5 nõuannet hulljulge lapse ohjeldamiseks

Posted on 5. veebr 2012

Osad lapsed on riskialtimad kui teised, sest nende ohutunne ei ole veel hästi arenenud. Nad ei karda tundmatuid situatsioone, asukohti või katsetada asju, mida ei tohiks.

Mida siis peaks tegema?

Pange paika piirangud. Selgita talle konkreetselt ja selgelt, et teatud asjade puutumine või mõnes kohas viibimine on temale keelatud ning seejärel juhtige tema huvi seejärel mujale.
Ärge hoiatustega liialdage. Teie laps võib hakata kartma kõike uut, mis pole soovitav.
Pakkuge turvalisi kogemusi. Hoolitsege, et tal oleks piisavalt võimalusi turvaliselt ümbrust uurida, et ta ei peaks liialt riskima.
Pange laps huviringi. Huviringid arendavad tema võimeid ohutus keskkonnas.
Kinnistage tema mõistlikku käitumist. Kiitke last, kui näete, et ta väldib võimalikku ohtu, valides turvalisema tee. See innustab ka järgmine kord õiget valikut tegema.

Allikas: “Miks lapsed nii käituvad”, Dr. Richard C. Woolfson

Milline peaks olema imiku magamiskoht?

Posted on 18. jaan 2012

Paljud lapsevanemad muretsevad imikute äkksurma pärast. Paraku ei teata hällisurma täpseid põhjuseid.
Õnneks on hällisurmad tänapäeval harvad ning vanem saab ise oluliselt seda riski vähendada, tagades imikule turvalise magamisasendi ja voodiaseme.

Pange imik magama alati selili või külili. See on kõige ohutum magamisasend, kui just arst ei ole soovitanud teist asendit.
Lükake kõik lina- ja tekiserva madratsi alla. Kui lapse hällis on katteid, toppige need servad madratsi alla. Kontrollige, et ükski kate ei saaks tema nägu katta. Asetage laps võimalikult voodi jalutsi poole, tekiservad lükake madratsi alla ning tekk võiks ainult rinnuni ulatuda. Võimalus on ka panna laps magamiskotti või soojalt riidesse. Siis ei ole tekki vajagi.
Kontrollige, et voodi vastaks turvanõuetele. Vältige pehmeid pindu, nagu diivan, tugitool, oakott, vesivoodi või diivanipadi.
Tuba ei tohi olla liiga palav. Toatemperatuur võiks olla 16-20 °C.
Ärge pange lapse voodisse karvaseid ja pehmeid esemeid, nagu tepitud tekke, patju, kaisuloomi,magamiskotte, lambanahku jne.
Lapse madrats peab olema puhas. Hoidke madrats puhas, kuiv ja kõva. Regulaarselt võiks seda ka tuulutada.
Ärge kaotage valvsust, kui ta magab teie kõrval. Kui soovid, et laps magaks sinu kõrval siis veendu, et ühtegi lahtist tekki ega lina ei oleks ning ase oleks piisavalt kõva.
Ärge võtke last enda juurde magama kui te suitsetate, olete alkoholi või muid narkootilisi aineid tarvitanud.
Ärge jääge imetades magama. Eriti kui hoiate teda diivanil või tugitoolis.
Maga lapsega samas toas. Esimesel eluaastal on see kõige parem, kui laps on teie lähedal. Kui see pole võimalik, kasutage beebimonitori.
Ärge suitsetage. Samuti ärge viibige ühes ruumis koos suitsetavate inimestega.
Kui lapsel on halb, kutsuge kindlasti arst/ kiirabi. Tunnused, millal kutsuda kiirabi, leiad postitusest: “Millal vajab beebi arstiabi?”

Allikas: Rasedus/ Dr. Anne Deans; Siiri Põllumaa-Ämmaemandate Ühing

Millal vajab beebi arstiabi?

Posted on 18. jaan 2012

Imikutel on tihtipeale väiksemaid ja suuremaid vaevusi ning haigusi. Värskeid vanemaid võib tabada paanika või hoopis teadmatus, millal kutsuda arstiabi.

Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused, millal kutsuda kiirabi.

Beebil on krambid, ta on loid ja lõtv.
tal on raskusi hingamisega, ta muutub siniseks või on hingamistakistus
ta ei reageeri äratamisele või on ebaharilikult unine ega reageeri millelegi
ta oksendab tugevasti või on tal kõht lahti, tal näib olevat valu või on roojas verd
keeldub kaks korda järjest toitumiskorrast
kehal on lillakaspunane lööve, mis sarnaneb sinikatega
on kõrge palavik, üle 38 °C
nutab kiljuvalt või tavapärasemast teisiti, kisendab lohutamatult.

Allikas : Rasedus, Dr. Anne Deans, 2008, kirjastus Pegasus

Kuidas hoolitseda haige lapse eest?

Posted on 14. jaan 2012

Haige, palavikuga laps peaks olema voodis ja talle peab andma piisavalt juua, sest palavik põhjustab dehüdratsiooni ehk vedelikupuudust.

Kui laps ei taha juua tassist, tuleks teda meelitada jooma kõrre või lusikaga. Imikutele ja väikelastele saab vedelikku “süstida”, seda ilma nõelata süstlast otse suhu pumbates.

Joogiks sobib pakkuda kas vett, mahla, teed või muid jooke, mida laps armastab, välja arvatud karastusjoogid. Suuremate laste puhul olgu vedelikukogus kuni poolteist liitrit ööpäevas, imikutele piisab 600-800 milliliitrist. Lisaks võib pakkuda mahlajää kuubikud limpsida. Imikule on parim rinnapiim, mis aitab võidelda infektsiooniga.

Palaviku alandamiseks on Paracetamol ning kui ainult sellest ei piisa, võib lisada Ibuprofeeni, mille kasutamise üle tuleb pidada nõu lastearsti või perearstiga. Gripihooajal ei tohiks palaviku alandamiseks kasutada aspiriini, sest siis võib tekkida Reye sündroom ehk neerukahjustus.

Lapse, eriti alla 1 aasta vanuse lapse haigestumisest ja tema seisundi halvenemisest informeeri koheselt perearsti.

Erguta last tervisliku toiduga

Tervislik toit mängib suurt rolli immuunsüsteemil võitluses haigusega. Haige lapse menüü peaks olema vitamiinirikas aitamaks kehal taastuda. Toetavad söögid, nagu kanasupp on hea proteiini allikas, lisaks veel vitamiinirikkad juurviljad. Kel soovi on, võib lisada ka ingverit supile, väga hea turgutus immuunsüsteemile.

Kui laps ei söö, näiteks kurguvalu tõttu, proovi anda suhkrut sisaldavaid jooke – nendest saab

Suuremate laste puhul olgu vedelikukogus kuni poolteist liitrit ööpäevas, imikutele piisab 600-800 milliliitrist.

laps energiat. Magusat jooki saad ka ise valmistada mee-sidruni, siirupi või glükoosi lisamisega.

Millal võib minna lasteaeda/ kooli?

Konsulteeri perearstiga lapse lubamiseks / viimiseks lasteasutusse pärast haiguse möödumist. Last ei tohi viia lasteasutusse enne kui temperatuur on normaliseerunud ja teised sümptomid kadunud.

Millised on raske seisundi sümptomid?

Lapse seisund on raske:
• lapsel on hingamisraskused
• lapse nahk on sinakas või hall
• laps ei joo piisavalt
• laps oksendab tugevalt või sageli
• laps ei ärka ega reageeri millelegi
• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile1220, Lastehaigla tasulisele numbrile 1599 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Millal kutsuda kiirabi või minna haiglasse?

1) Haigla valvetuppa tuleb pöörduda siis, kui laps joomisest keeldub või ta küll joob, aga oksendab korduvalt, mis tähendab vedelikukaotust. Alarmeeriv on, kui tekib suuümbruse sinakus, hingeldus, kui hingamine muutub häälekaks, kui laps kaebab õhupuudust. Kooliealised lapsed võivad kaevata ka valusat hingamist.
2) Haigla valvetuppa tuleb pöörduda ka siis, kui lapsel on tekkinud veriköha, ta ei ole teadvusel ega reageeri millelegi, samuti, kui laps on just gipist või muust viirusest paranenud, aga palavik tõuseb uuesti, köha ägeneb ja tema seisund halveneb. Imikute puhul räägib ohust, kui nad väga ärritunud ning neid ei ole võimalik kuidagi rahustada.

Allikas Postimees.ee / modernmom.com

Imetamisnõustaja Kristi Laid Nupsus

Posted on 13. jaan 2012

Imetamisnõustaja on inimene, kes jagab emadele väärtuslikku toitumisalast teavet seoses vastsündinute ja imikutega.

Noortel emadel tekib vastsündinute toitmisega seoses ikka probleeme ning hea on ju, kui küsimuse saab postitada foorumisse spetsialistile, kes asjakohast nõu anda oskab.

Nupsu.ee foorumis alustab emade nõustamist imetamisalastes küsimustes Kristi Laid.

Kõik, kellel on mõni küsimus või mure seoses imetamisega tekkinud, saavad pöörduda foorumis küsimusega otse Kristi poole.

Paks laps – palju hamburgereid ja arvutimänge või liiga vähe armastust?

Posted on 6. jaan 2012

Noorte ülekaalulisus tundub olevat levinud probleem. Küll süüdistatakse selles laste ebatervislikke toitumisharjumusi, küll kalduvust veeta pikki tunde teleka või arvuti ees. Kas võib olla ka muid põhjusi?

Varem on USA-s uuritud seda, kas liigne arvutimängude mängimine ja teleka ees istumine pole mitte põhjused, miks laps ülekaalulisusele kaldub. Paraku selgus kurb tõsiasi, et lapse ülekaalu põhjused on sageli siiski psühholoogilise tagapõhjaga ja toitumisprobleemid saavad alguse juba varases lapseeas.

Millised on vanemliku tähelepanu, armastuse ja hoolimise või hoolimatuse tagajärjed laste vaimsele ja füüsilisele tervisele?

Kuidas ema ja lapse vaheline emotsionaalne side mõjutab laste kaaluprobleemi, uurisid USA Eunice Kennedy Shriveri nimelise riikliku terviseinstituudi teadlased. Nende uuring analüüsis 977 lapse andmeid ajast, mil need olid 15-, 24- ja 36-kuused. Selgus, et need lapsed, kelle side oli varases lapseeas emaga nõrk, kaldusid 15-aastaseks saades liigsele tüsedusele.

Miks see nii on?

Armastav ema kaitseb last liigse stressi eest ja õpetab talle juba varakult, kuidas stressiga toime tulla. See võib teadlaste arvates olla üks põhjusi, miks lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamata jätmine võib kaasa tuua ülekaalu.

Mida teha?

Teadlaste sõnul on seetõttu lapse füüsilistele vajadustele keskendumise asemel hoopis olulisem pöörata tähelepanu tema emotsionaalsetele vajadustele. Turvatunne, armastus ja mõistmine on lapse tervise seisukohalt mõnel puhul kõige vajalikumad ressursid, millest laps puudust tunneb.

Allikas: ERR

Miks beebi lutti maha pillub?

Posted on 5. jaan 2012

Oled seda märganud, et mingis vanuses, ütleme pooleaastaselt, meeldib titale kohutavalt asju maha pilduda? Ta loobib oma võrevoodist või sinu süles istudes maha mänguasju ja teeb seda korduvalt. Ulatad need lapsele ja lelud lendavad hoobilt sama teed pidi tagasi. Kas saad ta peale tigedaks? Kurjustad?

Sama toimub lutiga. Põrandale ja tagasi, põrandale ja tagasi. Kui see toimub sinu turvalises toas, kus põrandad puhtad, pole midagi. Ühistranspordis ajab see juba närvi, sest mida kõike see lutt sealt põrandalt enda külge korjata võib! Tõenäoliselt oleks mõttekas minna sellel loopimise ajajärgul välja hea koguse lutitagavaraga, sest lutti oma suus desinfitseerida pole kah hea mõte.

Miks beebi loobib oma lutti ja mänguasju maha?

Kõige lihtsam vastus on see, et ta õpib nii põhjuse-tagajärje seost tundma ning valmistub saama heaks matemaatikuks. Kuidas nii? Teada tõde koolist on see, et matemaatika on keeruline. Keeruline matemaatika aga põhineb lihtsatel loogikareeglitel, millest üks on põhjuse-tagajärje seos. Niisiis omandab beebi lutti loopides matemaatilisi mõtlemisskeeme, sest ta tegeleb probleemi lahendamisega, uurib põhjuse-tagajärje seost. Hea matemaatik ei pea olema kiire arvutaja, küll aga peab ta oskama kasutada matemaatilisi mõtlemisskeeme probleemide lahendamisel.

Kuidas beebi probleemilahendusoskust veel arendada saab?

Paku talle mängimiseks erinevaid pille – trumme, flööti jm kodus leiduvaid.
Lase lapsele kinkida või osta mänguasju, kus juhtub midagi, kui vajutada nupule või sikutada nöörist. Võid isegi meisterdada seinale rippuma suure hampelmanni, kes kukub käte-jalgadega vehkima, kui nööridest sikutad.
Probleemilahendusoskust saad harjutada ka nii, et asetad lelu lapse haardeulatusest kaugemale, et ta peaks selle ise kätte saama. Beebi areneb igat moodi, püüdes eset enda valdusse haarata – tema lihased ja aju saavad ühtmoodi koormatud.
Matrjoška-mäng. Sobib juba istuvale beebile. Paki näiteks mingeid kõrisevaid mänguasju karbikesse, karp omakorda paberisse, see jälle omakorda karpi. Ka suurem karp paki paberisse. Nüüd pane kogu kupatus kotti ja see omakorda suuremasse kotti. Raputa oma mõnusat pakendit ja lase siis lapsel oma uudishimu rahuldada – ta tahab väga teada, mis krõbiseb selles kotis nii mõnusasti. Nüüd on haaratud nii beebi mõttetegevus kui ka väikesed käekesed, kui ta krõbinat jälitab. Arenevad nii aju kui ka peenmotoorika.

Niimoodi tasapisi lapsega tegeledes arendad nii tema üldoskusi kui eraldi võttes ka matemaatilisi oskusi. Kõige tipuks lood oma lapsega turvalise ja lähedase suhte.

Loo oma beebile arendav keskkond

Posted on 3. jaan 2012

Selleks, et sinu laps areneks vajaliku kiirusega või isegi kiiremini (sellest unistavad paljud emad ja tegelevad selle nimel ennastunustava vaprusega), loo talle arendav keskkond. Arendava keskkonna all peetakse silmas seda, et ümbritsev pakuks sinu lapsele rikkalikke aistinguid ja tal oleks võimalus seda kõike uurida ilma eriliste piiranguteta.

Kui loed pidevalt soovitusi, mida laps peaks mingis vanuses suutma teha ning lähtud ümbritsevast meediamürast, mis väidab, et teatud vanuses lapsed teevad seda, teist ja kolmandat ning vajavad nii- ja naasuguseid mänguasju, võid seada tahes-tahtmata oma lapse arengule piirid. Pead suutma infomürast üle olla ja tahtma keskenduda oma lapsele. Kindlasti võid talle aga pakkuda tegevusi ja mänguasju, mis ei vasta üldlevinud kirjeldustele laste arengufaaside kohta. Kas või selleks, et uurida, kuidas sinu laps saab hakkama uue tegevusega või kui palju pinget talle pakub uus mänguasi.

Oluline on lapse arengu seisukohalt tagada talle turvaline kasvukeskkond – vältida tuleb kodus negatiivset õhustikku ja ebastabiilsust. Juba emaihus saab laps aru, kui vanemad on närvilised ja hakkab omakorda kõhus käte-jalgadega prõmmima, saati siis imik, kes meie keskel viibib ja kõike jälgib.

Washingtonis tegutsev Rahvuslik Andekate Laste Liit on andnud lastevanematele välja mitmeid infojuhte. Üks neist kannab pealkirja „Soovitusi imiku meelte stimuleerimiseks“. Sellest, et imikuga on palju vaja tegeleda, on meie eelnevates postitustes ka juttu olnud. Imiku aju arendamiseks on vaja tagada, et ta saaks võimalikult mitmekülgseid aistinguid ja tema elus oleks palju muutusi.

Kuidas luua imikule virgutav hällikeskkond?

Muuda pidevalt seda, mis on sinu imiku nägemisulatuses. Pane sinna uusi mänguasju. Kui lapse hällist mööda lähed ja ta on ärkvel, tonksa mänguasja, et see hakkaks liikuma. Muuda esemete kaugust lapse näost. Kasuta peegleid, kõristeid, piiksuvaid mänguasju. Aseta aeg-ajalt lapse voodi või häll teise kohta, et ta näeks midagi uut.
Kui toas on heli allikas, aseta laps nii, et ta näeks seda. Kui toimetad lapse läheduses, säti ta nii, et ta võiks sind toimetamas näha.Lapsed suudavad jälgida liikuvaid objekte üldjuhul juba kuuvanuselt.
Tee nii, et laps näeks oma voodist/hällist võimalikult mitmekesiseid kujutisi ja värve. Kasuta mitmevärvilist voodipesu. Toas võta tarvitusele erksaid toone ja seintel eredavärvilisi pilte. Kujunduses eelista kahte või kolme tugevat tooni, triipe ja spiraalmustreid.

Kuidas oma lapsega suhelda?

Kanna last ühest toast teise ja osuta tähelepanu nii ruumis paiknevatele esemetele kui ka aknast paistvatele asjadele. Kui lapsele näitad mingit objekti, ütle ka selle nimi.
Aseta laps kohta, kust ta saab jälgida sinu askeldusi – kuidas pesu triigid, toitu valmistad, triigid, arvutiga töötad jne
Alusta lapsega rääkimist tema elu esimestest hetkedest.
Vasta lapsele, kui ta püüab sinuga kontakti saada ja suhelda. Ära kunagi naera lapse üle, isegi beebi saab sellest aru, kui tema üle naerdakse.

Millist füüsilist tegevust lapsele pakkuda?

Uuringud on kindlaks teinud, et lapse füüsilisest aktiivsusest sõltub see, kui palju tema ajus tekib erinevaid seoseid. Uuringud näitavad ka, et mida rohkem sinu laps kogeb muutusi esimese kuue elukuu jooksul, seda enam informatsiooni suudab ta töödelda järgmise kuue elukuu jooksul. Seega:

Ära lase imikul pikka aega vaikselt ühes asendis olla – liiguta tema käsi, jalgu ja keha.
Las imik puutub kokku leludega ka siis, kui ta on väike ja omas voodis. Head on mänguasjad, mis tekitavad heli, kui laps end liigutab või voodipulkade vastu läheb. Lapse käe juurde võib riputada lihtsa mänguasja, et ta näeks, mis juhtub, kui tema käsi mänguasja puudutab. Nii võimaldad oma pisikesele tegevust ja ergutad teda.
Ümbritse oma laps huvitavate mustrite ja lõhnadega.
Mängi temaga neid arendavaid mänge, millest oleme kirjutanud.

Iial ei või teada, järsku koogab just sinu hällis järgmine Einstein või Mozart. Anna talle siis võimalus!

Allikas: Kay Pittelkow, Angelica Jacob “Andekas laps”

Millised mänguasjad sobivad viie- kuni üheksakuusele beebile?

Posted on 1. jaan 2012

Viiekuusele sobivad:

Selles vanuses laps haarab eseme kätte ja topib suhu, seega on kõige targem talle ainult mänguasju pakkuda. Algajad lapsevanemad ei oska alati ette näha probleeme, mis võivad tekkida, kui lapsed muude esemetega ( näiteks võtmetega, mis beebidele väga meeldivad) mängivad.
Mänguasjade valmistajad peavad lähtuma rangetest ohutusnõuetest ning kui laps leiab kasvõi ühe võimaluse enda vigastamiseks, eemaldatakse tootmisest ja kutsutakse tagasi müügilettidelt.

Viie-kuni seitsmekuused

Selles vanuses peavad olema mänguasjad huvitavad suhu pista. Neid võib olla erineva pinnaga, kuid kõigil neil peaks olema pehmeid osi, mida oleks mugav näsida.

Kuue- kuni kaheksakuused

Laps tunneb kõige enam rõõmu asjadest, millega saab midagi taguda. Seitsme-kaheksakuusele võib muretseda mängulaua, mille peal on erinevaid asju vajutamiseks, torkimiseks ja keeramiseks ning erinevaid pindu katsumiseks.

Üheksakuused

Talle pakuks huvi miski, millel on nupud, kettad või augud, kuhu midagi peita saab. Eriti arendavad on kujundite sorteerimise alus, kettaga telefon ja üksteise sisse mahtuvad torniklotsid.

Arendavaid mänge imikutele sünnist 3. elukuuni (2)

Posted on 31. dets 2011

Rahustav muusika

Imikutel on kaasasündinud võime muusikale kaasa elada. Juba lootena puutusid nad kokku erinevate helidega: sinu südamelöögid, pesumasina rahustav rütmiline mürin, tolmuimeja undamine, sinu soolestiku hääled, muusika, mida kuulasid.

Tuttavlik muusika rahustab vastsündinuid.

Võid panna imiku lähedale kassettmaki või CD-mängija.
Vali mahedat instrumentaalmuusikat või hällilaule talle esitamiseks.
Mängi talle uuesti seda muusikat, mida raseduse ajal armastasid kuulata.
Võid ka tuttavate kodumasinate helisid lindistada ja talle kuulamiseks anda.

Mõnikord on noored emad mures, kas nende lapsed ikka kuulevad? Kui koer haugub, vanem laps on hüsteerias ja karjub ning beebi ikka veel sügavas unes viibib, tekib ju tahtmine muretseda oma beebi kuulmise pärast. Asi on lihtsalt selles, et beebi kuulis neid hääli ka siis, kui oli sinu kõhus ning need ei häiri teda üldse, sest ta on nendega harjunud!

Kõristimäng

Väikelapse aju areneb tänu tagasisidele ümbruskonnast. Saadud kogemuste kaudu aju täiustub.

Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua.

Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi.
Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks:

„Kõrra-kõrra kõrinal,

vurra-vurra vurinal.“

Kui oled kindel, et laps kõristit jälgib, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu.
Liigu kõristit raputades toas ringi ja jälgi, kas laps keerab pea heli suunas.
Anna kõristi lapsele ja korda laulu.
Imikutele meeldib, kui neile lauldakse. Kui nad rääkima õpivad, püüavad nad kuuldud hääli imiteerida.

Tii-taa tilluke

Kas tahad, et su laps suudaks kontrollida oma emotsioone? Kas tahad, et imik tunneks end kindlalt ja turvaliselt?

Siis mängi temaga seda lihtsat mängu:

Kiiguta last hellalt
Laula talle

„Tii-taa tilluke,

vii-vaa väikseke,

nii-naa nääpsuke,

lii-laa lapsuke,

oled kallis minule.“ (Sõnad võib igaüks ise välja mõelda!)

Kui vahetad beebi mähkmeid, laula seda laulukest ja suudle tema nina, varbaid, sõrmi, laupa…

Kui laps hammustab

Posted on 30. dets 2011

Hammustamine kuulub peaaegu iga väikelapse ellu. Kord on ta ise hammustaja, siis jälle see, keda hammustatakse. Lastepsühholoog Reet Montonen sõnab, et hammustamine pole tõend lapse agressiivsusest. Kuni pooleteise-kaheaastase lapse puhul on see loomulik arenguetapp.

Miks lapsed hammustavad?

Beebi:
Põhjus, miks nad hammustavad, võib olla selles, et nende hambad kasvavad ning see paneb igemed sügelema. Samuti on beebidel harjumus asju närida, nii nad katsetavad uusi asju, tekstuure ja õpivad maailma tundma.
9-kuused beebid saavad aru, kui sa neid keelad. Loo hammustajaga silmside. Kasuta kindlat hääletooni ning ütle:” Ei. Me ei hammusta üksteist.”

Kindlasti ei tohi reageerida naermisega, järgmine kord võib ta hammustada üksnes sinu reaktsiooni nägemiseks.

Väikelaps

Väikelapsed ampsavad täiskasvanuid või eakaaslasi, kui nad on masenduses ja vihased. Nad lihtsalt ei oska oma tundeid väljendada. Kindlasti on väga oluline, et vanem õpetaks last oma viha teistmoodi väljendama ja seda mujale suunama.

Kui 3-aastane laps ikka veel hammustab, vajab see probleem juba kiiresti lahendamist ja sellega tegelemist. Korduvalt peaks selgitama, et see on valus ja teisi ei hammustata. Vajadusel peaks ka spetsialistiga nõu pidama.

Samuti võib suuremate laste puhul kasutada “aeg maha” tooli. Kohe eemalda hammustaja “aeg maha” kohta. Väiksema lapsega võiks see aeg olla minimaalne, kuni 1 minut. Enamikule väikelastest tundub tegelikult juba 30-sekundiline paigal püsimine lausa igavikuna.

Kui laps on rahunenud, palu tal vabandada oma käitumise pärast. Mõte on õpetada lapsele empaatiat ja oskust andeks paluda.

Kui väikelaps endiselt üritab hammustada, siis kasuta võimalust teda kiita iga kord, kui ta samas situatsioonis on tubli ja suudab asju ajada hambaid kaaslasele sisse löömata. Näiteks nii: “Toomas, ma olen väga uhke sinu üle, sest sa küsisid Kreete käest mänguasja väga kenasti.”
Kui see probleem jätkub ka peale 2. eluaastat, siis peaks kindlasti pöörduma pediaatri poole.

Mida kindlasti mitte teha:

Ära hammusta last vastu, et näidata, mis tunne on. Ta ei tee seda tahtlikult valu tekitamiseks. Ta lihtsalt ei saa aru, mida ta valesti teeb. Vastuhammustamine saadab talle hoopis vale signaali ning võib anda mõista, et nii võib teha.
Ära karju lapse peale. See võib teda hoopis hirmutada ega õpeta teda eksimusest aru saama.
Ära eelda, et su laps tahtlikult halvasti käitub. Erinevas eas lapsele tuleks selle probleemi puhul ka erinevalt läheneda.

Kui sinu last hammustatakse

Kuigi lapse hammustus ei ole üldiselt ohtlik ning vigastused on enamasti olematud, võiksid siiski teada, kuidas nahaärritusega toime tulla.

Rahusta hammustada saanud last ning pööra temale tähelepanu.
Pese enda käed enne marrastuse puutumist puhtaks, et vältida infektsiooni.
Loputa hammustuskoht puhta vee ja seebiga isegi juhul, kui nahk pole katki. Kui nahk on marraskil, puhasta seda antiseptilise vahendiga, vajadusel pane peale plaaster või side.
Hoia hammustatud kohal silma peal. Kui tekib lisaärritus, võta ühendust pediaatriga.
Vajadusel pea nõu lasteaiakasvatajaga või hammustaja vanemaga. Võib juhtuda, et hammustaja lapse vanemad ei teagi probleemist.

Allikad: www.http://pediatrics.about.com/; www.parenting.com; www.naistemaailm.ee

Imikute äkksurma sündroom ehk miks ei tohi beebi kõhuli magada

Posted on 30. dets 2011

Miks ei tohi imikut kõhuli magama panna ja milline on parim magamisasend?

Emad teavad hästi, et mõni imik magab kõhuli tunduvalt paremini kui selili. Ilmselt on see tingitud mõnikord ka sellest, et nii on pisikesel gaasidega vähem probleeme. Tekib kiusatus pannagi laps kõhuli magama, sest nii magab ta kauem ja rahulikumalt. Kuid ettevaatust! Beebit ei tohi kõhuli magama jätta vähemalt tema aastaseks saamiseni! Uuringud näitavad, et selle ja veel mõnede oluliste soovituste järgimine vähendab imikute äkksurma ohtu.

Mis põhjustab imikute äkksurma ehk hällisurma?

Seda on uuritud, kuid ühest ning kindlat vastust pole teadlased suutnud anda. Imikute äkksurma esineb kõige sagedamini esimese nelja kuni kuue elukuu jooksul ning ilmselt on tegemist mitmete tegurite kokkulangemisega. Kuna beebit pole esialgu väga täpselt uuritud, võib olla tegu näiteks tema aju teatava väärarenguga, ainevahetushäiretega või südame rütmihäiretega. On ju küllalt juhtumeid, kus lapse südamehäired avastatakse alles hiljem, kui tekivad mitmesugused probleemid.

Kui selline beebi, kellel esineb mõni ülal mainitud probleemidest, on keerulises olukorras, võibki ta ootamatult surra. Keeruline olukord on beebi jaoks see, kui ta

magab kõhuli,
hingab sisse liiga palju süsihappegaasi või tubakasuitsu,
on haigestunud ülemiste hingamisteede haigusesse,
on ülekuumenenud

Aju väärareng

Beebi aju see osa, mis kontrollib und ja ärkamist, on õigesti välja arenemata. Neil beebidel puudub see kaitsemehhanism, mis ütleb, et nad on sisse hinganud liiga palju süsihappegaasi. Teisisõnu – alarmsüsteem ei tööta, umbes nii, nagu suitsuandur ei funktsioneeri, kui patarei on vahetamata.

Immuunsüsteemi häire

Neil beebidel on veres suurenenud valgeliblede ja teatud valkude hulk. Arvatakse, et mõned sellised valgud mõjutavad aju tööd ja seeläbi ka südame rütmi ja hingamist ning võivad panna beebi väga sügavasti magama.

Ainevahetuse häire

Neil beebidel puudub üks ensüüm (keskmise ahelaga acyl-CoA dehüdrogenaas) ja nad ei suuda rasvhappeid korralikult lõhustada. Nende hapete kehasse ladestumine võib põhjustada äkilise ning surmava hingamis- ja südametegevuse seiskumise.

Imikute äkksurma tuleb sagedamini ette poistel ja sotsiaalselt halvemas seisus olevates peredes.

Riskitegurid:

Beebi magab kõhuli
Magamisalus või madrats on liiga pehme
Perekonnas on juba beebi surnud imikute äkksurma sündroomi
Tuba on liiga palav või beebi on liiga soojalt riides
Beebi sündis enneaegselt või tema sünnikaal oli madal
Beebi puutub kokku sigaretisuitsuga
Ema suitsetas raseduse ajal või tarvitas narkootikume
Rasedusaegne arstlik järelevalve oli ebapiisav või hiline
Elutingimused on halvad

NB! Väga oluline. Järgi kindlasti neid soovitusi!

Riski vähendamine

Pane beebi alati selili magama. Hollandis, Ühendkuningriigis ja USAs läbi viidud uurimustele toetudes on seda noortele emadele soovitatud alates aastast 1992. Ka uuringud kinnitavad, et aina rohkem inimesi paneb beebisid magama selili ja tänu sellele on imikute äkksurma sündroom vähenenud kuni poole võrra.
Enne sünnitust: Käi rasedana regulaarselt ja varakult arstlikus kontrollis ja toitu tervislikult; ära tarvita alkoholi ega narkootikume.
Voodi: Kasuta voodis ja vankris kõva madratsit, kuhu beebi sisse ei vaju. Ära pane beebile alla ega peale pakse või kohevaid tekke ega lambanahku ja ära hoia tema magamiskohas pehmeid mänguasju ega patju.
Asend: Pane beebi alati magama selili. Et vastsündinu püsiks selili, mässi ta teki sisse, aga jäta käed vabaks, et ta neid liigutada saaks.
Temperatuur: Beebi tuba ei tohi olla palav. Hoia tuba temperatuuril, mis sulle endale paras tundub, ja ära beebit öösel liiga paksult riieta.
Käi beebiga regulaarselt arsti juures: Käi beebiga arsti juures tervisekontrollis ja vaktsineerimas.
Puhas õhk: Ära kunagi suitseta beebi juuresolekul või tema toas.
Rinnaga toitmine: Kui tahad, et beebi oleks terve ja tugev, anna talle võimaluse korral rinda.
Lase beebil kõhuli olla siis, kui teda jälgid: Las beebi veedab ärkvel olles veidi aega ka kõhuli, et ta saaks oma käe- ja õlalihaseid treenida. Pane ta tekiga põrandale või mänguaeda ja anna talle mänguasju, et tal seal põnev oleks.

Allikas: pampers.ee

Arendavaid mänge imikutele sünnist 3. elukuuni

Posted on 29. dets 2011

Kalli-kalli

„Kas siis kallistamine on mingi mäng?“ võib nüüd mõni lapsevanem hämmeldunult küsida. „Ma ju kallistan niikuinii oma last kogu aeg, mis selles nii erilist on?“

Kui sa oma vastsündinut palju sülle võtad ja kallistad, oled kahtlemata õigel teel. Kallistamine tugevdab sinu ja su lapse vahelist sidet. Uuringud aga väidavad, et mida rohkem sa oma last imikuna süles hoiad ja teda kallistad, seda enesekindlamaks ja iseseisvamaks lapseks ta kasvab.

Muuda kallistamist mängulisemaks:

Hoia beebit süles ja kiiguta teda.
Kiigutades räägi temaga: „Kalli-kalli, oled kallis!“
Iga kord, kui ütled sõna „kallis“, anna lapsele musi – tema pealaele, ninale, varvastele, kätele.
See mäng meeldib ka suurematele lastele.

Hoidekeel

Kas oled tähele pannud, et mõned emad või õigemini paljud emad kasutavad imikuga kõneledes tavapärasest kõrgemat hääletooni. Uuringud kinnitavad, et imikud reageerivad sellele kõige paremini ning emadel on see otsekui veres – rääkida imikuga kuidagi teisiti kui täiskasvanute või suuremate lastega.

Kui sa suhtled oma imikuga hoidekeeles, julgustad teda endale häälekalt vastama. Hoidekeeles imikuga suhtlemine soodustab tema keelelist arengut. Mida imikule rääkida? No kas neid asju vähe on, mida pisikesele inimesehakatisele öelda:

„Oi, kui armas beebi mul siin on!“

„Kelle on need pisikesed jallud?“

„Vaata, mis pisikesed varbakesed sul on!“ jne

Imiku juures on nii palju imetlemisväärset!

Kui sa oma beebiga räägid sellest, kui armas ta sulle on, hoia teda oma näo lähedal ja vaata talle silma.

Kuhu see läks?

Kas oled tähele pannud, et vastsündinute silmad tunduvad kõõrdi vaatavat? Arstid lohutavad, et sellise mulje aluseks on lisanahakurd beebi silmanurgas, mis kasvades taandub ja siis tunduvad silmad juba täiesti korralikud olevat.

Varastel elukuudel ei liigu sageli ka beebi silmad täiesti kooskõlastatult. Silmade juhuslik liikumine tähendab, et laps alles õpib kasutama oma silmi ja silmalihaseid tugevdama. kolmandaks elukuuks peaks beebi silmade koordinatsioon juba palju parem olema. Kui selleks ajaks ka tunduvad beebi silmad vaatavat eri suundadesse, tuleks arstile sellest rääkida. Kuna laps õpib peamiselt silmade abil, on oluline, et ei tekiks nn „laiska silma“ – üks silm jääb nõrgemaks, kui seda piisavalt ei kasutata.

Niisiis, esimeste elukuude jooksul hakkab beebi silmade nägemisnärv kiiresti arenema. Kui sa stimuleerid oma tegevusega imiku nägemisvõimet, siis tagad talle ka hea nägemise.

Mängi järgnevat mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.

Hoia erksavärvilist mänguasja imiku silme ees.
Liiguta eset aeglaselt ja räägi, milline see on.
Kui oled kindel, et laps eset jälgib, vii see aeglaselt ühele poole.
Liiguta mänguasja paremalt vasakule, et laps prooviks seda silmadega jälgida.

NB! Kindlasti pane tähele, ega laps pole ära väsinud. Kui ta on väsinud, lase tal puhata või proovi mängida midagi muud!

1 2 3 4 5 6 7 8 9 Järgnev lehekülg »