Lapsevanem

Loote ultraheli- ja doppleruuring raseduse III trimestril


Ultraheli- ja doppleruuringut tehakse kõhukaudse anduriga raseduse 34.–36. nädalal. Selles raseduse järgus on lootel juba välja arenenud kõik elundid ja kestab kasvu ja küpsemise periood. Loode kaalub sellel ajal 2400–2600 g. Ta pikkus on 44–46 cm. Loode sarnaneb kehaproportsioonidelt vastsündinuga, enamik neist on keeranud ennast peaseisu. Tal on välja arenenud näo miimilised lihased ja ta oskab juba naeratada. Loode on võimeline avama silmi. Silma reetina ja aju vahel on olemas ühendus ning lootel on silma tekkinud pilk, mis on iseloomulik mõistusega inimesele. Aju käbinääre on hakanud tootma hormooni melatoniin, mis kujundab lootel välja ööpäevarütmi. Loode magab sel perioodil ööpäevast 90–95%.
Lootel on välja arenenud juba kõik 5 meelt.

  • Ta näeb läbi ema kõhukatete läbikumavat valgust
  • Ta on suuteline kuulma emaüsast väljastpoolt tulevat isa häält
  • Ta hingab ja neelab lootevett ning tunneb selle lõhna ja maitset
  • Tal on olemas naha puute- ja valutundlikkus

Lootel on olemas nagu vastsündinul lapsel kulmud, ripsmed ning varba- ja sõrmeotsi katavad küüned. Osal loodetel on ka juuksed. Süda tuksub 120–160 korda minutis, kaks korda kiiremini kui emal ehk niisama kiiresti kui ema ja isa süda kokku.
loodeLoote ultraheliuuringul hinnatakse platsenta asetsust, suurust ja küpsust. Oluline on täpsustada, et platsenta alumine serv ei kataks emakakaela ega takistaks lapse sündi.
Eelnenud keisrilõikuse korral on võimalik hinnata emaka armi terviklikkust, mis on oluline info sünnituse juhtimise plaani koostamisel.
Hinnatakse lootevee hulka, et seda poleks liiga vähe või liiga palju.
Oluline on hinnata, kas loode on peaseisus. 3% juhtudel jäävad looted tuharseisu. Sellisel juhul on võimalik haigla tingimustes naisele pakkuda loote välist pööret.
Mõõtes loote kolju suurust, kõhu ümbermõõtu ja reieluu pikkust, on võimalik hinnata loote kasvu ja ligikaudu ennustada lapse sünnikaalu. Loote sünnitähtaega ei saa enam täpsustada. See annab võimaluse üles leida looteid, kellel on tekkinud hiline üsasisene kasvupeetus ja kelle kasvu ja heaoluseisundit tuleb tulevikus sagedamini hinnata.
Mõõtes ultraheli- ja doppleruuringuga emakaarterite, nabaväädiarterite, ajuarterite ja maksasisese veresoone ductus venosus´e verevooluindekseid, saab hinnata loote heaoluseisundit.
Nimetatud ultraheliuuringu ajal on võimalik pere soovil hinnata ka lapse sugu.
Eriti saavad kasu sellest ultraheliuuringust need tulevased emad, kellel

  • esineb loote üsasisene kasvupeetus või kahtlus sellele
  • kahtlustatakse loote hiigelkasvu
  • kahtlustatakse vähest või liigset lootevee hulka
  • on varasemate ultraheliuuringute ajal jäänud platsenta eesasetsuse kahtlus
  • lootel on varasemate ultraheliuuringutega diagnoositud väärareng ja seetõttu on vaja loodet jälgida dünaamikas
  • on raseduse ajal diagnoositud preeklampsia või rasedusaegne diabeet
  • on kaksikud
  • jääb kahtlus, et loode on tuharseisus
  • anamneesis on loote üsasisene surm või ebaselge põhjusega loote kasvupeetus
  • lootel on tekkinud muutused südametoonides või on vähenenud loote liigutused
  • on tekkinud verine eritis tupest kahtlusega platsenta enneaegsele irdumisele
  • on sünnituse juhtimise plaani koostamiseks vaja teada prognoositavat loote sünnikaalu

Ultraheliuuringu lõppedes tutvustatakse perele tulemusi ja selgitatakse täpselt võimalike kõrvalekallete olemust, põhjust ja prognoosi lapsele. Antakse soovitusi loote edasise jälgimise kohta.
Oluline on teada, et enamik loodetest kasvavad ja sünnivad tervena ja pakuvad tulevikus vanematele siirast rõõmu.

Write A Comment