Category

Uni

Category

Uuring: Unepuuduse mõju väikelapse emotsionaalsusele

Colorado Boulderi ülikooli teadlaste värske uuring näitab, millised on tagajärjed, kui 2-3aastasel põnnil jääb vahele kas või üksainus lõunauinak. Lõunasest unest ilma jäetud väikelapsed kogevad vähem rõõmu ja rohkem ärevust ning nende oskus probleeme lahendada väheneb, vahendab err.ee.

Uuringut juhtinud professor Monique LeBourgeois sõnul on märgid väsimusest lapse näol kergesti loetavad. Unepuuduses lapsed ei tunne põnevatest sündmustest rõõmu ning häirivatele sündmustele reageerivad nad negatiivsemalt. Professori sõnul on magamatus väikelaste puhul suureks probleemiks ning parim võimalus, kuidas tagada oma lapsele hädavajalik puhkeaeg, on vankumatult järgida lõunauinakute režiimi.

Ajakirjas Journal of Sleep Research avaldatud uuring viitab, et pikaajalised uneprobleemid jätavad jälje aju arengule ja toovad kaasa elukestvad emotsionaalsed probleemid.

Uuringu käigus filmiti piltmõistatusi lahendavate laste nägusid. Ühes lahendatavas puslemängus olid kõik lahenduseks vajalikud tükikesed olemas ja pildi lõpetamisel kogesid lapsed rõõmu ja rahulolu, kuid teisena anti lapsele lahendamiseks vale tükiga pusle, mille lahendamine tekitas lastes rohkem negatiivseid emotsioone.

Uuringu tulemused näitasid, et unepuuduse all kannatavad väikelapsed tundsid pusle õige lahenduseni jõudmisel vähem rõõmu kui lõunauinakut teinud jõnglased.

Allikas: http://teadus.err.ee/

 

Päeva tip: Muuda argipäev toimivaks

Kindlusta lapsele piisav uni ja tähelepanu ja et toit leks õigel ajal laual.

Kui sellele vaatamata üllatab sind näljast või väsimusest vallandunud jonn, tegutse tarmukalt ja kiirelt, et probleem saaks lahendatud-pannilabidas kätte ja õhtusöök lauale.

Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011

Nipid, mis magamamineku lihtsamaks muudavad

Õhtune aeg on lõõgastumiseks

Väga oluline on, et lapsel kujuneks välja õige unerutiin. Kindlal ajal magamaminek ja uinumist soodustavad tegevused on olulised rahuliku une tagamisel.

Jälgi, mida lapsele süüa ja juua annad

Suured õhtusöögid enne uinumist võivad raskendada lapse uinumist. Anna aega organismile seedimiseks enne uinumist.

Ära paku lapsele ennem magama jäämist maiustusi, samuti kofeiini sisaldavaid tooteid vähemalt 6 tundi enne uinumist.

Rahu ja vaikus

Väldi aktiivsust pärast õhtusööki. Õhtu ei ole aeg aktiivseks mänguks ega müramiseks.

Õhtune aeg on lõõgastumiseks, laulude laulmiseks, muusika kuulamiseks ja päevasündmuste üle arutlemiseks.

Teavita varakult

Anna lapsele varakult teada magamaminekust, olgu selleni kas 5-minutit või tund aega. See õpetab last aega hindama ja lõpetama käimasolevad tegevused õigeaegselt.

Muuda lapse tuba mõnusaks

Sinu lapse tuba peaks olema koht , kus ta tunneb end turvaliselt, rõõmsalt ning vabalt ehk koht, kus ta tahab aega veeta. Temperatuur toas peaks olema mõnus, mitte liiga soe ega liiga jahe. Tema riided ja tekid peaksid võimaldama mugavat liikumist.

Ei televiisorile ja arvutile lapse toas

Uuringud on näidanud, et lapsed kelle toas asub elektroonika (televiisor, arvuti), magavad halvemini kui lapsed , kelle toas neid ei ole. See võib tuleneda ka sellest, et lapsed näksivad televiisori ees ka rohkem maiustusi, mis ei lase õigeaegselt uinuda.

Parim lahendus on elektroonilised seadmed toast eemaldada, kui see ei ole võimalik siis peaks kehtestama ranged ajalised reeglid.

Seadista uneaja rutiin

Loo rutiin, mis oleks lapsele nauditav ning assotsieeruv uneajaga. See võiks olla igal õhtul ühtne aeg (näiteks 20-30 minutit) ning võiks sisaldada toiminguid, mis on teie ja lapse jaoks oluline (vannitamine, õhtujutt, kallistamine, tulede kustutamine,head- ööd soovimine).

Rahustav raamat on ideaalne viis tekitada mõnusat naudingut teis mõlemas ennem uinumist.

Allikas: Parents.com

 

Magamaminek ilma vastupanuta

Magamaminek ei pea olema sõda. Foto: Dreamstime / Pauline Breijer

„Jakob, uneaeg on käes!“ „EI!“ vastab kahe-aastane Jakob mängutoas ringi joostes. Ema jookseb lapse järel ja anub, “Uneaeg on käes, kullakene. Tule nüüd!”
“Ei, emme, ei!” kriiskab Jakob kui ema ta sülle haarab.

Poiss tõmbab keha vibusse ning hakkab jalgadega siplema, eesmärgiks end tugevast haardest vabastada. Vabaduse eest võideldes lööb poiss kogemata oma ema.

“Lõpeta! Sa lähed magama ja KOHE!” teatab ema, laskmata end lapse vastupanust häirida. Kui mõnevõrra läbikolgitud ja viimase piirini viidud ema last riietama asub, hakkab Jakob valjul häälel nutma. Taoline emotsionaalne ja füüsiline võimuvõitlus jätkub kogu Jakobi vanniskäigu, pidžaama selgapaneku ja hammaste pesemise jooksul ning lõpeb ootamatult õhtumusiga.

Väsinud ja tülpinud, siirdub ema trepist alla, lootuses natukene üksi olla kui ta kuuleb: “Emmeee, tahan juua! Tahan pissile!” Tundes väikesi süümepiinu, kuid ka kerget viha, ruttab ema kiirelt soovitud joogipudeliga ja teeb lapsega kiire käigu vannituppa. Ta paneb poisi voodisse ja ütleb rahulikult “Nüüd ei ühtegi sõna enam. Head ööd!”. Jakob tõmbab end teki all kerra ja nutab patja, ema vaatab telerit ning teda vaevavad süümepiinad ning väsimus.

Vaadakem juhtunut nüüd läbi lapse – antud juhul Jakobi – silmade. Meie kui vanemad olema harjunud vaatama asju läbi “täiskasvanu silmade” ning kaotame võime mõista lapse seisukohta.

Kujuta ette, et loed parasjagu tõeliselt head raamatut kui su kaasa ütleb, “Nüüd on uneaeg.” Hoolimata vastusest “Ei, ma pole veel lõpetanud”, aidatakse sind vastu tahtmist trepist üles, võetakse riidest lahti ja sunnitakse vannituppa pesema. Mõtle, mida võiksid tunda. Kas tunned, et sind ei austata, et su õigusi rikutakse, oled sa vihane, alahinnatud või kontrollile allutatud? Võibolla mõtled “Jah, aga kaheaastane ei tunne niimoodi – olukord ei ole samasugune, tema pole täiskasvanud, ja pealegi, mina olen lapsevanem.”

Tõsi, laps ei ole veel täiskasvanu. Kuid ta ON siiski inimene, tal on tunded ning ta on läbimas olulist kasvuetappi, mil ta püüdleb iseseisvuse poole ning püüab katsetada, mis tunne on oma soove väljendada ja teised neid austama panna. See on tema esimene samm isiksuseks kasvamisel – ta eraldub vanematest ning avastab oma võimed.

Tihtilugu pole probleem üldse magamaminekus, ta võibki olla väsinud ja valmis minema. Kuid käsk seda kindlal ajal teha tekitab tunde, et teda kontrollitakse. Kas pole tõsi, et kui saame käsu midagi teha, käitume me täiskasvanutena tegelikult samamoodi? Probleem tuleb sellest, et tahame end kontrollida. Antud situatsioonis tundis Jakob, et teda ei mõisteta ning see suurendas vastuhakku. Ning mida enam ema Jakobi üle domineerib, seda enam tunneb poiss, et teda ei armastata ja et ta tõugatakse eemale. Ema tunneb end enam-vähem samamoodi.

Magamaminek võib nii lapse kui vanema jaoks olla eriline aeg, sest meile on omane vajadus enne magamaminekut tunnetada lähedust. Tihti aga juhtub, et vanemad on end päeva jooksul viimseni ära väsitanud ja nad ei jõua ära oodata, millal laps voodisse saab, et siis natukene endale aega leida. See võib tekitada lapses tunde justkui vanemad tahaksid temast lahti saada. Meie uneaja võimuvõitluses väljendab Jakob oma vajadust läheduse järele joogi ja pissile tahtmise vajadusega, mis aga põhjustab tema ja ema vahel veelgi suuremat pinget ning kokkuvõttes tunnevad mõlemad end tõrjutuna ning solvatuna.

Niisiis mõtle: Mida Jakob meie loos tahtis? Veelgi enam, mida sinu laps tahab?

  • Teadvustada oma iseseisvust või end kui indiviidi
  • Tunda lähedust ja sidet oma vanemaga
  • Tunda, et ta kontrollib kõike endaga seonduvat
  • Tunda, et teda kuulatakse ja austatakse

Kuidas saad sina kui lapsevanem tagada oma lapsele need vajadused ning ta sellest hoolimata õigel ajal magama panna?

1. Austa iseenda vajadusi. Et sa ei tunneks end lapse uneajaks kurnatuna ja ärritatuna, püüa enda jaoks päeva jooksul aega leida. Säti oma lapse magamamineku kellaaeg sellisele ajale, mis võimaldab pärast seda sulle üksioleku ja/või partneriga kahekesi oleku aega.

2. Kui võimalik, korralda nii, et magamamineku rituaalis osaleksid mõlemad vanemad, sest see muudab lapse magamapaneku pigem lõbusaks kui koormavaks. Vältimaks stressi ja puiklemist, alusta magamamineku rituaaliga 45 minutit kuni tund enne lapse õiget uneaega. See peaks olema rahunemise aeg, mil tuleks vältida last ergutavaid tegevusi (ringijooksmine, kõditamine jms).

3. Austa tema ajataju ning teata talle, et 15 minuti pärast on uneaeg. See annab talle võimaluse oma pooleliolevad tegevused enne õiget uneaega ära lõpetada.

4. Käskimise asemel paku talle valikuvõimalust. See tekitab temas tunde, et ta kontrollib toimuvat. Näiteks: “Kas tahad, et mina aitaks sind või tahad hoopis issit?” või “Kas tahad täna sinist või punast pidžaamat?” või “Kas tahad kaissu oma gorillat või kutsat?”

5. Loo magamaminemise rituaal oma lapse nõu ja abiga. Näiteks loe talle muinasjuttu, kallistage, anna talle musitamiseks kolm mänguasja ning lahku toast mõnd laulu ümisedes. Eriti oluline on rutiin ühe kuni kaheaastaste jaoks. Rutiin – tegevuste kindel järjekord või sama laul – on oluline turvatunde loomiseks.

6. Saavuta lähedus. Näiteks:

  • Räägi temaga juba olnud asjadest, näiteks küsi, kas ta mäletab, kuidas koos matkamas käisite ja rebane teie toidu ära sõi või kas ta mäletab, kuidas talle väikse beebina meeldis, kui tema kõhtu silitati.
  • Kuula oma lapse päevamuljeid.
  • Tooge kumbki välja kolm asja, mis teile üksteise juures meeldib. Alusta alati ühtmoodi ning lõpeta mõne konkreetse asjaga. Näiteks, “Mulle meeldis see, kuidas sa täna aitasid mul oma raamatud ära panna”, või “Mulle meeldis see, kuidas sinu laulmine mu tuju heaks teeb”.

7. Et oma lapse kohta rohkem õppida, küsi talt küsimusi:
“Mis oli kõige parem asi, mis sinuga täna juhtus?”
“Mis oli kõige halvem asi, mis sinuga täna juhtus?”
“Mis oli kõige tobedam asi, mis sinuga täna juhtus?”

8. Mõned lapsed muutuvad jutukamaks, kui tuli ära kustutada. Püüa välja uurida, mis aitab sinu lapsel kõige paremini ja avatult suhelda.

9. Kui magamaminemise rituaal on lõpetatud, lahku lapse toast. Selgita lapsele kohe alguses, et uneaeg on püha ja pärast head ööd soovimist sa temaga enam ei räägi. Mitte-rääkimine on väga oluline, sest laps pöörab rohkem tähelepanu sinu tegudele kui sõnadele. Kui jätkad temaga vestlust, alustab ta järgmine kord magamamineku pärast palju tõenäolisemalt verbaalset sõnasõda. Kui avastad end ütlemast “Kas sa ei kuulnud, mis ma ütlesid? Käskisin sul voodisse jääda ja ma ütlesin, et rohkem ma ei räägi!”, lõpeta rääkimine ja vii laps kenasti voodisse tagasi. Kuna lapsed kipuvad vanemaid algul proovile panema, võib juhtuda, et pead teda mitu korda tagasi voodisse viima. Kuid mida aeg edasi, seda meeldivamaks muutub magamaminek nii sulle kui lapsele.

Allikas: familyinsight.com

Laps kasvab vanemaid hirmutavatest unehäiretest välja

Uneprobleemidest aitab vabaneda unehügieen

Kui laps ärkab öösel nuttes üles, ei taha õhtul kuidagi magama minna või on hommikul ärgates ütlemata tusane, on ilmselt iga lapsevanem mõelnud, kuidas neist unehäiretest vabaks saada.

Ette rutates olgu öeldud, et reeglina ei ole lapse uneprobleemide vastu ravimit, kuna tegu ei ole haigusega. Laste unehäired on enamasti arengulised ning ajapikku kasvavad lapsed neist välja. Kliinilise lastepsühholoogi Külli Muugi sõnul on laste unehäired täiskasvanute omadest erinevad, kuna lapse uneprobleemide üle ei kurda mitte patsient ise, vaid tema vanemad.

Unehäired klassifitseeritakse orgaanilisteks ja mitteorgaanilisteks, lastel esineb enamasti viimast. „See tähendab, et iseenesest on nad terved, ei ole ajukahjustust,“ selgitas Muug.
Mingit tüüpi uneprobleeme esineb 20-25 protsendil lastest vanuses 1–5 aastat.

Puuduliku une mõjul võib laps olla päeval tujutu ja ärritunud, tähelepanematu, õppimisega kimpus, hüperaktiivne ja sõnakuulmatu. Lapse puudulik uni võib mõjutada tervet peret – vanemad on stressis, abielu raskustes, millele võivad kaasneda sotsiaalsed probleemid.

Psühholoogi sõnul on lapse hea une tagamiseks vajalik eelkõige magamamineku rutiin, näiteks hambapesu, pidžaama selgapanek, ema-isaga kallistamine, muinasjutu ettelugemine või laulmine, head ööd soovimine. Õhtuste rituaalide puudumine pikendab uinumise aega.

Uneprobleemid võivad olla tingitud ka üleväsimusest, liiga kirevatest päevasündmustest või sellest, kui voodisse saatmine on karistus halva käitumise eest. Oluline on, et üleväsinud laps saaks oma päevasündmustest kellelegi rääkida. Kindlasti avaldavad mõju ka vanemate endi väsimus, mis muudab nad närviliseks ja ärritunuks.

Lapse hea une tagamiseks
on vajalik magamamineku
rutiin. Õhtuste rituaalide
puudumine pikendab
uinumise aega.

Sama oluline nagu õhtused tegevused, on ka hommikused. Psühholoog soovitab vanematel ärgata pool tundi enne last ja end valmis seada. Enamik lapsi vajab ka ärkamisrituaali, et päeva heatujulisena alustada (veidi kallistamist, laulmist või mõnd muinasjuttu).

Millest on põhjustatud laste unehäired?

Arengust. Magades on aeglase ja kiire une faasid ning lapsel ei ole need veel nii küpsed. Enamus vanemaid, kes oma imikutega psühholoogi poole pöörduvad, räägivad, et õhtul jääb laps umbes kell 9 magama, magab 1–2 tundi ja siis ärkab üles. Ta näeb kiire une faasis halba und või pissib alla ja kiire une faasis on inimene kergemini äratatav.

See ei ole mingi haigus, mida ravida, see on arenguline nähtus. Täiskasvanute unerohud on sellised, mis õhtul uinutavad, muudavad une struktuuri, aga kiirelt aeglase unefaasile ülemineku hõlbustamiseks ei ole ravimeid.

Kui vanalt võivad tulla lapsel unehäired?
Need võivad olla algusest peale. Sellepärast oleks lapse vanemale vaja võrgustikku, et oleks veel mõni inimene, kes aitaks last magama panna. Tean tuttavaid, kes tulevad õhtul peole, aga näiteks kell 10 peavad minema korraks koju last magama panema, sest laps ei jää kellegi teisega magama. Sel inimesel endal oleks natuke lihtsam, kui laps jääks ka teiste inimestega magama.

Rituaalid on ju head?
Need on head, aga vahest peaks neid rituaale tegema ka teine lapsevanem.

Miks ärkab väikelaps mõnikord keset ööd üles, olles segaduses või isegi paanikas?
See toimub kiire une faasis. Ega meie ei tea, mida ta unes näeb, sest ta ei räägi seda. Kui te suudaksite meenutada oma täna öösel kiire une faasis nähtud unenägusid, siis osa neist on jabura sisuga. Mõnikord ärkate nende peale ka üles, kuid need ei hirmuta teid. Väike laps aga ei oska oma unenägusid analüüsida. Ta võib unes näha päevasündmusi, mis ei pruugi olla seotud hirmudega, need võivad olla ükskõik, millised emotsionaalsed sündmused.

Kuidas lapsevanem öösel ärkava paanikas lapsega peaks käituma?

Laps tuleb lihtsalt maha rahustada, igal juhul mitte süüa anda, kui, siis vett juua, aga kindlasti mitte magusaid jooke. Laps tuleks panna oma voodisse. Teine lapse magamisega seotud probleem, millega psühholoogi poole pöördutakse, on see, et laps on 5–6 aastane ja magab veel ema-isa vahel. Kuna ta oli algusest peale rahutu, oli teda lihtsam enda kõrval magama kussutada. Nii võibki juhtuda, et laps on 6-aastane, aga keeldub oma voodis magamast, sest tema jaoks on ema-isa voodi turvaline.

Iseenesest ei ole vanemate voodis magamine halb, aga kui laps on 7–8 aastane ja ikka keeldub oma voodisse minemast, on see juba halb. Seega on lapse magamise koht teema, millega tuleks tegeleda algusest peale ehk panna laps eraldi voodisse magama.

Ühelgi ravimil ei ole
ravimiameti poolt
näidustust laste
unehäirete raviks.
Enamaltjaolt saab kõik
unehügieeniga korda.

Samas on see ka kultuuri küsimus. Osa kultuuride esindajad kannavad lapsi kotiga kõhu peal või seljas ning emad magavad lastega ühes voodis. Meie kultuuris lükatakse last käruga enda ees.

Mõned väikelapsed oskavad ka kirjeldada, mida nad unes nägid, kust tulevad näiteks usside, putukate vms hirmud, kui last nendega hirmutatud ei ole?
Need on arhailised, loodusest tulenevad hirmud. Kuigi nende hirmude allikaid meid ümbritsevas keskkonnas võib-olla niipalju enam ei ole, siis midagi on inimloomusesse jäänud. Võib ka nii olla, et lapsele on öeldud, et ära puutu seda, see võib sulle haiget teha ning laps näeb siiski unes, nagu puutuks. See hirm läheb üle.

Peale selle on meie kasvatusstiil autoritaarne, hirmutamine on üks „toredamaid“ võtteid, mida mõnikord kasutatakse. Hirmutamise tagajärjel võib laps öösel midagi ebameeldivat unes näha, või tunneb ise, et ei olnud nii korralik ja tubli. Ma olen lapsevanematele soovitanud toredat „Kollide kompanii“ multifilmi, kus näeb, et kollid võivad head ka teha.

Mida soovitate vanematel teha, kui laps unes kõnnib või räägib?
Peamine asi on lapsevanemat toetav võrgustik. Kui lapsevanem on ise väsinud, peaks tal olema võimalus end välja puhata.

Olulised on magamisrituaalid ja unehügieen – et tuba poleks väga soe; et voodis oleks mõnus ja pehme; et enne voodisseminekut ei oleks liiga palju vedelikku joodud, sest pissihäda võib öösel üles ajada; et enne magamaminekut ei oleks väga suuri emotsionaalseid üleelamisi; et magamaminek ei oleks ainult üks karjumine ja tagaajamine, et kas sa paned pidžaama selga, kas sa lähed hambaid pesema; võiks olla muinasjutu lugemine või kasseti pealt kuulamine jne. Enne magamaminekut peaks olema häälestatus heaks uneks. Aidata võivad ka kergemad rahustid nagu palderjan ja meliss. Aga kui laps joob selle tassi teed ära, tahab ta öösel pissile. See on ka kahe otsaga asi, aga võib mingil määral aidata.

Mitte ühelgi ravimil ei ole ravimiameti poolt näidustust laste unehäirete raviks. On olemas kangemad psühhofarmakonid, aga nende määramine on juba psühhiaatri või neuroloogi otsus, et see laps vajab uinutavat ravimit. Enamaltjaolt saab kõik unehügieeniga paika või vähemalt tuleks vanematel see periood ära kannatada, et ei hakataks lapsele kohe kangeid ravimeid andma. Laste unehäired on arengulised ja lähevad üle.

Algklassilastel võib olla veel unes käimist ja rääkimist ning neid uuritakse üldjuhul siis, kui jääb mulje, et tegemist võib olla mingite hoogudega. Näiteks langetõve hood võivad tõmbluste või krampide asemel kaasa tuua hoopis imelikke käitumisi või unenägusid.

Kui laps õpib oma kogemusi seedima, lähevad ka uneprobleemid üle?
Jah. Täiskasvanute unehäired on teist laadi ja tingitud näiteks ületöötamisest, eriti tublidel ärimeestel. Laste unehäired on erilised selles mõttes, et lapsed ise ei kurda mitte midagi. Ja ma ei ole kuulnud ühtegi täiskasvanut kurtmas, et juba lapsena magasin ma halvasti.

Loe ka:
„Beebiga ühes voodis magamine“

„Aita lapsel öistest hirmudest võitu saada“

Sigrid Sõerunurk