Tag

Hambad

Browsing

Meelespea: hammaste eest hoolitsemine

  • Hoolitsege, et lapse toit sisaldaks piisavalt kaltsiumi. Kui laps on juba kuuekuune, tuleks lapsele hakata andma lisatoitu. Enne seda on lapsele põhiliseks kaltsiumiallikaks rinnapiim või -asendaja.
  • Ära unusta D-vitamiini lisaks anda. Head  D-vitamiini allikad on ka munakollane, rasvane kala ja piimatooted.
  • Õunamahla asemel andke õuna ja apelsinimahla asemel apelsini.
  • Lahjendatud mahl on parem kui värskeltpressitud mahl.
  • Parim jook janu kustutamiseks on vesi. Vesi mõjub ka hambaid puhastavalt.
  • Olge ettevaatlikud peidetud suhkrute suhtes. Mesi on suhkur, kleepudes tugevalt hammaste külge. Hammastele ei ole suhkru päritolu oluline, igasugune suhkur on ohtlik.
  • Maiustuste söömine, karastusjookide ja jäätise söömine võiks olla harv sündmus. Kindlasti tuleks puhastada pärast nende söömist lapse hambad.
  • Eelistage maiustusteks puuvilju, šokolaadi, kooki ja küpsiseid. Vältige iiriseid, lutsukomme, vahukomme ja magustatud jooke. Need kipuvad hammastele kleepuma.
  • Ärge lisage suhkrut jookidesse ja hommikuputru.
  • Ärge keelake täielikult lapsele magusa söömist, see võib panna lapse salaja maiustama, seejuures unustades suuhügieeni.
  • Hambapesu olgu regulaarne.
  • Õpeta varakult laps kasutama hambaniiti. Hambaniit aitab pääseda hambavahedesse, kuhu harjaga ei saa ligi.
  • Ostke lastele hambapasta, mis on sobilik nende vanusele.
  • Ärge harjutage last magusate jookidega magama jääma, see võib tekitada suuri kahjustusi hammastele enne kui kõik hambad jõuavad lõikuda.
  • Püüdke vältida toidukordade vahepeal näksimist.
  • Külastage regulaarselt hambaarsti.

Puseriti hambumust saab ennetada

Ortodont Triin Jagomägi

Kuigi enamasti on hambumusanomaaliad päritavad või tulenevad meie näotüübist, siis mõned võivad kujuneda ka väikelapseea halbadest harjumustest, mida saaks ära hoida.

Enamlevinud anomaaliad

Ortodondi ja Tartu Ülikooli õppejõu Triin Jagomägi kinnitusel esineb Eesti lastel kõige sagedamini nn üksiku hamba anomaaliat ehk et teiste hammaste hulgas on üks kõveralt kasvanud. „Enamusel me selles perioodis (enne 7-eluaastat – toim) ravima ei hakka, vaid natukene hiljem, sest muidu läheb ravi väga pikaks,“ ütleb Jagomägi. Ta lisab, et valgenahaliste inimeste üks sagedasemaid hambumusanomaaliaid ongi ruumipuudus, kus üks või mitu hammast ei mahu sirgelt kasvama.

Teiseks sagedasemaks hambumushäireks on prognaatia ehk liiga suur vahe ülemise ja alumise hambakaare vahel. „See tähendab, et kas ülemised hambad on liiga ees või alumine lõug on liiga taga. Reeglina on see probleem põhjustatud alalõua tagumisest asendist,“ räägib ortodont.

Prognaatiaga koos esineb sageli risthambumust – hambakaar on küljelt kitsas. Kui tavaliselt alustatakse laste hammaste ortodontilise raviga 10-13 aastaselt, siis risthambumust võidakse hakata parandama juba 7-aastasel lapsel.

Samuti alustatakse varakult progeenia raviga. „Kui otse vaadata, siis tundub, et alalõug on ees. See võib olla tingitud väikesest ülalõuast, suurest alalõuast ja võib olla kombineeritud,“ selgitab Jagomägi.

Progeenia puhul ei saa ortodont aga kindlalt öelda, et ravi tulemusel anomaalia kaob. „Kui lõualuusse on sisse programmeeritud, et ta peab kasvama suureks, siis ta sinna ka kasvab,“ selgitab Jagomägi ja toob näiteks Habsburgide lõua, mis pärandus põlvest põlve alates 15. sajandist. Tuntuim etteulatuva lõuaga dünastia esindaja oli Hispaania kuningas Carlos II.

Hambumushäirete põhjused

Lisaks päritavusele ning rassipõhisusele võivad hambumust häirida ka väikelapseea halvad harjumused või haigused.

Lahihambumus.

Titaneelamine ehk infantiilne neelamine toob kaasa lahihambumuse. Selline neelamisviis on kõigil vastsündinutel, kui nad suruvad imedes keele igemete vahele. „Lapsed peaksid muutma neelamistüübi titaneelmiselt täiskasvanu neelamiseks enne 6.-7. eluaastat ehk enne kui jäävhambad hakkavad lõikuma,“ räägib Jagomägi. Kui laps jääbki neelates keelt hammaste vahele suruma, tekib esihammaste kokkupuutekohta vahe.

Jagomägi sõnul pannakse lahihambumuse korral suhu spetsiaalne aparaat, mis takistab neelamisel keelega hammaste vahele surumast, kuid õige neelamine tuleb lapsel siiski ise ära õppida. Ortodondi hinnangul tuleks keeleharjutusi teha logopeedi või mõne teise spetsialistiga, sest eeldatavasti ei saa lahihambumusega laps hästi ka teatud häälikuid hääldada.

Hambumust mõjutab toitumine alates imikueast. Nimelt sünnivad lapsed distaalse alalõuaga ehk alalõua tagaasendiga. Jagomägi kinnitusel on see normaalne. Kuna alalõug on peas ainuke liikuv osa, siis tagaasendis ei saa ta sünniteedes traumasid.

„Imemisliigutustega tuleb alalõug esimese eluaasta jooksul hästi palju ettepoole,“ kinnitab Jagomägi. „Kui laps saab normaalselt rinnast süüa, teeb ta palju tööd ja imeb selle alalõua ette.“ Lutipudelilapsed, kes saavad toidu kiiresti kätte, ei tee nii palju tööd ning alalõug võib jääda tagumisse asendisse. Jagomägi rõhutab, et alalõug tuleb beebidel vaid siis ettepoole, kui ta funktsioneerib ehk kui laps teeb selleks ise tööd.

Lõualuud peavad tööd tegema ka siis, kui hambad suus. Jagomägi märgib, et tänapäeval söövad ka täiskasvanud väga pehmet ja peenestatud toitu. „Lõualuud on mõeldud selleks, et süüa ja toitu peenestada. Kui lõualuud ei funktsioneeri, ei funktsioneeri ka lihased piisavalt ning alumine lõualuu ei tule tagant ettepoole,“ selgitab ortodont ja soovitab peeneks hakitud salatitele vahelduseks lastele ka näiteks kaalikaid ja porgandeid närida anda.

Pikalt luti või pöidla imemine põhjustab pikka ja kitsast hambakaart. „Sellistel juhtudel jääb alalõug tagumisse asendisse ja ülemised hambad kalduvad ettepoole,“ ütleb Jagomägi ja lisab, et kui laps jääb pikalt lutti või pöialt imema, tuleks taas abi otsida teistelt spetsialistidelt – psühholoogidelt.

„Mul on patsiente, kes imevad pöialt veel 12-13-aastaselt ja keda ei saa ravida, sest see anomaalia tuleb pöidla imemisega koguaeg tagasi.“ Ortodoni sõnul ei tohiks vanemad valehäbi tunda, sest sageli on ka laps õnnetu. „Nad (lapsed – toim) annavad endale aru, et ei taha seda teha, aga hakkavad seda alati tegema, kui uinuvad,“ selgitab Jagomägi.

Ortodondi kinnitusel võivad ka haigused hambumust mõjutada. „Meil on järjest rohkem allergilise lapsi.“ Kui lapsel on allergiline nohu ja nina kinni, ei saa ta nina kaudu hingata ning hingab läbi suu. Suu on küll hästi natukene avatud, aga keele asend muutub teistsuguseks. Kui suu on normaalselt kinni, on keel suupõhjas ja n-ö toetab hambakaari. Veidi avatud suus liigub keel ülespoole, hambakaared vajuvad sissepoole ning tekib risthambumus. „Hambakaared lähevad pikaks kitsaks ja kolmnurkseks,“ täpsustab Jagomägi.

Samamoodi muutub ka adenoidse lapse hambakaar. „On tüüpiline adenoidse näokujuga patsient, kellel on piklik nägu, kolmnurkne hambakaar ja suust võime leida risthambumuse.“ Suurte adenoididega lapsed suunatakse kõrva-kurgu-ninaarsti juurde ning adenoid eemaldatakse.

Jagomägi soovitab esimese panoraampildi hammastest teha juba 7-8 aastasel lapsel. Panoraampilte teevad ka hambaarstid. Ülesvõttelt on näha ka üks selline anomaalia, mida muidu ei pruugigi tähele panna. Nimelt ligi 8-10 protsendil lastest ühte jäävhammast suhu ei tulegi. „Seda saab diagnoosida ainult röntgenpildilt,“ märgib Jagomägi ja lisab, et mida varem see diagnoosida, seda parema raviplaani saab koostada.

Puuduvad lõikehambad.

Kui on näha, et ühe piimahamba all ei ole jäävhamba alget ning hambakaares on ruumipuudus, saab piimahammas välja tõmmata ning külgnevad jäävhambad täidavad augu ise ära. „Kui lõualuude kasvus on erinevusi, siis osadel puhkudel me tahamegi seda piimahammast säilitada, et sinna hiljem proteesi või implantaati panna.“ Siis tuleb see piimahammas kindlasti suus hoida.

Jagomägi kinnitusel saavad küll raviarstid aru, kas suus on piima- või jäävhammas (piimahammas on kujult ümaram), kuid lapsevanem üldjuhul vahet ei tee.

Põhjus, miks üks jäävhammas otsustab tulemata jääda, pole Jagomägi sõnul selge. „Kindlasti on see pärilik – kui vanemal on mõni jäävhamba alge puudu või on teised hambad esimeste kõrval on anomaalse kujuga, võib järgmistel põlvkondadel see hammas puududa.“ Põhjus võib peituda ka selles, et meil hakkab igast hambagrupist viimane hammas rudimendiks muutuma. „Me kõik teame tarkusehamba probleeme, see on viimane hammas.“

Ravi

Prognaatia, lõualuude normaalne asetus ja progeenia.

Hambumusanomaaliaid ravitakse erinevate ortodontiliste aparaatide (enamlevinud on breketid) kandmisega. Suurema anomaalia puhul võib ravi etapiti kesta ligi 10 aastat ning lisaks võib vaja minna kirurgilist sekkumist. Jagomägi nendib siiski, et laste puhul kasutatakse ära kasvuperioodi ning sunnitakse ortodontiliste aparaatidega hambakaari või hambaid õiges suunas kasvama.

Aparaadid pannakse üldjuhul jäävhammastele, sest piimahammaste ümara kuju tõttu ei taha aparaadid hästi suus püsida. „Piimahammaste külge oleme erandkorras aparaate paigaldanud,“ nendib Jagomägi ja lisab, et tavaliselt piimahambad siiski puseriti ei ole.

Jagomägi hinnangul ei ole ka piimahammastega laps veel emotsionaalselt valmis aparaati kandma. „On mõned väga tublid lapsed, kellele oleme teinud varajast ravi, aga me ei saa nõuda 4-5-aastaselt lapselt ärakäiva aparaadi kandmist,“ ütleb Jagomägi. Ortodontilise raviga alustatakse kõige varem 6-8 aastaselt sõltuvalt hammaste arengustaadiumist. Reeglina aga mõni aasta hiljemgi.

Jagomägi kinnitusel järgivad ortodondid veel üht reeglit, mille kohaselt ei panda kooliminevale lapsele aparaati suhu kohe kooli alguses. Kui laps on kooliga harjunud, pannakse aparaat suhu paari kuu pärast. Mõnikord aga hoopis algava kooliaasta kevadel või suvel.

Piimahammaste pealt saab prognoosida jäävhammaste kasvu. „Piimahammaste puhul on näha lõualuude kasvuerinevus, et kas on väike või suur alalõug,“ selgitab ortodont. Ka risthambumus on näha ning saab ennustada ruumipuudust. „Kui lapsel on piimahammaskonna viimases faasis hammaste vahel vahed, on see väga hea. See tähendab, et jäävhambad on tavaliselt suuremad ja neil on koht, kuhu tulla.“

Miks ravida ja palju maksab?

Olenevalt hambumushäire ulatusest, muudab see näokuju ja välimust. Jagomägi on kokku puutunud ka huule- ja suulaelõhedega lastega, kel tuleb omamoodi välimusega hakkama saada, kuid teada on, et teistsuguse väljanägemisega lapsed langevad kergesti eakaaslaste narrimisobjektideks. Lisaks mõjutavad hambumusanomaaliad söömist ja diktsiooni.

Jagomägi soovitab vanematel ortononditega julgelt nõu pidada ning kuigi pikaajaline ortodontiline ravi on reeglina kulukas, kompenseerib haigekassa osa sellest. Riik maksab kinni esimese konsultatsiooni ning diagnostilised kipsmudelid ja röntgenpildid, mille pealt oskavad ortodondid paremini raviplaani koostada.

Alla 19-aastaste laste ortodontilise ravi maksab haigekassa kinni selliste diagnooside puhul:
1) prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam
2) progeenne hambumus
3) lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid
4) peetunud jäävintsisiivid või kaniinid
5) kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui 1 hammas lõualuu kummalgi poolel
6) huule-suulaelõhe jt näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud
(allikas: riigiteataja § 64)

Jagomägi kinnitusel tegutseb Eestis veel nn põrandaaluseid ortodonte, kellel pole haigekassaga lepingut ning kelle patsientidele riiklikud soodustused ei kehti. Seetõttu soovitab ta tervishoiameti registrist järele kontrollida, kas ortodondil ikka on tegevusluba.

Ortodont Triin Jagomägi

7 küsimust lapse hammaste kohta

Hambapesu tuleb juba varakult juurutada. Foto: Dreamstime / Hallgerd

Sa kontrollid, et laps peseks kaariese vältimiseks kaks korda päevas hambaid. Siiski muretsed, et ei tee kõike endast olenevat lapse särava naeratuse kindlustamiseks. Sul võibki õigus olla.

Kuigi ennetav hammaste eest hoolitsemine on sinu lapsepõlvega võrreldes edasi arenenud, on hammaste väljakukkumise peamiseks süüdlaseks praegugi hambakaaries.

Millal peaks hakkama lapse hambaid puhastama?
Esimesed piimahambad ei ilmu tavaliselt enne, kui laps on kuuekuune. Lõpuks on neid tal aga suus kokku 20.
Ameerika laste hambaravi akadeemia esindaja David Bresleri sõnul peaksid sa alates imiku sünnist iga päev tema igemeid sooja vee all märjaks tehtud riidetükiga õrnalt puhastama. Kui juurutad hammaste puhastamist varajases vanuses, on laps sellega esimeste hammaste tulekuks juba harjunud ja nii saad tema kikusid vaevata puhastada siis, kui seda juba tõesti vaja on. Ideaalne aeg puhastamiseks on vahetult enne öist und, kui süljevoolus väheneb.

Millised toidud põhjustavad hambaauke?
Kõik süsivesikuterohked toidud sisaldavad suhkrut, mis lagundab hambaemaili. Tegelikult sisaldub hambaauke tekitav suhkur või tärklis 90 protsendis meie igapäevases toidus, sh teraviljatoodetes ja puuviljades, mis on iseenesest tervislikud toidud.

„Oluline ei ole mitte toidus sisalduva suhkru hulk, vaid see, kui kaua suhkur hammastel püsib,“ selgitas Dr Bresler. Kõige enam teevad kahju need toiduosakesed, mis jäävad tagumiste purihammaste pinnal olevatesse konarustesse ega lahustu suus kiiresti. Suurimateks paharettideks on nätsukommid, krõpsud ja vahvlid. Pulgakommid, mahl ja limonaad on samuti kahjulikud, sest need leotavad hambaid korraga mitu minutit suhkruses keskkonnas.

Üllatuslikult on vähem kahjulikud suupisted maapähklivõi ja šokolaad, kuna mõlemad lahustuvad suus kiiresti. Šokolaad võib kahjutuks teha ka hambaauke põhjustava bakteri. Tegelikult hambaarstid nüüd isegi soovitavad lastele šokolaadipiima anda, sest põngerjad joovad seda meelsasti ning samas omandab nende organism hammaste tugevnemiseks vajalikku kaltsiumi. Teine hambaauke vältida aitav toiduaine on kaltsiumirikas juust, mis stimuleerib ka süljevoolust ja neutraliseerib happelise taseme suus.

Kuidas aru saada, et lapse hambad ka tegelikult puhtaks saavad?
„See on alati armas vaatepilt kui väike laps ise oma hambaid peseb, kuid kohe kindlasti ei tee ta seda korralikult,“ ütles Chicago hambaarst Mary Hayes. Kuni 6 või 7 aasta vanuseks saamiseni puudub lapsel vajalik käteosavus hammaste efektiivseks puhastamiseks ning sul tuleb tema töö üle teha.

Nii saavad hambad hästi puhtaks:
Ulata abikäsi. Austa lapse iseseisvust, kuid räägi talle, et hammaste pesemine on kahe inimese töö. Lase tal endal umbes minutijagu harjata ning siis sekku. Ära lase lapsel arvata, et ta on kehva tööd teinud. Selle asemel ütle: „Sa pesid hästi, las nüüd mina teen lõpuni.“ Või seleta, et lihtsalt kontrollid tema tööd.

Kontrolli. Ka siis kui laps on piisavalt vana, et iseseisvalt hambaid pesta, kontrolli tema töö üle. „Hambaharja kraani alt läbilaskmine ja tagasi topsi panemine ilma hambaid pesemata on tavaline laste trikk,“ märkis David Bresler. Võid kasutada ka spetsiaalseid indikaatortablette, mis toovad hambakatu suus nähtavamale.

Muuda hambaniidiga puhastamine kergemaks. Kuigi vähesed vanemad puhastavad lapse hambaid hambaniidiga, tuleb seda iga päev teha. Üks võimalus puhastamist lihtsustada on unustada tavaline hambaniit (mis tuleb mõlemast otsast sõrmede vahele keerutada) ja uurida, kas apteegis on saadaval spetsiaalne Y-kujuline hambaniidi hoidja.

Millal peaks lapsega esimest korda hambaarsti juurde minema?
Ideaalis peaks hambaarsti juures käidud olema lapse esimeseks sünnipäevaks, kuid üldjuhul võib oodata ka, kuni laps on kahe- või kolmeaastane, kinnitas Harvardi hambaravi kooli kliinilise professori assistent Barton Tayer. „Kui arstilkäiku kauem edasi lükkate, riskite võimalusega, et juba esimesel korral peab hakkama hambaauke parandama.“

Mõned vanemad arvavad, et piimahambaid ei ole mõtet kontrollida, kuna need langevad nagunii välja. See on väga vale arusaam. „Kuigi jäävhambaid ei ole veel näha, arenevad need piimahammaste all ning oluline on kontrollida, et hambad saaks kasvada viperusteta,“ rääkis Mary J. Hayes, laste hambaarsti Chicagos.

Võiksid valida lapse hambaarstiks tohtri, kes on end viimaste aastat jooksul hoolsalt täiendanud. Selliste arstide kabinetid on sageli lastesõbralikud. „Meil on mänguasju, videomänge, neoonvalgustusi ning lapsed näevad seda lõbusa kohana,“ selgitas Dr. Bresler.

Kas lapse hammastele peaks paigaldama silandid? 

Kuna viiest hambaaugust neli tekivad tavaliselt purihammastesse, on kasulik need tugeva ja kaitsva kihiga katta. Purihambad puutuvad toiduga kõige sagedamini kokku ning lisaks on nende pind ka konarlik, nii et kõiki sinna kogunenud toiduosakesi on keeruline ise eemaldada. Silandid muudavad purihamba pealispinna siledamaks ning täidavad konarused. Uuringute kohaselt esineb juba ühele hambale paigaldatud silandiga lastel poole vähem hambaauke kui neile, kelle hammastel pole ühtegi silanti.

Konsulteeri hambaarstiga, millal võiks lapse hammastele silandid paigaldada. Sageli pannakse silandid kuuendal eluaasta paiku suhu tulevatele purihammastele, sest need on hambaaukudele kõige vastuvõtlikumad. Kui sinu lapse purihammaste pealispind on tavapärasest siledam, ei pruugi tal silante vaja minna.

Mida teha lapse halva hambumusega?

Teatud ortodontilised probleemid, eriti need, mis puudutavad lisaks hammastele ka luustikku, vajavad ravi. Üks taoline probleem on risthambumus, kus ülemine hambakaar on alumisest kitsam. Risthambumuse tulemusel kasvavad külgmised hambad puseriti.

„Alati on parem luustikku puudutavaid moonutusi võimalikult varajases eas parandada,“ kinnitas Dr Tayer. Ilma korrigeerimiseta kasvavad hambad lõualuu ebaloomuliku asendi tõttu puseriti. See omakorda toob kaasa terve hulga probleeme lapse edasises arengus. Lapse luustik on täiskasvanu omaga võrreldes paindlikum ning kohandub paremini.

Risthambumust ravitakse nii breketitega kui spetsiaalse ortodontilise aparaadiga (reteineriga), mis laiendab hambakaart või lükkab risthambumuses olevaid hambaid õigesse asendisse. Konsulteeri hambaarstiga, kes oskab soovitada just sinu lapsele vajalikku ravi.

Laps kukkus ja lõi eesmise hamba välja. Mida teha?

Kui see oli piimahammas, pole vaja kohe hambaarsti juurde tormata. Kuna piimahambad ei ole nii sügavalt igemes kinni kui jäävhambad, ongi neil suurem tõenäosus välja kukkuda. Jäävhammastelt tuleb pigem kild küljest.

Ära muretse, kui väljalöödud hammast üles ei leia, sest hambaarst seda tagasi ei pane. Teine asi on siis, kui tahad seda endale mälestuseks jätta. Lase lapsel suud veega loputada ning aseta äratulnud hamba kohale külm kompress paistetuse leevendamiseks.

Teavita juhtunust oma hambaarsti. Kui jäävhammas juba mõnda aega asemele ei taha kasvada, võib hambaproteesi vaja minna. Protees takistab naaberhammastel tühjaks jäänud kohale trügimast ning kui jäävhammas kunagi ilmub, saab ta normaalselt kasvada. „Igasugusest hambatraumast tuleb arsti teavitada, sest kukkumine võis areneva jäävhamba emaili kahjustada ning hamba hilisematele hambaaukudele vastuvõtlikumaks muuta,“ sõnas Dr Hayes.

Kui laps kukub välja jäävhamba, on tegu hädaolukorraga. Suure tõenäosusega saab selle tagasi kinnitada, kui kohe hambaarsti juurde minna. Pese hammas õrnalt vee all puhtaks, kuid ära nühi hambajuurepoolset otsa ega ära kasuta seepi. Kui laps on piisavalt vana, lase tal seda hoida suus kohapeal, kust hammas ära tuli või pane hammas piima sisse (mis on süljega sarnase pH tasemega).

Allikas: Parents Magazine, www.hambaarst.ee

Lutipudelisuu – mis see on?

Lutipudelist võib kujuneda hammaste vaenlane.

Lutipudelisuu on hambakaariese vorm, mille puhul lapsel tekivad hambaaugud väga varajases eas ning enamikel juhtudel põhjustab seda sage magusate jookide joomine lutipudelist.
Lapsed sünnivad imemisinstinktiga, mistõttu neil on kalduvus lutipudelit liiga kaua imeda.

Kuid kaaries ähvardab neidki lapsi, kes joovad magusaid jooke tassist ning söövad suhkrurikkaid toite. Lutipudelisuu tähendab peamiselt hambaemaili kahjustumist. Magusates jookides (sh lehmapiim, piimasegu, rinnapiim, puuviljamahl) sisalduv suhkur jääb hammastele väga pikaks ajaks, luues bakteritele kasvuks hea pinnase.

Kuigi kõige sagedamini saavad kahjustada ülemised eesmised hambad, võib kaaries pureda ka teisi hambaid. Ameerika haiguste ennetus- ja kontrollikeskuse kinnitusel kahjustab lutipudelikaaries 17 protsendi 2-4 aastaste laste hambaid.

Umbes kuuekuuselt hakkavad lastel piimahambad suhu tulema, mis aegamisi asenduvad jäävhammastega. Kuigi piimahambad on ajutised, võivad viimased neist suus püsida teismeeani.

Piimahammastega õpib laps toitu mäluma ning nad on vajalikud kuni jäävhammaste tulekuni. Kui laps kaotab hambad juba beebieas, võivad tühjale kohale trügida külgnevad hambad. See võib segada jäävhammaste normaalset kasvu või takistada nende kasvamahakkamist üldse.

Kui kaaries ilmneb juba ühel hambal, levib ta kiiresti teistelegi. Ulatusliku hambakaariesega lapsed on infektsiooniriskis, nad kannatavad hambavalu all ning on neil hammastega probleeme kogu ülejäänud elu. Puseriti kasvavad hambad võivad avaldada lapsele psühholoogilist mõju või põhjustada kõnedefekte. Lutipudelisuud on raske ravida. Seetõttu on oluline seda ennetada.

Võimalikud põhjustajad

Nagu öeldud, tähendab lutipudelisuu hambaemaili kahjustust, mida põhjustab hammaste liiga kauaaegne kokkupuude magusate jookidega. Bakterid ründavad hambaid vähemalt 20 minuti jooksul peale sööki. Kui lapsed joovad sageli lutipudelust või lonksutassist, on nende hambad pideva bakterite rünnaku all.

Sülg aitab suhkrurikast keskkonda neutraliseerida ning puhastab hambaid, kuid süljeeritus aeglustub magamise ajal märgatavalt. Kui lapsel lastakse lutipudelit imedes magama jääda, ei kaitse sülg bakteririkast keskkonda suus enam samal tasemel. Seetõttu ongi lutipudeliga magama jäämine laiaulatusliku kaariese peamine tekkepõhjus.

Ka öine sage imetamine võib varajast hambakaariest põhjustada. Kui laps saab rinnapiimale lisaks suhkrut sisaldavaid toite ja jooke, siis kaarieserisk suureneb. Veelgi enam, kombinatsioon rinnapiimast või pudelisegust ja suhkrut sisaldavast toidust loob kaariese levikule parema pinnase kui magus jook üksi.

Suus elutsevaid baktereid on võimalik ka edasi kanda. See juhtub näiteks siis, kui täiskasvanu mälub toitu enne lapsele andmist enda suus või tõmbab luti, lusika või lutipudeli luti enne lapsele andmist enda suust läbi. Hambakaaries võib tuleneda ka perekondlikust eelsoodumusest. Kui perekonnas on enne esinenud ulatuslikku hambakaariest, on suur tõenäosus, et see avaldus ka lastel.

Sümptomid

Suus levima hakkavast laiaulatuslikust kaariesest võib juba varakult märku anda hammaste tundlikkus kuumale, külmale ja magusale. Hamba pinnale ilmuvad igemete lähedal valged triibud ja täpid. Ajapikku muutuvad need kohad pruuni-plekilisteks või hakkavad hambad kildhaaval lagunema.

Sageli lagunevad esimestena ülemised eesmised hambad, kuna need ilmuvad suhu esimeste hulgas ning puutuvad seega bakteririkka keskkonnaga kõige enam kokku. Alumisi eesmisi hambaid kaitseb tavaliselt lapse keel, kui ta lutipudelit või rinda imeb. Siiski levib kaaries kiiresti ning ohus on kõik piimahambad.

 

Kaariese raskusastmed

Diagnoos ja ravi

Lutipudelikaariest diagnoosib hambaarst. Kui kaaries on juba palja silmaga vaatlusel diagnoositav, võib hammaste päästmiseks olla liiga hilja. Siis on vajalik hammaste taastamine ja ravi. Oma ala spetsialistid otsivad pidevalt uusi võimalusi lutipudeli kaariese varajaseks avastamiseks. Kõige tõsisematel juhtudel tuleb kahjustunud hambad välja tõmmata. Tavaliselt on seda vaja teha enne lapse kolmandat sünnipäeva. Protseduur viiakse läbi haiglas üldnarkoosi all.

Ennetamine

Lapsele ei tohi päeva jooksul liiga sageli lutipudelist juua anda. Kui lutipudelis ei ole just vesi, ei tohiks laps lõuna- ega ööunne jääda lutipudelit imedes. Lastele ei tohiks anda enne magamaminekut suhkrut sisaldavaid jooke, sest magamise ajal süleeritus väheneb. Seetõttu aga püsib suhkur suus ja hammastel pikema aja jooksul.

Pärast iga söötmist tuleb lapse igemeid puhta marlilapiga puhastada. Seda võib harjutada alates sünnist kuni esimeste hammaste tulekuni. Kui suhu ilmub esimene hammas, tuleb hakata seda harjama ning ülejäänud igemepiirkonda õrnalt masseerima. Hambaniiti tuleks hakata kasutama siis, kui juba kaks hammast on kõrvuti või kõik hambad on suus.
Tavaliselt on lapsel teiseks sünnipäevaks kõik hambad suus. Hambaarst võib kaarieseohu vähendamiseks ja hammaste tugevdamiseks soovitada neid fluoriidiga töödelda. Regulaarne hammaste eest hoolitsemine hoiab lapse suu tervena.

Veel nõuandeid lutipudelisuu vältimiseks:

  • Harjuta last tassist jooma enne kui ta saab üheaastaseks.
  • Ära kunagi kasta lutti enne lapsele andmist otsapidi magusasse jooki.
  • Ära kasuta lutipudelit luti asemel.
  • Ära pane lutipudelisse suhkrut sisaldavaid jooke.
  • Ära pane midagi enne lapsele andmist enda suhu (sööki, lutti ega muud objekti). Muidu levivad kaariest tekitavad bakterid täiskasvanult lapsele.
  • Uuri, kas sinu kodukoha vesi sisaldab fluoriidi. Kui ei, konsulteeri hambaarstiga, kas peaks vähemalt kuuekuusele imikule fluoriidi lisaks andma.
  • Väldi öist imetamist. Teadlased ei ole küll kindlad, kuivõrd tekitab rinnapiim kaariest ning rinnapiima peetakse imikutele üldiselt kasulikuks. Siiski ladestub ka rinnapiimas sisalduv suhkur lapse hammastele.
  • Külasta vähemalt üheaastase lapsega regulaarselt hambaarsti.

Küsimused arstile

Enne arsti juurde minekut valmista sind huvitavad küsimused ette ning kirjuta üle. Nii võib kindel olla, et midagi ei lähe meelest ning arsti ja patsiendi vahel saavad areneda lapse tervise seisukohalt kasulikud ja sisukad arutelud.

Lutipudelisuud puudutavad küsimused:
1. Kuidas kõige paremini lutipudelisuu teket ennetada?
2. Ma imetan last. Kuidas vältida niisama rinna andmist (näiteks öösiti), mis võib kaariest põhjustada?
3. Kuidas ära tunda esimesi lutipudelisuu sümptomeid?
4. Kuidas te lutipudelisuud diagnoosite?
5. Millised on ravivõimalused?
6. Millised on ravi kõrvalmõjud?
7. Kas laps peaks vältima teatud kindlaid sööke või jooke?
8. Kas lapsel on nüüd kogu ülejäänud elu hammastega probleeme? Kuidas neid probleeme vähendada?
9. Kas peaksin lutipudelisuu tõttu lapsega sagedamini hambaarsti juures käima?
10. Kuidas ma teada saan, kas minu kodukohas sisaldab vesi fluoriidi?

Allikas: iVillage.com

Kui hambad tulevad

Hammaste tulekust annab märku vajadus närida. Foto: Dreamstime

Hammaste tulek on pikk protsess: võib alata kolmandast elukuust, kesta kolmanda eluaastani ning sellega võivad kaasneda erinevad vaevused. Esimese kiku nähtavale ilmumine on aga kindlasti tähtis sündmus.

Millises järjekorras hambad tulevad?

Tavaliselt lõikub esimene hammas neljanda ja seitsmenda elukuu vahel. Kiire arenguga lapse esimene kiku võib juba kolmekuuselt välja ilmuda. Aeglasema arenguga lapsel võib see alles esimese eluaasta lõpul tulla.

Üldjuhul ilmuvad kaks esimesed hammast alla keskele (alumised lõikehambad). Neile järgnevad 4-8 nädala pärast neli ülemist lõikehammast (eesmised ja külgmised). Umbes ühe kuu pärast ilmuvad alumised külgmised lõikehambad (mõlemal pool kaht kõige eesmist lõikehammast). Seejärel lõikuvad esimesed purihambad ja kõige lõpuks silmhambad. Kolmandaks eluaastaks peaks lapsel kõik 20 piimahammast suus olema.

Lapse hambad Ilmuvad Vahetuvad
Keskmised lõikehambad 8.-12. kuul 6.-7. aastal
Külgmised lõikehambad 9.-13. kuul 7.-8. aastal
Silmhambad 16.-22. kuul 10.-12. aastal
Eesmised purihambad 13.-19. kuul  9.-11. aastal
Tagumised purihambad 25.-33. kuul  10.-12. aastal
Hammaste tüübid

Joonis:
1.Silmahammas
2. Purihambad
3. Eespurihambad
4. Lõikehambad 

Harvadel juhtudel on lapsel juba sündides üks-kaks hammast suus või ilmuvad need esimese paari elunädala jooksul. Nn lisahambad kinnituvad vaid igeme külge, sest juur ei ole veel moodustunud. Selline hammas on kergesti liikuv, segab beebit söömise ajal ning võib beebi kurku sattuda. Tavaliselt tõmmatakse sünnihambad välja. Piimahambad hakkavad jäävhammaste vastu kuuenda eluaasta paiku vahetuma.
 
 
 
Sümptomid

Kui osadel beebidel tulevad hambad märkamatult suhu, siis teistel vaevaliselt ja valuliselt. Hammaste tuleku sümptomiteks võivad olla:

  • Ilastamine
  • Paistes ja tundlikud igemed
  • Ärrituvus
  • Beebi vajadus närida
  • Toidust keeldumine
  • Sage öine ärkamine
  • Kõrvade sikutamine, põskede nühkimine (igemete valu võib kulgeda kõrvadesse ja põskedesse mööda ühiseid närvikanaleid)

Kuidas valu leevendada?

Sa ei saa küll hammaste tulekut takistada, kuid saad sellega kaasnevat valu leevendada. Anna lapsele midagi närida, näiteks närimisrõngas või külmutuskapis jahutatud märg rätik. Paistetavaid igemeid võib leevendada ka millegi külma söömine, näiteks õunapüree või jogurti. Või pese käed ning masseeri oma sõrmega beebi igemeid. Igemetest välja pressivate hammastega kaasnevat valu mahendab piisav vastusurve.

Kui millestki muust abi ei ole, peab lapsele paratsetamooli andma. Igemetele võib kanda ka spetsiaalset jahutavat geeli, mis rahustab. Osa lastearste seda siiski ei soovita, sest kui geeli liiga palju kasutada, võib kurgu ümbrus tundetuks muutuda ning neelamisrefleksi nõrgeneda (neelamisrefleks ennetab iseenda sülje kätte lämbumast). Pühi beebi nägu aeg-ajalt puhta riidetükiga, et vältida suurenenud ilastamisest tulenevat löövet ja naha kuivamist suu ümber.

Hammaste puhastamine

Hambapesuga tuleb alustada varakult.

Kui lapsel on hambad suus, on sinu ülesanne nende eest hoolitseda. Esimesel eluaastal ei pea neid otseselt harjaga pesema, kuid peaksid vähemalt kaks korda päevas märja marli- või muu puhta riidelapiga puhastama. Beebidele on olemas ka spetsiaalsed hambapastad.

Ära kunagi anna lapsele voodisse lutipudelit kaasa (v.a siis, kui selles on puhas vesi). Rinnapiimas või piimasegus olevad suhkrud ladestuvad lapse hammastele ning võivad põhjustada kaariest või nn lutipudelisuud.

Teine võimalus kaariese ja hambaaukude vältimiseks on laps tema esimese sünnipäeva paiku lutipudelist võõrutada ja tassist jooma harjutada. Selleks ajaks on ta piisavalt suur ning koordinatsioon samuti hea. Kui laps joob lonksutassist, saab ta janu kiiremini kustutatud ja puutub magusainetega vähem kokku, kui päev läbi lutipudelit imedes.

Kuuekuuse beebiga regulaarsele arstivisiidile minnes tasub küsida, kas laps vajab lisaks fluori. Seda on lisaks vaja siis, kui sinu kodukoha vesi ei sisalda piisavalt fluori *. Tõenäoliselt kontrollib arst ka, kas tital on juba hambad ilmunud. Lapse esimene visiit hambaarsti juurde peaks toimuma tema esimese sünnipäeva paiku. Kui selleks ajaks ei ole lapsel veel hambad tulnud, konsulteeri lastearstiga, kas tuleks minna hambaarsti juurde kontrolli.

18. elukuu paiku on laps valmis ise oma hambaid harjama. Alguses tuleb Sul teda aidata, sest väikesed käed ei ole veel nii osavad, et hambaharjaga oskuslikult ümber käia. Lapse hambahari peaks olema pehmete harjastega. Võid harjale panna ka hästi natuke (herneterasuuruselt) fluorivaba hambapastat.

Hambaid ei pea harjama teatud kindlas suunas, peamine, et toiduosakesed hammastelt eemaldatud saavad. Kui lapsele ühe hambapasta maitse ei meeldi, proovi teist või ära kasuta seda üldse. Hambapastat ei pea kasutama, kui lapse menüüs ei ole palju suhkrurikkaid toite (mida peaksid nii või naa vältima). Kui laps sööbki magusat (näiteks sünnipäeval) pese ta hambaid varsti peale söömist.

Millal peaks muretsema?

Kui esimese eluaasta lõpuks ei ole ikka hambaid tulnud, räägi sellest kindlasti lastearstile (enneaegsetel lastel võivadki hambad tavapärasest paar kuud hiljem ilmuda). Kui lapsel on olemas kõik hammaste tuleku sümptomid (suur süljeeritus, paistes igemed), kuid tundub, et ta vaevleb pidevalt valu käes (nutab lohutamatult), helista lastearstile. Hammastetulek ei tohiks lapse jaoks piinarikas olla.