Mida aga laste toitumises silmas pidada suvisel ajal

Looduse suur tarkus on seadnud nii, et järeltulijaid saadakse sellises eas, kus on oskus neid toita, kaitsta, kasvatada ja arendada. Imiku toidulaua eest hoolitsetakse väga oskuslikult ja pole harv juhus, et pere muudab enda söömisharjumusi selleks, et laps kasvaks terve.

Mida aga laste toitumises silmas pidada suvisel ajal, kui terve pere enamiku ajast õues viibib ning talvise, mõnevõrra raskema menüü, suviste kergete ja lihtsalt toitude vastu vahetab?

Ka suvel on oluline söögikordade regulaarsus, siis ei teki kunagi erilist isu millegi “hea” järele, olgu selleks siis kas magus või soolane. Organism harjub söömise rütmilisusega ning nii tööd kui hobisid on lihtsam korraldada. Samuti loob see aluse kogu pere ühisteks söögiaegadeks, millel on väga oluline psühholoogiline ja kasvatuslik tähtsus. Lastel võiks olla päevas kolm põhitoidukorda ja 1-2 vahepala.

Toidu kogus suureneb koos lapse kasvamise ning liikumisaktiivsusega. Lapsega koos tegutsedes on isal-emal tema aktiivsus teada ning söödava toidu hulga vastavust energia kulutamisele lihtne arvestada. Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem. Kui ta on aga rahuliku iseloomuga, istuja tüüp ja sealjuures hea isuga, siis on täiskasvanu ülesanne seda kriitiliselt hinnata ning piirata toidusedelis magusat, erinevaid küpsetisi, magusaid jooke.

Mitmekülgsete valikutega hakatakse last õpetama juba esimest lisatoitu andes. Alates teisest eluaastast on toidusoovitustes kõik toidud samad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Seepärast tuleb väikelastele nädala jooksul ning suurematele iga päev anda toite kõikidest toidugruppidest. Pakkuda tuleb ka vähem meeldivaid toite uuesti ja uuesti. Ainult nii kindlustame lapse organismi kõikide vajalike vitamiinide ja mineraalainetega.

Lapse maitse-eelistusi saab suunata, kui anda talle imikueas proovimiseks kõiki köögivilju eraldi ning mitte segada neid alati kokku! Kuna imik on harjunud magusa rinnapiima maitsega, siis esimesed lisatoidud meeldivad talle rohkem, kui need on magusamad, kuid kindlasti ei tohi imiku ja väikelapse toidule lisada soola, mida laps saab juba leivast nii palju, kui vaja!

Aedvilju, liha ja kala tahavad väikelapsed ja koolieelikud kõige vähem süüa. Olukorra lahendab aedviljade koos ettevalmistamine, koos grillimine ning kui pool päevasest kogusest pakkuda toorelt, pool hautatult. Iga puu- ja köögivilja värviv aine on selle vilja elus ja kasvamises oluline ning annab ka süües inimese keharakkudele tervist, kaitsejõudu ja töövõimet. Seetõttu tuleks iga päev süüa viis värvi!

Liha põlgajad söövad mõnikord huviga kotlette, frikadelle või lihapalle. Ka kala söömine ei meeldi mõnele lapsele, kuid nii kala kui liha on olulised rasvade saamisel. Rasvad omakorda on vajalikud energia ja sooja saamiseks, mälu ja närvide tööks ning rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks. Siia kuulub väga oluline D-vitamiin, mis toetab luude, hammaste, küünte, juuste kasvu ja tugevust. Peale selle on rasvlahustuvateks vitamiinideks veel A, E ja K, millel on organismis oma ülesanne täita.

Kuna lapsed ei taha neid toite, kust vajalikke rasvhappeid saab, võiks kasutada lemmikvõileibade tegemisel näiteks omega-3 rasvhappe ja vitamiinidega rikastatud Rama margariini. Kui ühele leivale määrime tavaliselt 5-7 g määret, siis kahe võileivaga saame juba ligikaudu 15 g, mis täiendab vajalike rasvhapete ja vitamiinide saamist. Võileibu saab ka edukalt suvistele väljasõitudele ja piknikutele kaasa võtta.

Magustoiduks on kõige paremad puuviljad ja marjad, mida meie aiad pakuvad suviti rikkalikult. Lastele meeldivad marjad ja puuviljad puhastatuna ning taldrikule valmis panduna. Hapudele marjadele ja rabarberile võib suhkrut peale raputada, samuti saab neid serveerida piima või jogurtiga.

Piima peaksid lapsed jooma iga päev 2-3 klaasi, olenevalt kui palju süüakse juurde teisi piimatooteid. Lapsed võivad süüa ka võid ja koort, sest mida väiksemad nad on, seda suurem võib olla toidus rasvade osakaal.

Joogiks peab lastele olema puhas vesi alati kättesaadav. Janu korral ei sobi alati juua morssi või limonaadi, mis on liiga suhkrused.

Koolieelses eas olevate laste toit peaks olema ainult naturaalsetest toiduainetest.

Vanematel lastel on soovitav piirata säilitus- ja lisaainetega toite korrale nädalas või süüa neid paar korda kuus. Kõige olulisem on aga meeles pidada, et toitumisharjumuste kujunemisel on väga oluline teiste pereliikmete söömistavad. Kui tahate, et laps harjuks kõike sööma, peate ka ise seda tegema.

Mai Maser

Author

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kahte last ning kolmas on tulekul. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

Write A Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.