Loosi võitjad selgunud! Jaga maitsvaid ideid ja võida Lego Duplo!

Koos perega kokkamine on hea võimalus õpetada lapsele tervislikkutoitumist.
Koos perega kokkamine on hea võimalus õpetada lapsele tervislikkutoitumist.

Woop-woop…parramparraaa! Selle nädala loosiratas valis välja 2 auhinda. Eveli T ja Merle Torim. Võtke meiega ühendust mariaveike@gmail.com

Tervislikkus/tervislik toit on väljend, mida kuuleme igal sammul. Paljud vanemad tahavad üha enam, et nende lapuskeste toidulaud oleks mitmekülgne ja pakataks vaid tervislikest toiduainetest. Igal perel on selleks omad trikid ja nipid, et laste toitumine oleks võimalikult rikkalik ja põnev.

Siinkohal ootakski häid ja järele proovitud retsepte või ideid, nii videotena, piltidena, veebilinkidena ning niisama postitustena, postitades need allolevasse kommentaariumisse.

NB! Loomulikult premeerime vastanuid loosiratta valikul vahvate Lego Duplo komplektidega (seekord 2komplekti). Lahkelt võid mängu ka jagada 🙂

 

 

 

Vaata ka eelmise nädala teemasid:

  1. Nädala teema: ARENDAVAD TEGEVUSED JA MÄNGUD (VÄIKE)LAPSEGA.
  2. Nädala teema: MILLISED ON TEIE PERETRADITSIOONID?

Lapsevanema suhtlemine juba vastsündinuga arendab lapse kõnearengut. Saada oma tegevusi kõnega, mis on selged ja lihtsad. Beebi juuresolekul räägi talle kõigest, mida teed. Jutusta talle riidessepaneku kohta: „Nüüd…

Kas varajane spetsialiseerumine spordis annab eelise või hoopis võtab?

Teadliktreening.com on kirjutanud ühest väga olulisest teemast. Teema, mis igapäevaselt esile ei kerki aga millega lapsevanem peab last kasvatades kokku puutuma. Laps ja sport. Kuidas teha õige valik? Mida peaks treeningu valimisel arvestama ja teadma ? Mitu treeningut valida ja millal alustada …?

See on väga tavaline nähtus, et ainult ühe spordialaga tegeletakse juba varajasest east. Seda nimetatakse ühele spordialale spetsialiseerumiseks. Lapsevanemad ja treenerid arvavad, et see annab lapsele eelise saada teistest paremaks, saavutada kõrge tase eesmärgiga saada professionaalne leping, sponsorid ja muud majanduslikud toetused.

sport
Kas varajane spsetsialiseerumine on eelis või pigem karuteene lapsele?

Tegelikult aga ei ole lapse kogemuse piiramine ühele spordialale hea variant. Varajane ühele spordialale spetsialiseerumine on seotud sotsiaalse isolatsiooni, läbipõlemise, ülekoormuse ja muude probleemidega.

Ühele spordialale pühendumine tähendab, et laps peab tegutsema keerulises täiskasvanute poolt juhitud maailmas, mis on üks suur äri. Noorte sporti tuleks täiskasvanute spordist lahus hoida. Ka talendikatel lastel ja teismelistel on siiski laste ja teismeliste vajadused. Nad ei ole lihtsalt väikesed täiskasvanud.

Sporditeaduse kirjanduses pakutakse välja, et enamus spordialade puhul võiks spetsialiseerumine toimuda puberteedieas või pärast puberteediiga. Mõned spordialad nõuavad varajasemat spetsialiseerumist (näiteks tennis ja iluvõimlemine), aga nende spordialadega on tulevikus lastel ja noortel ka suuremad riskid.

Sageli pole lapsed ise need, kes tahavad spetsialiseeruda, vaid neile surutakse seda väliselt peale. Lapsevanemaid ja treenereid ahvatlevad potentsiaalsed majanduslikud hüved. Noori talente otsitakse ning nendega käitutakse kui väärtuslike toodetega, mitte inimestena. Kui palju on lapsel kõiges selles sõna sekka öelda?

Arvatakse, et selleks, et spordis meistriks saada, on vaja vähemalt 10 000 tundi harjutada. Sellel on oma mõju spetsialiseerumisele, kuna arvatakse, et ühe spordialaga tegelemine aitab neid tunde kiiremini täis saada. See tähendab aga, et muudeks tegevusteks jääb vähem aega. Hea sportlik sooritusvõime ei sõltu lihtsalt ühele treeningule kulutatud ajast. Lapsel peab olema lõbus, spordi tegemine peab olema nende jaoks mäng, mitte töö.

Kuigi lapse või noore tõenäosus jõuda spordis kõrgele tasemele on väga väike, on sellegi poolest paljudel see eesmärgiks. Kahjuks aga võib ainult ühe spordialaga tegelemine vähendada lapse heaolu.

Lapse sporti peaks lähenema pikaajalise visiooniga. Iga laps on indiviid, kellele tuleb omamoodi läheneda. Tähtsam on lapse areng inimesena kui spordi sooritus. See võib lühiajaliselt tuua kehvemad tulemusi, kuid tagab pikaajaliselt hoopis suurema heaolu ja edu. Suurema tõenäosusega säilib lapsel nii huvi spordi vastu ka täiskasvanuna.

Noorte sportlaste elud on väga reguleeritud ja selle tõttu kaotavad nad oma elu üle kontrolli. Au ja kuulsus võib tekitada arvamuse, et sportlane on väärtuslik asi, mitte inimene.

Läbipõlemist seostatakse varajase spetsialiseerumisega.

See ei juhtu kohe, vaid pika aja peale. Laps või noor võib tunda, et ta ei suuda neid füüsilisi ja psühholoogilisi nõudeid, mida talle määratakse, täita. Võib tekkida krooniline stress, tujuprobleemid, uneprobleemid, huvi kadumine trenni vastu, depressioon, energiapuudus, sagedasti haigeks jäämine ja muud sellist. Sellist läbipõlemist süvendavad kriitiline ja mitte toetav tagasiside treeneritelt, kohtunikelt, vanematelt ja teistelt inimestelt.

“Äärmiselt oluline on, et lapsevanemad ei paneks enda lastele liiga suuri pingeid peale.”

Spordipsühholoogias ei soovitata läheneda sportlasele kui vahendile, see tähendab vahendina mingi eesmärgi realiseerimiseks. Parem on läheneda sportlasele kui indiviidile. See tähendab, et tuleb tagada iga konkreetse indiviidi psüühiline tervis. See ei välista aga edukaid tulemusi võistlustel.

Väga varajane spetsialiseerumine toob endaga ühest küljest kaasa psühholoogiliselt kiirema tüdinemise ja väljalangemise. 12. eluaastani peaks laps kindlasti mitut asja tegema ja laps ise selle enda jaoks mõnusa spordi leidma.

Laste treenimine peaks olema mitmekülgne. Laste sport peab olema lõbus, arendav ja enesehinnangut ja -kindlust ülesehitav ning õpetama lastele psühholoogilise oskusi, näiteks lõdvestumist.

Vanuse poolest võib noorsportlased jagada piltlikult öeldes nelja gruppi:

kuni kümneaastased;
11-14 aastased;
14-16 aastased;
üle 16 aastased.
Kuni kümne aastaste puhul on oluline, et nad ei tunneks survet ja et neil oleks lõbus. Treenerid võiksid neil aidata hästi lühiajalisi eesmärke seada – mis on selle harjutuse mõte, mis on tänase treeni mõte jne. Oluline on mõista, et lapsepõlves pole võitmine tähtis.

Last ei tohiks liiga palju kritiseerida. Kui kritiseerida, siis kriitika peaks olema tulevikku suunatud – mismoodi järgmisel korral teisiti teha. See peaks olema instrueeriv ja informatiivne, mitte sildistav ja emotsionaalne. Võidu eest premeerimise eest võivad tulla hilisemad läbipõlemised ja probleemid. Laps on kriitika ja korrigeerimise suhtes vastuvõtlik siis, kui ta ühe kriitika või korrektsiooni kohta saab viis või seitse tunnustust.

11-14 aastastega võib juba hakata rääkima veidi pikematest eesmärkidest – 6 kuud kuni aasta – ja ka pikemaajalistest eesmärkidest, karjäärisihtidest. See on vanus, kus peab õppima toime tulema frustratsiooni ja oma tahtmise mittesaamisega.

Äärmiselt oluline on, et lastevanemad ei paneks enda lastele liiga suuri pingeid peale. Kui laps hakkab mõtlema, et vanemate rõõmustamiseks pean võitma, on tulemuseks see, et väiksemad lapsed hakkavad ebaausalt käituma.

Spetsialiseerumise soovitused:

Lapsed peavad olema valmis füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt, et ühes spordialas spetsialiseeruda.
Kõigepealt tuleb arendada atleetlikkust (üldfüüsilist võimekust) ja alles siis spordi-spetsiifilisi tehnilisi, taktikalisi ja füüsilisi omadusi.
Lapsed vajavad erinevaid spordioskusi, et nad suudaksid ühest spordialast teise üle minna.
Kui spetsialiseerumine toimub õigel ajal, aitab see ära hoida läbipõlemist, huvi kadumist ja vigastusi.

Varajase spetsialiseerumise negatiivsed tagajärjed:

  • Edukas lühiajaliselt, puudujääkidega pikaajaliselt.
  • Piirab erinevate oskuste arengut.
  • Vähendab võimalust, et lapsel on sporti tehes lõbus.
  • Vähendab erinevate treeneritega, kelle käe all mitmekülgselt areneda, kokkupuudet.
  • Suurendab vigastuseriski.
  • Vähendab sotsiaalsete oskuste arengut väljaspool spordikommuuni.
  • Loob liigselt võitmise mentaliteedi ning tegelikult vähesed saavutavad spordis midagi suurt.
  • Vähendab vabadust, suurendab kohustusi.
  • Suurendab riski psühholoogiliselt läbi põleda.
"Kuni kümne aastaste puhul on oluline, et nad ei tunneks survet ja et neil oleks lõbus"
“Kuni kümne aastaste puhul on oluline, et nad ei tunneks survet ja et neil oleks lõbus”

Ilo Rihvk noorte spordist:

“Kas meil on vaja 12-aastaseid maailmameistreid või pika ja eduka karjääriga sportlasi ja eelkõige terveid inimesi? Vaadates ringi ja kuulates erinevate spordialade treenerite arvamust treeningprotsessist, siis on mulle jäänud mulje, et meil on varajane spetsialiseerumine ja ühele spordialale keskendumine trendiks. Kindlasti soodustab selle situatsiooni teket ka riiklik spordi rahastamise süsteem — pearaha. See on kurjast ja sellele pikalt peatuma ei ole mõtet jääda. Ma olen kuulnud ühe treeneri poolt lauset: “Me peamegi tegema valestardi, et saada sponsoritelt raha”, ehk saavutama noorelt edu, et meelitada enda ligi sponsoreid. Minu jaoks on esimesel kohal sportiva lapse tervis ja alles siis edu! Laps peab arenema mitmekülgselt ja kasvatama endale alla tugevad juured, mille pealt tulevikus tegusid tegema hakata.”

Praktilised soovitused:

  • Treeni võimalikult mitmekülgselt, vältida tuleks sama liigutuse üleliigseid kordusi.
  • Tõsta treeningkoormust tasapisi (maksimaalselt 10% nädalast nädalasse).
  • Monitoori sportlaste väsimust, lihasvalu, motivatsiooni ja muid näitajaid, et teada, kuidas treeningutest taastutakse.
  • Igal nädalal võiks olla vähemalt 1-2 puhkepäeva.
  • Innusta last tegelema erinevate spordialadega ning spetsialiseeruma hilisemas eas (pigem mitte enne teismelise iga).
  • Lapsevanemad ei tohiks liigselt segada lapse treeningprotsessi. Kui on põhjust arvata, et treener on ebakompetentne või teeb valesid otsuseid, siis tuleb temaga sellest rääkida või äärmisel juhul laps mujale trenni viia. Lapsevanem ei peaks treeninguid juhtima, ta pole selleks pädev, kui ta pole selleks vastavat õpet saanud.

Autorid: Risto Uuk, Kristjan Koik, Ilo Rihvk
Toimetanud: Maria Veike

Ärge tekitage lapses pingeid liialt kõrgete ootustega. Lähtuge tema individuaalsetest võimetest ja suutlikkusest. Ärge võrrelge teda mitte teiste lastega, vaid tema tänast taset eilsega. • Tagage lapsele sobiv…

Kommenteeri Nupsu raseduskalendrit ja võida TUUB

tuub

Nupsu raseduskalender on ainulaadne kogu maailmas. See annab täieliku ülevaate, kuidas kasvab kõhubeebi ning millised muutused toimuvad naisega.

Nupsu raseduskalender on Eesti suurima sünnitusmaja poolt tunnustatud ja soovitatud!

Kommenteeri Nupsu Raseduskalendrit ja võida omale üks äge TUUB!

Kui sa ei tea veel, mis on TUUB…!? Mine ja tšekka ! TUUB on lihtsalt nii äge- kanna seda seljas, jalas, kaelas või peas. See on riideese, mis peaks igal naisel olemas olema.

Kommenteeri, sheeri ja võida endale TUUB!

Parrramparrraaaaa….Esimese TUUBi võitis kasutaja “Kristin”. Võta ühendust mariaveike@gmail.com

Kui esimesel korral ei näkanud, proovi uuesti. Järgmise TUUBi loosime välja juba mõne päeva pärast.

…Siis see mäng on just Sulle! Juhhei, algamas on üks äge auhinnamäng. Nupsu jagab 10 LEGO DUPLO  (fotol) mängukasti, mida kingime  igal nädalal (4 nädalat)  2-3 tk. Vaja…

„Andekad lapsed saavad iseseisvalt hakkama.“„Õppekavad andekatele lastele on elitaarsed.“ Taolised müüdid pärsivad paljude andekamate laste arenguvõimalusi. Rahvusvaheline Andekate Laste Liit (NAGC) koostas nimistu enim levinud müütidest ning neid…

Lapsed söövad liiga vähe puu- ja köögivilju!

unnamed

Laste arengu terapeut, treener ja MTÜ Ökobeebi looja Reet Post on mures, et Eesti lapsed ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Kui väikesele lapsele ei anta puu- ja köögivilju, ei tarbi ta tõenäoliselt neid ka täiskasvanuna.

Inimeste toitumisharjumustele pannakse alus väikelapse eas. Kui lapsel puudub kogemus puu- ja köögivilja maitsega, ei taha ta neid süüa ka tulevikus. “Sellise olukorra põhjuseks on peamiselt lapsevanemate poolt teadmatusest tehtud vead lapse toidulaua kujundamisel,” selgitab Reet Post.

Tervislik toit on lapsele tähtis
Beebi esimeseks toiduks on emapiim. Beebi kasvades suureneb oluliselt toitainete vajadus ja ühel hetkel ei kata rinnapiim enam kõigi vajalike toitainete vajadust. WHO soovitustest lähtuvalt hakatakse emapiimale lisaks andma tahket toitu 6. elukuul.

Reet Posti sõnul on oluline, et lapsele pakutakse emapiima kõrvale lisatoiduna esmalt köögivilju. Hiljem lisanduvad menüüsse mõõdukalt magusad puuviljad. Kui lapsele antakse alguses puuvilju, ei taha ta hiljem kasulikumat, kuid vähem magusat juurvilja süüa. Lisatoiduga alustades on hea tutvustada lapsele kodumaiseid köögivilju (näiteks kõrvitsalisi) püree või tükkidena. Erandiks on siinjuures meie igapäevasel toidulaual olev kartul, mida peaks olema laste toidulaual väga vähe. Lapsi tuleks harjutada sööma köögivilju varakult, sest hiljem sööb ta rõõmuga seda, mida on harjunud sööma. Toidulaua rikastamiseks peaks lastele pakkuma tasapisi uusi maitseid ja tekstuure.

Tahke toidu tutvustamisega on soovitatav alustada ühe toitainega korraga. Sellisel juhul on võimalik aru saada lapse tundlikkusest või allergilisest reaktsioonist. Uusi toiduaineid on esialgu sobiv pakkuda 5-7 päeva järel. Beebi toit ei tohiks sisaldada soola, suhkrut, kakaod, maitsetugevdajaid jt.

Mitmekülgne tervislik toit annab kehale võimaluse saada erinevaid toitaineid. Peamiselt juurvilju söövate laste tervis on parem. Nende immuunsüsteem töötab tänu köögiviljadest saadud mineraalidele ja vitamiinidele hästi ning nad ei haigestu kergesti. Köögiviljade ja puuviljade igapäevane tarbimine tagab soolestiku normaalsele mikrofloora. Samuti sisaldavad köögiviljad palju kiudaineid, mis aitavad kaasa seedimisele.

Iga organism vajab uuenemiseks toitaineid, aga laste kiirelt kasvav organism vajab arenemiseks kõrge väärtusega toitu. Laste tervisest hoolimine ja neile täisväärtusliku toidu pakkumine on sageli kasulik kogu perele, kelle menüüsse lisandub seetõttu rohkelt puu- ja köögivilju.

“Kui te valite poeriiulitelt beebitoitu, siis tutvuge alati selle koostisosadega,” nõustab Post. “Ebaõige toidu tagajärjel organism nõrgeneb ning ajapikku võib see põhjustada terviseprobleeme, näiteks toitainevaegust ja hilisemat ülekaalu.”

Lapsed ei tohiks olla tervisliku toidu suhtes valivad
Kui väikest last ei õpetata puu- ja köögivilju tarbima ning tal puudub arusaam nende maitsest ja väljanägemisest, ei hakka ta suure tõenäosusega aedvilju ka tulevikus tarbima.

“Vanemad kurdavad väga sageli, et nende lapsed ei söö köögivilju ja on puuviljade suhtes valivad, ent kommile, šokolaadile ja küpsistele ei ütle kunagi “ei”! Kui lapsel pole allergiaid, ei tohiks ta olla tervisliku toidu suhtes valiv, sest see suurendab haigestumise riski,” märkis Post.

“Kõige murettekitavam on aga asjaolu, et lastel lubatakse valida kõike. Seega ei vali nad vähese harjumuse tõttu köögivilju. Vanemad peavad olema kannatlikud ja mitte alla andma, kui laps keeldub aedvilju söömast. Palun ärge pakkuge lastele tervislikest köögiviljadest keeldumise järel vähetervislikku toitu, mida nad ise tahavad!” hoiatab Reet Post. Spetsialist ei soovita süüa ka teleri ees, sest söömine peab olema teadvustatud tegevus.

Tavapärase köögivilja keetmise asemel võiks katsetada ka aurutamist või ahjus küpsetamist, mis muudab oluliselt toidu maitset. Proovige porgandi, peedi ja teiste köögiviljade valmistamist ahjus. Söömisele aitab kaasa toidu põnev serveerimine, mis tekitab hea tunde ja huvi toidu vastu.

Parim kokk on alati tühi kõht, mis ei ole saanud magusat mahla ja muid snäkke. Reet Post teab, et suurimaks eeskujuks on lastele vanemad, kes peavad igapäevast tervislikku toitu iseenesestmõistetavaks. Lapsevanemate teadlikkus peaks tõusma nii kasulike kui ka kahjulike toitude osas.

Väldime lapse kaaluprobleeme
Kui lapsele antakse köögiviljade asemel midagi muud, näiteks helbeid või jahutooteid, tarbib laps oluliselt rohkem kaloreid kui organismile vaja. Ajapikku võivad lapsel tekkida kaaluprobleemid ning vitamiini ja mineraalainete puudus.

4-6-kuuneLapse keha magusavajadus on väike ja seda saab rahuldada puuviljadega. Eriti hea on serveerida lapsele puuvilju desserdina. Kui lapsel on juba meeletu magusaisu, siis ei vaja seda suhkru kogust tema keha vaid “halvad” seened ja bakterid tema soolestikus. Lapsevanematel on siinkohal väga oluline roll oma laste magusaisusid jälgida ja sekkuda lapse tervise nimel. Oluline on õpetada, et õunad, ploomid ja marjad on sama maitsvad kui kommid,” rõhutas Post.

“Lapseeas liigne suhkrutarbimine on väga suur probleem tervisele. Magusate snäkkide, kommide või jogurti igapäevasel söömisel võib suurem laps tarbida märkamatult kuni kilo suhkrut nädalas,” ütles Post.

Mitmekülgse toidusedeli saavutamiseks on erinevad juur- ja puuviljad menüüs olulisel kohal. Ühte parimat või täiuslikku toitu ei eksisteeri, oluline on varieeruvus. “Mitmekülgne väikelapse lisatoit on samm õiges suunas, sest kasvab tõenäosus, et tervislikud harjumused püsivad kogu elu,” kinnitab Post.

Kuidas on lood sinu lapse tähelepanuvõimega? Siin on sulle üks hea võimalul lapse tähelepanuvõime arendamiseks. Olenevalt lapse vanusest ja arengutasemest, proovige alustada vastavalt tema eripärale. Võtke samasugused klotsid…

Loendama õppimine on samm mõistmiseni, mida arvud tähendavad. Kuidas õpetada lapsele loendamist? Kuidas aidata tal mõista, et loendamisel viimasena öeldud arvsõna ei ole viimasena loendatud eseme nimetus, vaid…

Suurem kui, väiksem kui, võrdne

Kas sinu laps oskab võrrelda? Kas ta teeb vahet, mis on “suurem kui” ja “väiksem kui” ning mis on “võrdne”? Klotside abil on võimalik seda lihtsalt visuaalsel moel õpetada. Teil läheb vaja võrdusmärki ja võrdlusmärki. NB! Tehke eelnevalt meeldetuletuseks endale ja ka lapsele selgeks, kumb on kumb märk. Avatud ots näitab suurema ja suletud ots väiksema numbri suunas. Loendage klotsid kahte torni ja võrrelge, kas üks torn on suurem kui teine. Kas teine on väiksem? Või on klotse hoopis võrdselt? Kasutage numbrikaarte ja tehtemärke ning õppige.

Kas teie laps suudab tuvastada ja eristada mustreid? Kui soovite arendada lapse tähelepanuvõimet, siis see mäng sobib ideaalselt. Varuge hulk klotse, millest oleks võimalik laduda mustritorni. Tehke mustrile…

Suurepärane ja väga mõnus moodus lapsele väikeste ja suurte tähtede õpetamiseks. Sageli tunnevad Eesti lapsed just trükitähti. Siin on teile mugav moodus teha tutvust ka kirjatähtedega. Teil läheb…

Klotsipusle voolimismassist

klotsipusleTeil läheb vaja voolimismassi ning erineva suuruse ja kujuga klotse. Laotage voolimismass laiali ning vajutage klotsidega voolimismassi sisse jäljed. Laotage klotsid mänguala kõrvale lapse siruulatuse kaugusesse ning hakake mängima!

Laske oma lapsel proovida asetada klotse sobivale kohale. See on arendav puslemäng, mis on iga kord uus ja omamoodi. Vastavalt lapse arengutasemele võite ajaga voolimismassi pinda laiendada ja klotside arvu suurendada. See mäng on hea ruumitaju õpetamiseks, silma-käe koordinatsiooni ja motoorika arendamiseks.

Video: Kuidas last turvaliselt riietada?

Lastele rõivaid ostes tuleb peale kena välimuse ning materjali mugavuse tähelepanu pöörata ka riietuse turvalisusele. Ei tee paha üle vaadata ka olemasolev garderoob, sest lemmikdressidki võivad lapse tervise ohtu seada.

Kinnitusnöörid

Kinnitusnöörid võivad tekitada vigastusi ning halvimal juhul isegi puua, kui need kuhugi kinni jäävad. Kui laps ronib mänguplatsil või puu otsas, mängib aedade ja uste läheduses, võivad nöörid lihtsasti takerduda ja palju pahandust teha. Lahenduseks on trukkide ja kinnituskrõpsudega joped ja dressid. Ka toariided võiksid olla ilma paelteta.

Väikesed osad

Nööpide, litrite, pärlikeste ning muude rõivakaunistuste kinnitusi tuleb hoolikalt kontrollida. Samuti tuleb vaadata, kas riietel on terava otsaga lukke, haake või kaunistusi, mis lahti tulles võiksid kahjustada lapse õrna nahka.

Nimesildid

Laste riideid ja koolitarbeid sildistades peaksid vanemad mõtlema ka sellele, et sildid, millel on lapse nimi kõigile selgelt nähtav, võivad silma jääda ka soovimatutele võõrastele. Juhul kui nimesildid siiski pannakse, võiks need õmmelda või kinnitada riiete ja tarvete siseküljele.

Päikesekaitse

Hoolimata sellest, millises maailma kohas te ka elaks, on otsene päikesekiirgus lapse nahale liiast. Selle vältimiseks tuleb kanda tiheda koega riideid, kust päikesekiired nii lihtsalt läbi ei pääse. Kuigi tume kaitseb UV-kiirguse eest rohkem, tõmbab ta ka enam soojust ligi. Niisiis peab hoolikalt mõtlema ka riietuse värvusele. Müüakse ka spetsiaalseid, täielikult UV-kiirgust tõkestavaid lasteriideid.

Müts on seejuures olulisimaid riietusesemeid, sest kaitseb lapse nägu kahjulike kiirte eest. Samas tuleb tähele panna, et mütsi serv lapse nägemist ei segaks.

Jalanõud

Kui lapsele meeldib toas ringi joosta, võiks ta kanda libisemisvastaseid sokke. Nii sise- kui ka välisjalanõud peavad olema mugavad ning universaalsed, et nendega oleks turvaline ka joosta ja mängida. Võimaluse korral tuleb vältida mitmesuguseid kõrgendusi, nagu kontsad või kõrged täistallad. Need võivad põhjustada nikastusi ja kukkumist. Kingapaelad peavad olema tugevasti seotud. Veel parem on osta jalanõud, mida kinnitatakse krõpsuga.

Helkurid

Välisriiete soetamisel tuleb silmas pidada helkurite kvaliteeti. Poelettidel on müügil lastetooteid, mille helkur ei ole Eestis kehtivate turvanõuete kohane. Helkur tuleb rõivastele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, tuleb rippuv helkur kinnitada paela ja haaknõelaga enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele, näiteks tasku serva külge nii, et helkur jääb rippuma umbes põlve kõrgusele (umbes samal kõrgusel asetsevad ka sõidukituled). Päeval, kui helkurit ei ole vaja, saab sel moel kinnitatud helkuri panna taskusse, et see lahti ei tuleks ega kaoks.