Category

Vaktsineerimine

Category

Eesti vaktsineerimiskava

Vaktsineerimisega alustatakse juba sünnitusmajas. Foto: Dreamstime / James Steidl

Vaktsiine süstitakse või manustatakse tilkadena kindla ajavahemiku tagant eesmärgiga tekitada immuunsus teatud haiguste vastu. Kuigi lapse vaktsineerimise otsus jääb iga vanema otsustada on arstid kindlalt vaktsineerimise poolt.

Lapse vanus Vaktsiin
12 tundi (sünnitusmajas) HepB 1
1-5 päeva BCG
1 kuu HepB 2
3 kuud DTP 1, OPV 1, Hib 1
4,5 kuud  DTP 2, OPV 2, Hib 2
6 kuud DTP 3, OPV 3, HepB 3, Hib 3
1 aasta MMR 1
2 aastat DTP 4, OPV 4, Hib 4
7 aastat dT 5, OPV 5
12 aastat dT 6
13 aastat MMR 2, HepB 1,2,3*
17 aastat dT 7     

* 1991–2003 sündinud ja seni B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 6 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel

Vaktsiin Haigus
HepB 1 hepatiit B
BCG tuberkuloos
OPV lastehalvatus
DTP difteeria, teetanus ja läkaköha
Hib Haemophilus influenzae
MMR mumps, leetrid ja punetised
dT difteeria ja teetanus

B-hepatiit

Vaktsiin – HepB
Nakatumine: B-hepatiit ehk kollatõbi on viirushaigus, millesse nakatutakse sarnaselt HI-viirusega süstalde jagamisel, kaitsmata sugulisel kontaktil ja vereülekandel. Lisaks võib nakkuse saada ka tavaliste olmekontaktide kaudu (nt süljepiiskadega). Haigus levib ka viirust kandvalt emalt sündivale lapsele. Viirus põhjustab maksapõletikku, mis võib areneda krooniliseks ja põhjustada maksa kahjustusi ja maksavähki.
Peiteperiood: Kuni pool aastat
Sümptomid: Haiguse varajases staadiumis tekivad külmetushaigusele iseloomulikud kaebused nagu isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Nahk ja silmavalged muutuvad kollakaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Üle terve keha võib tekkida sügelus.
Ravi: Haiguse vastu ravimit ei tunta, kuid B-hepatiidi vaktsiin on üks ohutumaid, sest ühtegi tõsist kõrvalnähtu ei ole.

Tuberkuloos

Vaktsiin – BCG
Nakatumine: Tuberkuloosipisikud levivad piisknakkusena (rögaga, kõnelemisel, köhimisel, aevastamisel). Eriti suur oht on nakatuda siis, kui haige pole oma haigusest ise teadlik. Tuberkuloos põhjustab süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, ka eritus- ja suguelundites, luudes, liigestes, lümfisõlmedes, närvisüsteemis ja nahas.

Tuberkuloosipisikud on eluvõimelised:

  • piiskadena õhus kuni 5 tundi. Pisikud hõljuvad 5 meetri kaugusele kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta jooksul
  • raamatulehtedel 3 kuud
  • tänavatolmus 10 päeva
  • lahtistes veekogudes 150 päeva
  • haigustekitajaid sisaldavast piimast valmistatud toodetes (või, juust) nende säilitamisel külmas 260 päeva
  • tuberkuloosi surnute maetud laipades 3 aastat

Peiteperiood: 2-12 nädalat
Sümptomid: Tavalisteks haigusnähtudeks on pikka aega kestev madal palavik, väsimus, töövõime langus, isutus, öine higistamine ja suurenenud erutuvus. Pooltel juhtudel ka köha ja rögaeritus. Nähud võivad püsida mitu kuud, võivad ravita ka taandareneda, kuid aastate pärast uuesti ilmuda.
Ravi: Tuberkuloos on ravitav, ravi on pikaajaline (mitmele ravimile allumatu tuberkuloosi ravi kestab 1,5-2 aastat, standardravi 6 kuud) ning peamiseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid. Standardne ravikuur kestab 6 kuud. Kasutada tuleb kuni kolme ravimit korraga, et vältida haigustekitajate muutumist ravimite suhtes tundetuks.
Tuberkuloosi avastamine lastel juba väljakujunenud haigusena on hilinenud avastamine. Õigeaegseks avastamiseks tuleb korrapäraselt teha tuberkuliiniproove. Tuberkuloosi puhul ravitakse sellega kaasnevaid haigusi (nt köha), samuti rakendub alkoholi ja suitsetamise keeld. Kirurgilist ravi kasutatakse harva.

Difteeria

Vaktsiin – DTP ja dT
Nakatumine: Difteeria levib piisknakkusena sissehingatava õhu kaudu. Tegu on ägeda nakkushaigusega, mis kahjustab peamiselt hingamisteid.
Difteeriasse nakatudes tekib hingamisteedes põletik. Kohas, kus bakter organismi tungis, tekib turse ja punetus. Tavaliselt on selleks kõri, kurgumandlid, neelu ja hingetoru piirkond. Haiguse arenedes võib kujuneda eluohtlik kõriturse. Sellega võivad kaasneda südame ja närvisüsteemi kahjustused. Lastel võivad hingamisteed sulguda, mis kiire abi puudumisel võib lõppeda surmaga. Tüsistustena võib tekkida kopsupõletik, harvemini neerupuudulikkus, ajupõletik või ajuinfarkt. Kõige suurem suremus on vanurite ja laste seas.
Peiteperiood: 2-5 päeva
Sümptomid: Haigus algab palavikuga (38-40C) ja katulise mandlipõletikuga. Esineb kurguvalu, lümfisõlmede turse ja valulikkus. Hääl muutub kähedaks ja hingata on raske.
Ravi: Kuna tegu on väga raske haigusega, toimub ravi haigla intensiivosakonnas. Antitoksiiniga muudetakse kahjutuks veres leiduv difteeriatoksiin. Lisaks kasutatakse antibiootikume. Kõige kindlam viis haiguse vältimiseks on aga vaktsiin.

Läkaköha

Vaktsiin – DTP
Nakatumine: Läkaköha levib õhu kaudu piisknakkusena ja on väga nakkav, eriti lastekollektiivides. Väikelastele on haigus eluohtlik. Seega on parim ravi haiguse ennetus vaktsineerimise näol. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel möödub läkaköha gripilaatsete nähtudega. Köha võib kesta 1-3 kuud, tavalised on öised köhahood. Haiguse läbipõdemisel saab eluaegse immuunsuse. Läkaköhaga võib kaasneda palju tüsistusi, muu hulgas keskkõrvapõletik, kopsupõletik ja tõmblused.
Peiteperiood: 7-10 päeva, harva üle kahe nädala
Sümptomid: Haigus algab köha, nohu, väikese palaviku ning nõrkustundega. Kuni kahe nädala pärast köha tugevneb ning esinevad köhahood. Köhahoogude ajal võib lapse nägu sinakaks muutuda, laps võib oksendada ning hapnikupuuduse tõttu võivad esineda krambid. Imikutel võib köhahoogude ajal hingamine vilistavaks (raskeks) muutuda.
Ravi: Ravitakse antibiootikumiga. Tavalistest köharavimitest pole läkaköha ravimisel kasu. Alla pooleaastaseid beebisid ravitakse haiglas, kuna neile on läkaköha eluohtlik (võib lõppeda surmaga).

Teetanus ehk kangestuskramptõbi

Vaktsiin – DTP ja dT
Nakatumine: Teetanus on lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus. Pisik satub organismi haava kaudu või ebapuhta süstlatorkega ning hakkab tootma mürkainet. Mürkaine kahjustab närvisüsteemi, mõjudes teatud närviosadele ja takistades närviimpulsi levikut lihastele. Tagajärjeks on kangestus ehk kramp. Tüsistusteks võivad olla lihaskrampidest tingitud luumurrud, lihasrebendid, kopsupõletik, mädapaised, südame ebanormaalselt kiire töö, vereklombid kopsudes. Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole.
Peiteperiood: 3 päeva kuni 3 nädalat, keskmiselt 8 päeva
Sümptomid: Esimesena ilmneb näolihaste jäikus, seejärel neelamishäired. Lihasjäikus levib
mööda keha järjest allapoole. Võib esineda hootisi ja kogu keha haaravaid valusaid lihaskrampe, mis võivad häirida hingamist. Krambid võivad tekkida ükskõik millise kerge ärrituse (valgus, müra, puudutus) peale. Raskematel juhtudel võib tõusta palavik ja vererõhk, esineda tugev higistamine.
Ravi: Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Surmav on teetanus kuni pooltel nakatunutest. Eriti ohustatud on lapsed ja vanurid. Ravina kasutatakse antibiootikume, teetanuse antitoksiini ja lihaseid lõõgastavaid ravimeid. Ravi eesmärgiks on hävitada teetanusebakterid, organismi sattunud toksiin, leevendada lihaskrampe ja toetada hingamist.Ravi toimub haiglas.

Lastehalvatus ehk poliomüeliit

Vaktsiin – OPV
Nakatumine: Pisikud satuvad organismi sissehingamisel ning mustade kätega suu kaudu.
Peiteperiood: 10-20 päeva
Sümptomid: Haigusnähud on palavik ning meningiidi- ja halvatussümptomid.
Ravi: Spetsiifilist ravi ei ole, haigestumist välditakse vaktsineerimisega. Vaktsineerimine on kunagise kardetud haiguse USA-st peaaegu hävitanud.

Leetrid
Vaktsiin – MMR

Nakatumine: Leetrid levivad viirusnakkusena ning on väga nakkavad. Sageli haigestutakse leetritesse lapseeas. Haigus avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena.Harva võivad tüsistusteks olla kopsupõletik, keskkõrvapõletik või peaajupõletik.Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Peiteperiood: 10-15 (maksimaalselt 21) päeva
Sümptomid: Tõuseb palavik, mis kestab 3-4 päeva, võib kaasneda köha, vedel nohu ja silmapõletik. Seejärel ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kätele ja kehale. Kolmandal päeval on ka peopesades ja jalataldadel lööve. Põskede sisepinnale ilmuvad pruunikad laigud. Lööve on alguses roosa, hiljem punane, kestab 5 päeva ning taandub samas järjekorras nagu tekkis.
Ravi: Haigusele spetsiifilist ravi ei ole, ravitakse haigusnähte, sest haigus on enamasti healoomuline. Haiguse vältimiseks on oluline selle vastu vaktsineerimine.

Mumps ehk kõrvasüljenäärmete põletik

Vaktsiin – MMR
Nakatumine: Mumps on kergesti nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkusena (süljepiiskadega). Enamasti põevad seda lapsed ja noorukid. Mumps on ohtlik haigus poisslastele, sest kui haigestutakse peale puberteediiga, võib tekkida munandi põletik (avaldub valu ja punatusena) ning võib põhjustada sigimatuse.
Tüsistusena võib tekkida ka peaaju kestade põletik, mis avaldub halva enesetunde, peavalu ja oksendamisena. Raskemaks tüsistuseks on peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus. Võib kaasneda ka kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik. Nakatumine raseduse esimesel kolmandikul võib päädida abordi või lootekahjustusega.
Peiteperiood: 16-18 päeva (kuni 3 nädalat).
Sümptomid: Tõuseb palavik, süljenääre muutub valulikuks ja paistetab. Neelamine muutub valulikuks (eriti hapude jookide joomisel). Umbes 30 protsendil juhtudest puuduvad sümptomid üldse.
Ravi: Ravitakse sümptomeid. Enamasti kulgeb haigus healoomuliselt.

Punetised

Vaktsiin – MMR
Nakatumine: Levib piisknakkusena (süljega). Punetised on vähenakkavad ning esinevad puhangutena enamasti kevadeti 7-12 aasta järel. Üldiselt põetakse punetisi koolieas. Tüsistuseks võib olla peaaju kestade põletik. Raskemaks tüsistuseks on peaaju põletik, millest võib jääda püsiv kahjustus. Võib kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik.
Raseduse ajal haigust põdedes on oht iseeneslikule abordile, enneaegsele sünnitusele või loote väärarengule. Väärarengu oht 1. raseduskuul on 90%, 2. kuul 60%, 3. kuul 30-35%, 4. kuul 10%. Kaasasündinud punetiste korral võib laps olla alakaaluline, vaimse arengu peetusega, südamerikkega, kurt, võib esineda maksa suurenemist ja silmahaigusi.
Peiteperiood: 11-24 (keskmiselt 18) päeva
Sümptomid: Kaela ja kukla lümfisõlmed suurenevad, tekib kurguvalu, tõuseb kuni 38-kraadine palavik. Lisanduvad halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. Teisel või kolmandal päeval tekib roosakas lööve, mis algab peanahalt ning levib samal päeval üle terve keha. Lööve kaob samuti paari-kolme päevaga.
Ravi: Punetised on healoomulised ning haigus tavalise kulgemise puhul ravi ei vaja. Kui, siis leevendatakse sümptomeid. Rasedatele on siiski ohtlik lootekahjustuste tõttu.

Haemophilus influenzae tüüp B

Vaktsiin – Hib
Nakatumine: Levib piisknakkusena (köhimisel, kõnelemisel) või olme teel. Haigus on kuni 5-aastaste laste peamine ajukelmepõletiku tekitaja. Hib meningiit on väga raske haigus, mis vajab kohest haiglaravi. Ligi 20 protsendil lastest võivad jääda püsivad neuroloogilised tüsistused – kuulmislangus, vaimne arengupeetus, kõne arengu häired, motoorikahäired, nägemisteravuse langus ja krambid.
Kuni 5 protsendil juhtudest võib haigus lõppeda surmaga. Hib on ka kõripõletiku, väikelaste sepsise (veremürgitus), tselluliidi (naha- ja sidekoehaigus), osteomüeliidi (luupõletik) ja perikardiidi (südamepaunapõletik) peamine põhjustaja.
Peiteperiood: 2-4 päeva
Sümptomid: Nakatunud lastel võivad esineda rasked haigusnähud, mis võivad avalduda meningiidina, kopsupõletikuna, epiglotiidina ja keskkõrvapõletikuna.
Ravi: Toimub haiglas.

Sigrid Sõerunurk

Gripivaktsineerimisega seotud müüdid ja tegelikkus

Gripivaktsineerimisega kaasneb palju müüte

Gripivaktsineerimisega kaasneb palju müüte. Alljärgnevalt on toodud ära peamised liikvel olevad müüdid ja tegelikkus.

1. Müüt: Gripp ei ole ohtlik haigus

Tegelikkus: Gripp on tõsine haigus, mis põhjustab ülemaailmselt kümneid tuhandeid surmajuhte aastas. Hooajaline tavagripp on äärmiselt ohtlik väikelastele, eakatele ja krooniliste haigustega isikutele, mistõttu neid kutsutakse gripi riskirühmadeks. Vaktsineerimata inimesed levitavad gripiviirusi eelnimetatud ohustatud inimestele ja nad on ohtlikud nii oma lpereliikmetele, lähedastele kui ka teistele, kellega nad kokku puutuvad. Uus gripp erineb hooajalisest tavagripist selle poolest, et see on ohtlikum lastele ja noortele täiskasvanutele. Vaktsineerimisega saame aga kõiki neid kaitsta, vältida nende haigestumist ning sellega kaasneda võivaid tüsistusi ning suurendada oma pereliikmete ja töökaaslaste tervise turvalisust.

2. Müüt: Gripi vältimiseks piisab küüslaugust ja käte pesemisest

Tegelikkus: Gripiperioodil on õige tervisekäitumine ülimalt oluline, sest see aitab meil nii ennast kui ka oma kaaslasi haiguse eest kaitsta. Kuigi immuunsüsteemi võimekust aitab tõsta ka tervislik toitumine ja hügieen, tagab kõige kindlama kaitse siiski vaktsineerimine. Vaktsineerides ei kaitse me ainult iseennast vaid ka oma lähedasi, sest kuigi haigus meist igaühel ei avaldu, võime gripiviirusi siiski iseenda teadmata oma kaaslastele edasi kanda. Kuigi gripiviiruste levitamist aitab vältida ka korralik kätepesemine, saab aktiivne ja teistega suhtlev laps või täiskasvanu enda nakatumist või gripiviiruse kojutoomist kõige edukamalt vältida siiski enda vaktsineerimisega.

3. Müüt: Gripivaktsiin põhjustab grippi

Tegelikkus: Gripivaktsiin ei sisalda nakatamisvõimelisi viiruseid, seetõttu on välistatud ka grippi nakatumine gripivaktsiini kaudu. Gripivaktsiiniga viiakse  organismi eelnevalt kahjutuks tehtud ehk inaktiveeritud viirused, et meie immuunsüsteem saaks neid tundma õppida ja oskaks õigesti reageerida juhul, kui ta peaks kohtuma nakatumisvõimeliste viirustega. Surmatud vaktsiiniviirus ei ole võimeline levima ega paljunema, seetõttu ei saa gripivaktsiini süstimine olla grippi haigestumise põhjuseks.

4. Müüt: Gripivastane vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet

Tegelikkus:
Rasedus esitab oma nõudmised naise organismile. Seetõttu on rasedad ja sünnitusjärgses perioodis olevad naised rohkem ohustatud gripi rasketest tüsistustest. Kuna vaktsiin ei sisalda nakatumisvõimelisi viirusi, siis ei tekita raseduse ajal vaktsineerimine lootele ega emale mingit lisaohtu, küll aga suurendab oluliselt ema vastupanuvõimet gripiviirustele. Gripivaktsiini ohutus raseduse ja sünnitusjärgsel ajal on teaduslikult tõestatud, see on ohutu ka rinnaga toitvale emale ja imikule. Vaktsineerimine annab vajaliku kaitse raseduse ja sünnitusjärgseks ajaks, mil haigustest tuleks kindlasti hoiduda, kuna haigused võivad olla nii emale kui lapsele väga ohtlikud. Vaktsineeritud naiselt kanduvad kaitsekehad üle ka lootele ja seega omab ka vastsündinu kaiset gripi vastu.

5. Müüt: Plaanilised vaktsineerimised tuleb edasi lükata, kuna igasuguse vaktsineerimise järgselt kulgeb gripp raskemini

Tegelikkus: Teised vaktsiinid ei mõjuta grippi nakatumisel haiguse kulgu. Meie organism tegeleb erinevate antikehade väljatöötamisega pidevalt ning see protsess toimub ka haiguse ajal ja ei mõjuta haiguse kulgu. Niisamuti ei takista gripi vastu vaktsineerimine lapse või täiskasvanu vaktsineerimist teiste nakkushaiguste vastu.

6. Müüt: Gripi hooajal ei tohi teisi vaktsineerimisi teha

Tegelikkus: Müüt on alguse saanud mõnes riigis arutusel olnud võimalusest gripipandeemia korral teiste haiguste vastane vaktsineerimine peatada. Arutelu põhjuseks on olnud soov kõigi tervishoiutöötajate ressurside suunamine gripivastasele vaktsineerimisele, et kindlustada elanikkonna tervislik heaolu. See ei tähenda aga seda, et teiste nakkushaiguste vastane vaktsineerimine samal ajal ei oleks soovitatav. Kuna vaktsineerimine ei nõrgesta organismi, ei ole teiste vaktsineerimiste edasilükkamine gripiperioodil põhjendatud. Pigem võib see tekitada lisaohtusid, kuna teised nakkushaigused levivad vabalt edasi. Peale pärisrõugete ei ole ükski nakkushaigus Eestis lõplikult kadunud ning seetõttu on vaktsineerimine erinevate haiguste vastu endiselt tähtis.

7. Müüt: Uue gripi vaktsiin põhjustab halvatust

Tegelikkus:
Tegemist on alusetu ja pahatahtliku kuulujutuga. Mitmekümnest miljonist Euroopa Liidus uue gripi vastu vaktsineeritud inimeset pole keegi vaktsineerimise tagajärjel halvatuks jäänud. Samuti ei ole esinenud ohtlikke ega ootamatuid kõrvalnähtusid, mis võiksid tekitada püsiva tervisekahjustuse. Vaktsineerimine annab immuunsüsteemile niivõrd kaduvväikese koormuse võrreldes sellega, milline on organismi igapäevane tegevus, et selle tagajärjel ei teki raskeid ja püsivaid tagajärgi, küll aga kujuneb efektiivne kaitsevõime haigustekitajatega kokkupuutumise juhtudeks.

Allikas: Vaktsiin.ee

Vaktsineerimise kohta levivad müüdid ja tegelikkus

Vaktsineerimine on vajalik

Vaatamata vaktsineerimise efektiivsusele haiguste ennetamisel on üles kerkinud palju erinevaid müüte ja väärarusaamu.

Levinuimad müüdid on:

1. Müüt: Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida

Tegelikkus: Vaktsiine ja vaktsineerimist tuntakse juba üle 200 aasta ning gripi vastu on vaktsineeritud juba tervelt 60 aastat. Vaktsineerimine on immuunsuse saavutamiseks organismile tunduvalt vähem koormav ja ohutum kui haiguste läbipõdemine. Üldiselt kaalub vaktsineerimisest saadav kasu üles vaktsineerimisega seotud riskid, kasu ja riski hinnatakse individuaalselt. Vaktsineerimise käigus tutvustatakse organismile kahjutuks tehtud haigustekitajat või selle inaktiveeritud osakest, millega tulevikus kokku puutudes mobiliseerib keha oma loomuliku kaitsereaktsiooni kiiresti ja efektiivselt, ning selle tulemusena jääb ära haiguse reaalne läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistuse ohud. Mida rohkem on vaktsineerituid, seda üldisem on immuunsus ja seda vähem võimalusi on viirustel levida ja pahandusi tekitada, seda tervem püsib meie rahvas.

2. Müüt: Vaktsiinidest pole mingit kasu

Tegelikkus: Inimesel on üldiselt raske tunnetada kasu või efekti sellest, mida ta ei saa silmaga näha või käega katsuda. Vaktsiini kasulik toime ei ole inimesele silmaga nähtav – oma last leetrite vastu vaktsineeriv ema ei näe tekkivaid kaitsekehi. Samuti ei näe ta oma last leetrites vaevlemas, sest just tänu vaktsineerimisele ei ole leetreid enam ammu näha olnud. Nii võib lapsevanemale tunduda, nagu midagi polekski muutunud ja vääralt näida, et vaktsineerimine on mõtetu. Noortele emadele on sageli vastumeelne teha oma näiliselt igati tervele lapsele midagi nii ebameeldivat nagu süst selleks, et teda kaitsta abstraktse nakkushaiguse eest, mida just tänu vaktsineerimistele polegi enam pikka aega nähtud. Seetõttu tekib paljudel emadel kiusatus jätta lapse tervis tema „loomuliku kaitsevõime hooleks“. Lapse immuunsüsteem ei pruugi aga olla valmis adekvaatselt võitlema haigustekitajaga ning tulemuseks võib olla haigestumine koos selle kurbade tagajärgedega. Vaktsineerimise tulemusena tutvub lapse immuunsüsteem kahjutuks tehtud vaktsiini-viiruse või -bakteriga, millega tulevikus kokku puutudes mobiliseerib tema organism just vaktsiini poolt „sisse töötatud” kaitsereaktsiooni kiiresti ja efektiivselt, ning selle tulemusena laps ei nakatu, jääb ära haiguse läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistuste ohud.

Vaktsineerimata jätmine on riskimine tervisega, mäng sellega, et võidakse nakatuda ohtlikusse haigusesse, samas kui on võimalus seda väikese hinnaga vältida.

3. Müüt: Vaktsiinid on kahtlased, neil on “nähtamatud kõrvalnähud”

Tegelikkus: Kuna vaktsiini toimel tekkiv kaitseefekt on inimese silmale nähtamatu ja ei allu tema tahtele, puudub inimesel vaktsiini toime üle kontroll. Sellega on psühholoogiliselt raske leppida. Inimene saab küll otsustada, kas vaktsineerida või mitte. Kui ta otsustab vaktsineerida, siis kõrvalnähtude tekkimise või mittetekkimise üle inimesel kontroll puudub, kuna need ei allu tahtele. Seetõttu vaktsineerimise puhul libiseb kindlusetunne pisut ära, sest näiliselt me ei juhi olukorda. Samal põhjusel võib tekkida hirm, et vaktsiinil on mõned nähtamatud kõrvalmõjud. Ratsionaalselt mõeldes, kuigi nende hirmude tekkimine on arusaadav, ei ole need tegelikkuses põhjendatud, sest vaktsineerimise ohutus ja tõhusus on aastakümnete vältel leidnud mitmekordset kinnitust.

4. Müüt: Vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise

Tegelikkus:Vaktsineerimisega võivad kaasneda kerged ja kiiresti mööduvad kõrvaltoimed nagu süstekoha punetus, valulikkus ja palavik. Raskemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need ei põhjusta püsivaid organismi kahjustusi. Näiteks 2009. aasta lõpuks oli Euroopa Liidus 28,7 miljonit uue gripi vastu vaktsineeritut. Selleks ajaks oli edastatud 8745 kõrvaltoime raportit, mis teeb keskmiselt ühe kõrvaltoime esinemisjuhu enam kui 3200 vaktsineeritu kohta. Perioodi jooksul ei esitatud informatsiooni ühegi tõsise ega ootamatu kõrvaltoime kohta.
Iga juhul on vaktsineerimine organismile vähem kurnav, kui haiguse läbipõdemine.

5. Müüt: Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid

Tegelikkus: Kõik ravimiameti poolt heaks kiidetud vaktsiinid on läbinud põhjaliku kontrolli. Ohutute vaktsiinide loomisest on huvitatud ka vaktsiinitootjad ise. Seetõttu ei sisalda vaktsiinid inimorganismile ohtlikus koguses ühtegi ainet ega ühendit. Legend vaktsiinide ohtlikkusest on alguse saanud faktist, et vaktsiini säilivuse tagamiseks on kasutatud mõningaid keemilisi ühendeid sealhulgas kaduvväikses hulgas etüül-elavhõbedat, mis on korduvate uuringute tulemusena osutunud inimorganismile, kaasa arvatud lootele, täiesti ohutuks. Vastupidi, need ained on vajalikud selleks, et tagada vaktsiini kvaliteet ja ohutus. Vaktsiinide ohutusnõuded on väga ranged ning nendesse on sisse arvestatud kümne- kuni sajakordsed ohutusvarud. Vaktsiini võimaliku kõrvaltoime põhjuseks võib olla hoopiski näiteks allergia vaktsiini mõne koostisosa suhtes. Enne vaktsineerimist peaks inimene teadaolevatest allergiatest arsti teavitama.

6. Müüt: Vaktsiineerimine nõrgendab organismi

Tegelikkus: Igapäevases elus puutume pidevalt kokku sadade võõrvalkude ehk antigeenidega. Tavalise külmetushaiguse põdemisel puutub inimene kokku tuhandete antigeenidega. Vaktsiinid on erinevad, kuna sisaldavad väikeses koguses antigeeni või selle kahjutuks tehtud ehk inaktiveeritud osakesi. Elusvaktsiini või täisrakulise vaktsiini puhul on antigeeni kogus küll suurem, kuid kujutab siiski väiksemat koormust organismile kui haiguse tegelik läbipõdemine. Seega, võrreldes inimorganismi igapäevase koormusega kujutab vaktsiin endast kaduvväikest lisaülesannet. Vaktsineerides end ühe nakkushaiguse vastu, ei suurene vastuvõtlikkus teistele haigustele. Samuti ei nõrgene organismi üldine vastupanuvõime vaktsineerimise tagajärjel, sest vaktsiin suhtleb immuunsüsteemiga ja ei suurenda organismi üldist koormust.

7. Müüt: Vaktsineerimine muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks

Tegelikkus: Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele haigustele vastuvõtlikumaks. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitajad, et meie immuunsüsteem saaks nendega tutvuda. Alates sünnihetkest puutub meie immuunsüsteem kokku tuhandete erinevate reaalsete ja potensiaalsete ohuteguritega. Erinevate bakterite ja viiruste tuvastamine ning vajadusel antikehade moodustamine toimub meie organismis pidevalt. Lisaülesanne, mida vaktsiin meie immuunsüsteemile annab, on nii väike, et see ei takista samaaegselt teiste ohuteguritega tegelemist.

8. Müüt: Pärast vaktsineerimist haigestudes kulgeb haigus raskemalt

Tegelikkus:  Pärast vaktsineerimist võtab immuunsuse teke aega sõltuvalt vaktsiinist paar-kolm nädalat. Kui inimene peaks haigustekitajaga kokku puutuma enne immuunsuse kujunemist, kulgeb kõik nii, nagu ei oleks teda vaktsineeritud. Haiguse kulg ei ole millegi poolest raskem, kui see oleks olnud vaktsineerimiseta.

9. Müüt: Kui minu ümber on enamus inimesi vaktsineeritud, siis mul pole vaja vaktsineerida

Tegelikkus:
Arusaam, et kui ümberringi on inimesed vaktsineeritud, siis haigustel polegi kuskile levida ja need taganevad iseenesest, on väär. Hollandi usulahus kus oldi laste vaktsineerimise vastu, tõusis hüppeliselt peaaegu unustatud lastehaiguste arv, kaasnesid arvukad tüsistused ja esines suur hulk surmajuhtumeid. Samas  usulahus Kanadas tekkis samasugune kurb olukord. Vaatamata sellele, et näiteks pärisrõuged on vaktsineerimise tulemusena täielikult likvideeritud, ning paljud nakkushaigused, nagu näiteks teetanus ja difteeria, on tänu vaktsineerimisele praktiliselt unustatud ja haigusjuhte esineb harva, on nakatumine kahjuks endiselt võimalik, eriti tänapäeva mobiilses ühiskonnas. Üha olulisemaks muutub mitmesuguste nakkushaiguste sissetoomine reisidelt kaugetesse maadesse, kus esinevad meil ammu unustatud nakkushaigused. Äärmiselt tõsiste kahjustuste ohu tõttu on mõistlik lapsi ja vajadusel ka täiskasvanuid vaktsineerida, et kindlustada ennast kõigi võimalike ebameeldivuste vastu. Tervisega ei ole mõistlik riskida ja haigustest hoidumine on alati hea mõte, selleks on parim ja kindlaim viis vaktsineerimine.

10. Müüt: Vaktsiinid on ravimifirmade vandenõu ja suurim rahaallikas

Tegelikkus: Vaktsiinid moodustavad ravimifirmade käibest väga väikese osa, umbkaudselt 1%. Arvestades vaktsiini tootmiseks vajalikke väga kulukaid uuringuid ja eriti keerulisi kõrgtehnoloogilisi tootmistingimusi ning logistikat, oleks ainult majanduslikust kalkulatsioonist lähtudes ravimifirmadel ehk kasulikum vaktsiinide tootmisest loobuda. Samas võib igaüks ise arvutada, kui suur on meie kulu ravimitele haigestumise korral ja kui suur on kulu vastava vaktsiini puhul ning millised riskid kummagagi kaasnevad. Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub enamasti üles vaktsineerimisega seotud riskid (seda nõu annab arst igaühele eraldi) ning on igal juhul mõislikum teguviis, kui enda või oma laste kaitseta jätmine. Maailmas ületab nõudlus vaktsiinide järele pakkumist pidevalt, ligikaudu 20% vaktsiinidest on defitsiidis!

Allikas: vaktsiin.ee

Puukentsefaliit ja puukborrelioos

Puugid kannavad haigusi

Puukentsefaliidiviirus levib inimese verre, kui nakatunud puuk hammustab.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.

Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast.
Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab vaktsineerida puukentsefaliidi vastu. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.

Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.

Kus puuk varitseb

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.

Puugihammustuse vältimiseks:

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud: 

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta
ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad
külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

NB! Terviseamet juhib tähelepanu võimalikkusele nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamisest.

 

Difteeria-teetanus-läkaköha

Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena

Difteeria

Difteeria on ülemistes hingamisteedes, peamiselt neelus kulgev kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, lõpeb haigus enamasti surmaga.
Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena, arenenud riikidesse seda nö. imporditakse mujalt. Seetõttu ei mõelda diagnoosi otsides esmajoones difteeriale, kuid õige ravi hilinemisel ei saa haiget enam päästa. Ligikaudu iga kümnes difteeriasse nakatunu sureb.

Teetanus

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on surmaga lõppev haigus. Nakkuse võib saada haigustekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel nahahaava.
Õigeaegselt tegemata jäänud teetanusvastased kaitsesüstid võivad hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral.

Läkaköha

Läkaköha on pikka aega kestev (nädalaid või isegi kuid) vaevavate köhahoogudega haigus. Köha võib jääda kestma ka peale paarinädalast ravikuuri. Imikute läkaköha on tõsiselt raske haigus, mis põhjustab hingamisraskust, kopsupõletikku, aga ka ajukahjustust või krampe.Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamus surmajuhte on alla 3kuu vanuste imikute hulgas. Läkaköha võib olla imikute äkksurma üheks põhjuseks; selle tüsistusteks on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia. Enne läkaköha vastu vaktsineerimise alustamist oli väikelaste suremus läkaköhasse ca 1%. Laste vaktsineerimine on vähendanud läkaköhasse haigestumist ligikaudu 150 korda.

Mis tekitab läkaköha?
Läkaköha tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter Bordetella pertussis.

Kuidas läkaköha tekitaja levib?
Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Haigustekitaja Bordetella
pertussis levib ainult inimeste hulgas. Läkaköha on väga kergesti nakkav haiguse
varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul, mil nakatuvad kuni 90%
läkaköha vastu vaktsineerimata haigega kokkupuutunud inimestest. Haiguse
inkubatsiooniperiood on keskmiselt 7-10 päeva, ulatudes 5 kuni 21 päevani.

Millised on läkaköha haigusnähud?
Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusele – nohu, aevastamine, väike
palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala
pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha.
Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda
ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel
ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.

Kuidas diagnoositakse läkaköha?
Vaktsineerimata lastel on vereanalüüsis tüüpiliseks leiuks tugev leukotsütoos, samas kui
C-reaktiivne valk ja settereaktsioon on normaalsed. Haiguse varajases staadiumis võib
tuvastada haigustekitaja ninaneelust võetud proovist. Rohkem kui kuu aega köhinud
patsientide diagnoos kinnitatakse ELISA meetodiga. Arvestades läkaköhale tüüpilist
haiguspilti, võib diagnoosini jõuda ka kaudselt, köhivate kontaktsete isikute uurimisega.

Kuidas hoiduda haigestumisest?
Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul
põdeda rohkem kui üks kord. Ka läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus
ei ole eluaegne. Läkaköha vastu hakati Eestis lapsi vaktsineerima 1957. aastal, millele
järgnes oluline haigestumise langus. Läkaköha vaktsiini manustatakse koos difteeria ja
teetanuse vaktsiiniga, mille esimene doos tehakse 3kuuselt. Vaktsiini manustamise järel
kulub 2 nädalat immuunsuse väljakujunemiseks. Immuniseerimiskava kohaselt
manustatakse kokku viis vaktsiinidoosi, neist viimane 6-7 eluaasta vanuses.

Kuidas tõkestada läkaköha levikut?
Oluline on laste õigeaegne vaktsineerimine ja kergekäelise immuniseerimisest
keeldumise või selle edasilükkamise vältimine. Läkaköha leviku piiramiseks tuleb vältida
haigega otsekontakte ja mitte lubada lasteaeda, kooli jm nakkusohtlikul perioodil 21
päeva jooksul või siis vähemalt 5-päevase ravikuuri jooksul. Ravi määrab arst. Alla 7-
aastased lähikontaktsed, kes pole saanud 4 vaktsiinidoosi või sellest on möödas enam kui
3 aastat, tuleb vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik. Kõikide diagnoositud läkaköha
juhtude kohta teavitavad arstid Terviseametit.

Esinemine Eestis
Enne vaktsineerimise alustamist oli haigestumine läkaköhasse Eestis üle 100 juhu
100 000 elaniku kohta aastas, mis langes 3,8 haigusjuhuni aastatel 1972.-1981.; viimane
surmajuht registreeriti Eestis 2007. aastal (ühekuune vaktsineerimata laps perekonnast,
kus varem haigestusid kaks perekonnaliiget). Viimastel aastatel on jälle suurenenud
läkaköhasse haigestumine, 2008. aastal registreeriti 36,2 juhtu ja 2009.aaastal 46,9 juhtu
100 000 elaniku kohta. Üle 15aastaste ja täiskasvanute osakaal haigestunute hulgas on
suurenenud 40%ni.

Allikas: Vaktsiin.ee; vaktsineeri.ee