Mõni lapsevanem kardab paaniliselt, et kui laps millegagi ei tegele, läheb ta hukka. Mõnel on probleeme, sest ta ei tea, mitu korda nädalas võiks ennekooliealist last trenni või ringi panna.
Mida võiks hobidega tegelemisel arvestada?
1. Laps peab nägema vanema eeskuju
Selleks, et lapsel tekiks huvi mõne tegevuse vastu, on tal vaja näha, et tema vanemad tegelevad millegagi, mis ei käi nende igapäevaelu juurde – s.t millegagi peale kodutööde, töölkäimise, telekavaatamise, internetis surfamise. Kui ema huvitub lilleseadest, käib seda õppimas kursustel, tassib tuppa oksi ja sammalt ning kasvatab ise kuivatamiseks lilli, näeb tütar, et tegemist on millegi väga väärtuslikuga. Kui isa nikerdab igal vabal hetkel mõne mööblieseme kallal või meisterdab mingeid kujukesi või liimib tikkudest kokku maju, taipab poeg, et see on elustiil – hoida oma käed tegevuses. Kui lapsed võetakse üsna varakult kaasa trenni, saavad nad aru, et see on üks tore vaba aja veetmise võimalus. Käi koos lapsega palli mängimas, jooksmas. Külasta kontserte, muuseume, spordivõistlusi, raamatukogu.
2. Millal peaks laps hobiga tegelemist alustama?
Arengupsühholoog Marju Koor arvab, et vanusest on olulisem, kui lapsevanem oskab tähele panna, millised tema lapse huvid on. Huvi tuleks arendada välja korrapäraseks tegevuseks, millest omakorda kasvabki välja hobi. On võimalik, et hobist kasvab välja tulevane elukutse. Areneb lapse vastutustunne, enesekontroll ning ajataju. Samuti laieneb tutvusringkond.
Koor soovitab võtta last kui partnerit, et selgitada välja tema nägemus sellest, mida ta kõige parema meelega teha tahab. Soov huviga aktiivselt tegeleda tekib lapses suurema tõenäosusega siis, kui teda selleks ei sunnita. Ise oma mõtteid ja tundeid läbi töötades ning otsustades leiab laps kindlasti tegevuse, mis jääb aastateks nädalaplaani. Kahe silma vahele ei tohi ka jätta lapse võimeid.
Allikas: Eesti Päevaleht
Vaba aeg