Category

Potitreening

Category

Video: Potitreeningu nipid – kuidas last mähkmetest võõrutada?

Potitreeninguks ei ole õiget ega vale aega. Enamik lapsi on selleks valmis vahemikus poolteist kuni 3 aastat.

Jälgi märke

Potitreeningu esimene etapp võib alata, kui laps:

  • ilmutab huvi poti kasutamise vastu
  • ärritub märja mähkme peale
  • tõmbab ise oma pükse üles ja alla
  • püsib kuivana umbes kaks tundi
  • annab märku vajadusest pissile minna või et on seda äsja teinud
  • proovib imiteerida teisi pereliikmeid
  • tema seedeelundkonna toimimine on Sulle enam-vähem etteaimatav

Osta õige pott

Kui lähed lapsele potti ostma, veendu, et poti suurus ja kuju on sobivad. Poistele sobivad eesmise kõrgendusega potid. Vaata, et pott poleks liiga suur, et laps sinna sisse vajuks. Osta pott juba varakult ning aseta see lapse jaoks nähtavale kohale, et tal oleks võimalik sellega harjuda. Soovitatav on potti hoida seal, kus kõige enam aega veedate. Vannitoas võib pott jääda märkamatuks. Kuna lastel on tihtipeale trots võõrastes kohtades oma häda teha, varusta end võimalusel kahe potiga. üks koduseks kasutamiseks, teine väljasõitudeks. Teise poti võid autosse jätta, et see oleks alati käepärast.

Taba õige moment

Tunned oma last kõige paremini ning saad aru, mis ajal on ta kõige õpialtim. Lase lapsel käia kergete riietega, siis on lihtsam riideid seljast saada ja tabada hädad õigel ajal.
Võta pott ligi ning aseta laps sinna istuma. Loe talle samal ajal raamatut, laula laule või juhi tema tähelepanu muul lõbusal viisil oma tegevusele. Kui lähed ise WC-sse, võid lapsel lasta enda kõrval oma potiga istuda. Ka isad võiksid istudes eeskuju näidata. Sellised potilkäimised peaksid lapse jaoks toimuma regulaarselt.

Kiida ja tunnusta last

Kui laps potti kasutab, kiida teda ja ütle, et ta sai tähtsa asjaga hakkama. Kallistamine, kiitmine ja premeerimine on lapse innustamiseks väga olulised!

Ära kiirusta tagant

Arvesta tagasilöökidega, kuid mingil juhul ei tohi lapsega selle pärast kurjustada. Mitte kunagi ära süüdista last, kui tal juhtub “õnnetus”. Sellest pole midagi, apsakaid tuleb ikka ette. Pigem lohuta ja julgusta teda. Kiirustamise ja kurjustamisega võib tekkida vastupidine reaktsioon ning laps üritab oma häda kinni hoida. Mida kauem ta seda teeb, seda valusam on tal hiljem pissida või kakada.

Kordamine on tarkuse ema

Küsi ikka ja jälle, kas tal on tekkinud häda ja kas ta soovib potile minna.

Küsi abi

Kui tunned, et ei saa hakkama või lapsel on pissimine valulik, küsi julgelt abi oma perearstilt või pediaatrilt.

Oluline:

  • Kui potitrenn jääb kolimisperioodile või ajale, mis elus toimuvad suured muudatused, siis vajab laps rohkem tähelepanu ja tuge.
  • Potitrenn läheb kergemini, kui laps on lihtsalt riietatud, Sa aitad tal kiiresti potti leida ning oled valmis teda kohe kiitma.
  • Ole järjekindel. Kui sind pole toeks, siis ära oota ka lapselt kiireid edusamme.
  • Suur osa õnnetustest juhtub vannitoas, muutke potilkäik turvaliseks!

Edukat potitrenni!

Õpetades lapsele igapäevaoskusi

Lapsed õpivad mängeldes neid asju, mida nad tahavad (mis neile meeldivad ja millest nad aru saavad) ning enamasti langevad need kokku nende asjadega, mille õppimist vanemad neilt ka ootavad.

Vahel võib lastel lisaks ka sinu abi tarvis minna. Näiteks, kui nad õpivad potil käima või seda, kuidas end pesta või riidesse panna, mida mitte puutuda ning kus on ohutu joosta.

Järgnevad soovitused muudavad elu lihtsamaks teil mõlemal:

Ole veendunud, et laps on valmis. Kui sa püüad õpetada talle asju, milleks ta veel valmis pole, tekitab see temas ainult trotsi. Kui sa õpetad talle midagi ja see ei võta vedu, jäta asi paariks nädalaks sinnapaika ja proovi hiljem uuesti.

Ära tee õpetamisest suurt numbrit. Sinu laps võib ju osata lusikaga iseseisvalt süüa, aga samas võib ta soovida ka sinu abi söötmisel, näiteks siis kui ta on väsinud.

Ta võib käia paar korda potil, aga samas võib tahta ikka mähkmeid jalga. Ära muretse. See ei tähenda, et oled läbi kukkunud. See ei võta kaua aega, kuni nad taipavad, et tahavad olla suured ja iseseisvad.

Ole hoolas ja valva nende järele. Lapsed vanuses kolm aastat ja alla selle ei saa veel aru, miks ei või nad elektrijuhtmetega mängida või näppida kergesti purunevaid esemeid. Lihtsam on olla hoolas ja panna need asjad laste vaateväljast eemale.

Ole julgustav. Sinu laps tahab olla sulle meele järele. Kui sa naeratad, kallistad või kiidad teda hea käitumise või iseseisvuse eest, siis tõenäoliselt tahavad nad teha seda uuesti. See töötab kindlasti paremini kui näägutada ja neile öelda, et tegid midagi valesti.

Ole realistlik. Ära oota perfektsust kohe. Kui eeldad juba eos, et saavutustega läheb veel aega, siis ei ole pettumus nii suur. Võid hoopis üllatuda, kui progress toimub oodatust kiiremini.

Ole eeskujuks. Laps tahab olla sinu moodi ning teha samu asju, mida sina. Proovi talle näidata, et ka sina käid pesemas, pesed hambaid, kasutad tualetti ning räägid viisakalt.

Ole kindel. Lapsed vajavad kindlustunnet ning pidevat juhendamist. Kui oled oma otsuse vastu võtnud, jää selle juurde. Näiteks, kui oled otsutanud õpetada last poti peal käima, aga selgub, et ta ei ole veel valmis, siis on normaalne õpingud ajutiselt peatada ja alustada taas paari nädala pärast. Aga kui laps on ühel päeval mähkudes, teisel päeval enam mitte, siis ajab see teda veel enam segadusse.

Ole järjepidev. Kõik, kes tegelevad sinu lapse kasvatamisega, peaksid kõik seda tegema samu põhimõtteid järgides. Kui sinu partner, lapsehoidja, vanaema ja sina teete kõike erinevalt, ei omanda laps oskusi kergelt.

Jäta muretsemine.Tee, mis on õige lapsele, sulle endale ja mis sobib sinu elustiiliga. Ära muretse sellepärast, mida oskab laps sinu naabermajast. Lapse kasvatamine ei ole võistlus. Keegi pole täiuslik ja mõned lapsed arenevad aeglasemalt kui teised.

Jo Frosti nipid väikelapse vanemale

“Väikelapse arengufaas on vanematele lausa võitlus,” räägib Jo Frost, kes on paljudele tuntud saatest  “Superlapsehoidja tuleb appi”.

“Nad on enamasti  jonnakad, väsitavad, ebaloogilised ja ettearvamatud. Aga samas võivad nad olla ka naljakad, armastavad, entusiastlikud ja elu täis jõnglased. Nautige seda aega, kuni saate,” sõnab Jo Frost.

Jo aitab leida vastused tihti esinevatele küsimustele seoses 2- ja 3-aastaste laste arengufaasidega.

Meie kaheaastane hakkab alati röökima ja karjuma, kui ma jätan ta lapsehoidjaga. Mida ma saaksin teha?

Jo soovitus:

On mitu asja, mida saaksite teha. Esiteks, ärge paluge kunagi võõrast oma last hoidma. Kutsuge hoidja, kes on lapsele tuttav ja meeldiv. Paluge hoidjal tulla varem kohale, et laps saaks olukorraga harjuda ning saaks hoidjaga mängu sisse elada. Selgitage rahulikult, et lähete välja ja tulete varsti tagasi. Seejärel andke lapsele musi ja kallistage teda ning öelge: “Näeme varsti”. Lahkuge kohe ning ärge jääge pisaraid ootama. See on raske, kuid pidage meeles, et nutt ununeb kiiresti.

Ma pelgan oma kolmeaastast  poodi kaasa võtta . Ta huilgab ja viriseb niikaua, kuni ma tõstan ta kärust maha, seejärel hakkab ta asju riiulitelt maha kiskuma ja jooksma mööda poodi. Mida teha?

Jo soovitus:

Lapsed hakkavad toidupoes ülemeelikult käituma, kuna neil on igav, ema on hõivatud sisseostude sooritamisega ning see annab hea võimaluse halvasti käitumiseks.

2-3-aastased on enamasti  jonnakad, väsitavad, ebaloogilised ja ettearvamatud. Aga samas võivad nad olla ka naljakad, armastavad, entusiastlikud ja elu täis jõnglased.

Lahendus, mis toimiks, oleks laste kaasamine protsessi. Poes käimine tuleks huvitavaks teha. Jaga talle ülesandeid, mida teha. Näiteks, kirjuta talle tema enda ostunimekiri. Joonista juurde pildid ja muuda see tema jaoks mänguks, kus ta peab õiged asjad üles otsima. See töötab väga hästi.

Mu tütar sai äsja 2-aastaseks. Kas ta on valmis potitreeninguks?

Jo soovitab:

Tõenäoliselt ei ole veel valmis. Lapsed hakkavad oma põit ja soolestikku kontrollima alles 18. elukuuks. Aga tegelikkuses võtab see aega natuke kauem, enne kui ta tunneb survet, et minna iseseisvalt potile. Raskemaks teeb asjaolu veel see, kui laps ei oska sõnadega märku anda oma soovist potile minna.

Minu kolmeaastane ärkab öösiti üles ega taha enam magama jääda. Mida peaksin tegema?

Jo soovitab:

Kasutage minu “jää voodisse” tehnikat. Esimest korda, kui laps ärkab, siis tõstke ta tagasi voodisse ja selgitage, et on uneaeg ning ta peab voodis olema. Kallistage last ning lahkuge toast. Kui ta uuesti ärkab, siis pange ta uuesti tagasi voodisse ning öelge: “On uneaeg, kallis.” Kallistage uuesti ning lahkuge.
Kolmandal ja ka järgnevatel kordadel tõstke ta tagasi voodisse ning nüüd ärge öelge enam midagi. Lihtsalt lahkuge toast, kui olete teki lapsele peale pannud.
Võite  kasutada ka premeerimist. Igal ööl, kui ta kenasti voodisse läheb ja magama jääb, teenib ta omale väikese tähekese, naerumärgi vms. Kui ta kogub teatud hulga preemiapunkte,  saab autasu.

Kuidas selgeks teha väikelapsele, et oleks aeg ise sööma hakata?

Jo soovitab:

Niipea kui ta hakkab hoidma käes lusikat ja tassi ja suudab ka natuke liigutusi kontrollida. Söötmised võivad olla pikemad ja tekitada rohkem segadust. Kuid seesugune iseseisvus peaks olema julgustav. Võid anda lapsele tükilist toitu, mida ta saaks süüa sõrmedega. Nagu näiteks väikesed võileivatükid, keedetud porgandid, kartulid jne. Lastele meeldib, kui nad saavad sõrmedega ise midagi maitsvat suhu pista.

Minu kaheaastane tütar kardab pimedat. Kuidas ma saan teda aidata?

Jo soovitab:

Öölambid magamistoas võivad olla sellisel juhul lohutavad ja mugavust tekitavad. Samuti võib julgestuseks jätta lapse toa ukse lahti ja koridori tule põlema, et pehmed valguskiired saaksid tuppa paista. Kindlasti ei tasu lubada täiesti valges toas magamist. Pakkuda võib veel kaisulooma kaissu võtta.

Kuidas Pampersitest kiiremini vabaneda?

Mis aastaks võib olla Maa Pampersitega üleni kaetud?

Nii palju kui on noori emasid, nii palju on ka erinevaid beebide kasvatajaid. Paljudel kipub aga vähemalt üks asi ühine olema – nad kasutavad enamasti Pampersi mähkmeid. Nii selgus läbiviidud küsitlusest, kus Nupsu uuris emade mähkme-eelistusi. Mähkmeid on meie portaalis juba eelnevalt võrreldud, samuti on räägitud sellest, et meie hulgas leidub palju neid, kes eelistavad rohelist eluviisi, s. t püüavad maailma paremaks muuta, kasutades loodusele tervislikumaid tooteid.

Nupsu portaali kasutajate mähkme-eelistused olid küsitluse põhjal järgmised:

1. Esikohal troonis Pampers (99 kasutajat).
2. Teise koha saavutas Libero (62 kautajat).
3. Kolmandal kohal oli Huggies (14 kasutajat).
Kaks lapsevanemat kasutasid isetehtud marlimähkmeid, 1 Bambinexi ja 1 Imse Vimset. 10 emmet ei leidnud küsitluslehel oma lemmikmähkmeid ja lubasid sellest foorumis rääkida. Mitte keegi ei kasutanud kaubamärke Bambino Mio, Littlelamb, Tots Bots, Hipsik, Bitti Tutto, Baby Cheeks, FuzziBunz, Kushies, bumGenius, PoPoLiNi ega Britton.

Pamperseid on nimetatud üheks 20. sajandi hittleiutiseks.

Mähkmed võimaldavad lapsevanemal mugavalt oma elu elada ja lapsel olla kuiv ning mitte õues peput külmetada. Kindlasti on Pampersitel ja muudel mähkmetel omad plussid, kuid ometi on nad kaasa toonud ka uue ja moodsa termini “potitreening”, millega meie esiemad kindlasti tegelema ei pidanud. Kuna laps õpib vanemaid jäljendades, siis “kullakambrisse” neid ometi kaasa ei võeta. Ürginimestel ja ka palju hilisematel põlvkondadel seda muret polnud, sest kükitati ikkagi kuskil metsa veeres või põllu ääres ning nii õppisid ka pisipõnnid seda õigel ajal ja õiges kohas tegema. Nagu meediast vahel lugeda võib, pole meie meessoo esindajad seda avalikult pissimise kommet siiamaani meelest lasknud, kurvastades nimetatud protseduuri ning sellega kaasnevate muude nähtustega oma kaaskodanikke. Praegu aga teeb vanemaid kurvaks asjaolu, et lapsi peab spetsiaalselt õpetama potil käima.

Võrumaa mees avastas Pampersi multifunktsionaalsuse.

Metssigadele ei meeldi kasutatud Pampersite lõhn!

Maal metsapiirkondades elavad ja kartuleid kasvatavad noored pered (kui selliseid veel on) võivad beebi pruugitud ja spetsiifiliselt lõhnavaid Pamperseid riputada kartulipõldu ümbritsevale traataiale, et eemale peletada sinna trügivaid metssigu. Vähemalt Võrumaa Metsaomanike Liidu piirkondlik tugiisik Erki Sok soovitab seda, sest kuigi Sok on Pampersite kõrval üles riputanud ka konservikarpe ja muud kila-kola, ei tööta miski tema arvates metssigade tõrjeks nii hästi kui mähkmed. Kui arvestada ühe mähkme lagunemisaega, siis on vägagi teretulnud, et keegi sellele keskkonnareostajale ka sobiva rakenduse on leidnud ning Pampersi multifunktsionaalseks muutnud. Linnainimesed ei saa seda Pampersite funktsiooni muidugi kasutada, sest ei hakka nad ju maale doonorperekondi otsima, kellele kakased mähkmed annetada.

Mõned hakkajad noored emad otsustasid valida mähkmevabama elu.

2011. a oktoobrikuu Pere ja Kodu numbrist võis lugeda Merilinist ja Küllyst, kes otsustasid mähkmevaba elu nimel lapsi hakata väga varakult potitamisega harjutama. Merilin hakkas oma Emilit juba nädalaselt kraanikausi kohale pissile tõstma, kui lapse

Kuidas suhtuda imiku potitreeningusse?

rahutust märkas. Väikese vahe tõi harjutamisse rinnapõletik, aga kui poiss kuuekuuselt istuma hakkas, sättisid vanemad ta pärast iga söögikorda ja iga kord pärast magamist potile. Ema-isa hoidsid algul last, et see ümber ei vajuks ning leidsid talle põnevat tegevust – näitasid talle raamatuid ja mänguasju.

Nii ei kippunud beebi potilt minema. Emili väikese õekesega sujus asi juba märksa lihtsamalt ning tema ei teinud oma häda püksi enam seitsmekuuselt. Merilin tõdes, et hoidis selle tegevusega palju raha kokku, säästis ümbritsevat keskkonda ning saavutas mähkmetest väljakasvamise kergelt ja lihtsalt.

Külly oli alguses lapse nii varajase potitamise suhtes väga skeptiliselt meelestatud. Külly meenutas, et hakkas hoolimata teatud eelarvamustest oma teist last juba kahenädalaselt pissitama ja kakatama kraanikausi kohal.
Tal läks aega umbes kaks kuud, mil käis vähemalt kümme korda päevas lapsega kraanikausi juures (ta tegi seda umbes iga tunni või pooleteise tunni tagant). Siis aga saavutas pisike kindla rütmi oma hädade tegemises ning jõudis juba ärgates emme tuleku ära oodata või siis kannatada, kuni õuest tuppa tuldi, riidest lahti võeti ning kausi kohale jõuti.
Külly ei oodanud märke lapse pissisoovist, vaid algatas pissilemineku ise ning laps kasutas pakutud võimalused kenasti ära. Külly ütles, et tahtis ära kasutada lapse pissimisrefleksi ning ning teha oma elu marlimähkmeid kasutades kergemaks.

Varajase potitamise ABC

• Alusta lapse pissitamist-kakatamist juba sünnist. Kui laps on juba harjunud oma häda mähkmetesse tegema, on teda raskem ümber treenida.
• Hoia last seljaga enda poole, tõsta pissimise asendisse kausi või poti kohale ning ütle: “Piss-piss!”
• Jälgi pissimise soovi aimamiseks titat – muutusi tema miimikas, häälitsustes ja kehakeeles. Kui lapsel on häda, võib ta hakata nihelema, virisema või grimassitama.
• Võid proovida last pissitada-kakatada teatud ajavahemikke silmas pidades, aga ka pärast

Vanemate kannatlikkus tasub ükskord end ära!

• Last on kergem potitada, kui ta on palja pepuga, väheste riietega või alt kergesti avatava body või pükstega.
• Laps võib hakata kaussi või potti pissima-kakama juba mõnekuuse treeningu järel, kuid vahel võib harjutamine võtta aega kauem. Tavaliselt saavutab laps täieliku kontrolli oma hädade üle (ja seda ka öösel) umbes kaheaastaselt.
• See tegevus nõuab kannatlikkust ja õrnust, pahandamist-hurjutamist ei tohi olla. Kiita tuleb iga õnnestunud potilkäigu eest.


Milliseid mähkmeid kasutad sina, armas lugeja, ja kuidas suhtud imikute varajasse potitreeningusse?

Potitreening ja treeningmähkmed

Mind ajendas seda postitust tegema Nupsu foorumis tekkinud küsimus: “Kas potitreeningu mähkmed õigustavad end?”

Olen neid mähkmeid samuti müügil näinud ning juurelnud selle üle, kas neid osta või mitte oma 1,6-aastasele tütrele. Võiks juba potil käia, aga oh ei, tema jaoks on see vaid istumistool. Seniajani pole ma neid ostnud, kuna ei näe sellel mõtet. Miks veel eraldi mähkmed osta, kui on võimalus lihtsalt alukad jalga panna või kasutada siis näiteks marlimähet.

Uurisin natuke üht Jo Frosti raamatut ” Ask Supernanny”. Teate küll ju seda Superlapsehoidjat ja tema saatesarja. Ta käis vanemaid õpetamas, kuidas jonnivad ja hüsteerias lapsed taas oma vanematega lähedaseks muuta. Tore ja üsna õpetlik saade oli.

Toon välja tema peamised soovitused:

  • Püüa lapsele selgitada, et nüüd on aeg käes potti kasutama hakata, sest ta on juba nii suur. (Potitreeninguks on laps valmis siis, kui ta saab aru sinu jutust ning suudab märku anda oma soovidest).
  • Ära lapsele päevasel ajal mähkmeid jalga pane. Pane jalga aluspüksid. Hea oleks, kui need oleksid tema lemmiktegelaste piltidega, et ta tahaks neid meeleldi jalga panna.
  • Stopp! Ära kasuta mitte mingil juhul jalgatõmmatavaid treening-püksmähkmeid, sest need ajavad ta vaid segadusse.
  • Kasuta öösel veel mähkmeid. Proovi öömähkmed ära võtta siis, kui päevased potilkäimised on edukad olnud. Pead olema veendunud, et ta mähkmed on hommikul kuivad.
  • Potitreeningu alguses kasuta vaid lihtsalt eemaldatavaid riideid, nagu mugavad dressipüksid, kleidid jne.
  • Varusta end võimalusel kahe potiga. Üks koduseks, teine väljasõitudeks. Teise poti võid autosse jätta, et mugavam oleks väljasõitudel kasutada. Lastel on tihtipeale trots võõrastes kohtades oma häda teha.
  • Väldi joogi andmist enne magamaminekut. Kindlasti mitte ära anna õunamahla, kuna sellel on diureetiline toime (sisaldab aineid, mis soodustavad vee väljutamist organismist. Tavaliselt sisalduvad medikamentides, diureetikum on ka kohvis ja koolajookides sisalduv kofeiin).
  • Õpi tundma ning märkama signaale, mis annavad märku lapse soovist potile minna.
  • Kordamine on tarkuse ema. Küsi ikka ja jälle, kas tal on tekkinud häda ja kas ta soovib potile minna.
  • Suuremale lapsele võid juba seletada seda tunnet, mis tekib soovist potile minna.
  • Kui ta läheb potile, siis lase tal rahus oma toimetused seal ilma liigse tähelepanuta ära teha.
  • Iga kord kiida last, kui ta ise potile läheb.
  • Mitte kunagi ära süüdista last, kui tal juhtub “õnnetus”. Sellest pole midagi, apsakaid tuleb ikka ette. Pigem lohuta ja julgusta teda.
Mida arvad, lugeja? Kas on potitreeningu mähkmetel mõtet? Kas need on üldse kedagi aidanud?