Tag

Beebi ootamine

Browsing

Kui ohtlik on lape saamine pärast 35. eluaastat?

Üldiselt on jutud lapsesaamise ohtlikkusest pärast 35. eluaastat liialdatud, sest enamik neist naistest sünnitab tavapärasel viisil täiesti terve lapsed.

Need ohud, mis üle 35-aastasi sünnitajaid varitsevad, ei sõltu mitte ainult vanusest, vaid ka tervislikust seisundist, olles seega paljuski kontrollitavad.

Uuringud on näidanud, et vanematel naistel võivad raseduse ajal kujuneda suurema tõenäosusega teatud haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või eriolukorrad nagu platsenta eesasetus. Tõsiste tagajärgede vältimiseks on tähtis regulaarselt arstlikus kontrollis käia.

Vanusega suureneb ka surnud lapse sünnitamise oht, kuid uuringute andmeil on see tõenäosus väga-väga väike, sest tänapäeva meditsiin võimaldab selliseid traagilisi juhtumeid ennetada.

Teiseks hilises eas lapse saamisega kaasnevaks probleemiks on geneetilised väärarengud, mis suurenevad märgatavalt ema vanuse kasvades. Kui 35-39 aasta vanuselt on näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamise tõenäosus kahel juhul tuhandest, siis vanuses 40-44 tõuseb see 4:1000 ning üle 45-aastasel koguni 14:1000.

Seepärast soovitatakse üle 40-aastastele sünnitajatele tungivalt geneetilisi uuringuid. Et kromosoomilised kõrvalekalded on nurisünnituse peamiseks põhjuseks, suureneb vanusega ka nurisünnitamise oht.

Ühtlasi on üle 35-aastasel naistel täheldatud sagedasemat sünnituse esilekutsumist ja kaasaaidatud sünnitust.

Lapseootele jääda sooviv naine peaks enne viljastamist külastama arsti ja laskma teha põhjalikud uuringud. Mõlema partneri haiguslood ja nende suguvõsas esinenud haiguste analüüs võimaldab paremini kindlaks teha haigusi, mis ema ja tulevast last võivad ohustada.

Lisaks võimaldab see hinnata oma füüsilist valmisolekut ning teha vajalikud proovid ja uuringud. Seejärel saab juba astuda vajalikud sammud, et end enne rasestumist parimasse vormi viia.

Paraku võib üle 35-aastase naise suurimaks takistuseks olla rasestumine ise. Kahekümnendate esimene pool ehk 20-24 on naise kõige viljakamad eluaastad, 35.-39. eluaastaks langeb naise viljakus pea kolmandiku võrra.

Isegi viljatusravi ja kunstliku viljastamise puhul esineb vanematel naistel rohkem komplikatsioone, mistõttu on probleemide ilmnemisel soovitatav võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda.

Kui kõik ülalnimetatud ohutegurid on läbi mõeldud, saab keskenduda aspektidele, mis kaasnevad lapse saamisega olenemata sünnitaja vanusest. Nendeks on kvaliteetne arstiabi, tasakaalustatud toitumine ning emotsionaalne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks, mis saab olema sinu töö järgmised 18 aastat.

Paljud naised, kes on lapse saamise edasi lükanud ja soovivad vanemas eas emaks saada, kogevad, et nende võrdlemisi hea tervis võimaldab raseduse probleemideta lõpuni kanda ja enamikul juhtudel täiesti terve lapse ilmale tuua.

Allikas: http://www.babycentre.co.uk/

BabyBox : Kas hüljatud beebide kast lahendaks lapsendada soovijate mured?

Tšehhi Vabariigi sünnitushaiglas toimiv BabyBox

Elame jõhkras maailmas, kus pisikese elu polegi kaitstud

Eesti pole erand julmas maailmas, kus varjatakse oma rasedust, kus beebisid visatakse prügikastidesse või tapetakse kohe pärast sündimist. Eestiski on nii tänavalt kui trepikodadest leitud hüljatud beebisid, avastatud on ka õnnetu otsa leidnud vastsündinuid.

 Näiteid Eestimaalt:

  • 17.11.1999 Sõpruse pst ühe maja elanik leidis trepikojast vastsündinud tüdruku. Laps viidi haiglasse ja sealt lastekodusse. Emale anti meedia kaudu teatades võimalus tegu heastada. Ametnik sõnas, et paar aastat varem sünnitas ka üks naine Raekoja platsil ning jättis lapse sinnasamasse. Kedagi ei saanud karistada, sest emad välja ei ilmunud. (Postimees)
  • 31.03.2005 Kolmapäeva õhtul kella poole kuue paiku leiti Narvast Tiimanni tänav 14 asuva korterelamu 2. ja 3. korruse vaheliselt trepimademelt vastsündinud poiss. Kõige rohkem kahe päeva vanune laps lebas seal tekki mähituna. Kohale saabunud kiirabi viis leidlapse Narva haigla lasteosakonda. Tiimanni tänavast leitud lapse ja temaga seotud asjaolude kohta alustas Ida politseiprefektuuri Narva osakond kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 124 alusel – eluohtlikus olukorras abita jätmine. Süüdimõistmise korral võib kohus süüdlast karistada rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vabaduskaotusega.
  • Foorumist (13. detsember 2007) – „Mu ema käis kohut, kui leidis prügikastist surnud poisslapse, vastsündinu, kes oli kilekotti pakitud… [Sellel] emal oli endal 4 last, viiendale ei jätnud võimalust! Kõik oli ette planeeritud, varjas oma rasedust. See on siiani meeles mul, kui ema mulle ütles, et leidis lapse…“
  • 21.10.2010 Lääne-Virumaal Tamsalus leiti 18-aastase koolitüdruku kapist vastsündinud lapse vägivallatunnustega surnukeha.

Mis sunnib ema oma last hülgama või tapma?

See on jõhker tegu ning õigustust raske leida. Samas on ilmne, et need emad, kes jätavad oma lapse kuskile koridori, pole päris paadunud jõhkardid. Muidu viskaksid nad beebid ju prügikasti või toimiksid nii nagu Indias, kus vastsündinud tüdrukute surmamisest on kujunenud omaette teadus. On uuritud ka oma lapsi tapnud emade psühholoogilist tausta, kuid tulemused näitavad, et nad pole psüühiliselt haiged, vaid lihtsalt meeleheitel.

Lapse hülgamiseni ei vii tänapäeval üldjuhul siiski mitte konkreetsete vanemate, vaid ühiskonna üldine  hoolimatus, mis tõukab mõne ema väljapääsutu perspektiivini. Lapse hülgaja ei kaalutle funktsionaalselt oma teo plusse ja miinuseid. Oma lapse hülgamine on tänapäeval nii tohutu häbi, et selle taga on enamasti inimelu kõigekülgne ummik, mitte kaalutletud alatud motiivid. (“Ülearused beebid“, Valle-Sten Maiste31.10.2008 Sirp)“

Kui inimene on omadega ummikus, kas poleks siis õigem last mitte eostada?

Kahtlemata oleks see kõige õigem teguviis, seda teab iga vähegi sotsiaalselt teadlik ning eetiliselt toimiv täiskasvanu. Arvatavasti hoidub tänapäeval enamasti lapsesaamisest selline inimene, kes teab, et ei suuda last üles kasvatada. Siin võib leida mitmeid aga-sid. Vähene seksuaalharidus koolides, rasedusvastaste vahendite halb kättesaadavus, üheöösuhted, äpardused olemasolevate vahenditega (katkenud kummid, välja tulnud spiraalid jne), mõtlematus ja teadmatus, ka ärakasutamine. Põhjusi soovimatuks raseduseks on sama palju kui erinevaid inimesi.

Soovimatut sündi ennetab abort?

Pilt on illustratiivne Foto: Istock.com

Üks võimalus soovimata või uuringute järgi haigeks osutunud lapsest vabaneda on aborti teha. Näiteks sooritatakse Inglismaal Daily Maili andmetel aastas ligemale 1,2 miljonit aborti. 22% aborditegijaist moodustavad  alla 20-aastased naised. 2008. aastal ei olnud Naine24 teatel numbrid ilusad ka Eestis — 24% abordi teinud naistest olid nooremad kui 20-aastased.

2010. aastal  tehti Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel 9114 aborti. Aastatel 1992-2010 sooritati samade andmete kohaselt Eestimaal kokku ühtekokku 303438 aborti, mis moodustab kena viiendiku meie oletatavast rahvaarvust. Spetsialistide sõnul on abort muutunud justkui “lihtsaks väljapääsuks”, mitte millekski, mida tuleks kaaluda vaid viimase võimalusena. Kui inimestele jagataks rohkem infot rasedusest hoidumise ja õigeaegse pereplaneerimise kohta, oleksid numbrid palju kordi väiksemad. Uurimused on näidanudki, et kui jagada rasestumisvastaseid vahendeid tasuta, väheneb ka abortide arv.

Viljatud emad on samal ajal meeleheitel

Loomulikult leiab eelpool nimetatu aset samal ajal, kui paljud naised püüavad meeleheitlikult rasedaks jääda ning mitmedki pered tahavad lapsi saada või siis vähemalt lapsendadagi. Arutatakse, kas kasutada surrogaatemasid, spermadoonorlust või võtta ette lapsendamise keerukas kadalipp; käiakse viljatusravi protseduuridel. On teada emasid, kes Eestist lahkunud, et kasutada pere juurdekasvuks surrogaatema abi.

Kui leidub nii arvukalt neid, kes ei soovi last, aga ka rohkesti neid, kes lapse saamise nimel teeksid kõik, kas siis poleks arukas ka Eestimaal võtta kasutusele BabyBoxid? Ehk leevendaks see lastetute perede muresid?

Mis on Babybox?

BabyBox on nn hüljatud beebide kast (spetsiaalne tuba), mis saab alguse erilisest avast haigla seinas. Sealtkaudu saab lapse asetada vastsündinu jaoks turvalisse ruumi spetsiaalsele lauale. Beebikasti luuk ei avane väljastpoolt enam pärast seda, kui laps on sinna asetatud. Kui beebikasti luuk on sulgunud, saavad haiglatöötajad häire tänu kastis (spetsiaalses väikeses toakeses)  asetsevatele liikumisanduritele. Hüljatud lapse tervist kontrollitakse ning enamasti saavad selle beebi lapsendada inimesed, kes on avaldanud lapsendamissoovi.

BabyBoxid on maailmas väga mitmel pool olemas

Juba 12. sajandil lasi paavst Innocentius III Vatikanis eraldada nurgakese, kuhu emad võisid panna oma soovimatud lapsed. Ka kirikutrepid ja nunnakloostrite läved olid varasemal ajal need kohad, kuhu pandi korvike hüljatud vastsündinuga. Nad võeti kuskile peresse kasvatada ning nii ei läinud nende elukesed kohe pärast sündi Looja karja. Praegu on hüljatud laste kaste juba Itaalias, Ungaris, Lõuna-Aafrikas, Saksamaal, Belgias, Tšehhis, Austrias, Šveitsis, Slovakkias, Lätis ja Jaapanis.

Kuna Indias on siiani kombeks vastsündinud tüdrukuid majanduslikel põhjustel surmata, töötati ka seal välja “hälliprojekt”, millega kutsuti vanemaid üles soovimatuid lapsi mitte tapma, vaid jätma tervisekeskustes selleks spetsiaalselt välja pandud hällidesse. Paraku ei ole see meetod tütarlaste tapmisele Indias lõppu teinud.

Saksamaal on alates 2000. a loodud ligemale 75 sellist BabyBoxi, et anda vastu tahtmist emaks saanutele võimalus oma beebi hüljata. 5 aasta jooksul paigaldati nendesse kastidesse 25 imikut.

Kuna Tšehhis leiti enne BabyBoxi programmiga alustamist igal aastal kümmekond hüljatud või surmatud vastsündinut, otsustati sealgi luua emadele legaalne võimalus oma laps hüljata teadmisega, et keegi kindlasti kuskil tema eest hoolitseb. Tšehhis kavatsetakse hüljatud laste kastid rajada kõigisse suurematesse keskustesse, nii et neid saaks kokku 70.

Ameerikas on mitmetes osariikides vastu võetud otsus, et vastsündinu vanemad võivad jätta soovimatu lapse igasse meditsiinipunkti ning ka tuletõrjesse, ilma et neile esitataks mingeidki lisaküsimusi.

Lätis on BabyBoxid olemas juba Liepajas, Daugavpilsis ja Riias. 23. dets 2009. a pandi Riias BabyBoxi esimene vastsündinu. 2011. a jooksul jäeti Lätis heitlaste kasti 12 last, neist 7 tüdrukut ja 5 poissi. Kõik need lapsed on leidnud oma kodud, nad on lapsendatud.

Allikad: Naine24, internet

Mis Sa arvad, kas võtaksid endale lapsendamiseks ühe väikese tibukese BabyBoxist, kui sul endal ei õnnestu lapsi kuidagi saada?

 

Mida vajab Sinu beebi 9 kõhukuu jooksul?

Eriti oluline on loote aju ja närvirakkude areng – selleks kulub umbes viiendik ema toidust saadud energiast, kirjutab ajakirjas Pere ja Kodu Mai Maser ning annab nõu, kuidas raseduse ajal toituda.

Kahele inimesele, emale ja arenevale lootele suunatud jõud ja energia tuleb täisväärtuslikust toidust, liikumisest ning rõõmsast meeleolust.

Loode vajab täiendavaid toitaineid ja selleks peab tulevane ema sööma mitmekülgselt. Samas ei maksa toiduga liialdada. Raseduse esimesel trimestril ehk alguskuul piisab tavalisest toidust, pigem suurendada vitamiinide- ja mineraaliderikast toitu ehk puu- ja köögivilju.

Alates 4. kuust on lisaenergiat vaja päevas umbes 300 kcal (see on võrdne näiteks ühe jogurtitopsi, 100 g forelli või ühe banaaniga).

Kolmandal trimestril ehk 6.-9. kuul tuleks süüa sagedamini ja vähem korraga. Toiduenergia vajadus suureneb imetamise ajal ning siis on lisaks vaja 500-600 kcal. Ühtegi dieeti raseduse ajal pidada ei tohi.

Teraviljatoodetest on head täisterapuder- ja leib. Põhilised toitained on raud, B-rühma vitamiinid, taimsed valgud ja mineraalained. Loobuda tasub valgest saiast ja koogikestest ning süüa tumedast jahust tooteid, pruuni riisi ja tumedaid makarone.

Köögi- ja puuviljad on head vitamiinide ja mineraalide allikad. Nendes on palju C-vitamiini, mis tugevdab veresoonte seinu ja hoiab hambad-igemed terved.

Foolhape ja folaatide vajadus suureneb raseduse alguses. Parimaks folaatide allikaks on roheline köögivili, näiteks spinat, kõik kapsad, oad ja kartul. Naine peaks saama iga päev 0,5 mg foolhapet vähemalt kolm kuud enne rasestumist kuni raseduse esimese trimestri lõpuni. Foolhape aitab ära hoida loote võimalikke väärarenguid: seljaaju songa, huulelõhet ja südamerikkeid, mis võivad tekkida 28 päeva peale viljastumist.

Liha, kala ja muna on olulised valgu allikad. Valguvajadus suureneb eriti raseduse teisel poolel. Valgust ehitatakse loote lihased, ensüümid ja hormoonid.

Rauavajadus kahekordistub raseduse ajal, kuna loode vajab seda vere punaliblede

Puuviljad on head vitamiini allikad

loomiseks. Raud imendub lihast ja kalast 15-30%, taimsetst toiduainetest aga vaid 5-8%. Rauarikkamad on seemned ja täisteratooted, aprikoosid, spinat, kõrvits, kartulid ja oad.

Samas on oluline teada, et raua liigtarbimine on tervisele kahjulikum, kui kerge rauavaegus ehk aneemia. Maksa ei tasuks raseduse ajal süüa rohkem kui 100 g päevas, sest maksas leiduvat A-vitamiini kogust on lihtne üle doseerida ning see omakorda võib põhjustada loote väärarenguid.

Oomega 3-rasvhapped, eriti DHA on vajalikud loote närvisüsteemi normaalseks arenguks ning asendamatuks komponendiks ajus ning silma võrkkesta fosfolipiidides. Oomega 3-rasvahapped on eriti olulised alates raseduse kolmandast trimestrist ja lapse elu esimese poolaasta jooksul.

Kõige rohkem sisaldavad DHA-d kalad, näiteks heeringas, sardiin ja lõhe – 300-2100 mg 100 g kohta. Vähem on seda linnulihas ja kanamunades – 40 mg 100 g kohta.

Kahjuks leidub kalades ka raskemetalle ning sel põhjusel ei ole soovitav kala üle kahe korra nädalas süüa, kuna siis on elavhõbedast tingitud riskid väiksemad. Elavhõbe on eriti ohtlik loote ajurakkudele.

Piimatooted on oluline kaltsiumiallikas nii emale kui lootele, mõjutades lapse luustiku ja hammaste arenemist. Rase ja imetav ema vajab päevas 900 mg kaltsiumi, mida saab kõige paremini just piimast ja piimatoodetest. Last ootav ema peab iga päev jooma piima ja sööma kodujuustu, juustu, hapukoort ja muid piimatooteid, sest need sisaldavad loote arenguks vajalikke A-, B-, ja D-vitamiine ning mineraalaineid.

D-vitamiin tekib organismis ka päikesevalguse toimel. Seetõttu peaks iga päev viibima värskes õhus vähemalt poolt tundi. D-vitamiini allikateks on kala, juust, piimasaadused ja munad. Vajadusel võib võtta ka kalamaksaõli.

Mida haiglasse kaasa võtta?

Mida haiglasse kaasa võtta? Foto:Dreamstime

Mida lähemale tähtaeg saabub seda enam hakkad mõtlema, mida haiglasse kaasa võtta. Alljärgnevalt on nimekiri ja soovitused, millised asjad võiksid olla valmis vähemalt neli nädalat enne tähtaega.

Mida haiglasse kaasa võtta?

Veendu, et sinu haiglakott sisaldab kõike vajalikku. Sünnitusosakonnast võidakse sulle anda vajalike asjade nimekiri, kuid allpool on toodud ka meie soovitused.

Millal asjad valmis pakkida?

Kõik parem oleks haiglakott koos kõige vajalikuga valmis panna umbes kaks nädalat enne paikapandud sünnituskuupäeva. Kui kavatsed kodus sünnitada, pane kõik tarvilikud esemed ühte kohta.

Nutikas oleks pakkida asjad kahte eraldi kotti: üks sünnituseks ja teine hilisemaks haiglas viibimiseks.

Sünnitustarvete kott

  • Puhas T-särk või eest avanev öösärk, hommikumantel ja sussid
  • Joogid ja suupisted sinule ning sinuga kaasas olevatele inimestele
  • Kõrs, et joomist lihtsustada
  • Väike käsn näo tupsutamiseks ja suu niisutamiseks
  • Kehaõli, peen talk või ihupiim seljamassaaþide jaoks
  • Heliplaadid ja plaadimängija
  • Juuksehari, seep, rätik ja vannilina, hambahari ja hambapasta ning muud tualett-tarbed, mida sa võid vajada
  • Sünnitusjärgsed sidemed (sobivad ka öiseks kasutamiseks mõeldud hügieenisidemed) ning varupüksikud
  • Hoia külmkapis veepihustit ning võta see haiglasse suundudes kaasa. See pakub sünnituse ajal meeldivat jahutust.

Võib-olla tahad kaasa võtta ka fotoaparaadi või kaamera. Küsi eelnevalt haiglast järele, kas see on lubatud: mõnes haiglaosakonnas on filmimine keelatud.

Haiglatarvete kott

  • Eest avanev öösärk (see hõlbustab imetamist)
  • Mugavad riided (näiteks dressid ja T-särgid)
  • Sandaalid või kergesti jalga käivad jalanõud
  • Aluspüksid ja sünnitusjärgsed sidemed tugeva veritsuse jaoks
  • Imetamisrinnahoidjad (vähemalt kaks, kuna sa võid haiglas higistada ja kui piima hakkab varakult tulema, võib rinnahoidja saada märjaks)
  • Rätikud (üks või kaks – sinu partner võib tuua lisa, kui oled sunnitud haiglas kauem viibima)
  • Tualett-tarbed ja kosmeetika
  • Rinnapadjad (lekkiva piima ja ternespiima imamiseks)
  • Ajakirjad ja raamatud
  • Kirjutustarbed
  • Pleier/raadio ja kõrvaklapid
  • Küpsised ja suupisted
  • Lemmiktee kotikesed
  • Puuviljamahl/mineraalvesi
  • Imikuriided
  • Mähkmed beebi jaoks

Ära unusta, et vajad riideid enda ja beebi kodutee jaoks, aga keegi võib need ka haiglasse järele tuua, kui laps on juba sündinud.

Mõnes sünnitushaiglas palutakse sul steriliseemis- ja toitmisvarustus, sealhulgas piimasegud, ise kaasa võtta, juhuks kui sa ei kavatse last rinnaga toita.

Erinevate allikate põhjal

Vitamiinid ja mineraalained

Vitamiine ja mineraalainete üledoseerimine on ohtlikum kui aladoseerimine Foto:Dreamstime

Kasulikest vitamiinidest ja mineraalainetest rääkides võiks dietoloog Mai Maseri sõnul terve Mendelejevi tabeli ette lugeda ning lisada valgud, rasvad ja süsivesikud.

Siiski on osad vitamiinid raseduse ajal olulisimad, näiteks D ja E ning B-grupi vitamiinid.

Kasulikud vitamiinid

Raseduse ja imetamisega seoses räägitakse enim B-vitamiinide rühma kuuluvast foolhappest, sest see on raseduse algusest peale loote arenguks väga oluline ja aitab ennetada arenguhäireid. Kui täiskasvanud inimene vajab foolhapet 200-400 g päevas, siis lapseootel naine kolm korda rohkem.

D-vitamiin on rahhiidi vastane, seepärast antakse seda profülaktika eesmärgil ka titadele. „Juba ema organismis peaks seda olema, et ei tekiks olukorda nagu öeldakse, et laps võttis emalt hambad,“ rääkis Maser. D -vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, see on aga vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks.

Vitamiin E on n-ö elujõu vitamiin, sest soodustab sigimist ja on oluline kiiresti paljunevate rakkude elus, lisaks tugevdab ta veresooni.

Maser tõstis esile ka vitamiine A, K ja C. Vitamiin A on oluline nägemise seisukohast, mees- ja naissugurakkude tekkeks, embrüo ja platsenta arenguks, K on hea luude tugevduseks, neerude ja platsenta arenguks ja funktsioneerimiseks. C-vitamiinil on palju ülesandeid ja teda leidub ehk ka seetõttu pajudes toiduainetes. C-vitamiin on oluline erinevate ainete sünteesil, haavade paranemisel, ravimite omastamisel, naha, kapillaaride, hammaste, igemete, luude, sidekoe talitluseks.

Kus neid leidub?
Foolhape – tumeroheliste lehtedega köögiviljad nagu spinat, brokkoli, petersell.
E – õlides, seemnetes (eriti õunaseemnetes), maapähklivõis, teraviljas, idudes, porgandis, tomatis.
D – kala ja piimas. Lisaks käivitab D-vitamiini tootmise organismis päikese käes viibimine.
C – tsitrusviljad, mustsõstar, kibuvits, petersell, lehtkapsas, paprika
A – kalamaks, kalaõli, rasvasemad piimatooted, porgand (sisaldab eelühendit)
K – kala, rapsiõli, spinat, lehtsalat, spargel, hernes, kapsas

Mineraalained
Olulisemad mineraalained on lapseootuse ajal raud ja kaltsium.
Rasedatel mõõdetakse regulaarselt hemoglobiini taset veres ja mitte ilmaaegu – punastes verelibledes sisalduv hemoglobiini on vaja, et hapnik kõigi organismi kudedeni jõuaks. Rauda on vaja selle aine sünteesiks ning raseduse ajal on oht, et emal tekib kerge rauapuudus. Sellistele rasedatele soovitab arst rauapreparaate lisaks võtta või veelgi parem – hematogeeni süüa. Looduslikult on parim rauaallikas punane tailiha. Ka maksas leidub rauda, kuid seda ei soovita Maser sageli süüa, sest maksa koguneb ka kahjulikke aineid.

Vajadus kaltsiumi järele suureneb samuti raseduse ja imetamise ajal. Kaltsium tugevdab luid ja hambaid, osaleb kudede ainevahetuses, südame töös, madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset. Kaltsiumiga koos toimib luude tugevdajana ka magneesium.

Jood on oluline ainevahetuse kiiruse ja erksuse puhul ja aju arengus. Maseri sõnul leidub joodi mereäärsetes taimedes. Uuringutest on selgunud, et neid taimi söövate lehmade piim on samuti joodirikkam. Joodivaestes piirkondades tarvitatakse jodeeritud soola.

Seleenist räägitakse vähem, kuid n-ö rakumembraanide ehituses ja kaitses on tal oluline roll. Seleen hoiab kudesid elastsena ning vähendab vähiriski.
Kaaliumi leinuim ülesanne on vererõhu alandamine, kuid lisaks on tal roll loote arengus, südamelihaste ja närvisüsteemi töös.

Kus neid leidub?
Kaltsium – piim, brokkoli, apteegitillis.
Jood – Piimatooted, mereannid
Seleen – meresaadused, liha, muna, teravili
Magneesium – kaunviljad, mineraalvesi, pähklid, seemned
Kaalium – rosinad. Kartulis, köögiviljades, tatras

Kas vitamiinipurk asendab toitu?
Maser nendib, et vahel on vitamiinipurk vajalik, eriti siis, kui organismis toimuvad muutused, milletõttu on normaalne vajalike ainete imendumine häiritud. Ja kuigi rasedus ei ole haigus, on meie kliima eripärast tulenevalt tarvis D-vitamiini lisaks võtta. Ja rasedana võiks kala süüa. Kui kalalõhn või –maitse on vastumeelt, siis tuleks selle asemel küll vitamiinipurk appi võtta.

„Vitamiine ja mineraalainete üledoseerimine on ohtlikum kui aladoseerimine,“ manitses Maser. Kui näiteks D-vitamiini üle normi tarbida, võivad organismis kaltsiumiladestused tekkida. Foolhape liigtarvitamine võib tekitada krampe ja langetada vererõhku, seleen üledoseerimine on lausa mürgine.