Category

Toitumine

Category

Eesti laste kehva vere põhjuseks on lehmapiim

Umbes veerand Eesti imikutest kannatab rauapuuduse või koguni rauapuudusest tingitud kehvveresuse käes, selgub Tartu ülikooli lastekliiniku doktorandi värskest uurimusest. Üllataval kombel võib selle põhjuseks olla lehmapiima liigne tarbimine. Postimehe ajakirjanik Alo Lõhmus vestles Tartu Ülikooli lastekliiniku doktorandi ning anestesioloogia- ja intensiivravi residendi Neve Vendtiga, kelle sõnul on aneemia maailmas kõige sagedasem toitumisega seotud haigus lapseeas. Kui arenenud riikides esineb kehvveressust kuni 8 protsendi lastest, siis arengumaades on see protsent 30-51. 1996. aastal Viljandi maakonnas ja Tallinnas tehtud uuring tuvastas, et kolme-nelja aasta vanustest Eesti lastest põeb aneemiat tervelt 18–45 protsenti, mis seab meid arenguriikidega samale tasemele. Neve Vendt otsustas uurida oma doktoritöös, kui palju on selles süüdi rauapuudus. Ta uuris 171 Eesti last vanuses 9-12 kuud ja leidis, et rauapuudus ilma aneemiata esines 14 protsendil lastest ning rauapuuduse aneemiaga 9,4 protsendil imikutest. Seega napib rauda iga neljanda lapse veres. Rauapuudus imikueas võib aga põhjustada püsivaid tagajärgi kogu eluks. “Rauapuudusaneemia mõjutab…

Kuidas kujundada lapsel tervislikud toitumisharjumused

Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Looduse poolt on nii seatud, et lapse ainuke toit esimesed kuus kuud on rinnapiim; Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab jätkata imetamist ka lapse teisel eluaastal, kuid lisaks rinnapiimale vajab laps pooleaastaselt lisatoitu. Kuna me juba esimeste söökidega hakkame kujundama lapse maitsemeeli, siis tasuks tervislikkuse seisukohalt lähtudes pakkuda lapsele esimesena maitsta aedvilju nagu lillkapsas, brokoli, porgand või suvikõrvits. Esimesel eluaastal beebid toidus soola ei vaja, sool koormaks liialt lapse neere. Aedviljade valikul tuleks tähelepanu pöörata nende päritolule – tavakaubanduses müüdavad suurtootjate poolt turustatavad aedviljad on kasvatatud kunstlikke taimekaitsevahendeid ning väetisi kasutades, mille ohutud piirnormid on seatud täiskasvanu kehakaalu arvestadaes; andes kemikaalidega kasvatatud vilju aga alla 10 kg kaaluvale imikule, võivad tagajärjed olla hoopis teised.…

Milleks D-vitamiin?

D-vitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Meie kliimas peaks beebidele D-vitamiini tilkadena lisaks andma. Selle vajadus tekitab aga lapsevanemates küsimusi. Kuidas D-vitamiin mõjub? D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti, mille tunnuseks on pehmenenud luud. Rahhiiti põdeva lapse luud ei suuda keharaskust toetada ning tagajärjeks on kõverad ja kaardus jalad. Lisaks hoiab D-vitamiin terved närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida jm. Eriti oluline on D-vitamiin taimetoitlastele, tubastele inimestele ja lastele. D-vitamiini allikad Kõige olulisem D-vitamiini allikas on päike. Ultraviolettkiirguse abil moodustub organismis D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda. Ka läbi pilvede kumab natuke ultraviolettkiirgust. D-vitamiini sisaldavad toiduained: Kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli Kala- ja kanamaks Vitaminiseeritud piimatooted Munakollane Või Juust Pärm Seened. Sisaldavad vähesel määral D-vitamiini, kuid uuringute kohaselt vähesest päikesevalguse käes viibimisest piisab, et seente D-vitamiini kogus oluliselt suureneks. See tähendab,…

Laste toitumisharjumused suvel – mida pidada silmas?

Looduse suur tarkus on seadnud nii, et järeltulijaid saadakse sellises eas, kus on oskus neid toita, kaitsta, kasvatada ja arendada. Imiku toidulaua eest hoolitsetakse väga oskuslikult ja pole harv juhus, et pere muudab enda söömisharjumusi selleks, et laps kasvaks terve. Mida aga laste toitumises silmas pidada suvisel ajal, kui terve pere enamiku ajast õues viibib ning talvise, mõnevõrra raskema menüü, suviste kergete ja lihtsalt toitude vastu vahetab? Ka suvel on oluline söögikordade regulaarsus, siis ei teki kunagi erilist isu millegi “hea” järele, olgu selleks siis kas magus või soolane. Organism harjub söömise rütmilisusega ning nii tööd kui hobisid on lihtsam korraldada. Samuti loob see aluse kogu pere ühisteks söögiaegadeks, millel on väga oluline psühholoogiline ja kasvatuslik tähtsus. Lastel võiks olla päevas kolm põhitoidukorda ja 1-2 vahepala. Toidu kogus suureneb koos lapse kasvamise ning liikumisaktiivsusega. Lapsega koos tegutsedes on isal-emal tema aktiivsus teada ning söödava toidu hulga vastavust energia kulutamisele lihtne…

Kui laps ei taha süüa

Igal emal, hoidjal või vanaemal leidub terve hulk nippe, kuidas last sööma saada. Selleks võib olla pilt taldriku põhjas, muinasjutt, mängud või muud leiutised. Kui lapsele on tõepoolest vaja kiiresti süüa anda, on imenippide kasutamine õigustatud. Kui aga igat söömaaega saadab multika või, mis veel hullem, reklaami vaatamine, siis sellisel viisil saadud kasu toidust on küllaltki kaheldava väärtusega,kirjutab Delfi Naisteleht. Miks mu lapsel pole isu? Lapsel pole veel kõht tühi. Vahel piisab vähesest režiimi muutmisest, et mudilane, kes tavaliselt pea taldriku eest kõrvale pöörab, suure isuga sööma asuks. Vajaka jääb füüsilisest aktiivsusest. Kui laps on terve päeva toas ning tema füüsiline koormus piirdub vaid ühest toast teise minekuga, siis ei tasu tõesti hundiisu puuduse üle imestada. Isu tekib siis, kui tehakse tööd, mängitakse, liigutakse. Just siis hakkavad aktiviseeruma seedefermendid. Veel kasulikum on mängida õues või käia jalutamas — füüsiline aktiivsus koos värske õhuga teevad imet. Laps, kes sööbki vähe. Arvamuses,…