Category

Toitumine

Category

Retsepti soovitused: Tervislikult teistmoodi hommikusöögid

Madleen Simson ja Egle Oja soovitavad oma raamatus “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele “tervislikke retsepte, mis sobivad erinevate toidutalumatuste all kannatavatele inimestele. Alljärgnevalt anname mõned hommikusöögi soovitused. Tatrapätsid 2 tassi tatrajahu, 2 muna, veidi soola, 1-2 tassi vett, 1/2 -1 tl soodat. Segada kõik koostisosad ja küpsetada pannil palmirasvas. Riisikakud 1-2 tassi riisijahu, 2 muna veidi soola, vett, veidi soodat. Segada kõik koostisosad. Võib lisada päevalille-või linaseemneid, veidi lina- või kanepijahu. Suvel lisada rohelisi ürte. Kõige paremini maitsevad soojalt. Hüpikute müsli Umbes 2 tassi riisihelbeid, 1 kuubikuteks lõigatud õun, 1 kuubikuteks lõigatud apelsin ( või muid puuvilju ja marju, sõltuvalt talumatusest), veidi sukaadi, 2 spl fruktoosi, 2-3 spl linaseemneid ( või muid seemneid), 200 g rosinaid ( või muid kuivatatud ja hakitud puuvilju), 1 spl jaanikaunajahu, soovi korral pähkleid. Segada kõik koostisosad ja valada üle riisipiima või puhta veega. Valmistada eelmisel õhtul, kuna segu peab mõnda aega seisma.…

Need tähtsad vitamiinid ja toitained meie toidulaual

Et meie organism toimiks, vajame kütust. Inimese kütuseks on täisväärtuslik toit, millest organism omastab vajalikud vitamiinid ja toitained. Millised need on ja milleks neid vaja läheb, selgub allpool olevast loetelust. Pidage meeles: “Meie keha pole prügikast, kuhu visata rämpstoitu.” Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Foolhape reguleerib osaliselt valguainevahetust, tal on tähtis osa raku kasvamises ja uuenemises. Sisaldub täisteratoodetes, toores spinatis, maksas, sojaubades ja punapeedis. Pantoteenhape on väga tähtis ainevahetuses – aitab lagundada rasvu ja süsivesikuid ning moodustada rasvhappeid. Sisaldub tailihas, maksas, kalas, kaunviljades, täisteratoodetes. B1-vitamiin (tiamiin) on tähtis närvisüsteemile ja energiavahetusele. Kes kulutab palju energiat, vajab ka rohkesti tiamiini. Sisaldub sealihas,…

Miks on valge suhkur halb?

Madleen Simson ja Egle Oja selgitavad oma raamatus “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”, miks peaksid vanemad hoolega üle vaatama oma koduse toidulaua. Meie, vanemad, oleme ju need, kes kujundavad oma laste toitumisharjumused ja valikud. Need valikud ja otsused käivad kaasas meie lastega kogu elu. Võiksime siiski süveneda ja mõelda, kas oleme teinud kõik endast  oleneva, et lastest kasvaksid terved ja elujõulised inimesed. Üheks suurimaks ohuallikaks on valge suhkur. Kui  lapse toit on pidevalt liiga magus, on see tema kehale suur koormus, mis kokkuvõttes kurnab nii immuun-, seede- kui ka närvisüsteemi. Sellega on kõik toitumisteadlased ja arstid ühel nõul, et valge suhkur ei sobi meie menüüsse. Seda soovitatakse vältida mitmetel põhjustel. Peamised põhjused valge suhkru vältimiseks: on keemiliselt puhas toode, mis ei sisalda ühtegi toitainet (ei vitamiine ega mineraalaineid) saadakse rafineerimise tulemusel, milleks kasutatavad ained on toksilised ja nende jäägid säilivad lõpptootes viib kaltsiumi organismist välja, põhjustades kaariest annab tühje kaloreid suurendab…

Hommikusöök – koolilapse eduka päeva pant

Hommikusöögist räägitakse sageli kui kõige olulisemast toidukorrast. Kuna hommikusöök järgneb kõige pikemale puhkeperioodile, võib selle ärajätmine mõjutada aju toitainete tasakaalu ning seega mõjuda halvasti ka mõtlemisele/ vaimsele tegevusele. Erinevad uuringud on tõestanud, et hommikusöögil on positiivne mõju nii laste kui täiskasvanute vaimsetele sooritustele. Regulaarse hommikusöögi ja vaimse võimekuse vahelisel seosel on mitu seletust. Kui hommikusöök vahale jätta, tähendab see seda, et keha ei ole saanud süüa 12-15 tundi. Ajutegevus on soikunud. Öö jooksul kasutab organism ära maksas oleva süsivesikute depoo, glükogeeni.  Ärgates on aga kohe vaja tegutseda. Hommikul on eriti vajalik energiarikaste toitude söömine. Regulaarselt hommikusööki söövate inimeste keha on pidevalt vajalike toitainetega varustatud ning ei kannata ka teiste oluliste toitainete, nagu vitamiinide ja mineraalide puudujäägi all. Uuringud on tõetanud, et hommikusöögi vahalejätmise korral ei ole võimalik hilisema söömisega toitainete puudujääki korvata. Lapsed, kes ei söö hommikusööki, ei saa toidust piisavalt proteiine, rasvu, süsivesikuid, vitamiine ning mineraale. Hommikusöök toidab aju…

E-ained meie toidulaual

Kaasaegse keemia areng on toonud toidu kasvatajatele ja tootjatele palju kergendust, kuid samal ajal tarbijatele palju põhjendatud, aga ka mittepõhjendatud muresid, kirjutab staažikas keemik Aili Kogerman. Toiduainete tööstuslik valmistamine on tegelikult väga keeruline protsess. Selle käigus on toidule vaja ja võimalik lisada lausa uskumatult palju erinevaid keemilisi aineid ja seda ikka selleks, et muuta valmistoit maitsvamaks, kaunimaks, ostjale atraktiivsemaks, suurendada toidu säilivusaega… Ühesõnaga selleks, et suurendada toodete konkurentsivõimet turul. See on halastamatu konkurents ja keemia pakub üksteise ületrumpamiseks piiramatuid võimalusi. Tarbijate säästmiseks ongi Euroopa Liidus loodud ühine lisaainete süsteem –E-ainete süsteem. Kõik toidule lisatavad E-ained teaduslikult uuritud, testitud ja saanud kasutusloa. Tähised E100-199 märgivad toidule lisatud värvaineid, E200 – 299 näitavad säilitusaineid, E300 –399 antioksüdante. Edasi tulevad mitmesugused tehnoloogilised lisaained: geelimoodustajad, paksendid, emulgaatorid (E400 – 499), happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained (E500 –599), maitse- ja lõhnakorrigeerijad (E600 – 699)… Kunstlike magusainete tähised jäävad vahemikku E900 – 999. Näiteks E954 on sahhariin,…