Nii palju kui on noori emasid, nii palju on ka erinevaid beebide kasvatajaid. Paljudel kipub aga vähemalt üks asi ühine olema – nad kasutavad enamasti Pampersi mähkmeid. Nii selgus läbiviidud küsitlusest, kus Nupsu uuris emade mähkme-eelistusi. Mähkmeid on meie portaalis juba eelnevalt võrreldud, samuti on räägitud sellest, et meie hulgas leidub palju neid, kes eelistavad rohelist eluviisi, s. t püüavad maailma paremaks muuta, kasutades loodusele tervislikumaid tooteid.
Nupsu portaali kasutajate mähkme-eelistused olid küsitluse põhjal järgmised:
1. Esikohal troonis Pampers (99 kasutajat).
2. Teise koha saavutas Libero (62 kautajat).
3. Kolmandal kohal oli Huggies (14 kasutajat).
Kaks lapsevanemat kasutasid isetehtud marlimähkmeid, 1 Bambinexi ja 1 Imse Vimset. 10 emmet ei leidnud küsitluslehel oma lemmikmähkmeid ja lubasid sellest foorumis rääkida. Mitte keegi ei kasutanud kaubamärke Bambino Mio, Littlelamb, Tots Bots, Hipsik, Bitti Tutto, Baby Cheeks, FuzziBunz, Kushies, bumGenius, PoPoLiNi ega Britton.
Pamperseid on nimetatud üheks 20. sajandi hittleiutiseks.
Mähkmed võimaldavad lapsevanemal mugavalt oma elu elada ja lapsel olla kuiv ning mitte õues peput külmetada. Kindlasti on Pampersitel ja muudel mähkmetel omad plussid, kuid ometi on nad kaasa toonud ka uue ja moodsa termini “potitreening”, millega meie esiemad kindlasti tegelema ei pidanud. Kuna laps õpib vanemaid jäljendades, siis “kullakambrisse” neid ometi kaasa ei võeta. Ürginimestel ja ka palju hilisematel põlvkondadel seda muret polnud, sest kükitati ikkagi kuskil metsa veeres või põllu ääres ning nii õppisid ka pisipõnnid seda õigel ajal ja õiges kohas tegema. Nagu meediast vahel lugeda võib, pole meie meessoo esindajad seda avalikult pissimise kommet siiamaani meelest lasknud, kurvastades nimetatud protseduuri ning sellega kaasnevate muude nähtustega oma kaaskodanikke. Praegu aga teeb vanemaid kurvaks asjaolu, et lapsi peab spetsiaalselt õpetama potil käima.
Võrumaa mees avastas Pampersi multifunktsionaalsuse.
Maal metsapiirkondades elavad ja kartuleid kasvatavad noored pered (kui selliseid veel on) võivad beebi pruugitud ja spetsiifiliselt lõhnavaid Pamperseid riputada kartulipõldu ümbritsevale traataiale, et eemale peletada sinna trügivaid metssigu. Vähemalt Võrumaa Metsaomanike Liidu piirkondlik tugiisik Erki Sok soovitab seda, sest kuigi Sok on Pampersite kõrval üles riputanud ka konservikarpe ja muud kila-kola, ei tööta miski tema arvates metssigade tõrjeks nii hästi kui mähkmed. Kui arvestada ühe mähkme lagunemisaega, siis on vägagi teretulnud, et keegi sellele keskkonnareostajale ka sobiva rakenduse on leidnud ning Pampersi multifunktsionaalseks muutnud. Linnainimesed ei saa seda Pampersite funktsiooni muidugi kasutada, sest ei hakka nad ju maale doonorperekondi otsima, kellele kakased mähkmed annetada.
Mõned hakkajad noored emad otsustasid valida mähkmevabama elu.
2011. a oktoobrikuu Pere ja Kodu numbrist võis lugeda Merilinist ja Küllyst, kes otsustasid mähkmevaba elu nimel lapsi hakata väga varakult potitamisega harjutama. Merilin hakkas oma Emilit juba nädalaselt kraanikausi kohale pissile tõstma, kui lapse
rahutust märkas. Väikese vahe tõi harjutamisse rinnapõletik, aga kui poiss kuuekuuselt istuma hakkas, sättisid vanemad ta pärast iga söögikorda ja iga kord pärast magamist potile. Ema-isa hoidsid algul last, et see ümber ei vajuks ning leidsid talle põnevat tegevust – näitasid talle raamatuid ja mänguasju.
Nii ei kippunud beebi potilt minema. Emili väikese õekesega sujus asi juba märksa lihtsamalt ning tema ei teinud oma häda püksi enam seitsmekuuselt. Merilin tõdes, et hoidis selle tegevusega palju raha kokku, säästis ümbritsevat keskkonda ning saavutas mähkmetest väljakasvamise kergelt ja lihtsalt.
Külly oli alguses lapse nii varajase potitamise suhtes väga skeptiliselt meelestatud. Külly meenutas, et hakkas hoolimata teatud eelarvamustest oma teist last juba kahenädalaselt pissitama ja kakatama kraanikausi kohal.
Tal läks aega umbes kaks kuud, mil käis vähemalt kümme korda päevas lapsega kraanikausi juures (ta tegi seda umbes iga tunni või pooleteise tunni tagant). Siis aga saavutas pisike kindla rütmi oma hädade tegemises ning jõudis juba ärgates emme tuleku ära oodata või siis kannatada, kuni õuest tuppa tuldi, riidest lahti võeti ning kausi kohale jõuti.
Külly ei oodanud märke lapse pissisoovist, vaid algatas pissilemineku ise ning laps kasutas pakutud võimalused kenasti ära. Külly ütles, et tahtis ära kasutada lapse pissimisrefleksi ning ning teha oma elu marlimähkmeid kasutades kergemaks.
Varajase potitamise ABC
• Alusta lapse pissitamist-kakatamist juba sünnist. Kui laps on juba harjunud oma häda mähkmetesse tegema, on teda raskem ümber treenida.
• Hoia last seljaga enda poole, tõsta pissimise asendisse kausi või poti kohale ning ütle: “Piss-piss!”
• Jälgi pissimise soovi aimamiseks titat – muutusi tema miimikas, häälitsustes ja kehakeeles. Kui lapsel on häda, võib ta hakata nihelema, virisema või grimassitama.
• Võid proovida last pissitada-kakatada teatud ajavahemikke silmas pidades, aga ka pärast
• Last on kergem potitada, kui ta on palja pepuga, väheste riietega või alt kergesti avatava body või pükstega.
• Laps võib hakata kaussi või potti pissima-kakama juba mõnekuuse treeningu järel, kuid vahel võib harjutamine võtta aega kauem. Tavaliselt saavutab laps täieliku kontrolli oma hädade üle (ja seda ka öösel) umbes kaheaastaselt.
• See tegevus nõuab kannatlikkust ja õrnust, pahandamist-hurjutamist ei tohi olla. Kiita tuleb iga õnnestunud potilkäigu eest.
Milliseid mähkmeid kasutad sina, armas lugeja, ja kuidas suhtud imikute varajasse potitreeningusse?
Beebi