisel

Isad ja pojad

Inimeste subjektiivset heaolu mõjutab see, kui kindlalt ennast oma soorollis tuntakse. Laps samastab end oma vanematega, kui need on toetavad ja hoolitsevad. Kui vanemad on liiga kontrollivad, siis samastumist ei toimu.

Poiste puhul rõhutatakse, et nad ilma isa eeskujuta ei omanda hästi oma soorolli. Neil puudub eeskuju, kellega end samastada. Isa näitab pojale ette kindlaid käitumismalle ja meherolli piirid. Seetõttu on poistele samast soost vanema eeskuju väga tähtis.

Ilma isata üles kasvanud poistel esineb järgmisi probleeme:

  • nad ei tule toime oma soorolli määratlemisega
  • tekib küsitavaid momente sooidentsuse arengus
  • nad ei saa koolis hakkama
  • neil esineb raskusi psühholoogilise kohanemisega
  • nad ei suuda kontrollida oma agressiivsust

Üksi poegi kasvatavad emad teevad seda sagedamini üsna jäikadele ja traditsioonilistele tõekspidamistele toetudes. Nad peavad kinni tavapärasest mehemallist ning usuvad siiralt, et keskkonnas on levinud halvustav suhtumine meestesse, kelles leidub ka naiselikke jooni. Isade arusaam mehelikkusest ja mehelikust käitumisest on tavaliselt tunduvalt avaram ning arusaavam.

Et vältida riske, mida toob poegade kasvatamisel kaasa üksikemadus, on soovitatav kaasata poegade kasvatamisse sotsiaalsed isad. Need on poistele tugiisikuteks ning autoriteetideks ja aitavad soorollil  ja sooidentiteedil välja areneda. Sotsiaalsed isad võivad olla kasuisad, vanaisad, poisteklassi meesõpetajad, mõne klassivenna isa, keegi meessoost sugulastest jne. Selleks, et poistel kujuneks püsiv identiteet, on neile kindlasti vaja ka psühholoogilist isa – meest, kellega ajada mehejuttu, kes oleks eeskujuks, toetaks ja mõistaks poissi.

Isad ja tütred

Tütardele on isa eeskuju ja olemasolu samamoodi oluline. Kuigi tütred ei räägi enamasti isadega intiimsetel teemadel, seovad neid isadega ühised tegevused. Tütre seotus isaga ei sõltu sellest, kas isa elab perega koos või mitte. Isal on võimalik tütrele toeks olla ka uue perega elades, kaugel töötades ja perest lahus elades.

Isal on oluline mõju tütre sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisele. Lapsepõlves kogetav lähedane suhe vastassoost lapsevanemaga mõjutab olulisel määral hilisemaid paarisuhteid. Tütar õpib emalt oma soole vastava käitumise, isalt aga saab kinnitust oma naiselikkusele. Isa mõjutab oluliselt oma tütarde eneseväärikuse kujunemist ja seksuaalsust. Tüdrukud, kellel on olnud oma isaga hea suhe, tunnevad end oma soorollis turvaliselt.

Ilma isata kasvanud tüdrukutel on raskusi sooidentiteedi väljakujunemisel ning nad ei tunne end koolis kindlalt. Tavaliselt algavad varem nende tütarlaste seksuaalkontaktid. Naised, kes pole tundnud isa kinnitust lapseeas, käituvad hilisemas paarisuhtes veidralt – nad otsivad küll lähedust, kuid samas umbusaldavad mehi.

Isad kasvatavad naiselikke naisi ja toimetulevaid ning armastavaid pereisasid. Isa hinnatakse kõrgemalt siis, kui ta elab koos perega. Ka suhted isaga on tavaliselt siis paremad. Isaga kooselu annab noorukitele head eeldused eluga toimetulekuks – nad kohanevad  kergemini, nad on tuleviku suhtes lootusrikkamad ja endaga rohkem rahul. Kindlasti mõjutab pere kooselu või üksikvanemlus laste edasist pereelu, sest nad käituvad üldjuhul nii, nagu nende vanemad neile eeskuju näitasid.

Korras peresuhetel on kombeks jätkuda põlvkondade kaupa, nii nagu ka vanemate rikkis tundeelu, konfliktid, perevägivald ja peres ilmnevad lahkhelid kanduvad vanematelt üle lastele. Mida enam on meil praegu isasid, kes hindavad kõrgelt perega koosolemise aega ning suhteid lastega, seda enam on selliseid isasid ka nende poegade hulgas ja korras peresuhetega naisi nende tütarde hulgas.

Refereeritud artiklist “Isa osa noorukite heaolu kujunemisel”, ajakiri Sotsiaaltöö, 4/2011

Meeste rollid ja rollivalikute eelistused Eesti peres

Meestel on perekonnas täita vähemalt neli olulist rolli:

  • Perekonna majandusliku kindlustatuse tagaja ehk leivakapi täitja
  • Abikaasa
  • Isa
  • Töötaja

Mehed ise arvavad, et hea isa olemiseks peavad nad eelkõige eeskujulikult täitma oma leivateenija rolli.  Eestis ongi see arvamus isa rollist kõige enam levinud, seda kipuvad õigeks pidama nii mehed kui naised. Ühe 1993. a läbi viidud uuringu alusel arvas 84% eestlastest, et mehe peamine ülesanne on raha teenida, naise kohus lapsi kasvatada. Rõhutati, et mees peab end realiseerima töö ja eduka karjääri kaudu.  2003. a arvas sedasama 79% eesti meestest.

2006. a uuriti üliõpilaste arusaamu sellest, mis juhtuks, kui mees teeniks perekonnas vähem kui naine.  Naisüliõpilased teatasid, et sel juhul tunduks mees neile tossike ja tallaalune ning võimusuhted perekonnas muutuksid naiste kasuks. Nad arvasid, et meest, kes teenib vähem, on raske austada ja et see ajab närvi, kui mees vähe raha koju toob. Iga neljas vastaja teatas, et sellisel suhtel poleks tulevikku ja järgneks lahutus.  Vaid iga kümnes vastaja oleks olukorrast aru saanud ja ütles, et see suhet kuidagi ei mõjutaks.

Mis olukorras on siis mehed, kellele niisuguseid nõudmisi esitatakse? Kõige enam kardavad nad töötuks jäämist ja seda, et ei tule omadega toime. Samuti pelgavad nad oma töövõime kaotust. Alles siis tuleb hirm oma lähedaste pärast. Meestele avaldab niisugune ühiskondlik surve tahes-tahtmata mõju. Nii töötavad nad alalõpmata mitmel alal, otsivad töövõimalusi välismaal ja selle tõttu jääb tagaplaanile nende roll abikaasana ja isana. Mida enam keskendub mees majandusliku toimetuleku küsimustele, seda vähem suudab ta täita oma abikaasarolli ja isakohuseid, sest tal puudub selleks lihtsalt aeg. Nii puudub peres ka emotsionaalne turvalisus, sest halb on nii majanduslik toimetulematus kui ka vähene aeg perega tegelemiseks.

Meeste valikuid põhjustab ka perekonna arengustaadium. Nii näitavad Ameerikas läbi viidud uuringud, et mehed alustavad rohkem töötamist, kui nad on saanud või saamas esimese lapse isaks. Huvitaval kombel oleneb meeste töötundide kasv ka sündinud laste soost. Nimelt töötavad poegade isad aastas rohkem 84 tundi, tütarde isad aga ainult 31 tundi rohkem. Ilmselt tunnetavad mehed peremudelina rohkem sellist peret, kus on kasvamas ka poegi ning tunnevad poegade ees suuremat vastutust. Eestis pole niisugust seost täheldatud.

Loomulikult kasvas ka Eesti meeste töötundide arv seoses lapse sünniga, koguni 35,1 tunnilt nädalas 41,6 tunnini nädalas. Väike arvutus siia juurde näitab, et Eesti isad peavad normaalse toimetuleku tagamiseks ühe lapse sünni korral töötama aastas 280 tundi rohkem kui seni (3x rohkem kui Ameerikas). Eriti hull muutus toimus aga meestega, kellel perekonnas kolm või enam alaealist last – nende keskmine töökoormus nädalas kippus ületama 54 töötundi, mis aastas teeb 397 töötundi rohkem kui meestel, kellel lapsi pole. (NB! Siit arvutusest on maha arvamata puhkus. Aga mehed ei puhka ju niikuinii.)

Mehed peavad oma töösaavutusi ja tööd üldiselt tähtsaimaks osaks mehelikkuse mudelis. Töötus on nende jaoks isiklik ebaõnnestumine, mille tõttu nad kaotavad enda arvates ka suure osa oma mehelikkusest.

Kauem ja rohkem töötavatel isadel on peresuhted problemaatilisemad, sest vähem jääb aega laste ja naistega suhtlemiseks. Samas tingib majandusliku toimetulematusega seotud stress meeste veel suurema rahulolematuse endaga. Loomulikult mõjutab meeste rahulolu iseendaga ka see, kuidas nad suudavad ühildada oma pereisa ja abikaasa rolli töötaja ja leivateenija rolliga.

Kõige enam on endaga rahul mehed, kes leiavad, et neil on laste jaoks piisavalt aega. Järgnevad need, kellel enda arvates laste jaoks piisavalt aega pole. Kolmandal kohal endaga rahulolu poolest on mehed, kel lapsi pole ja kõige depressiivsemad ning neurootilisemad ja endaga kõige vähem rahul on mehed, kes leidsid, et neil pole oma laste jaoks üldse aega või on seda liiga vähe. Nad olid teiste meestega võrreldes vähem rahul ka oma materiaalse olukorraga, peresuhetega ning eluga tervikuna.

Hea uudis on see, et meeste rahulolu oma eluga ning nende vaimne tervis sõltub otseselt sellest, kuidas ta enda arvates isarolli täita suudab. Isa rolli edukuse võtmeküsimus on selles, kui palju mees oma laste jaoks aega leiab.  Seega ei saa väita, et mehed isadusest ei hooli.  Nagu näitab seoses isadusega suurenenud töötundide arv, on isadus ja meeste töökus väga suurel määral üksteisega seotud.

Halb uudis on see, et kui mees ületähtsustab oma rolli pere majandusliku kindlustatuse tagajana, võib jääda unarusse isarolli täitmine. Nii on leitud, et jõukatest peredest pärit noorukitel esineb keskmisest enam probleeme, eriti mis puudutab sõltuvusainete kasutamist, ärevust ja depressiooni. Selle nähtuse põhjuseks peetakse ühelt poolt perepoolset survet elus midagi saavutada ja olla edukas oma tegevustes, teiselt poolt aga isoleeritust vanematest, kellel pole aega oma lastega tegeleda.

Meeste tehtud valikud ning see, mil määral nad oma erinevaid rolle peres tähtsustavad, mõjutavad otseselt nii nende endi kui ka nende abikaasade ja laste subjektiivset heaolu.

Refereeritud ajakirjast Sotsiaaltöö 4/2011

Uuring: Kolme tüüpi isadus

Isa roll pereelus on väga suur. Keskkonda, milles lapsed kasvavad, on viimastel aastakümnetel mõjutanud päris mitmed tegurid:

Areng toimub kahes suunas: ühelt poolt suureneb nende isade arv, kes aktiivselt osalevad laste kasvatamise protsessis ja teiselt poolt kasvab ka nende isade hulk, kes oma lapse elust kaovad ja perest kaugenevad. Põhjusi, miks isad peredest kaugenevad, on mitmeid. Esikohal on lahutus, seejärel tulevad töönarkomaania, vastutustundetus ja alkoholism. Pärast lahutust käituvad isad samuti mitut moodi: nad võivad oma perede elust hoopistükkis distantseeruda, kuid on ka isasid, kes pärast lahutust jätkavad aktiivselt osalemist laste kasvatamise protsessis.

2006. a moodustasid üksikvanema leibkonnad umbes 16% kõigist lastega leibkondadest. Suureneb üksikisade osakaal, kuid 90% üksikvanematest moodustavad siiski emad. Palju on ka korduvabielusid ning vabaabielusid ning neist pärinevate laste osakaal on Eesti ühiskonnas üpriski suur. Kui suhe puruneb ja luuakse uus, keskendub isa nendele lastele, kelle emaga ta parasjagu koos elab.

Kuna olukord on kujunenud keeruliseks, räägitakse nüüd kolme tüüpi isadusest:

Uuringute tulemused  (2006) näitavad, et ligikaudu 40% eesti keelt kõnelevatest isadest on oma laste jaoks piisavalt aega. Selle numbri puhul on arvestatud ka laste hinnanguid.

Niisiis on Eestimaal psühholoogilisi isasid eesti keelt kõnelevate meeste hulgas umbes 40%. Need mehed leiavad piisavalt aega oma lastega rääkimiseks, nende murede kuulamiseks ja on laste jaoks alati olemas, sõltumata sellest, kas nad elavad laste emaga koos või mitte, on lapse boiloogilised isad või mitte.

Refereeritud ajakirjast Sotsiaaltöö, 4/2011

Ainult isadele lugemiseks – kuidas poega saada…

On mehi, kes tahavad endale nii väga poega, et ei tea, mida selle nimel ette võtta. On isegi mehi, kes käituvad poja saamise nimel üsna rumalasti. Kui kellelgi tuleks näiteks pähe korraldada konkurss „Maailma kõige haisvam mees“, võidaks selle ehk indialane Kailash Singh Varanasist. See mees keeldub juba 37 aastat ennast pesemast ja pügamast, sest tahab nii väga saada poega. Tema guru ütles nimelt talle, et ainult nii saadab jumal Šiva talle poja.

Kailash karjatab iga päev lehmi 47-kraadises kuumuses ning need nn „tulevannid“ ongi tema igapäevane puhastusrituaal. Igal õhtul suitsetab Kailash marihuaanat, palvetab Šiva poole ja tantsib ümber tule. Otsuse mitte end pesta ja nii poja sünnile kaasa aidata võttis mees vastu praktiliselt kohe pärast pulmi ning mitte miski pole suutnud teda oma lubadusest kõrvale kalduma. Isegi abikaasa palvetele jäävad mehe kõrvad kurdiks. Kailashi abikaasa on proovinud mehe ümberveenmiseks päris mitmeid meetodeid: palunud teda, proovinud meest vägisi pesta, ähvardanud, et loobub mehega magamisest. Mitte miski pole aidanud.

Nüüdseks on näha, et jumal Šival on väga omapärane huumorimeel – Kailash on tänaseks päevaks seitsme tütre isa. Mitte ühtegi poega kõige selle suure vaeva peale!

Kailashi abikaasa ütles mehe kohta, et too olevat lubanud pigem surra kui ennast pesema hakata. Ainult poja sünd suutvat meest veel puhtusest lugu pidama panna.

Kailashi kõige noorem tütar, kes sai 16-aastaseks, sõnas aga, et eakaaslaste hulgas on tema isa populaarne selle ebatavalise käitumise tõttu ning paljud on tahtnud teda ka isiklikult näha. Tütar ütles ka, et varem oli ta isa peale pahanegi olnud, kuid ei näe sellel suuremat mõtet, sest niikuinii see mees ei tagane kord endale pähe võetud otsusest. Kailash ise ütleb, et ei hakka end kunagi pesema, kuna tal poega pole. Mingi lootus siiski on: kui Kailash sureb ja taas maale ilmub kellegi teise nahas, siis ilmselt on ta sunnitud oma lubadusest taganema. Millegipärast on emadel kombeks oma imikuid ikka pesta.

Allikas: Internet

Mida oled sina, armas lugeja, poja saamise nimel ette võtnud?

Milleks võiks tulevane isa valmis olla

Raseda kõht võib katsudes kõva tunduda. Foto. Dreamstime / Rayna Canedy

Palju õnne! Sinust saab peagi isa! Kuigi naine on see, kes last kannab, muutub ka sinu elu ning parem on selleks valmistuda ja üht-teist nii rasedusest, sünnitusest kui vastsündinust teada.

Küsimusi:
Raseduse kohta
Sünnituse kohta
Vastsündinu kohta

Rasedus
Linea Nigra: Kas oled märganud, et keset emme kõhtu jookseb ülalt alla häbemeluuni tumedam joon? Seda põhjustavad hormonaalsed muutused naise organismis ning joon kaob pärast sünnitust.

Muutunud rinnad: Naise kehas mässavad hormoonid, mis mõjutavad ka rindasid. Naise rinnad muutuvad suuremaks ja raskemaks (kui nad on juba suurenenud, oled seda ilmselt ka tähele pannud), rinnanibude ümbrus tumeneb ning veresooned muutuvad rindadel nähtavamaks. Ära ehmata, kui märkad veel enne lapse sündi naise rindadest erituvat kolostrumit (ternespiima).

Raseda kõht: Raseda naise kõht on katsudes suhteliselt kõva, võib tunduda, nagu oleks ta korvpalli alla neelanud. Üheksandaks raseduskuuks asendab see kõht naisele diivanilauda – parim koht, kuhu näiteks jäätisekauss asetada. Pärast sünnitust muutub trimmis kõht aga lõdvaks. Õnneks tõmbub see võdisev kõhuke aegamisi tagasi, kui emme on uuesti raseduseelses kaalus.

Seksuaalelu: Jah, raseduse ajal võib seksida. Ei, sa ei puutu vastu beebi pead. Seksuaalelu siiski muutub, kui mõtled koguaeg ruumis viibivale kolmandale tegelasele. Kuna mõned naised võivad suurenenud seksihuvi tunda, võib teie seksuaalelu isegi aktiivsemaks muutuda.

Arvesta rasedusest tingitud muutustega, näiteks südamepöörituse, väsimuse ja muutunud kehavormidega, mis võivad nii sinu kui tema huvi seksi vastu hoopis jahedamaks muuta. Räägi oma kartustest naise arstiga, kes ütleb, millal seks ei ole lubatud.

Couvade* või „kaastundev rasedus“: Mees, keda tabab couvade, kogeb rasedale naisele omaseid nähtusid nagu kaalutõus, söögiisu suurenemine ja ninaverejooks. Armin Brott`i („The New Father“ autor) kohaselt kogevad Ameerikas 25-90 protsenti tulevastest isadest couvade`i sündroomi. Mehed, ärge sattuge paanikasse! Need väga reaalsed sümptomid kaovad lapse sünniga.

Limakork: Jah, on tõesti kork, ja see seisab emakakaela ees. Kui naine selle kaotab, võib see tähendada, et juba tunni pärast läheb turvahäll autos kasutusse. Või kulub selleks veel kaks nädalat.

Sünnitus
Veed tulid: Varu rätikuid! Mõnel naisel tilgub lootevett supilusikahaaval, teistel tuleb pahinal.

Sünnitusvalud: Naine ei pruugi sünnitust kõige vapramalt taluda. Ka tagasihoidlik naine võib mõmiseda või isegi karjuda asju, mis sind üllatavad. Seega, kui ta väidab, et „see kõik on sinu süü!“ või vannub nii, et maa must, ära võta seda isiklikult – temas kõneleb valu. Sul võib olla paha vaadata, kuidas armastatud inimene valu käes piinleb. Su naine on spetsialistide pideva valve all, sina aga mitte. Tunnista, kui oled ise hädas ning küsi vajadusel abi.

Keisrilõige: Uuri eelnevalt, mida kujutab endast keisrilõikega sünd. Ka naine, kelle sünnitus tundub kulgevat nagu õpikus, võib ühel hetkel erakorralist keisrilõiget vajada. Kui naise sünnitus lõppeb kirurgide sekkumisega, ära unusta, et enamik naisi on peale seda iseendas ülimalt pettunud ja isegi depressioonis, kuna ei suutnud last ise ilmale tuua. Naine vajab emotsionaalset tuge ning rohkem aega taastumiseks. Kinnita talle kindlasti, kui tubli ta oli ning kui hästi ta kõhutita eest rasedana hoolitses.

Lahkliha lõige või rebendid: Üks neist võib naisega juhtuda, kui laps on end sünnitusteedest välja pressimas. See lõige tehakse lahklihasse (või ilmneb rebend ise), et beebi pea ilusti läbi mahuks. Sel juhul vajab naine pärast sünnitust taas rohkem aega taastumiseks.

Ära seisa seal, kui ei taha kokku saada: Vedelik, mis lapsukest seni kaitses, võib su särgile huvitava kunstiteose moodustada, kui sa ettevaatlik ei ole. Seega pane selga kittel või midagi muud taolist, mida pole kahju sünnitusprotsessis ära rikkuda. Sa ei taha sünnituse juures olla? Enne kui asjaks läheb, rääkiga naisega läbi, milline sünnitusprotsess teie arvates välja peaks nägema. Võibolla tahab ta, et just sina nabanööri läbi lõikad. Igatahes leidke kompromiss.

Tulnuk-laps: Sünnituskanalitest läbi pressimine on vaevarikas protsess ning kui su väike järeltulija võtab seda tööd eriti tõsiselt, võib ta ilmale tulles veel mõnda aega pikliku peaga tulnuka moodi välja näha. Beebi pisike nägu on kortsus, keha katab lootevõie (mis teda lootekotis kaitses) ning kehal võib olla üleliigseid karvu (lanugo). Beebi kehal võib leiduda ka huvitavaid sünnimärke, punnikesi ja laike. Ei maksa muretseda. Pea kõik need märgid kaovad mõne aja pärast.

Platsenta väljumine: Pärast lapse sündi „sünnib“ ehk väljub ka platsenta.

Vastsündinu
Mekoonium: See on mustjas, hästi tihe ja tõrva moodi lapse esimene kaka. Esmakordne mähkmete vahetamine on värsketele vanematele niigi omaette kogemus, ärge laske kaka eripärasest välimusest end kõigutada.

Seks pärast lapse sündi: Üldjuhul soovitatakse vahekorraga kuus nädalat oodata. Loe kalendris päevi kui tahad, kuid ära unusta, et naise keha on viimase aasta jooksul pidanud palju läbi elama. Meelita teda kannatlikkuseja mõistmisega!

Rinnapiim: Rinnapiim võib pritsida kuni 4,5 meetri kaugusele. Võid avastada end tulejoonel ja naine selgitab vaid: „Ma ei osanud seda oodata“.

Sa ei ole tähelepanu keskpunktis: Vastsündinud on uskumatult nõudlikud. Üks väike tegelane sõltub absoluutselt igas asjas nüüd su naisest. Mõneks ajaks jäävad tahaplaanile teie kahe omavahelised tegevused. Võid ka ise tunda, et naine ei ole sinu jaoks enam peamine.

Väärtusta uut rolli: Enamik isasid (ja emasid samuti) on meeldivalt üllatunud, kui näevad, kui armastavalt nende partner vastsündinuga tegeleb. Sa mõistad, miks armud beebisse esimesest silmapilgust, kuid võid üllatuda, et armud ka oma partnerisse uuesti, kui näed tema hellust perelisa eest hoolitsemisel.

Unepuudus ja söömise unustamine: Vastsed emmed ja issid jätavad magamise ja söömise, et beebi iga kägina peale kohale tormata. Kuid varem või hiljem annab unepuudus end tunda ning keegi kukub jalapealt. Enneta seda: osta valmistoitu või soojenda külmutatud toitu, magage ja hoolitsege lapse eest kordamööda või kutsuge keegi appi. Hoolitsege iseendi eest. Kui te ei ole partneriga koos telklaagris käinud, siis näete nüüd seda poolt üksteisest, millest teil seni aimugi polnud.

*Couvade – see sündroom iseloomustab tulevasi isasid, kellel esineb rasedusele sarnaseid tervisehäireid (näiteks kõhuvalu ja seedehäired). Loodusrahvastel tähendas couvade meeste jaoks kindlaid rituaale.

Allikas: www.babyzone.com

Verivärske isa hirmud

Isa ja poeg. Foto: Dreamstime / Pavel Losevsky

Peres on uus liige – kuid rõõmujoovastuse asemel tunneb värske isa, kuidas silme eest lööb mustaks ja võimust võtab hirm. Mis siis isasid muretsema paneb ja kuidas neid selles aidata?

Isade viis peamist hirmu:
Kuidas me endale last lubada saame?
Kas minust saab hea isa?
Kuidas ma saan keskenduda nii lapsele kui oma tööle?
Kas ma enam kunagi oma naise tähelepanu pälvin?
Kas ma saan kunagi oma elu tagasi?

Ma niitsin õues muru, kui mu naine Maria teatas, et hakkab sünnitama. Ta seisis trepil, nägu peegeldamas rõõmu, erutuse ja valu segu. Ma sundisin end naeratama, kuigi tundsin kabuhirmu. Vaatamata koos külastatud perekooli tundidele, läbiloetud raamatutele ja veel sündimata lapsele vale viisiga ümisetud Beatles`ite lauludele, ei tundunud isaks saamine kuni selle hetkeni nii tõeline.
Ühe hetkega haaras mind endasse terve hulk kahtlusi. Maria tahtis astuda meditsiinikooli ja mina olin alustamas vabakutselise kirjanikuna – kuidas me küll lapsega kaasnevaid kulutusi endale lubada saame? Kas ma kukun isana läbi? Ma polnud kunagi varem ühtegi last hoidnud. Kas mu pühapäeva pärastlõunad, kus ma vaatasin lösutades jalgpalli, on igaveseks kadunud?
Ma tundsin oma segaste tunnetevoolu pärast piinlikkust, see oleks pidanud hoopis igati maagiline hetk olema. Kuid pärast usalduslikke jutuajamisi sõpradega, kel olid samuti lapsed, sain aru, et ma polnud kaugeltki üksi: kõik nad tunnistasid, et muretsesid laste sündides samade asjade pärast.

„See on normaalne, et isa tunneb kabuhirmu rahaprobleemide ja enese kui lapsevanema rolli õnnestumise pärast. Ja tunneb muret, sest tema naise tähelepanu pärast on konkurents suurenenud,“ rääkis Bruce Linton, pereterapeut Californiast. „Peamine on neile hirmudele vastu astuda ja mitte lasta neil end vallutada.“ Järgnevalt viis peamist hirmu, millega vastsed isad rinda pistavad ning juhised, kuidas neist jagu saada.

Kuidas me endale last lubada saame?
„Ebamugavustunne lapsekasvatamisega kaasnevate suurenevate kulutuste pärast ei ole neurootiline – see on majanduslik paratamatus,“ ütles Kyle Pruett, nõustaja. Rahamured muutuvad veelgi teravamaks, kui isast saab pere ainus ülalpidaja. Nii juhtus Põhja-Carolinast pärit Ned Tobey ja tema naise Allisoniga, kui viimane otsustas jätta reklaamitöö ning pühenduda kodus pisipoja Lance`i eest hoolitsemisele. „See oli närvesööv,“ ütles Ned. „Äkitselt hakkas senine vabalt kasutada olnud raha kuluma ühekordselt kasutatavatele mähkmetele.“

Lahendus: ära lase rahamuredel vanemaks olemise rõõme varjutada. Kui kulud ja tulud ei klapi, tee nagu tegi perekond Tobey`d: arvestage iga majapidamiskulutusega ning seadke endile vastavalt võimalustele pere-eelarve. „Me hoidsime kokku iseendi n-ö mänguasjade pealt, nagu uus auto või televiisor, ja me ei saanud eriti reisida,“ selgitas pereisa. „Kuid see oli elustiilimuutus, mille vastu meil tegelikult midagi polnud.“

Kas minust saab hea isa?
Mehed – kes on abitud lapse toitmisel, vannitamisel, mähkmete vahetamisel, krooksude välja laskmisel ja muidu hoolitsemisel, kuni neil tuleb seda kõike enda lapsega teha – on üldjuhul ebakindlamad kui värsked emad. Eric Brocknett paanitses endamisi, kui tema poeg Thomas sündis. „See on täiesti uus kogemus,“ kinnitas Massachusettsist pärit isa. „Sul puudub igasugune kogemus ning Sul pole aimugi, kuidas isale kehtivatele nõudmistele vastata.“

Lahendus: Eksperdiks ei saada üleöö. Eric Brocknett astus hirmule vastu, kui andis oma naisele nädalavahetuseti pikki puhkepause, et iseseisvalt lapse eest hoolitsema õppida. Mida rohkem ta oma vastsündinud pojaga aega veetis, seda mugavamalt, mängulisemalt ja põnevamalt ta end lapsevanemana tundis. „Pärast kahekesiolekut kadus hirm tundmatu ees,“ kinnitas ta.

Kuidas ma saan keskenduda nii lapsele kui oma tööle?
Tänapäeva isad määratlevad end lisaks pere ülalpidajale ja lapse hoidjana. Et oma pisikesele rohkem aega pühendada, astuvad mõned vähesed isad töö juures teadlikult karjäärirongilt korraks maha või korraldavad nii, et töötavad päevas vähem. Teised, nagu Californiast pärit John Persano, muudavad senist töörutiini kardinaalselt. John plaanis teha karjääri USA merejalaväes, kuid pärast tütre sündi otsustas hoopis erasektoris tööd otsida. „Lähtusin otsuse tegemisel sellest, et saaksin rohkem aega Alyssaga veeta,“ selgitas ta.

Lahendus: küsi nõu ükskõik millise töötava ema käest. Naised on läbi aastate tõestanud, et kodu ja töö ühendamine nõuab vähest paindlikkust. See tasakaal on raske tulema, kuid John saavutas selle. Selle asemel, et teha karjääri sõjaväelasena, pani ta end kirja reservi. Pärast töökohustuste täitmist Iraagis asus ta sõjaväes tööle lepingulise töötajana, kasutades selleks oskusi, mida oli omandanud teenistuses. Ta saabub tööle varahommikul, et õhtul mitu tundi enne magamaminekut tütrega aega viita. „See on minu jaoks õiglane vahetuskaup,“ ütles ta. „Ma saan ise määrata, kui palju oma perega aga veedan ning samas teen tööd, mis mulle meeldib.“

Kas ma enam kunagi oma naise tähelepanu pälvin?
Tuttav stsenaarium. Kui emme hoolitseb vastsündinu eest, tunneb issi end viienda rattana vankri all. „Ma tavatsen värsketele isadele öelda, et kui naine neile tähelepanu ei pööra, on kõik normaalne,“ ütles Dr Linton. Selle muutusega oli pärast poja sündi raske kohaneda Andrew Cope`il. Esimese kahe kuu jooksul kasutasid tema ja ta naine harvu vabu hetki magamiseks, nii ei jäänud teineteisele üldse aega. „Ma aina mõtlesin, et kas tunneli lõpus hakkab valgus paistma,“ rääkis Andrew.

Lahendus: mõelge välja võimalusi, kuidas terve perega mõnusalt aega veeta. Andrew ja Lisa jaoks tähendas see igapäevaseid jalutuskäike pargis koos pojaga. „See aitas meil taas ühele lainele saada,“ ütles pereisa. „See aeg on vaid meile kahele, kuigi laps on vankriga kaasas.“

Kas ma saan kunagi oma elu tagasi?
Paljude meeste kinnisideeks on oma identiteedi kaotus. Medõena töötav Peter Igneri muretses, et peab poja sündides vabatahtliku pritsimehe töö maha panema. „Ma olen teismeeast alates tuletõrjuja olnud,“ ütles ta. „Ma olin harjunud väljakutse peale kõik sinnapaika jätma, kuid enam ei saanud ma seda teha.“

Lahendus: tee kompromisse. Peter vähendas tuletõrjeühingus oluliselt oma kohustusi, kuni tema perekond uue elurütmiga harjus. Kui poeg Ellis sai üheaastaseks, muutus ta ühingus järk-järgult uuesti aktiivsemaks. „Ma ei saa iga väljakutse peale kohe uksest välja tormata, sest naine ja lapsed on mulle kõige tähtsamad. Aga ma löön ka ühingus uuesti kaasa.“

Allikas: Parents Magazine

7 võimalust isa kaasamiseks

Isa lapsega mängimas. Foto: Dreamstime

Beebi sündides võib uute suhete ja rollide mõistmine olla paras väljakutse. Enamik vastseid vanemaid on üllatunud, mida nad lapse saabumisel enda ja oma parteri kohta õpivad.

Vastavalt oma lapsepõlve kogemustele on mõlemal vanemal kindel ettekujutus ema ja isa rollist perekonnas. Järgnevalt mõningad soovitused, kuidas partnerit lapseootamisse kaasata ja tulevaseks issirolliks ette valmistada.

Enamikel paaridel on ettekujutused ja ootused lapsevanema rollist pisut erinevad ning suurem osa meist hoiab oma väga vastuokslikud tõekspidamised endale. Üks pool sinust võib tahta lapse kasvatamisel partneri täielikku osalust, samas kui teine pool leiab, et lapse jaoks on esmatähtsaks vanemaks siiski ema.

Mõned pelgavad, et tugev side teise vanema ja lapse vahel muudab nende rolli vähem tähtsaks. Üks osa sinust võib soovida täielikku pühendumist lapsele, samas kui teine pool leiab, et rõhuma peaks töötamisele. Paljud meist soovivad väga, et partner meid lapse eest hoolitsemisel abistaks, kuid samas ei suuda me leppida mõttega täieliku kontrolli loovutamisest. Kõige selle selgeks mõtlemine vastse lapsevanema kurnava, põneva ja segase elukorralduse keskel ei ole sugugi lihtne ülesanne. Seitse võimalust isa kaasamiseks:

1. Toeta oma partneri piiratud võimeid.

Põhjusi, miks vanemad vastsündinu eest hoolitsemist pelgavad, on mitmeid. Beebid võivad olla väga hirmutavad, sest on nii haprad ja  tundmatud, ning kui varasemat kogemust pole, tekitab see meis abituse tunde. Vastsündinu eest hoolitsema õppimine nõuab aega, tähelepanu, toetust ja harjutamist. Saavutamaks selles valdkonnas täieliku vilumuse, võivad su partnerile abiks olla perekooli loengud, sinupoolne julgustamine ja teised vanemad. Ennekõike kulub selleks ikkagi natuke aega ja harjutamist. Rinnapiima saavate laste isad võivad tunda end lapse elust täiesti äralõigatuna. Mõnel isal läheb kergemini ning ta saab last väljapumbatud rinnapiimaga toita. Isegi kui isa esimesed kuus kuud otseselt lapse söötmisega ei tegele, on mitmeid teisi intiimseid tegevusi nagu vannitamine, mähkmete vahetamine, süles hoidmine, kiigutamine ja lohutamine. Seda kõike saab ka isa teha.

2. Ole ettevaatlik oma “käed-eemale”-suhtumisega.

Et vastsed vanemad on nii armunud, nii kaitsvad ja nii kohusetundlikud, võib neil olla väga raske lasta kellelgi teisel “oma” lapse eest hoolitseda. Hoolimata suurest väsimusest ja soovist abistava käe järele, võime oma võimaluse abi saada ise ära rikkuda. Selle asemel, et oma partnerit julgustada, kuhjame nad nõuannetega üle ja kritiseerimine, pidades ennast ainuõigeks eksperdiks. Selline suhtumine võib kaotada partneril soovi heast tahtest aidata. Pea meeles, et kõige paremini õpib ta siiski omaenda katse-eksitusmeetodil.

3. Ole ettevaatlik “alamvanem/ülemvanem” suhtumisega.

Paljud meist usuvad, et naised on juba loomult paremad vanemad. Selle enesestmõistetava eelduse ümber kujundame oma elu, töö ja valikud. Meie teadlik ja alateadlik käitumine annab meestele mõista, et nemad peaksid naistele järele andma ning sellest tulenevalt eeldavad naised, et kontrol peaks olema nende käes. Mõnedes peredes langeb see kummagi vanema tegelike soovidega kokku ja suhted toimivad. Samas on peresid, kes sooviksid elada teistsuguse mudeli järgi, kuid oma alateadlike tõekspidamiste alusel luuakse alamvanema-ülemvanema süsteem, kus ema otsustab tähtsamad küsimused ning isa on pelgalt lapsehoidja. Isegi neis peredes, kus üks vanem veedab lapsega rohkem aega kui teine, on oluline seda dünaamikat muuta ja proovida leida vanematevaheline võrdsus.

4. Toetage teineteist kui lapsevanemaid.

Lapsevanemaks olemine on üks märkamatumaid ameteid üldse, mistõttu on oluline rääkida oma partneriga võimalustest, kuidas saaksite selles teineteist kõige paremini toetada. Näiteks võiksite tunnustada teda lapsele tehtud kingituste eest ja anda mõista, et hindate teda kui head lapsevanemat.

5. Võta aega lapsega kahekesi olemiseks.

Enda kui lapsevanema täieliku potentsiaali avastamine võib teise vanema juuresolekul küllaltki raske olla. Sa võid muutuda kohmetuks, anda alla ja “paluda abi”, tekitades teises vanemas tunde, justkui oleks ta vajalik nõuandja ja päästja. Regulaarselt lapsega kahekesi olemine annab vanemale võimaluse avastada tema enda lapsevanemlikud oskused ja luua esekindlus, mis võimaldaks tal olla “täisväärtuslik” lapsevanem ka teise vanema juuresolekul.

6. Arutage partneriga oma lapsevanemaks olemise eesmärke.

Lapsevanemaks olemine paneb enamike meist mõtlema sellele, milliseid mähkmeid osta ja milline turvatool valida. Sama tähtis on vahetada mõtteid sellest, millised on teie nägemused ja tõekspidamised oma perekonnast. Üheks võimaluseks on vastata kirjalikult alljärgnevatele küsimusetele ning seejärel oma vastuseid võrrelda. 1. Mida peaks perekond lapsele õpetama? 2. Millisena ma näen enda rolli lapsevanemana? Milline lapsevanem ma tahan olla? Kui palju ma tahan lapsega aega veeta ja milline peaks olema meie vastastikune suhe? 3. Millised on minu ettekujutused isa/ema (teise lapsevanema) rollist? 4. Kuidas peaksime lahendama lapsekasvatamist puudutavad erimeelsed? 5. Kuidas ma saaksin sulle kui lapsevanemale kõige paremini toeks olla? 6. Kuidas sina mind kui lapsevanemat kõige paremini toetada saaksid?

7. Rääkige teiste lapsevanematega.

Otsus partneriga võrdselt lapsekasvatamises osaleda tekitab mitmeid probleeme, kuid toob kaasa ka palju positiivset. Rääkige teiste lastevanematega, kes lapsekasvatamise kohustust jagavad. Uurige, kuidas nemad seda teevad, milliseid raskusi neil on ette tulnud ja kuidas on nad neid lahendanud.

Allikas: iVillage

Pisipoeg planeerib korvpallur Marek Dorinini aega

Issi kukil on mõnus olla. Foto:Tiina Luht/ nupsu.ee

„Mina ärkasin hommikul kuue paiku üles ja vaatasin, et Kristin tegi „huuh-huuh“. Ma ütlesin, et noh, helistame nüüd arstile, hakkab tulema,“ räägib Marek.
„Ei ole midagi hullu, jää tagasi magama.“ Huuh-huuh

„Hulluks läinud! Kuidas ma tagasi magama jään!“
„Marek kartis, et ma kohe sinnasamma sünnitan,“ märgib Kristin Doronin.
„Muidugi!“
„Tund aega närvitses, siis ma lõpuks helistasin arstile ja läksime haiglasse. Marek küsis, kas ma jõuan veel bensiini ära tankida või tuleb juba,“ jutustab Kristin ning mõlemad puhkevad naerma.

Selline nägi välja väikese Patrik Frej Doronini sünni algus, kui Eesti korvpallikoondise liige Marek Doronin (24) ja tema abikaasa Kristin Doronin (25) pool aastat tagasi Tartus haigla poole kihutasid.

Issi vahetas esimesed mähkmed

Sünnitus nii kiiresti siiski ei läinud. 30 tundi valutamist, epiduraal ja lõpuks keisrilõige. Kuid noore pere pikalt planeeritud laps nägi siiski ilusti ilmavalgust. Praegu pooleaastane poisiklutt tahtis tegelikult juba viiendal raseduskuul ära sündida, kuid õnneks arstide õigeaegse abiga seda siiski ei juhtunud.

Kristin ja Marek on praeguses mõistes suhteliselt noorelt abiellunud ning ka noorelt pere loonud. „Paljud kardavad abielu, aga ei ole midagi karta, elu läheb samamoodi edasi,“ räägib 2005. aastal naise kosinud Marek. Samamoodi oli tema meelest kohatu tuttavate küsimus, kas ta ikka on lapse saamiseks valmis. „Tegelikult ei kujutagi ette, mis saab olema, eriti veel esimese lapsega. Kui laps tuleb, siis pead olema valmis,“ jutustab Marek.

Kuna Patrik sündis keisrilõikega ning Kristin oli esimese sünnitusjärgse nädala voodis, ei saanud ta lapse eest hoolitseda. Marek vahetas lapsel mähkmeid, riietas, vannitas ja hooldas. Kuigi korvpallur tunnistab, et väike kartus oli nii pisikest tegelast käes hoida, tulid kõik asjad hästi välja.

Samas nendivad nii Kristin kui Marek, et pisipoja tulek keeras senise elu pea peale. Kui varem viibisid nad suurema osa ajast kodust eemal, siis nüüd vastupidi. „Tema on meil aja peremees,“ märgib Marek Patriku poole osutades. Ka osa sõpru on tahaplaanile jäänud, enamikel ju peret veel ei ole.

Suur pabistaja Kristin

Perekond Doronin aga tahtiski varakult last saada. „Lapsel endal on parem, kui on noored vanemad,“ on Kristin veendunud. „Mina mõtlesin, et kui tast saab sportlane, siis saame koos trenni teha,“ räägib Marek.

Kristin möönab siiski, et lapse seatud elurütm oli alguses raskem kui ta oodata oskas. Pisipoega piinasid esimese kolm kuu jooksul gaasivalud ning Marek kolis selleks ajaks teise tuppa magama. Tihe mängudegraafik nõudis väljapuhanud korvpallurit. Nüüd magab laps terve öö, paar korda ärkab vaid kehakinnituseks.

Kristin tunnistab, et on hirmus pabistaja. Kuni viienda raseduskuuni ei julgenud ta tuttavatele lapseootusest rääkidagi. Marek ainult muigab selle peale ja räägib, kuidas südamerahustuseks sai mitmelgi korral arsti juurde rutatud.

Ka pärast sünnitust muretses Kristin beebi pärast. Iga väiksemagi piiks ajas verivärske ema pabinasse ja pani raamatust diagnoosi otsima. Näpuga paksus raamatus järge ajades tegi ta siis nimekirja haigustest, mis sümptomitele vastasid. Marek jällegi naerab selle peale ning kinnitab, et tal õnnestus Kristin alati maha rahustada. Vaid esimese nädala jooksul pärast sünnitust oli ta ise sama ähmi täis.

„Esimene öö, kui me tulime haiglast tagasi koju, oli kõige jubedam,“ räägib Marek. „Iga tunni tagant ärkasin üles ja kuulasin, kas ta hingab. See oli täitsa jube, milline pabin oli sees!“ Esimestel päevadel ei osanud Patrik ka rinda võtta ning teda pidi kunsttoiduga süstla abil söötma.

[/caption]

Varsti korvpallitrenni kaasa

Mida aeg edasi, seda rahulikumaks elu uue ilmakodanikuga muutus ning nüüd nohistab pisipoiss ema rinnal iga kolme tunni tagant isukalt süüa. Patrik naudib veel vannitamist, võimlemas käimist ja issi laulmist. „Issi on talle omad laulud välja mõelnud. Ainult laul vahepeal päästab nutust,“ kinnitab Marek.

Kuigi korvpalli isa pojale veel näidanud ei ole, loodab Marek Patriku mõne aasta pärast trenni kaasa võtta. Paar aastat tagasi kohtas korvpalliplatsi ääres ringi vudivaid jõnglasi rohkem, nüüd on platsil nooremad mängijad, kes pere veel loonud ei ole. Ühekuuselt käis Patrik ka esimest korda issi mängule kaasa elamas ning hiljem on Kristin ja Patrik Marekil Otepääl treeninglaagrites külas käinud.

Tegelikult ei eelda kumbki vanem, et laps ema või isa jälgedes astub. „Teeb, mis ise tahab,“ kinnitavad Kristin ja Marek ühest suust. Vanaemad-vanaisad seevastu on usinamad lapselapsele ameteid välja mõtlema. „Minu isa paneb talle igasuguseid ameteid külge, küll temast saab filosoof ja nad lähevad koos raamatukokku ja koguaeg ütleb, et kasva ruttu suureks, mul on sinuga nii suured plaanid,“ räägib Kristin.

Patriku täispikk nimigi peegeldab filosoofilist tausta. Tartu Ülikoolis teoloogiat õppinud Kristin tahtis panna lapsele n-ö pühalik maiguga nime. Kaalumisel olid nii Dominic kui Maddox, kuid viimast keeldusid õnnepalee ametnikud registreerimast. Patriku oli Marek juba enne välja valinud ning Kristin lisas sellele Frej, mis tähistab viljakuse jumalat Skandinaaviamaades.

Eesti esikulturist Ott Kiivikas tahaks ainult tütreid

Perekond Kiivikas: Natalia, Emilia ja Ott. Foto: Maria Laur

„Mul on väga hea meel, et mul tüdrukud on. Nad on armsad ja õrnad,“ räägib musklimees Ott Kiivikas 5-kuust Emiliat nunnutades. „Minu pärast võiks mul neli tütart olla!“

Ott Kiivikas (30), üheksakordne Eesti meister kulturismis, sai tänavu juunis teistkordselt tütre isaks. Mehel on eelmisest abielust ka detsembris kuueseks saav tütar Christin Amani.

Ott usub, et tütreid on lihtsam kasvatada. „Nad kuulavad sõna ja nendega ei pea riidlema,“ selgitab ta. „Ma olen näinud küll neid poisse. Ma ise kasvasin vanema vennaga üles ja kaklesime ikka nii et anna olla.“

Kuna Ott oli noorem, oli tema ikka kannataja pool, kuid lapsepõlv Viljandis oli tema sõnul sellele vaatamata ilus. „Meil oli oma maja ja aed, suvi otsa jooksime ringi, mängisime õues. Lasteaed oli kohe meie maja kõrval, nii et ma käisin lasteaias läbi aiaaugu.“

„Öösiti magasime terve suve telkides õues. Meil oli hästi kihvt!“ räägib Ott õhinal. Tal oli palju koduloomi: küülikud, kanad, koerad, kassid, kalad, rotid. „Kõike vedasime koju.“

Koju alles hilisõhtul
Samasugust helget lapsepõlve tahaks Ott oma lastelegi, kuid peab nentima, et praegu ei ole see Tallinna kesklinna kolmetoalises korteris võimalik. Siiski üritab ta lapsi suunata, et nad oma aega ainult teleri eest või arvuti taga ei veedaks.

„Küll on mul aga plaan kunagi oma maja soetada kuskil linnast välja metsa sisse järve äärde,“ unistab Ott ja loodab, et ühel hetkel saab kiire mööda. Seni rabab ta oma firmas tööd teha ning õhtuti läheb trenni või juhendab teisi.

Christin Amani Oti esimesest abielust. Foto: Maria Laur

Mees ärkab argipäeva hommikuti kell 7.30 ja tund hiljem astub kodust välja. Kui õhtul treeninguid pole, jõuab ta kõige varem kella seitsme paiku tagasi. Kui on aga vaja poest läbi käia või jõusaalis olla, siis enne 21.30 ta kuidagi pere juurde ei jõua.

Nii märgib Ott, et Emilia sünd tema elurütmi oluliselt muutnud ei ole. „Natalial (Oti abikaasa – toim) on põhikoormus. Ega tal üksinda kerge ole. Päev otsa hommikust õhtuni lapsega üksi…“

Mees möönab, et tal on kahju küll, et perele rohkem aega ei jää, kuid kulturism pole paraku spordiala, mis leiva lauale tooks ja nii tuleb tippspordi kõrvalt ka täiskohaga tööd teha.

Natalia Nazarenko-Kiivikas (29) nendib, et lapse sünd muutis tema elu oluliselt. „Ei saa minna kuskile, kuhu tahaks. Enne tuleb lapsele mõelda,“ ütleb ta, kuid kinnitab, et midagi hullu selles muutuses ei ole.

Natalia naaseb tippsporti
Ott ja Natalia tutvusid 2004. aastal „Mister ja miss Baltika“ võistlustel Leedus, kus mõlemad osalesid. „Siis hakkasime suhtlema, alguses telefoni teel, sest paratamatult üks oli Eestis ja teine Ukrainas,“ jutustab Ott.

Eestlasest mees ja ukrainlannast naine suhtlesid ja suhtlevad omavahel siiani vene keeles. Kui Ott oma tollasest abikaasast lahutas, abiellus ta 2005. aasta sügisel Nataliaga. Naine kohe elamisluba ei saanud ning nii elas paar esiotsa mõned kuud Eestis ja mõned Ukrainas.

Kui Natalia eelmisel aastal elamisloa sai ning alaliselt Eestisse kolis, oli siin tema kinnitusel alguses väga huvitav elada, sest võõras maa pakkus palju avastamisrõõmu. Aga pärast läks raskemaks, sest sõbrad sugulased jäid Ukrainasse. Nüüd suhtleb ta kodumaale jäänud tuttavatega Skype`i teel ning ema Valja tuli ka mõneks ajaks Eestisse tütrele appi.

Lapsehoidmise abi vajab professionaalne iluvõimleja ja fitnessiga tegelev Natalia eelkõige seetõttu, et tahab tagasi tippsporti naasta ning annab ka personaalseid treeningtunde oma õpilasele Liisa Otsusele.

Natalia, kes on kolmekordne Ukraina meister fitnessis, loodab järgmise aasta kevadel Euroopa meistrivõistlustel medalikohale jõuda. Seni on ta kahel aastal napilt neljandaks jäänud. Nii Ott kui Natalia usuvad, et naisel õnnestub uue aasta maikuuks võistlusvormi tagasi saada. Kadus tal juba sünnitusjärgne kõhuke kahe kuuga ning 5,5 kuuga võttis alla 21 kilogrammi (sh raseduseelsed kilod).

Võistlusvormi tagasisaamine tähendab range toitumiskava ja treeningprogrammi järgimist. Ott koostab Nataliale treeningprogrammi, millistele lihasrühmadele milliseid ja kui palju harjutusi teha.

Seega ei ole perel lähiaastatel ka lisa plaanitud. Ott märgib siiski, et kuna nad kumbki nooremaks ei jää, siis lähema kümne aasta jooksul kuni kaks last võiks veel perre lisanduda.

Kerge rasedus ja sünnitus
Küsimusele, kas Emilia oli planeeritud või tuli siis kui tulema pidi, vaatab Ott kõhklevalt Natalia otsa, kuid naine naeratab ja kinnitab resoluutselt: „Planeeritud!“

Natalia sõnul kulges rasedus väga kergelt. Kuna ta omandab Kiievi ülikooli kaugõppes teist kõrgharidust fitnessi erialal kehakultuuri instituudis (esimene kõrgharidus andis naisele diplomaadi tunnistuse), lendas ta rasedana kahel korral Ukrainasse eksameid tegema.

Kaheksandal raseduskuul võtsid Ott ja Natalia ette autoreisi Saksamaale ning nagu sellest veel vähe oleks, käisid kaks päeva enne Emilia sündi rattamatkal. „Pärast mõtlesime, et ega see vist ikka õige tegu ei olnud,“ naerab Ott.

„Seitsmenda raseduskuuni andsin Kalev Spas tunde,“ lisab Natalia.

Sünnituski kulges kergelt ja kiiresti. Kui Ott ja Natalia 12. juuni hommikul üheksa ajal haiglasse jõudsid, kinnitati mehele, et seal läheb viieni õhtul ja küll nad helistavad. Vaevalt tööle jõudnud, helistatigi talle ja öeldi, et kohe-kohe sünnitab. „Praktiliselt nii kui palati uksest sisse läksin, nii sündis.“

Ott oli ka esimese tütre sünni juures ning peab seda täiesti tavaliseks. „Ma usun, et naistel ongi peamine, kui keegi on lihtsalt kõrval, ütleb häid sõnu ja toetab.“

Emilia üritab samal ajal ema ja isa jutu taustal oma varbaid suhu panna ja laual olevat telefoni haarata. „Varbad suhu, see on tal põhiline, kõik suhu,“ ütleb Ott lapse tegevust jälgides naeratades. Emilia ilmselgelt naudib teda ümbritsevat seltskonda ning ka Ott ja Natalia kinnitavad, et tüdruk ei taha üksi olla, vaid eelistab enda ümber pidevalt inimesi.

Lapsi sundima ei hakka
Emilia on rahulik laps. Ainult neljakuuselt, kui hambad hakkasid tulema, olid ööd unetud. Hiljuti oli tüdrukutirtsul ka nohu, mis ei lasknud hästi hingata ning taas oli magamine häiritud. Kui aga tuju hea ja miskit ei vaeva, meeldib Emiliale vannis käia, käega mänguasju haarata ning tagurpidi roomata, loetlevad Natalia ja Ott. Kui tüdruk õhku tõsta ja kõhu peale puhuda, naerab ta laginal.

Natalia Emiliaga, Foto:Maria Laur

Ka meeldib Emiliale kui ema talle iga päev massaaži teeb ja vanaema ukrainakeelseid lastelaule laulab. „Vanaemal on oma laulud ja hommikust õhtuni lauldakse, söömise puhul on kindel salm, mille peale ta siis sööb,“ räägib Ott muigvelsui.

Kuna Emilia kuuleb väiksest peale nii eesti kui vene keelt, ei oska Ott ennustada, kumba ta tulevikus eelistama võiks hakata. „Ema käest kuuleb ta ju vene keelt tunduvalt rohkem, aga eks me paneme ta eesti lasteaeda nagunii. See ka paha ei tee, kui ta mõlemat keelt oskab.“

Samuti ei tee paha, kui Emilia kunagi ema eeskujul iluvõimlemisega tegelema hakkab. „See annab ilusa rühi ja naiselikkuse,“ ütleb Ott. Siiski ei kavatse ta lapsi sundima hakata, peamine, et üldse millegagi tegelevad.

Intervjueeris Sigrid Sõenurk

Tulevase isa seitse peamist hirmu

Mehigi painavad enne lapse sündi muremõtted.

Hetkest, mil sa kuuled oma partneri rasedusest, tõmmatakse sind uude ja täiesti teistmoodi maailma ning julgustatakse osalema kogu rasedus- ja sünnitusprotsessis. Kuid oma hirmude ja murede jagamine võib tekitada sinus ebamugavust. Alljärgnevalt olen ära toonud seitse suuremat hirmu, millega tulevased isad silmitsi seisavad.

Kindlustunne
Suurim hirm, mis mehi isadusega seoses vaevab, on meie kultuuris tugevalt juurdunud mõte: kas ma olen võimeline oma perekonda toitma ja kaitsma? Enamikes perekondades toob esimese lapse sünd kaasa äkilise muutuse, mil kahe inimese sissetulekud, mis varem läksid kahe inimese ülalpidamiseks, asenduvad järsku ühe inimese sissetulekuga kolme inimese ülalpidamiseks. Ja tänapäeva maailmas on see kandmiseks päris raske koorem.

Isa peab näitama tugevust aspektis, mida varem üldse ei arvestatud. Ta peab olema toeks mitte ainult materiaalselt vaid ka emotsionaalselt: tema naine, kes teeb läbi suuri emotsionaalseid muutusi, vajab tuge ning mehe kohus on tema jaoks olemas olla.

Edukas sooritus
Rohkem kui 80 protsenti meestest, keda oma töö käigus intervjueerisin, väljendasid muret oma võime üle sünnituse ajal vajalikult määral tegutseda ja naisele toeks olla. Nad pelgavad minestamist, oksendamist ning seda, et kõiki neid kehavedelikke nähes neil lihtsalt paha hakkab. Sellised hirmud võivad pärineda mehi pilavatest karikatuuridest ja situatsioonikomöödiatest, kuid üks, mis on kindel: kõik mehed kardavad seda – kuid see ei juhtu peaaegu kunagi.

Hilisemates vestlustes selgus, et ainult üks mees 600-st oli minestanud ning seegi juhtu augustikuises Kalifornias, kus sünnitustoa konditsioneer oli katki läinud ning kaks õde pidid samuti palatist lahkuma.

Kui sa tõesti verd ei talu, mine sünnitustoast välja. Ära vaata oma hirmudest mööda – analüüsi neid ja räägi teiste isadega, kes selle läbi on elanud. Isade tavapärane lause sünnitustoast väljudes on: “Naine ja laps on terved, me saime tüdruku.” Ja teine lause, mida kuuleb, on: “Mul ei hakanud üldse paha – pidasin täiesti normaalselt vastu.”

Lapsevanemaks olemine
Umbes pooled intervjueeritavatest vastsetest ja tulevastest isades julgesid lõpuks tunnistada, et neid vaevas kahtlus lapse tegeliku isa suhtes. Kuid nad solvusid ja tundsid end haavatuna, kui küsisin, kas neil on alust oma naist truudusetuses kahtlustada. Loogilisel tasandil peitub siin vastuolu, kuid emotsionaalsel tasandil toimub sootuks midagi muud. Mees kahtleb oma võimetes: “Kellelegi elu anda – see on liiga võimas, liiga ebamaine. Mina ei saa olla seda teinud.”

Intervjueeritavatest isadest oli huvitav teada: tulipunaste juuste, tedretähnide ja vildaka naeratusega tüüp. Tema lapsel olid tulipunased juuksed, tedretähnud ja vildakas naeratus. Ning mees kurtis tõsisel ilmel: “Ma kardan, et äkki mu naine pettis mind.” Kuid ta jätkas:” Lihtsalt tundus – ma ei tea – see oli liiga uskumatu ja imeline, et minuga juhtuda.”

Surelikkus
Kui sa paned aluse elule, mõtled paratamatult ka selle lõppemisele. Sind võivad kummitada mõtted sinu enese surmast: sa pole enam kõige noorem põlvkond, sinu järglane on tulemas ning kui kõik laabub hästi, sured sa enne kui tema. Paljude noorte meeste jaoks, kes peavad end kõikvõimsateks ja surematuteks, on see suur hoop. Üks mu patsientidest oli tipptasemel rallisõitja, kes loobus oma karjäärist, sest nagu ta ütles, ei ole tal “enam õigust surra.”

Sinu naise/lapse surm
Lapse sünd on väga närvesööv kogemus, sest sinule kõige kallima inimesega võib juhtuda hirmsaid asju. Sa võid lapsest ilma jääda; sa võid naisest ilma jääda ja pead lapse üksinda üles kasvatama. See pole sugugi kauge minevik, mil lapse sündi oodati suure hirmuga.

Kui mu vanavanemad 1920.aastate alguses lapse said, oli alla 50 aastaste naiste suremuse peamiseks põhjuseks sünnitamine. Tänapäeval, kui sünnitus kulgeb hästi ja laps on terve, võib ikkagi märgata, kuidas enamik vanemaid salaja oma vastsündinu varbaid ja sõrmi kindluse mõttes üle loevad.

Suhe naisega
Mehed kardavad sageli, et nende naine hakkab sündinud last armastama rohkem kui midagi muud siin ilmas – ning jätavad nemad sellest intiimsest suhtest välja. See väljavahetamise tunne on tugev ning hirm selle ees reaalne. Väga paljudes peredes muutub ema pärast sünnitust korravalvuriks, kes otsustab, millal ta oma abikaasat lapse juurde lubab.

Mäletan iseseisvuspäeva pidustusi, kus nägin üht vastsündinud lapsega ema, kes andis oma mehele kõrvakiilu, kui viimane oli püüdnud lapsele musi anda, ning nähvas, et too ajab lapse üles. Isa tõmbus eemale ja kõndis minema. Sel hetkel oleks pidanud ta ütlema, “Ma tahaksin teda hoida ja kui ta ärkab, panen ta ise magama.”

Isa peab mõistma, et see on ka tema laps ja et tema kasvatamises on partnerid võrdsed. Vahepeal peab isa lapsega ka kahekesi olema ja ema kodust välja ajama. Vastasel juhul võib näha, kuidas isa oma päevad golfirajal veedab, sest kodus ei ole tema jaoks lihtsalt kohta.

Partnerlus põhineb kummagi lapsevanema tugevatel omadustel. Emalt saab laps tavaliselt turvatunde, soojuse ja helluse, samas kui isa õpetab iseseisvust ning maailma mõistmist. Loomulikult võivad need omadused tulla mõlemalt vanemalt, kuid kui kummagi tugevad omadused toimivad käsikäes, on see imeline.

”Naiste meditsiin”
Mehed pole harjunud günekoloogia ja muu sellisega. See on võõras, külm ja miski,mida me eriti ei mõisteta. Ainuüksi kõrvaltvaatajatena tunnevad paljud mehed nende seadeliste ja läbivaatuste ajal piinlikust ja ebamugavust.

Haiglaruumid ja sünnitustoad pole isa jaoks eriti mugavaks tehtud. Naiste suguelundkonna suhtes on mehed võrdlemisi ignorantsed – see on see, mis “seal all” toimub. Ja siis kui mehed sellega esimest korda kokku puutuvad, lüüakse nad oimetuks. Valmisolek – sinu partneri ja lapse heaolu puudutavate küsimuste üle koos otsustamine – on suureks abiks. Eesootavat aitab paremini mõista ka sünnitusplaani koostamine ja sellega seoses enda rolli mõistmine.

*Jerrold Lee Shapiro, on kliiniline psühholoog, raamatute “Becoming A Father”, “The Measure of a Man” ja “When Men Are Pregnant” autor. Ta elab San Fransiscos oma naise ja kahe lapsega.

Allikas: http://www.babycenter.com

Autor: Jerrold Lee Shapiro

Isaks saamine: kuidas valmistuda lapse tulekuks

Jätkake seksimist, kui te mõlemad seda soovite

Uudised isakssaamisest on põnevad, aga ka murettekitavad. Sind võivad vaevata küsimused: Kuidas laps mu elu muudab? Kas ma teenin lapse kasvatamiseks piisavalt? Kuidas olla hea isa? Kuidas ma saan raseduse ajal naisele abiks olla?

Sellised mõtted on täiesti normaalsed ja kuigi järgnevad lahendused tunduvad ütlematagi selged, on neist kasu vaid siis, kui neid ka tegelikult järgida.

1. Mine naisega arsti juurde kaasa. Arst tahab teada ka sinu terviselugu. Tutvu inimestega, kes raseduse ajal su naise ja lapse eest hoolitsevad. Enne arsti visiiti kirjuta üles kõikvõimalikud küsimused, mis sul tekivad. Aruta neid arstiga ja ära karda küsida, kui sul ka läbivaatuse käigus midagi arusaamatuks jääb.

Teadmiseks:
• Esimese trimestri (1.-3. kuu) lõpus on kuulda lapse südamelööke.
• Teisel trimestril (4.-6. kuu) mine naisega koos ultrahelisse. Seal näed beebi pead, käsi ja jalgu. Võid isegi tema soo teada saada. Sel hetkel hakkab laps juba reaalsena tunduma.
• Kolmanda trimestri (7.-9. kuu) visiidil küsi arstilt, ämmaemandalt või õelt nõu, kuidas saaksid sünnituse juures abiks olla.

2. Vaata, kuula, uuri ja loe. Vaata videoid, küsi naise käest, uuri internetist või raamatutest raseduse, sünnitamise ja vanemaks olemise kohta.

3. Aita lapse jaoks plaane teha. Aruta partneriga, mida lapsele vaja on. Otsustage, kus ta magama hakkab ja seadke see nurk või tuba lapse jaoks valmis. Ostke koos vajalikke asju. Käi naisega perekooli loengutes. Seal õpid oma partnerit sünnituse ajal aitama. Infot loengute kohta saad arsti käest.

Kui muretsed raha pärast, on ehk abi neist soovitustest:
• Äkki on mõnel teie pereliikmel või sõbral alles jäänud häll, mähkimislaud, mänguasjad või riided. Paljud inimesed annavad hea meelega ära asjad, mida neil enam vaja ei lähe. Pealegi kasvavad lapsed näiteks imikuea riietest väga kiiresti välja.
• Vaata komisjonipoodidesse ja kasutatud riiete poodidesse, kus pakutakse tihti mööblit, mänguasju ja riideid eriti soodsa hinnaga.
• Pane iga nädal beebiasjade jaoks kõrvale teatud summa. Isegi mõnikümmend krooni nädalas võib lapse sündides abiks olla.
• Eesti riik pakub erinevaid toetusi ja hüvitisi nii vahetult pärast lapse sündi kui edaspidi lapse kasvades. Uuri järele, kas ja kui palju saate sünnitushüvitist ja vanemapalka. Lisaks pakuvad mõned ettevõtted oma töötajatele soodustusi, kuidas on lugu sinu tööandjaga?

4. Säilitage tervislikud eluviisid

• Aita naisel mitmekesiselt süüa. Hea valik on täisteratooted, maisihelbed, riis ja pasta, madala rasvasisaldusega piim, juust ja jogurt, samuti madala rasvasisaldusega liha ja kana ning värsked puu- ja juurviljad. Kontrolli ka enda menüüd! Ise õigesti toitudes aitad ka partneril seda teha.
• Jäta suitsetamine maha. Sinu suitsetamine teeb su partnerist passiivse suitsetaja, mis pole hea ei temale ega lapsele.
• Aita oma partneril alkoholist eemale hoida. Raseduse ajal ei tohi alkoholi tarbida, sest see võib põhjustada väärarenguid. Aita naisel eemale hoida õllest, veinist, cooleritest, ja kokteilidest, asendades need värskete mahlade, vee ja alkoholivabade kokteilidega.
• Küsi oma arsti käest järele, milliseid apteegi- ja taimseid ravimeid tohib kasutada. Ka teatud retsepti- ja käsimüügiravimid võivad beebile kahjulikud olla, seega kontrolli alati arsti käest üles, kas antud ravimit on lubatud raseduse ajal tarvitada.
• Pane ära majapidamiskemikaalid. Hoia värve, vedeldajaid, lahusteid ja pestitsiide naisest eemal. Vaheta ise kassiliiva.
• Tehke trenni. Trenn on hea võimalus koos midagi ette võtta. Jalutamine on lihtne ja ei ole kulukas, pealegi saab seda peaaegu kõikjal teha. Uuri arsti käest, millised spordialad on rasedale ohutud.
• Aita partneril lõõgastuda ja stressist hoiduda. Lase partneril puhata kui ta seda vajab, see on hea nii temale kui lapsele. Saad aidata teda koristamisel, käia ise poes ja teha süüa. Tehke koos mõnus lõunauinak või kaisutage niisama. Stressi aitab vähendada ka beebiga seotud lootustest ja plaanidest rääkimine.
• Õpi mõistma muutusi, mis rasedusega kaasas käivad. Rasedus muudab naist nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Kui naine on ühel hetkel rõõmus ja järgmisel kurb, on ilmselt tegemist raseduse ajal esineva tujude kõikumisega. Füüsilised muutused võivad põhjustada väsimust ja kurnatust.

6. Jätkake seksimist, kui te mõlemad seda soovite. Raseduse ajal võib su naise seksiisu suureneda või väheneda, see sõltub tema keha muutustest. Paljude inimeste arvates on seks raseduse ajal teistsugune. Kui kõht suuremaks muutub, proovige teisi asendeid ja leidke enda jaoks mugavaim. Andke teineteisele teada, mis teile meeldib. Pidage meeles, et kuni arst pole seda just ära keelanud, on raseduse ajal seksimine täiesti normaalne. Last see kuidagi ei kahjusta.

7. Toeta naise otsust last rinnaga toita. Rinnapiim on sinu lapsele parim toit, sest sisaldab kasvamiseks kõike vajalikku. Kui sul tekib sellega seoses küsimusi, räägi arstiga.

Allikas: www.marchofdimes.com

Neli müüti isaks saamise kohta

Neli müüti isaks saamise kohta

Müüt nr 1: Last nähes tabab sind armastus esimest silmapilgust
Tõde
: Kõik räägivad, et üks pilk oma pisikesele ja sa oledki armunud, kuid tegelikult võib see aega võtta.

Teinekord võib sind tabada hoopiski tundetus või hirm eesseisvate muutuste ees. Leia keegi, kellega oma tunnetest avameelselt rääkida ja pea meeles, et sul on piisavalt aega oma beebit tundma ja armastama õppida.

Müüt nr 2: Sa ei saa mähkmete vahetamise ega lapse toitmisega hakkama
Tõde
: Tule maapeale! Tänapäeva moodne isa suudab teha kõike, mida ta vaid tahab – selle hulka kuulub ka lapse piima soojendamine ja mustade mähkmete vahetamine. Lapse kasvatamine on meeskonnatöö ja see õnnestub kõige paremini teineteist toetades. Ära karda kaasa lüüa ja oma kaaslast selles aidata.

Müüt nr 1: Last nähes tabab sind armastus esimest silmapilgust

Müüt nr 3: Te ei seksi enam kunagi
Tõde
: Seksite küll ja kohe kindlasti! Lapse saamine on suur muutus, mis võib küll mõjutada ka teie seksielu, sest sünnitusest toibumine võtab aega ja partner ei pruugi kohe seksiks valmis olla. Ole kannatlik ja proovi teda mõista. Võtke vastu sõbra või sugulase pakkumine mõnel õhtul last hoida ja leidke teineteise jaoks aega. Seks ei ole ainuke intiimsuse vorm: ka kallistamise ja suudlemisega saab hellust jagada.

Müüt nr 4: Sa muutud oma isaks
Tõde
: Sina oled sina. Kui su lapsepõlv polnud just kõige roosilisem, on täiesti loomulik karta oma vanemate vigade kordamist. See kartus ei pruugi aga halb olla, sest muretsemine näitab sinu soovi ja sihikindlust sarnaseid vigu korrata. Võttes endale eeskujuks kellegi teise, võid saada heaks isaks. Kõik teevad vigu ja ükski isa pole täiuslik.