Isad ja pojad
Inimeste subjektiivset heaolu mõjutab see, kui kindlalt ennast oma soorollis tuntakse. Laps samastab end oma vanematega, kui need on toetavad ja hoolitsevad. Kui vanemad on liiga kontrollivad, siis samastumist ei toimu.
Poiste puhul rõhutatakse, et nad ilma isa eeskujuta ei omanda hästi oma soorolli. Neil puudub eeskuju, kellega end samastada. Isa näitab pojale ette kindlaid käitumismalle ja meherolli piirid. Seetõttu on poistele samast soost vanema eeskuju väga tähtis.
Ilma isata üles kasvanud poistel esineb järgmisi probleeme:
- nad ei tule toime oma soorolli määratlemisega
- tekib küsitavaid momente sooidentsuse arengus
- nad ei saa koolis hakkama
- neil esineb raskusi psühholoogilise kohanemisega
- nad ei suuda kontrollida oma agressiivsust
Üksi poegi kasvatavad emad teevad seda sagedamini üsna jäikadele ja traditsioonilistele tõekspidamistele toetudes. Nad peavad kinni tavapärasest mehemallist ning usuvad siiralt, et keskkonnas on levinud halvustav suhtumine meestesse, kelles leidub ka naiselikke jooni. Isade arusaam mehelikkusest ja mehelikust käitumisest on tavaliselt tunduvalt avaram ning arusaavam.
Et vältida riske, mida toob poegade kasvatamisel kaasa üksikemadus, on soovitatav kaasata poegade kasvatamisse sotsiaalsed isad. Need on poistele tugiisikuteks ning autoriteetideks ja aitavad soorollil ja sooidentiteedil välja areneda. Sotsiaalsed isad võivad olla kasuisad, vanaisad, poisteklassi meesõpetajad, mõne klassivenna isa, keegi meessoost sugulastest jne. Selleks, et poistel kujuneks püsiv identiteet, on neile kindlasti vaja ka psühholoogilist isa – meest, kellega ajada mehejuttu, kes oleks eeskujuks, toetaks ja mõistaks poissi.
Isad ja tütred
Tütardele on isa eeskuju ja olemasolu samamoodi oluline. Kuigi tütred ei räägi enamasti isadega intiimsetel teemadel, seovad neid isadega ühised tegevused. Tütre seotus isaga ei sõltu sellest, kas isa elab perega koos või mitte. Isal on võimalik tütrele toeks olla ka uue perega elades, kaugel töötades ja perest lahus elades.
Isal on oluline mõju tütre sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisele. Lapsepõlves kogetav lähedane suhe vastassoost lapsevanemaga mõjutab olulisel määral hilisemaid paarisuhteid. Tütar õpib emalt oma soole vastava käitumise, isalt aga saab kinnitust oma naiselikkusele. Isa mõjutab oluliselt oma tütarde eneseväärikuse kujunemist ja seksuaalsust. Tüdrukud, kellel on olnud oma isaga hea suhe, tunnevad end oma soorollis turvaliselt.
Ilma isata kasvanud tüdrukutel on raskusi sooidentiteedi väljakujunemisel ning nad ei tunne end koolis kindlalt. Tavaliselt algavad varem nende tütarlaste seksuaalkontaktid. Naised, kes pole tundnud isa kinnitust lapseeas, käituvad hilisemas paarisuhtes veidralt – nad otsivad küll lähedust, kuid samas umbusaldavad mehi.
Isad kasvatavad naiselikke naisi ja toimetulevaid ning armastavaid pereisasid. Isa hinnatakse kõrgemalt siis, kui ta elab koos perega. Ka suhted isaga on tavaliselt siis paremad. Isaga kooselu annab noorukitele head eeldused eluga toimetulekuks – nad kohanevad kergemini, nad on tuleviku suhtes lootusrikkamad ja endaga rohkem rahul. Kindlasti mõjutab pere kooselu või üksikvanemlus laste edasist pereelu, sest nad käituvad üldjuhul nii, nagu nende vanemad neile eeskuju näitasid.
Korras peresuhetel on kombeks jätkuda põlvkondade kaupa, nii nagu ka vanemate rikkis tundeelu, konfliktid, perevägivald ja peres ilmnevad lahkhelid kanduvad vanematelt üle lastele. Mida enam on meil praegu isasid, kes hindavad kõrgelt perega koosolemise aega ning suhteid lastega, seda enam on selliseid isasid ka nende poegade hulgas ja korras peresuhetega naisi nende tütarde hulgas.
Refereeritud artiklist “Isa osa noorukite heaolu kujunemisel”, ajakiri Sotsiaaltöö, 4/2011
