lehedSügisega kaasneb lehesadu. Langenud lehtedes on mõnus hullata nii suurtel kui väikestel, koeradki armastavad neis sahistada. Jalutuskäikudelt võtavad lapsed neid ikka kaasa. Sel sügisel on olnud kahesuguseid langenud lehti, mäletate? Esimesed olid erksad ja värvilised, praegu on ülekaalus kollased. Vähemalt vahtralehtedega on nii.  Lapsele on hea seletada, miks see nii on. Mida nende lehtedega veel peale hakata?

1. MÄNG „PUUDUTA LEHTE“

Paljud asjad meid ümbritsevas maailmas tunduvad meile sarnased, kuid on tegelikult põhimõtteliselt erinevad. Võtame näiteks puulehed. Kui laps on neist ühte näinud, arvab ta, et teised kõik on samasugused. Aga võta näpust! Kui olete lapsega läbi mänginud mängu „Puuduta lehte“, leiate, et teie maailm on igaveseks muutunud.

MÄNGU JUHEND:

Võtke kaks kilekotti ja minge õue. Otsige koht, kus kasvab erinevaid puid ning koguge 5-6 erineva struktuuri ja kujuga lehte – kumbagi kotti üks. Selle tegevuse käigus avastate isegi uuesti, et on olemas siledad ja karvased lehed, paksud ja õhukesed, mõnedel ulatuvad välja sõrmed, mõned koosnevad paljudest lehtedest, mõned on pikad ja peenikesed ja mõned laiad latakad.

Kui vajalik arv lehti on koos, laske lapsel käsi ühte kotti pista ja mõnda lehte katsuda. Võite selle kotist välja võtta. Seejärel las laps kobab käega teises kotis ning leiab üles samasuguse lehe  sealt. Edasi võite arutleda, mille poolest lehed erinevad, mis muudab nende kuju või tekstuuri eriliseks.  (Steve ja Ruth Benneth – „365 telerivaba tegevust kogu perele“)

2. LEHEKINDLUSE EHITAMINE

Puudelt langenud lehtede sees hullamine on laste üks sügise mõnusid. Löö ka sina selles pillerkaaris kaasa – lehtedekuhilast võiksite lastega kindluse ehitada. Esialgu rehitsege kõik teie muruplatsil olevad lehed ühte suurde hunnikusse kokku. On olemas kaks põhilist moodust, kuidas kindlust ehitada. Lihtsam võimalus on endale lehehunniku keskele „pesa” ehitada. Selleks tuleb hunniku keskele auk kaevata ning seal olevad lehed äärte poole välja suruda. See lihtsakoeline kindlus on ideaalne väiksemate laste jaoks.

Natuke keerulisema versiooni ehitamiseks otsige mõni suur pappkast (hästi sobivad selleks külmikute kastid), asetage see küljeli ning kuhjake talle lehti peale. Üks külg jätke katmata (see, kuhupoole kast lahti käib), et kerge vaevaga oma lehekindluses sisse-välja käia saaks. Kui teil juhtub kaks suurt kasti olema, rajage kaks kindlust, nii saate mõlemad endale isikliku baaslaagri.

Ent lehtedel võite ka lihtsalt liugu lasta või lehesõja korraldada. Proovi ise või koos pojaga lehtede sisse kaevuda ning vaadake, mis tunne on seal all olla. Päeva lõpetuseks valige kumbki välja viis enda meelest kõige ilusamat lehte ning võrrelge omavahel nende värve ja suurust. (Ed Avis „Hakkame pihta, issi! 75 ühist tegevust isale ja pojale“)

 3.  LEHTEDE KUIVATAMINE JA NENDE KASUTAMINE KAUNISTUSEKS

Lastele meeldib ikka korjata sügisel värvilisi puulehti. Sageli on emad mures, mida teha nende lehekuhilatega, mis koju toodud. Vähemalt ühe korra võiks sügisel korraldada ekspeditsiooni, mille käigus kogutakse värvilisi lehti.  Seekord aga võtke kaasa maalriteibiga või mõne muu teibiga kokku kleebitud pappkaaned ja pange lehed sinna vahele. Koju jõudes asetage lehed kohe ajalehe vahele, nii et nad omavahel kokku ei puutuks, seejärel pappkaante vahele ning asetage raskus peale (mõni paksem raamat). Nädalaga peaksid lehed olema nii kuivad, et neid saab edukalt kasutada. Sobivad ka juba ühe päeva vajutise all olnud lehed.

Mida teha kuivatatud lehtedega?

  • PAPIST MAPPIDE KAUNISTUSED

Kui kasutate laste tööde või oma arvete või millegi muu sarnase kogumiseks papist mappe, võite sinna peale kleepida kaunistuseks värvilisi lehti. Et lehed pudenema ei hakkaks, katke need näiteks raamatukilega. („Suur käsitööraamat lastele“)

  • JÄRJEHOIDJAD

Kui koolilaste raamatute katmisest jäävad üle raamatukile ribad, võib need kasutada järjehoidjate meisterdamiseks. Samas võib kilet meisterdamise otstarbel veidi koju osta.Idee on pärit Pille Siilaku raamatust „Meisterdame loodusmaterjalidest“.

TÖÖ KÄIK: 1. Lõika raamatukilest kaks ühesuurust tükki, mis on soovitud järjehoidja suurusega. 2. Kinnita üks pooltest kleepmassiga lauale (et vältida paigalt nihkumist) ja eemalda kattepaber. 3. Aseta kuivad taimed kleepuvale poolele. Jäta servadesse pisut tühja ruumi. 4. Tõmba teisel raamatukiletükil kattepaber kitsamast servast natuke lahti ja aseta kleepuvad pooled vastakuti. 5. Libista vaikselt paberit alt ära ja silu samal ajal teise käega, et ei tekiks kortse. 6. Kui servad kusagilt kohakuti ei jäänud, lõika need tasaseks, näiteks siksakkääridega.

  • KLEEPSUD

Kleepsude saamiseks tuleks teine raamatukiletükk panna taimeosadele nii, et kleepuv pool jääb väljapoole. Nii võib kaunistada toaaknaid, kiletatud vihikuid, kaarte või koostada lehe-või lilleraamatuid. Idee on pärit Pille Siilaku raamatust „Meisterdame loodusmaterjalidest“.

  •  LEHEKLEEPSUD PVA LIIMIGA

VAHENDID:

ehituslik PVA liim (peab kuivades jääma pisut nätskeks, mitte klaasjaks), aluskile (vanad vihikukaaned või muu läbipaistev sile painduv pind), kuivad taimed, pintsel, käärid.

TÖÖ KÄIK:1. Aseta leht või lill kile alla. Kata liimiga kile pealmisel pinnal pisut suurem laik kui leht (väga paksult ei ole vaja liimi panna). 2. Võta leht kile alt

ära ja aseta liimile, ilusam pool peal. 3. Kata leht ka pealt liimiga, mitte väga paksult, aga ikkagi nii, et lehte enam liimi alt näha ei jää. 4. Aseta sooja kohta ja kuivata seni, kuni liim muutub läbipaistvaks, aga on ikka veel elastne (kui liiga kaua väga soojas kohas kuivatada, muutub liim liiga jäigaks ja murduvaks). 5. Eemalda lehekleeps kilelt, lõika servad sobivaks. 6. Aseta kleepsud aknaklaasile, siledale kapile või peeglile (kui mõni tugevam kleeps hästi kinni ei jää, siis võib pinda kergelt niisutada). NB! Väga ilusa tulemuse saab ka, kui kasutada lehtede asemel värvilisi sulgi.

Idee pärineb Pille Siilaku raamatust „Meisterdame loodusmaterjalidest“.

  •  KUIVATATUD LILLEDEST JA LEHTEDEST RIPUTISED

VAHENDID:

raamatukile, vajutuse all kui­vatatud lilli, lehti vms, käärid, niit või tamiil, pisut kleepmassi.

TÖÖ KÄIK:

1. Vali kuiv leht ja lõika sellest kaks u 1 cm võrra suuremat ühesuurust raamatukile tükki. Kinnita kleep-massiga üks neist laua külge, paberiga kaetud pool üleval. 2. Eemalda paber ja aseta kile keskele leht. 3.Tõmba teiselt

kleepsult kattepaber natuke lahti ja aseta see, kleepuvad pooled vastakuti, alumisele kiletükile. Vaikselt paberit ära tõmmates jälgi, et ei jääks õhumulle. 4. Lõika kile servad lehest või õiest pisut kaugemalt soovitud kujuga. 5. Säti valminud lehed ritta: suuremad allapoole, väiksemad üles. 6. Võta niit, mis oleks pikem kui lehtede rivi. Aja lehed nõela abil niidi otsa. 7. Riputa saadud jadad näiteks kardinakonksude külge.

 Pille Siilak  „Meisterdame loodusmaterjalidest“.

  •  LEHETRÜKK

VAHENDID: Soovitatav kasutada pulbervärvi, mida võib paksendada seebihelveste või maisijahuga. Värvi võib ise valmistada: pange supilusikatäis jahu vähese veega pannile, kloppige segu läbi ja kuumutage keemiseni. Lisage toiduvärvi. Paber peaks olema paraja imavusega – liiga läikivale ei jää värv pidama, liiga suure imavusega paber võib rebeneda.

TÖÖ KÄIK:

Mäkerdamisriided selga ja töö võib alata. Eri kujuga ja suuruses lehed võõbata värviga üle ning kujutised jäädvustada paberile. Kõige ilusamatest trükistest võib teha näiteks kaarte või suurema tahtmise korral lapse toa seinale raamistatud maali. Kindlasti tasub mõnda valminud tööd säilitada sellises mapis, kuhu lapse tööd kogute. ( Dr Dorothy Einon „Loov laps“)

Milliseid sügislehtede kasutusviise sina, lugeja, veel tead? Kirjuta meile oma kogemustest!

Autor

1 kommentaar

Lisa oma kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.