Beebid loevad huultelt

Beebid õpivad rääkima mitte üksnes selle järgi, mida nad kõrvaga kuulevad, vaid ka selle põhjal, mida nad silmadega huultelt loevad. Florida teadlaste korraldatud uuringust ilmnes, et lapsed hakkavad suult lugema umbes kuuendal elukuul. Siis keskendub muidu ümbritsevat üldiselt silmitsenud pilk just lapsega rääkiva inimese suule, kirjutab err.ee.

Arengupsühholoog David Lewkowiczi sõnul tuleb beebil täiskasvanut matkides hoolega tähele panna, kuidas oma huuli asetada, et tuua kuuldavale just selline heli, nagu nad kuulevad. See on küll väga keeruline protsess, kuid lastel ei võtagi see ülemäära kaua aega. Lewkowiczi sõnul pööravad umbes aastased lapsed pilgud vanema suult uuesti tema silmadele, kui nendega ei räägita just võõrkeeles.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklist ilmneb, et lähisuhtlusel on beebi arengu seisukohalt äärmiselt oluline roll. Kõne arengut mõjutab see kordi rohkem, kui mistahes beebidele mõeldud DVD.

Allikas : refereeritud www.err.ee

Paks laps – palju hamburgereid ja arvutimänge või liiga vähe armastust?

Noorte ülekaalulisus tundub olevat levinud probleem. Küll  süüdistatakse selles laste ebatervislikke toitumisharjumusi,  küll kalduvust veeta pikki tunde teleka või arvuti ees. Kas võib olla ka muid põhjusi?

Varem on USA-s uuritud seda, kas liigne arvutimängude mängimine ja teleka ees istumine pole mitte põhjused, miks laps ülekaalulisusele kaldub. Paraku selgus kurb tõsiasi, et lapse ülekaalu põhjused on sageli siiski psühholoogilise tagapõhjaga ja toitumisprobleemid saavad alguse juba varases lapseeas.

Millised on vanemliku tähelepanu, armastuse ja hoolimise või hoolimatuse tagajärjed laste vaimsele ja füüsilisele tervisele?

Kuidas ema ja lapse vaheline emotsionaalne side mõjutab laste kaaluprobleemi,  uurisid USA Eunice Kennedy Shriveri nimelise riikliku terviseinstituudi teadlased.  Nende uuring analüüsis 977 lapse andmeid ajast, mil need olid 15-, 24- ja 36-kuused. Selgus, et need lapsed, kelle side oli varases lapseeas emaga nõrk, kaldusid 15-aastaseks saades liigsele tüsedusele.

Miks see nii on?

Armastav ema kaitseb last liigse stressi eest ja õpetab talle juba varakult, kuidas stressiga toime tulla. See võib teadlaste arvates olla üks põhjusi, miks lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamata jätmine võib kaasa tuua ülekaalu.

Mida teha?

Teadlaste sõnul on seetõttu lapse füüsilistele vajadustele keskendumise asemel hoopis olulisem pöörata tähelepanu tema emotsionaalsetele vajadustele. Turvatunne, armastus ja mõistmine on lapse tervise seisukohalt mõnel puhul kõige vajalikumad ressursid, millest laps puudust tunneb.

Allikas: ERR

Miks beebi lutti maha pillub?

Oled seda märganud, et mingis vanuses, ütleme pooleaastaselt, meeldib titale kohutavalt asju maha pilduda? Ta loobib oma võrevoodist või sinu süles istudes maha mänguasju ja teeb seda korduvalt. Ulatad need lapsele ja lelud lendavad hoobilt sama teed pidi tagasi. Kas saad ta peale tigedaks? Kurjustad?

Sama toimub lutiga. Põrandale ja tagasi, põrandale ja tagasi. Kui see toimub sinu turvalises toas, kus põrandad puhtad, pole midagi. Ühistranspordis ajab see juba närvi, sest mida kõike see lutt sealt põrandalt enda külge korjata võib! Tõenäoliselt oleks mõttekas minna sellel loopimise ajajärgul välja hea koguse lutitagavaraga, sest lutti oma suus desinfitseerida pole kah hea mõte.

Miks beebi loobib oma lutti ja mänguasju maha?

Kõige lihtsam vastus on see, et ta õpib nii põhjuse-tagajärje seost tundma ning valmistub saama heaks matemaatikuks. Kuidas nii? Teada tõde koolist on see, et matemaatika on keeruline. Keeruline matemaatika aga põhineb lihtsatel loogikareeglitel, millest üks on põhjuse-tagajärje seos. Niisiis omandab beebi lutti loopides matemaatilisi mõtlemisskeeme, sest ta tegeleb probleemi lahendamisega, uurib põhjuse-tagajärje seost. Hea matemaatik ei pea olema kiire arvutaja, küll aga peab ta oskama kasutada matemaatilisi mõtlemisskeeme probleemide lahendamisel.

Kuidas beebi probleemilahendusoskust veel arendada saab?

  • Paku talle mängimiseks erinevaid pille – trumme, flööti jm kodus leiduvaid.
  • Lase lapsele kinkida või osta mänguasju, kus juhtub midagi, kui vajutada nupule või sikutada nöörist. Võid isegi meisterdada seinale rippuma suure hampelmanni, kes kukub käte-jalgadega vehkima, kui nööridest sikutad.
  • Probleemilahendusoskust saad harjutada ka nii, et asetad lelu lapse haardeulatusest kaugemale, et ta peaks selle ise kätte saama. Beebi areneb igat moodi, püüdes eset enda valdusse haarata – tema lihased ja aju saavad ühtmoodi koormatud.
  • Matrjoška-mäng. Sobib juba istuvale beebile. Paki näiteks mingeid kõrisevaid mänguasju karbikesse, karp omakorda paberisse, see jälle omakorda karpi. Ka suurem karp paki paberisse. Nüüd pane kogu kupatus kotti ja see omakorda suuremasse kotti. Raputa oma mõnusat pakendit ja lase siis lapsel oma uudishimu rahuldada – ta tahab väga teada, mis krõbiseb selles kotis nii mõnusasti. Nüüd on haaratud nii beebi mõttetegevus kui ka väikesed käekesed, kui ta krõbinat jälitab. Arenevad nii aju kui ka peenmotoorika.

Niimoodi tasapisi lapsega tegeledes arendad nii tema üldoskusi kui eraldi võttes ka matemaatilisi oskusi. Kõige tipuks lood oma lapsega turvalise ja lähedase suhte.

Arendavaid mänge imikutele sünnist 3. elukuuni (2)

Rahustav muusika

Imikutel on kaasasündinud võime muusikale kaasa elada. Juba lootena puutusid nad kokku erinevate helidega: sinu südamelöögid, pesumasina rahustav rütmiline mürin, tolmuimeja undamine, sinu soolestiku hääled, muusika, mida kuulasid.

Tuttavlik muusika rahustab vastsündinuid.

  • Võid panna imiku lähedale kassettmaki või CD-mängija.
  • Vali mahedat instrumentaalmuusikat või hällilaule talle esitamiseks.
  • Mängi talle uuesti seda muusikat, mida raseduse ajal armastasid kuulata.
  • Võid ka tuttavate kodumasinate helisid lindistada ja talle kuulamiseks anda.

Mõnikord on noored emad mures, kas nende lapsed ikka kuulevad? Kui koer haugub, vanem laps on hüsteerias ja karjub ning beebi ikka veel sügavas unes viibib, tekib ju tahtmine muretseda oma beebi kuulmise pärast. Asi on lihtsalt selles, et beebi kuulis neid hääli ka siis, kui oli sinu kõhus ning need ei häiri teda üldse, sest ta on nendega harjunud!

Kõristimäng

Väikelapse aju areneb tänu tagasisidele ümbruskonnast. Saadud kogemuste kaudu aju täiustub.

Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua.

  • Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi.
  • Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks:

„Kõrra-kõrra kõrinal,

vurra-vurra vurinal.“

  • Kui oled kindel, et laps kõristit jälgib, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu.
  • Liigu kõristit raputades toas ringi ja jälgi, kas laps keerab pea heli suunas.
  • Anna kõristi lapsele ja korda laulu.
  • Imikutele meeldib, kui neile lauldakse. Kui nad rääkima õpivad, püüavad nad kuuldud hääli imiteerida.

Tii-taa tilluke

Kas tahad, et su laps suudaks kontrollida oma emotsioone? Kas tahad, et imik tunneks end kindlalt ja turvaliselt?

Siis mängi temaga seda lihtsat mängu:

  • Kiiguta last hellalt
  • Laula talle

„Tii-taa tilluke,

vii-vaa väikseke,

nii-naa nääpsuke,

lii-laa lapsuke,

oled kallis minule.“ (Sõnad võib igaüks ise välja mõelda!)

  • Kui vahetad beebi mähkmeid, laula seda laulukest ja suudle tema nina, varbaid, sõrmi, laupa…

Arendavaid mänge imikutele sünnist 3. elukuuni

Kalli-kalli

„Kas siis kallistamine on mingi mäng?“ võib nüüd mõni lapsevanem hämmeldunult küsida. „Ma ju kallistan niikuinii oma last kogu aeg, mis selles nii erilist on?“

Kui sa oma vastsündinut palju sülle võtad ja kallistad, oled kahtlemata õigel teel. Kallistamine tugevdab sinu ja su lapse vahelist sidet. Uuringud aga väidavad, et mida rohkem sa oma last imikuna süles hoiad ja teda kallistad, seda enesekindlamaks ja iseseisvamaks lapseks ta kasvab.

Muuda kallistamist mängulisemaks:

  • Hoia beebit süles ja kiiguta teda.
  • Kiigutades räägi temaga: „Kalli-kalli, oled kallis!“
  • Iga kord, kui ütled sõna „kallis“, anna lapsele musi – tema pealaele, ninale, varvastele, kätele.
  • See mäng meeldib ka suurematele lastele.

Hoidekeel

Kas oled tähele pannud, et mõned emad või õigemini paljud emad kasutavad imikuga kõneledes tavapärasest kõrgemat hääletooni. Uuringud kinnitavad, et imikud reageerivad sellele kõige paremini ning emadel on see otsekui veres – rääkida imikuga kuidagi teisiti kui täiskasvanute või suuremate lastega.

Kui sa suhtled oma imikuga hoidekeeles, julgustad teda endale häälekalt vastama. Hoidekeeles imikuga suhtlemine soodustab tema keelelist arengut. Mida imikule rääkida? No kas neid asju vähe on, mida pisikesele inimesehakatisele öelda:

„Oi, kui armas beebi mul siin on!“

„Kelle on need pisikesed jallud?“

„Vaata, mis pisikesed varbakesed sul on!“ jne

Imiku juures on nii palju imetlemisväärset!

Kui sa oma beebiga räägid sellest, kui armas ta sulle on, hoia teda oma näo lähedal ja vaata talle silma.

Kuhu see läks?

Kas oled tähele pannud, et vastsündinute silmad tunduvad kõõrdi vaatavat? Arstid lohutavad, et sellise mulje aluseks on lisanahakurd beebi silmanurgas, mis kasvades taandub ja siis tunduvad silmad juba täiesti korralikud olevat.

Varastel elukuudel ei liigu sageli ka beebi silmad täiesti kooskõlastatult.  Silmade juhuslik liikumine tähendab, et laps alles õpib kasutama oma silmi ja silmalihaseid tugevdama. kolmandaks elukuuks peaks beebi silmade koordinatsioon juba palju parem olema. Kui selleks ajaks ka tunduvad beebi silmad vaatavat eri suundadesse, tuleks arstile sellest rääkida. Kuna laps õpib peamiselt silmade abil, on oluline, et ei tekiks nn „laiska silma“ – üks silm jääb nõrgemaks, kui seda piisavalt ei kasutata.

Niisiis, esimeste elukuude jooksul hakkab beebi silmade nägemisnärv kiiresti arenema. Kui sa stimuleerid oma tegevusega imiku nägemisvõimet, siis tagad  talle ka hea nägemise.

Mängi järgnevat mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.

  • Hoia erksavärvilist mänguasja imiku silme ees.
  • Liiguta eset aeglaselt ja räägi, milline see on.
  • Kui oled kindel, et laps eset jälgib, vii see aeglaselt ühele poole.
  • Liiguta mänguasja paremalt vasakule, et laps prooviks seda silmadega jälgida.

NB! Kindlasti pane tähele, ega laps pole ära väsinud. Kui ta on väsinud, lase tal puhata või proovi mängida midagi muud!

Eesti Lugemisühingu eksperdid soovitavad: beebi ja raamat

Selleks, et laps tulevikus tõepoolest hakkaks raamatuid armastama, tuleb talle neid tutvustada juba maast madalast – s.t beebieast peale. Niisiis peaks lapsevanem veidi raamatupoes ringi vaatama. Väikelastele mõeldud raamatuid on mitmesuguseid, nende hulgas riidest, papist ja kilest. Beebidele tulekski selliseid osta ja esimeste mänguasjade hulgas tegelemiseks ka raamatuid pakkuda.

Raamatud võiksid paikneda lapse haardeulatuses, nii et ta saab nendega tutvust teha kohe, kui tal selleks tuju tekib.

Kindlasti tasub beebit sülle võtta ja temaga koos raamatuid uurida. Nii seostub raamat hiljem beebi jaoks millegi nii turvalise ja mõnusaga nagu seda on ema süli. Kuna pisikese aju areneb kiiresti, siis luuakse seal positiivseid seoseid raamatuga, mis lapse hilisemas arengus kasuks tulevad. Kuna raamatuid on erinevast materjalist, siis võiks neid ka beebile katsuda anda ja ema (või isa) võiks selgitada, millist pinda laps näpu all tunneb – on see karvane, sile või kleepuv.

Lapsevanem, kes raamatut koos lapsega vaatab, peaks rääkima, mis parasjagu pildil näha on. Beebit pole vaja küsitleda („Kes see on?“, „Mis ta teeb?“ jne), vaid lapsevanem peaks lihtsate lausetega lapsele seletama: „See on kass“, „See on armas kass“, See on armas karvane kass“.

Beebiga tuleb hästi palju rääkida, sest see paneb aluse tema hilisemale kõneoskusele.

Arenda imikut temaga mängides

Emad tegelevad niikuinii oma vastsündinutega palju, nad teevad seda instinktiivselt. Nad kiigutavad lapsukesi süles, kussutavad neid, mängivad väikeste käekeste-jalakestega ning laulavad neile mitmesuguseid laule. Neid erinevaid tegevusi saab ka mängudeks nimetada, nii et ema, kes palju oma imikuga tegeleb, mängibki tegelikult temaga erinevaid mänge. Miks on vaja imikutega palju tegeleda? Eelkõige sellepärast,  et väikelapse aju areneb kõige enam vanuses 1. – 10. eluaastani. Selles vanuses pannakse aju osakeste vahel paika triljoneid erinevaid seoseid. Kõik need on vajalikud hilisemas elus teadmiste omandamiseks. Iga äiulaul, iga puudutus, kallistus, kõne loob uusi seoseid, mis muutuvad püsivaks läbi kordamise.

Kui lapsele loetakse juba imikueas ette raamatuid ning temaga räägitakse ja talle lauldakse, on tal hilisemas eas kergem rääkima hakata, sest ta on palju kuulnud erinevaid kõnemustreid ja oskab juba aimata sõnade tähendusi. Kui lapsega imikueas palju mängida, pole tal tulevikus probleeme sotsiaalse kohanemisega: ta on seltsiv, leiab kergesti sõpru, suudab adekvaatselt reageerida erinevates situatsioonides. Kui soovid, et sinu laps oleks emotsionaalselt intelligentne, vasta lapse naeratusele naeratusega, suhtle temaga, imiteeri tema koogamist ja lalinat.

Varase lapsepõlve kogemused kujundavad suures osas lapse aju arengupotentsiaali. Tänapäevased aju-uuringud toetuvad kolmele tähtsale eeldusele:

  1. See, kuidas väike inimene on suuteline õppima, asju meelde jätma ja kuidas ta kohaneb elus, sõltub nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnast, kus laps viibib. Need kaks avaldavad koostoimet, näiteks võib kehvi pärilikke tegureid korvata suure armastusega lapse vastu. Armastus aitab ka kehvade eeldustega lapsel toime tulla. On ka vastupidi – kui väga heade geenidega laps satub kehva keskkonda, võib ta küll elus hakkama saada, kuid tema edukus oleks toetuse korral palju suurem.
  2. Inimaju oskab õppida kogemustest ja kasutada ära esimeste eluaastate õppetunnid. Sellest, kui tähtsad on esimesed kolm eluaastat lapse arengus, on väga palju räägitud ja kirjutatud.
  3. Kuigi esimesed eluaastad on õppimiseks kõige soodsamad, omandab inimene uusi teadmisi kogu elu jooksul.

Kõige paremad seosed lapse ajus tekivad siis, kui ema hoolitseb tema eest piisavalt ja rahuldab selle kaudu lapse vajadused. Kõige parem arengukeskkond on turvaline ja täidetud armastavate inimeste tähelepanuavaldustest. Imikul on emotsionaalsed ja intellektuaalsed vajadused ning nende eest hoolitsetakse sel kombel, et lapsega räägitakse, talle loetakse ette. Mida rohkem aega imikuga koos veedetakse, seda enam arendatakse tema ajutegevust, luuakse vajalikke seoseid, mis kunagi tulevikus ühel või teisel momendil aitavad tal midagi olulist ära õppida.

Edaspidistest postitustest leiad nii mõnegi mängu-tegeluse, mis beebi ajul positiivseid seoseid luua aitavad ja nii teda edukaks õppimiseks ette valmistavad. 

Lapsevanemad nõuavad lastelt liiga palju, liiga vara

Sulle meeldib jälgida, kuidas sinu laps õpib ja areneb. Iga väikene edusamm on rõõmuks kõigile vanematele.

Arenguetapid nagu kõndimine, rääkimine, potil käimine on iga ema jaoks väga suure tähtsusega. Kas soovid, et laps hakkaks kõndima pigem varem kui hiljem? Kas tunned muret, kui su laps hakkab rääkima hiljem kui sinu naabinaise laps?

Hiljutised uuringud USAs näitavad, et emad tunnevad suurt survet pingutada lapse arengu nimel üha enam. Suurim põhjus selleks on teiste emade hukkamõist. Tihtipeale satuvad nad kriitikatulva alla just oma pereliikmete või sõprade poolt, kellel on omal juba lapsed.

Kuuest  emast üks tunnistas, et isegi võõrad tänavalt, kes kõrvalt kommenteerivad nende laste arengut ja käitumist, tekitavad neis ebamugavust.

Seega pole üldse üllatav, et vanemad tunnevad üha enam suuremat survet oma laste saavutuste teostamiseks. Kuid siiski peaks meeles pidama, et iga laps on indiviid ja areneb siis, kui ta on selleks valmis .

Viiest emast üks sõnas, et isegi sama vana lapse emaga rääkimine tekitab juba neis võistlusjanu tunde, mis ärgitab veelgi enam oma lapse arengut kiirendama.

Kõige olulisemad arenguetapid, millega vanemad eriti vaeva näevad, on potitreening ning iseseisva ööunerežiimi väljatöötamine. Emad tunnistavad, et kohati on nad isegi liiga pealetükkivad lapse treenimisel.

Lastepsühholoog Emma Kenny sõnab: ” Imikud on nagu täiskasvanud. Nad õpivad maailma tundma omal viisil. Kui mõni beebi läbib arenguetapid kiiremini, siis teisel on see lihtsalt pikaldasem protsess. See on täiesti normaalne, see ei näita lapse üldist arengut.”

Osa vanemaid isegi väidavad, et nad teadlikult väldivad mõningaid mänguväljakuid, et mitte ärrituda teiste, nii-öelda perfektsete emade peale.

Psühholoog Emma Kenny lisab: “Iga ema,kes on mures oma vanemlike oskuste pärast, võtku korraks hetk ning vaadaku oma last. Kui see on õnnelik ja rõõmus, siis võib ema olla rahulik. Ta saab väga hästi oma tööga hakkama.”

Kes lapsi kõige rohkem taga utsitavad? Uuringus selgus, et emad. Sellega nõustuti, et tõepoolest on emad agaramad utsitajad.

10 verstaposti, mille saavutamiseks emad survet tunnevad

  1. Potitreening
  2. Terviklik ööuni
  3. Kõndimine
  4. Rääkima õppimine
  5. Lugemine
  6. Kirjutamine
  7. Öö ilma mähkmeteta
  8. Tahke toidu söömine
  9. Kümneni lugemine
  10. Sõprussuhete leidmine

 Armas lugeja, kas oled tundnud vahel, et sinu laps on kuidagi arengus maha jäänud ning samal ajal teised emmed kiitlevad oma laste saavutustega ?
Jäta oma jälg…

Sinu lapse matemaatilised võimed

Lapse matemaatilistest võimetest ja nende arendamisest on paraku vähe juttu tehtud ning võib-olla on see üks põhjusi, miks nii paljudel tekib matemaatikaga koolis raskusi. Matemaatika on loogika abstraktseim rakendus selle kõige kontsentreeritumal kujul. On oluline ka teada, et teadlane kasutab sama võimet nagu matemaatik, kuid abstraktsete probleemide lahendamise asemel keskendub ta füüsilise maailmaga seotud probleemidele. Matemaatilist mõtlemist kasutatakse probleemide lahendamisel.

Sinu laps ja tema matemaatilise loogika areng:

  • 0 – 1,5 a – Objektid lakkavad olemast, kui neid pole näha.
  • 1,5 a – Lapsed saavad aru, et objekt, mida nad parajasti ei näe, on sellegipoolest olemas. Näide: Laps nutab, et soovitud mänguasja või isikut enda lähedale saada.
  • Kohe pärast 1,5 a – Lapsed oskavad rühmitada omavahel sarnaseid objekte. Näide: Laps võib ühte rühma panna kõik punased või kõik sangaga objektid vms. See on sorteerimise ja rühmitamise algusfaas.
  • 1,5 – 4 või 5 a – Lapsed hakkavad arvutama, aga nende vastuseid mõjutavad ka teised tegurid, näiteks suurus. Näide: Sinu laps hakkab arvutama, aga annab sageli valesid vastuseid. Näiteks ütleb ta, et kõrgemas objektis on rohkem objekte kui madalamas, hoolimata sellest, kui suur on tegelikult objektide arv. Samuti võib ta öelda, et torn, mis võtab rohkem ruumi, koosneb rohkematest objektidest kui väike torn, mis koosneb tegelikult suuremast arvust objektidest.
  • 4 a – Lapsed teavad, et kui nad loendavad objekte, mis moodustavad torni, siis näitab viimane loendatud number seda, kui palju on tornis objekte kokku. Näide: Sinu laps võrdleb asju ümbritsevas maailmas. Enne kui ta valib ühe maiustuste hunniku, küsib ta: „Kas selles kotis on rohkem maiustusi kui teises?“
  • 4 või 5 – 6 või 7 a – Lapsed teavad, et torni moodustavate objektide hulk jääb samaks ka siis, kui te torne vahetate. Nad on õppinud võrdlema torne, ilma et neil oleks vaja uuesti loendada. Nüüd on nad võimelised liitma ja lahutama. (Seda nim operatsioonide-eelseks arengustaadiumiks.) Näide: Enne kui sinu laps suudab mõista liitmist ja lahutamist, peab ta suutma korrektselt võrrelda. Kui sa märkad, et see võime on olemas, saad tutvustada talle liitmist ja lahutamist. Kui ta saab sellega hakkama, võid talle õpetada korrutamist ja jagamist. Selle arenguetapi lõpus naudib sinu laps poeskäimist, sõpradega poemängimist, küpsetusretseptide uurimist, nipsu-, palli- ja kaardimänge või arvutimänge.
  • 7 – 10 a – Lapsed „usuvad“ oma numbritesse. Nad avastavad matemaatika „tõepärasuse“. Nad seostavad endiselt numbreid reaalsete objektidega, kuid ei ütle enam summasid kõva häälega välja. (See on konkreetsete operatsioonide staadium.) – Näide: Oluline arengujärk, sest senikaua, kuni laps usub sellesse, mida ta teeb, ei suuda ta aktsepteerida reegleid – ta peab alati kõik järele proovima. Kui sinu laps lõpuks usub matemaatika tõepärasusse, võib talle tutvustada reegleid (otseteid), mis teevad matemaatika hõlpsamaks. Näiteks saab ta omandada kiirema meetodi jagamiseks. Nüüd võib laps hakata mängima keelega, nii nagu sõnad ja laused oleksid numbrid.
  • 10 – varane teismeiga – Lapsed jätkavad „tõdede“ ja reeglite arendamist. Näide: Selles eas armastavad lapsed mängida sõnade ja numbritega.
  • Varane teismeiga – Lastest saavad vaimsete võimete poolest väikesed täiskasvanud – nad alustavad oma teekonda formaalse mõtlemise suunas. (Mõnikord nimetatakse seda abstraktseks mõtlemiseks). Näide: Põnev aeg, mis paneb lapse vahel ka proovile. Koolis tutvustatakse talle algebrat ja teoreemide (või hüpoteeside) tuletamist. Sümbolid, sõnade kombinatsioonid pannakse asendama objekte ja sündmusi. Keeles uuritakse loogikat ja filosoofiat. Teismeea jätkudes jõutakse sümboolsel tasandil põhjuse ja tagajärje seoste lahkamiseni.

Kui sinu laps on matemaatikas eriti andekas, ilmnevad need loogilise arengu verstapostid tunduvalt varem – tema tegelikus vanusest tuleb lahutada 1/3 (Näiteks 1- aastane eriti andekas laps on oma arengus vähemalt 4 kuud eakaaslastest eespool, mis matemaatika seisukohalt tähendab, et ta võib juba  hakata objekte rühmitama ja sorteerima).

Allikas – „Andekas laps. Avasta oma lapse anded ja võimed“ Kay Pittelkow, Angelica Jacob (Autraalia Andekate ja Võimekate Laste Ühingu eestvedajad)

Kuidas beebi keelelisi oskusi arendada?

Iga lapsevanem kasutab ainuüksi talle sobivaid beebiga suhtlemise vorme ja neid on nii palju erinevaid, kui palju on lapsevanemaid. Mõned nendest viisidest, kuidas sa saad oma lapse keelelisi oskusi arendada, on järgmised:

1. Kommenteeri lapsele iga oma sammu ja tegevust

Beebi juuresolekul räägi talle kõigest, mida teed. Jutusta talle riidessepaneku kohta: „Nüüd panen sulle mähkmed…tõmban T-särgi üle pea…nüüd panen sulle uued sipukad jalga…“ Köögis kirjelda, kuidas valmistad toitu, lisad maitseaineid, pesed nõusid. Vannis räägi seebitamisest ja loputamisest, šampoonist ja sellest, et see teeb juuksed läikivaks ja puhtaks. Üksikasjalised kirjeldused, millest laps veel aru ei saa, on talle vajalikud lihtsalt kõne kuulamiseks. Hiljem on tal kergem rääkima hakata.

2. Esita lapsele küsimusi

Pole mõtet oodata niikaua, et laps sinu küsimustele vastama hakkaks. Kujuta endale ette, et oled ajakirjanik ja esita oma beebile küsimusi. Mõtle, et oled maailma vingeim paparatšo ja et sinu laps on maailma kõige põnevam intervjueeritav. Võid näiteks küsida: „Kas panen sulle jalga roosad või punased sipukad?“ “Kas valid täna Pampersi või Libero?“, „Mis sa arvad, kas enne jõule tuleb lumi maha?“, „Kas issi tuleb kell kuus või kell pool seitse?“ Pea pärast küsimust vahet, nagu ootaks lapse vastust, ja seejärel vasta ise valju häälega. („Issi tuleb juba kella viiest?“ – „See on hea.“)

3. Las beebi ütleb sõna sekka

Need lapsed, kellega vanemad räägivad – s.t lasevad neil vahele koogata, laliseda, kuristada või itsitada – hakkavad varem sõnu seadma. Need, kelle poole vanemad ainult pöörduvad, alustavad kõnelemisega hiljem. Tegelikult see asi muidugi nii hull pole, aga kujuta ette, kui sina ise oleksid kellegi jaoks nagu tühi koht. Kaaslane, kes ei lase sul sõnagi vahele öelda, on tüütu, kas pole?

4. Poeta oma targale jutule lihtsaid väljendeid kah vahele

Beebile meeldib sinu jutuajamist kuulata – ükskõik, kas sa räägid talle aasta majandusaruandest, jutustad ümber retsepti kokaraamatust või selgitad, kuidas pesapalli mängitakse. Mida vanemaks beebi saab, seda olulisem on ka üksikute sõnade eristamine. Niisiis – oma traktaatide vahele ütle mõnikord ka väga lihtsaid asju – „tita varbad“, „vaata lund“, „auh-auh“, „tuut-tuut“, „pehme kiisu“, „karvane karu“ jne.

5. Unusta asesõnad

Beebi ei saa aru, et mina, sina, mind, sind võivad tähendada nii teda ennast, ema kui ka vanaema-vanaisa. Seega on parem kasutada lapse nime ja öelda enda kohta emme, isa kohta isa ja vanaema kohta vanaema. Ütle oma lapsele nimepidi: „Nüüd vahetab emme Joosepi mähkmed ära!“ Nimi on väikese lapse jaoks väga oluline.

6. Kasuta kõrgemat häält

Tavaliselt ongi naisterahva hääl kõrgem kui meestel ning kui mehed-naised tegelevad lastega, siis tõuseb nende hääl veel paari oktaavi võrra. Tundub, et lastele meeldib rohkem peenike kui jäme hääl. Samas tuleb seda ikkagi iga lapse juures järele uurida, sest mõne beebiga võib vastupidi olla.

7. Laps elab olevikus

Beebidel pole minevikumälu ega arusaama tulevikust. Seega, kui ta saab vanemaks, hakka rääkima rohkem asjadest, millega ta parasjagu tegeleb ja sellest, mis on tema ümber. Presidendi uusaastakõne ja muu sellise kõrval võid lapse tegevused esiplaanile tõsta.

8. Rääkida titekeelt või mitte?

Mõnedele emmedele meeldib oma titadega pudikeeles rääkida, neil tundub selle peale eriline anne olevat . Kas teed seda või mitte, on sinu enda valik. Neid emmesid, kes seda teevad, ei maksa hukka mõista, kui sul endal seda võimet pole või kui sulle ei meeldi tite moodi laliseda. Pudikeelsed emmed peaksid siiski vahepeal ka normaalset kõnekeelt kasutama, et laps ei hakkaks tulevikus mõtlema, et kõik sõnad lõpevad u-tähega (kätu, lallu, ninnu, kõtu jne).

9. Imiteeri oma lapse häälitsusi

Aima järele oma lapse häälitsusi. Beebidele meeldib imiteerimisega kaasnev kiitus, hiljem paneb see aluse nende eneseusu arengule. Kui beebi koogab, kooga vastu; kui ta ütleb „aa“, ütle ka sina „aa“. Pikapeale saab sellest vahva ja nauditav mäng teile mõlemale, mis annab aluse sellele, et tita hakkab ka sinu kõnet järele aimama.

10. Laula beebile

Mõni võib küll väita, et talle on karu või keegi veel raskem elukas kõrva peale astunud, aga õnneks sinu beebi ei tea sellest midagi, nii et laula talle kõiki laule, mida tead. Võid laulda ka üldtuntud viisil mõnest beebiga seotud tegevusest, niisama leelutada, lastelaule joriseda. Pane ka käed liikuma, et oleks lõbusam. Beebile massaaži tegemise ajal on hea talle laulda. Õige pea annab laps sulle märku sellest, millised on tema lemmiklood. Valmistu nende laulmiseks ikka ja jälle.

11. Loe kõva häälega

Kuigi sõnadel pole esialgu beebi jaoks tähendust, pole kunagi ka liiga vara hakata ette lugema lihtsaid riimuvaid lugusid. Kui sa ei soovi pudikeeles rääkida ja ihaldad endale eakohast meelelahutust, jaga lapsega oma armastust kirjanduse või retseptide või kõmuajakirjanduse või poliitika vastu, lugedes meeldivaid tekste valju häälega. Loomulikult võid siis vahepeal ka beebi poole pöörduda ja küsida, mida tema loetust arvab.

12. Jälgi oma beebit

Kujuta ette, et keegi sinu kõrval pidevalt kas laulab või loeb valju häälega või pudistab niisama ja kommenteerib iga oma tegevust. Kas pole väsitav! Beebigi võib märku anda sellest, et ta on sinu verbaalsest kõhulahtisusest küllastunud – ta võib sulgeda silmad, pea ära pöörata, nihelema või koguni tihkuma hakata. See on paras hetk koos beebiga lihtsalt rahu ja vaikust nautida.

Allikas: „Mida oodata: esimene eluaasta“ – Heidi Murkoff, Arlene Eisenberg ja Sandee Hathaway

Juba imikud suudavad vahet teha nimisõnadel ja tegusõnadel!

Imikuga on tema arengu huvides vaja rääkida, rääkida ja veel kord rääkida! Ja seda loomulikult tema sünnist alates ning pidevalt. Miks?

Oma sünnihetkest alates on beebid väga kõrgel määral häälestatud ühendust võtma ja motiveeritud suhtlema. Ja nad on suurepärased kuulajad!

Jill Lany juhatab Notre Dame ülikooli juures tegutsevat beebide uurimise keskust. Ta viib momendil läbi uuringuid selle kohta, kuidas väikelapsed keelt omandavad.

Lany räägib oma värske uuringu kohta, et beebid, kes väga pingsalt ümbruskonda jälgivad ja tundma õpivad, kuulavad kogu aeg hoolega, mida neile räägitakse.  Beebid ei kuula aga konkreetseid sõnu, vaid keerulisi sõnamustreid, mis helide voos nendeni jõuavad. Hilisema rääkima õppimise käigus, mis toimub vanuses 18. elukuust kuni kaheaastaseks saamiseni, on väikelaste imikuaegne tähelepanelikkus neile suureks toeks.

Lany uuringutulemused näitavad, et beebideni jõudvas helivoos peitub üllatavaid vihjeid sõnade grammatilise tähenduse kohta, mis hiljem aitavad väikelastel kõnelema õppida. Beebid tajuvad nendes sõnamustrites peituvate vihjete põhjal, kas tegemist on tegusõnade või nimisõnadega.  Lany uuringutulemused on näidanud, et nooremad kui 12-kuused beebid suudavad tuvastada „lähedasi suhteid“ samamoodi kõlavate fraaside või helide vahel ja oletada nende põhjal sõnade tähendust.

Kui kellelegi öelda: „Oi, vaata, see on spunk!“, siis kuulaja võib-olla ei tea, mida see „spunk“ tähendab. Sõna „see“ olemasolu helide voos annab aga vihje, et tegemist on nimisõnaga, niisiis saadakse aru, mida antud objektis jälgida tuleks. Kui öelda aga: „Ma spunkisin eile kõvasti“, siis  kuulaja küll ei taipa, mida eelmisel päeval põnevat tehti, aga sõnamustrite põhjal mõistab ta ometi, et „spunkisin“ on mingisugune tegevus. Beebid kasutavad neid kuuldud ja talletatud mustreid edukalt hilisema sõnade õppimise käigus.

Alates 15. elukuust  on lapsed võimelised jälgima veel keerulisemaid ja mitte eriti lähedasi suhteid sõnade vahel, milles vihje sõnaliigile või tähendusele võib veelgi raskemini tabatav olla.

Sageli mõtlevad inimesed, et grammatika tuleb laste ellu alles pärast sõnade õppimist. Tegelikult näitavad uuringud, et kogu see informatsioon, mille beebid esimese eluaasta jooksul kildhaaval keele kohta ja sõnademustrite keeles esinemise kohta koguvad, toetab tegelikult sõnade õppimise protsessi enne keelemeisterlikkuse saavutamist.

Allikas: MedicalXpress.com

Juba kaheksakuused beebid on tugeva õiglustundega

USA teadlased testisid beebide õiglustunnet. Tuleb välja, et juba kaheksakuune laps saab suurepäraselt aru, et pahategu peab saama karistatud.

Kui varasemad uuringud olid näidanud, et beebid tunnustavad heategusid, siis nüüd ilmnes, et nad kiidavad heaks ka halva käitumise, kui see on suunatud pahategijale.

Samas ei meeldi beebidele need, kes on pahalaste vastu lahked, teatab British Columbia ülikool.

Uurimust juhtinud professori Kiley Hamlini sõnul aitab see selgitada evolutsioonipsühholooge aastakümneid vaevanud probleemi. Nimelt on pikalt pead murtud, kuidas meist on saanud siiski sotsiaalsed olevused, kui just meie seltsivusesoov on teinud meid niivõrd haavatavaks pettuste ja ärakasutamiste suhtes.

Hamlini sõnul seisnebki võti selles, et juba kaheksakuusest alates jälgime hoolikalt inimesi, kes võiksid meile ohtu kujutada ja soosime seda, et pahategu saab karistatud.

Teadlaste sõnul on see näide, kuidas inimesed loovad sotsiaalseid liite, lähtudes seejuures enese alalhoiuinstinktist. Beebide puhul ilmnenud käitumine on aga varane vorm hilisematest keerulisematest käitumismustritest, selgitades, miks kooliõpilased reeglitest üle astunud kaaslaste peale keelt kannavad või miks tavatseti avalikel hukkamistel juubeldada.

Loe rohkem uuringust siit: Err.ee

Kuidas avastada lapsel kuulmishäired?

Vastsündinul on keeruline kõiki aistinguid testida. Kuigi tänapäeval tehakse juba sünnitusmajas kuulmiskontroll, on siiski hea teada ka hiljem avalduvaid ohumärke.

  • Paluge oma lapse kuulmist kontrollida kui:
  • laps ei võpata järsu ning valju heli peale;
  • ta pöördub teie poole pigem teid vaadates kui teie hääle kuulmise peale;
  • ta pöördub hääleasukohta kindlaks tehes järjepidevalt vastupidises suunas. Hääle asukoha kindlaks tegemine peaks välja arenema kuuendaks elukuuks;
  • teid paneb muretsema mõni muu probleem.
Lisainformatsiooni saad:
SA TÜK Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond
Dr. Katrin Kruustük
7319475ASIda-Tallinna Keskhaigla Kõrva-nina-kurguhaiguste osakond
Dr.Liina Luht
6207916