Üle 15 aasta logopeedina töötanud Aade Rosik tõdeb, et laste kõneprobleemid on sagenenud ning logopeedilist abi vajab pea iga kolmas laps.

Võimalik, et üheks põhjuseks on suurema tähelepanu pööramine laste kõnearengule, tänu millele jõuab rohkem lapsi logopeedi juurde, kuid Rosiku hinnangul on suure tõenäosusega selle taga siiski vanemate kiire elutempo ja stress, mis jätavad lastega suhtlemiseks vähem aega. “Tänu sellele teevad lapsed varakult tutvust arvuti ja televiisoriga, aga need ei ole kunagi olnud, ega saa kunagi olema kõneõpetajad,” on Rosik veendunud.

Rosik on töötanud kümme aastat Harjumaal Tabasalus Tibutare lasteaias ja sealne kogemus on talle näidanud, et logopeedilisi probleeme esineb kolmandikul lastest. Kõige enam on lapsed kimpus hääldamisega. “Ühe versiooni järgi on põhjuseks tänapäeva luttide vale kuju. Lameda kannaga lutid suruvad keele suu põhja ja keel ei pea nende luttidega tööd tegema. Lutipudelitel kasutatakse aga liiga suure avaga lutte, mis muudavad samuti keele laisaks,” rääkis Rosik.

Veel ühe võimaliku põhjusena sagedastele hääldusvigadele nimetas Rosik naiste nõrka tervist. Mitmed spetsialistid on tema sõnul leidnud, et liigne stress ja vale toitumine võivad tuua kaasa sünnitusel ülikergeid ajukahjustusi lapsele, mida ei diagnoosita ja mis küll ajaga mööduvad, ent jätavad lapse kõnearengule siiski oma jälje.

Levinumad probleemid

Laste kõnehäirete spekter on lai ja nii nagu iga laps on omanäoline, on omanäolised ka nende kõnevead. Rosiku sõnul esineb palju nn. pehmet keelt, mis muudab s-tähe susisevaks. Samuti on üsna sage kui ei öelda välja k-tähte ja selle asemel kostub keele vale asendi tõttu – th.

Väljahääldamata k-täh muudab aga lapse kõne raskesti arusaadavaks. Palju on ka lapsi, kel on korraga paigast ära mitu häälikut. Lisaks kaashäälikutele esineb lastel probleeme ka täishäälikute õ, ä, ö, ü väljaütlemisega. Eriti õ kipub lastel e-ga segi minema.

Kuigi vanematele võib tunduda lapse “oma keel” armas peaks Rosiku sõnul kolmeaastane laps rääkima nii, et ka võõrad tema jutust aru saaksid. Koolimineku ajaks tuleks aga lapse kõne täielikult korda saada, sest vastasel juhul tekivad raskused kirjutama õppimisel.

“Kui laps ei omanda tähtede ja häälikute süsteemi, on tal raske mõista kirjalikke korraldusi,” teab Rosik koolis töötavate kolleegide kogemusest. Seega, kui jätta vigane kõne tähelepanuta, kaasnevad sellega hiljem õpiraskused ja enesehinnangu langus.

Harjutustega saab alustada imikueast

Muretseda ei ole kunagi vara. Rosik soovitab juba imikueast peale õpetada lapsele erinevaid häälikuid. “Imikud on head matkijad ja see tuleb neile hiljem kasuks ning kõneprobleeme ei pruugigi tekkida,” rõhutas ta.
Oma töös lastega kasutab Rosik üle 20 erineva harjutuse, kuid vundamendiks kõigele on suulihaste treenimine.

Kui pikalt kestab lapse aitamine veatu kõne juurde sõltub nii lapsest, kui tema kõneprobleemist. Raskem on lastega, kel on paigast ära mitu häälikut, ka s-täht kipub kõnesse minema raskemini. R täht seevastu läheb kergemini, kuid õnnestumisest tiivustatud laps kipub r-ks muutma ka teised tähed ja nii võib saada rulast, mis enne oli lula, hoopistükkis rura.
Harjutused, mida lastega teha, tuleb muuta võimalikult mänguliseks. “Minuga nad teevad peegli ees harjutusi isegi parema meelega kui kodus, seal nad võivad hakata protestima,” tõdes Rosik. Samas saaks kodus lastega harjutusi tehes logopeedi tööd ja nii ka oma lapse kõnearengut oluliselt toetada.

Mänguliseks aitavad harjutusi teha esmajoones mänguasjad. Rosikul on selleks tarbeks mootorpaat, uss, hobune jne, millga mängides kaasnevad häälitsused th-th-th, sssss, tla-tlo-tla-tlo jne.
Vajadusel võtab Rosik appi mehhaanilise sondi keelesuunamiseks, aga seda siiski äärmisel vajadusel.

Range parandamine võib osutuda karuteeneks

Kõneprobleemide, eriti kogelemise puhul, paneb Rosik vanematele südamele, et vigadele tähelepanu juhtimise asemel tuleb last parandada märkamatult. On vale sundida last eksimuse puhul lauset kordama, sest see võib kasu asemel tuua kahju. Õigem on öelda ise jutu sees sama lause, aga teha seda õigesti. Rosik toob näiteks, et kui laps ütleb: “Long sõidab”, siis vanem vastab talle: “Jah, rong sõidab.”

Mida aga vanemad eksimist kartmata teha saavad on soodustada oma laste käelist tegevust. “Mida parem peenmotoorika, seda parem kõne,” soovitas Rosik. Eriti hästi aitavad peenmotoorikat arendada nupumosaiigid, legomängud ja kääridega lõikamine.

Samas ei ole keelt korrigeerida kunagi liiga hilja. Ka täiskasvanutel, kel on lapseeast jäänud mõni vale häälik on võimalik soovi korral sellest vabaneda. Rosiku sõnul on täiskasvanutel motivatsiooni rohkem ja tulemused on kiired. “Minu juures õppis üks 67-aastane vanahärra õige r-tähe ära,” meenutas Rosik. Ta lisas, et ei näe logopeedina probleemi selles, kui inimesele meeldib põrisev r rohkem kui tavaline. “Las kasutab seda, kuid selle kõrval peab oskama tähte õigesti hääldada,” leidis ta.
Autor: Agnes Kuus

Author

Maria on hariduselt alushariduse pedagoog (lõpetanud TÜ Cum laude). Elab Tallinnas ning kasvatab abikaasa Kaarliga kahte last ning kolmas on tulekul. Maria on üks Nupsu.ee asutajatest.

Write A Comment

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.