NUPSU UURIB: Millised on Teie peretraditsioonid?

Peretraditsioonid on väga olulised hoidmaks pere ühtsena. On traditsioone, mis antakse kaasa põlvkonniti ja on traditsioone mis saavad alguse uue pere loomisel. Arvatakse, et traditsioonidel on suur osa ka väärtuskasvatusest ja inimeseks kujunemisel.

Kui oluliseks traditsioone peate ning mille järgi otsustate, et see on just see tegevus/üritus, mida soovite korrapäraselt järgida?

Vasta allpool olevas kommentaariumis ja osale loosimises. Seekord loosime 3 Lego Duplo komplekti kõigi vastanute vahel. Loosimine toimub 26.oktoober!

Ole lahke ja jaga seda linki ka sõpradega 🙂

vt. eelmise nädala teemat ja auhinna võitjaid!

TEISE NÄDALA MÄNGU AUHINNAD VÕITSID: Kasutajad Kaire T, Miss T ja Tiina. Auhinna kättesaamiseks võtke ühendust mariaveike@gmail.com. Järgmisel nädalal loosime 2 Lego Duplo komplekti. Head mänguõnne!

Author

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kahte last ning kolmas on tulekul. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

14 kommentaari

  1. Traditsioonid on üsna lihtsad: pühapäevased pannkoogid, laupäevane saunaõhtu, samuti üritame võimalusel kõik koos õhtusööki süüa. Kolme-aastasele tunduvad need “rituaalid” väga meeldivat, sest ta teab, mida on oodata ja arvestades tema vanust, aitab see tema maailmamõistmisele ja struktureerimisele hästi kaasa 🙂

  2. Meie pere on alles aasta jagu vana, aga üks isadepäev selja taga. Kuna minu peres oli isadepäev pigem sümboolne, siis enda mehele tahan pakkuda toredaid isadepäevi toredate traditsioonidega. Esimesel aastal sidusin mehel silmad kinni ja sõidutasin restorani, kus lõuna oli minu kulul. Muidugi väike meene ka juurde. Sel aastal olen ostnud teatripiletid, et lapse esimene teatrikogemus oleks tore 🙂 hiljem samuti lõuna ja väike meene. Tahaksin, et meie pere üheks traditsiooniks oleksid toredad isadepäevad.

    Lisaks on mul enda pere ja õdedega igal aastal kombeks pildistamas käia. Nii on tore meie vanematel, vanaemal ja endalgi vaadata, kuidas aeg meist naised ja emad on vorminud. Seda traditsiooni ei tea, et kellelgi teisel nii järjepidevalt oleks 🙂

  3. Maria Veike Reply

    Meie üritame ka igapäevaselt koos süüa. Olgu selleks hommikusöök, lõunasöök või õhtusöök. Samuti kuuluvad nädalavahetused perega koos olemiseks ja tegutsemiseks. Käime väljas söömas, jalutamas, kinos, muuseumites jne. Kõik oleneb ilmast, enesetundest ja soovidest. Poeg on juba selles vanuses, kus sõpradega koosolemine on muutunud põnevamaks ja tähtsamaks. Sellega küll arvestades, kuid siiski sunnime poega meiega koos aega veetma 😀 Kui meil on plaanid tehtud, lasub tal kohustus meiega koos aega veeta.
    Üritame ka kinni pidada igaõhtusest õhtujutu lugemise/kuulamise traditsioonist. Mina usun siiani, et muinasjutud on väga olulised laste arengu toetamisel. Õpetavad empaatiat ning muid eluks olulisi ning vajalikke väärtusi. Nagu on öeldud: “Kui tahad, et Sinu lapsest kasvaks intelligentne inimene, loe talle muinasjutte”.

    Kindlasti tähistame ka osasid rahvakalendri pühi, nagu mardi-ja kadripäev, jõulud, aasta vahetus jne.
    Kuid meie pere kõige tähtsamad päevad on laste sünnipäevad. Kuna need on suvel, saab alati miskit lahedat välja mõelda.
    Vahel mõtlen küll, et peaks järjepidevam olema traditsioonide järgimisel, kuid samas on meie pere olnud alati spontaanne. Spontaansus on andnud meile toredaid mälestusi, mida siiani heldinult meenutame. Võibki öelda, et sponaatnsus on meie peretraditsioon. 🙂

  4. Tere!

    Kui ma nüüd mõtlen, siis meie peretraditsioonide hulgas on üks kõige tugevam – jõulude ajal metsloomadele söögi viimine. Jah, see võib tunduda pisut klišeelik, aga jõulud ise on juba nii tähendusrikas püha, et miks mitte siis seda veel omakorda ehtida. Käib see siis nii, et enne jõulusööki paneme ennast kõik riidesse (ka vanaemad ja vanaisad) ja läheme koos moonakotiga (leib, sai, pähklid) metsa. Laste jaoks on see väga tähtis ja ma loodan, et nad teevad ka seda kunagi oma lastega. Metsast tulles on alati hea tunne, isegi kui loomad neid sööke üles ei leia.
    Ja juba hakkaski see kirjutis nüüd jõuluootust vaikselt kruvima 🙂

    • Maria Veike Reply

      OO, nii armas traditsioon. Minu lapsepõlves oli sama, kuna isa oli jahimees, siis viidi igal talvel periooditi loomadele süüa metsa.

  5. Pühade ja sünnipäevade tähistamine on meie peres esikohal. Traditsiooniks on saanud ka, et igal suvel peame käima Tallinna loomaaias ja augusti lõpus perega spaas.
    Igal õhtul raamatute ettelugemist võiks ka traditsiooniks nimetada 🙂

  6. Kui oluliseks peame MEIE peretraditsioone peame ?
    Meie peres on traditsioonide tekitamine ja säilitamine väga oluline. Olen ise pärit suurest perekonnast, kus traditsioonid on väga olulised ja need tulid kaasa pärandina. Alati on meil kombeks üheskoos tähistada pereliikmete sünnipäevasid , jõule , isade-, emade- ja vanavanematepäeva, jaanipäeva , aastavahetus . Tuleme alati kõik kokku ja veedame ühe ilusa õhtupooliku või päevakese 🙂
    Väiksemas koosseisus tähistame ka vastlaid, kevadpühi. Kui kõik ühes kodus kokku saame, on meid pea 20inimest. Kas pole vahva ??

    Nüüd , kus mul on oma väike perekond , näitan -õpetan ka oma lastele peretraditsioone 🙂

    Peagi on saabumas isadepäev. Kindlasti teeme issile üllatuse hommikul. Katame laua ja väike kingitus laste poolt.
    Lisaks kaugel pole ka jõulud.

    Jõule tähistame alati suurelt. Kõik algab suure ettevalmistusega. Lapsed toovad isaga koos metsast kuuse. Kui kuusk kodus, ehime selle õhtul ning kaunistame ka kodu. Lisaks hakkame valmistuma suureks jõulupeaoks. Varem tähistasime jõule vanemate kodus, aga kuna perekond igaaastaga kasvab, oleme tähistamise jaganud laste kodude peale. Kus rohkem ruumi, seal tähistame. Hingedepäeval me teeme loosid (täiskasvanute vahel) , kes-kellele kingi teeb. Lastele toob kingitused ju loomulikult jõuluvana 🙂 Kingisaamiseks peab ju luuletust ka oskama. Õpime ka selle selgeks, nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kui jõuluvanal kiire pole, üllatab ta meid oma kohaletulekuga või toob kingitused kopteriga ukse taha.
    Ühiselt istume suure laua taga ja naudime jõulusööke, mis olime üheskoos eelnevalt valmistanud. Lapsed teevad piparkooke ja mängivad jõulumänge.

    Teised pühad ja sünnipäevad on samatähtsad ja nõuavad samuti ettevalmistumist, kuid jõulud on aasta kulminatsioon.

  7. Meie pere peab traditsiooniliselt rahvuskalendri pühasid. Isadepäeval külastan alati oma isa ja läidan küünla kalmistul vanaisale; oma elukaaslane kes nüüd teist aastat saab isadepäeva tähistada- temale plaanin iga aasta isadepäeva paiku kinkida fotosessiooni, et jäädvustada kaunite stuudiopiltidega ka lähedaste fotoalbumeid. Jõulud on traditsioone täis meie suguvõsas. Eranditult iga aasta saame kokku vanaema juures, uhke jõulupuu ümber. Eelmine aasta juba tõdesime, et mõned põnnid veel ja peame hakkama majale lisaehitust tegema et kogu pere ühiselt mahuks. Lapsepõlves käisime õega alati isaga kaasas jõulupuud koju otsimas oma metsast, viimastel aastatel ongi see soiku jäänud ja seda kirjutades mõtlen et tuleb taaselustada see tore mõnetunnine matk metsas. Traditsiooniliseks võib pidada ka meie maakodu toimetamisi vanaema juures. Talule omaselt tuleb seal iga kevad-suvi mulda külvata erinevaid vilju ja sügisel rõõmsalt need üles korjata ja keldrisse toimetada. Oma kasvatatu on alati kõige parem! Ka kõige pisemad pereliikmed said sellel aastal väikese ämbrikesega põllul seigelda. Oma väikese lapsega üritan samamoodi kasutada rahvakalendrit toredate pereringis toimetamiste tarbeks nii nagu minu vanemad ja vanavanemad seda tähistasid.

  8. Meie pere traditsiooniks on igahommikused kogupere pudrusöömised, muud söögikorrad tihtipeale ei õnnestu laua ääres kohtuda.
    Lapse reziimi tarbeks on traditsiooniks õhtuti hammaste pesu,dušš/vann ning muinasjutt 🙂 koos selle traditsiooniga teab laps et tulemas on öö.
    Traditsioonid on armsad põhjused perega kokku saada/külla minna. Eesti on õnneks nii väike et koos ka muid pühasid tähistada (jõulud,kevadpühad,emadepäev-isadepäev-vanavanemate päev)

  9. Pühade ja sünnipäevade tähistamine on meil traditsiooniks. Isadepäeval- isa meeles pidamine, vanavanematepäeval käime vanavanematel külas, lihavõtetel värvime mune. Jõulude ajal käivad päkapikud, toome tuppa kuuse, mida lähme ise metsa otsima.

    • Samuti on traditsiooniks emadepäev- ema meeles pidamine, käime ka siis emade ja vanaemade juures külas. Muidugi ka sünnipäevad lähedastel inimestel ei jää tähelepanuta

  10. Meie peres kahjuks mingeid erilisi traditsioone ei ole. Issi käib kaugel tööl, enamus päevadest oleme pojaga kahekesi. Vanemad elavad meist 200 km kaugusel ja seepärast on ka keeruline tähtpäevadel näha. Meie jaoks on tähtsad lapse sünnipäev ja jõulud. Kui issi on kodus kime koos igapäev jalutamas, sööme perega ühise laua taga. Võibolla kui pere oleks suurem ja rohkem koos, oleksid meil ka traditsioonid mida järgida.

  11. Meie pere kindlaks traditsiooniks on kindlasti 2x nädalas omas saunas käimine. Kõige pisem liige (varsti 10-kuuseks saav poja) on ka suur saunasõber- ei karda sooja ja naudib vannis sulistamist. Pärast lõõgastume koos diivanil ja õhtul tuleb hea uni. 🙂

Write A Comment