Rubriigiarhiiv: Käitumine

Sõnakuulmine on vahend, mitte eesmärk omaette. Kui laps õpib vastu võtma väljastpoolt tulevaid käske, juhiseid ja keelde ning neid järgima, siis aktiveerub tema närvisüsteemi see osa, mida laps vajab iseennast käskides ja keelates. Kuuletuma õppimise kõige tundlikum iga on teine-kolmas … Jätka lugemist →

Sinu lapse ebaviisakas käitumine ei pruugi olla tahtlik. Vahel lapsed lihtsalt ei taipa, et viisakas ei ole täiskasvanutele vahele segada, nina nokkida või inimesi valjuhäälselt kommenteerida. Igapäeva saginas ja ajanappuses jääb tihti vanematel vähem aega lastele käitumisreegleid selgitada. Tugevdades kodus … Jätka lugemist →

Briti arengupsühholoog väidab, et lapsed omandavad valetamis- ja manipuleerimisoskuse juba enne aastaseks saamist, ning selgitab, mis eesmärgil nad seda teevad. Praeguseni on kehtinud teooria, mille kohaselt õpib laps valetama umbes neljaastaselt, kui ta hakkab mõistma, et iga inimene näeb asju … Jätka lugemist →

Toitumisspetsialist ning raamatu “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele” kaasautor Madleen Simson jagab lapsevanemale soovitusi tervislikust toitumisest. Millised  tervise- ja toitumisalased raamatud  võiksid olla lapsevanema öökapil kohustuslikuks kirjanduseks? Ühest vastust või konkreetset nimekirja on raske anda. Käsitlusi laste toitumisest, kasvatusest ja … Jätka lugemist →

Ole kursis asjadega, mida sinu väikelaps veel teha ei oska ega peagi veel oskama, enne kui ta on selleks arenguliselt valmis. Ole mõistev ning toetav oma lapse erinevatel arenguetappidel. Ma ei oska jagada Lapsed on väga omanditundlikud. Nagu beebi arengus … Jätka lugemist →

Lapsed õpivad mängeldes neid asju, mida nad tahavad (mis neile meeldivad ja millest nad aru saavad) ning enamasti langevad need kokku nende asjadega, mille õppimist vanemad neilt ka ootavad. Vahel võib lastel lisaks ka sinu abi tarvis minna. Näiteks, kui … Jätka lugemist →

“Kui malli pole, siis mille alusel oma lapsi kasvatada?” küsib kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav retooriliselt ja selgitab ajakirjale Universitas Tartuensis, miks on Eesti lapsevanemad lapsevanemaks olemises näiteks põhjanaabritest ebakindlamad. Praegune aeg on Kraavi sõnutsi esmakordne aastatuhandete jooksul, kus lapsi hakkavad … Jätka lugemist →

Kui väikelapsel on mõni pealkirjades nimetatud halbadest harjumustest küljes, peaksid vanemad muutuma tähelepanelikuks. Nende harjumuste teke näitab, et lapsel on mingi tõsine probleem. Rinnalaps imeb oma pöialt?  See on normaalne nähtus ning sellest saab üle. Tema imemisvajadus tuleb rahuldada kas … Jätka lugemist →

“Väikelapse arengufaas on vanematele lausa võitlus,” räägib Jo Frost, kes on paljudele tuntud saatest  ”Superlapsehoidja tuleb appi”. “Nad on enamasti  jonnakad, väsitavad, ebaloogilised ja ettearvamatud. Aga samas võivad nad olla ka naljakad, armastavad, entusiastlikud ja elu täis jõnglased. Nautige seda aega, kuni … Jätka lugemist →

Jonni põhjustanud asi võib ununeda ja kinnikiilunud plaat hakkab uuesti ringi käima, kui suudad meelitustega lapse tähelepanu pettumuselt eemale juhtida. Issile ei jõudnudki me täna aknast lehvitada, aga seal läheb naabrionu, lehvitame siis talle, või hoopis õuel müriseva tänavapuhastusmasina juhile. … Jätka lugemist →

Mõni laps jonnib rohkem ja tihedamalt kui teine. Temperamentsema väikese inimesega tegelemine nõuab suuremat kannatust. Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011

Laste meeleolud muutuvad pidevalt nagu sõit ameerika mägedel. Sageli on tunded haripunktis, nii rõõmu- kui vihapursked kuuluvad lapse arengu juurde. Täiskasvanul on harva nutt valla mitu korda päevas ja ägedad naerupurskedki on vanematel mõnikord lausa kivi all peidus. Lastelt võib … Jätka lugemist →

Kindel viis lisada jonnile tuure, on väsinud lapsele öelda, et sa oled ju lihtsalt väsinud. Täiskasvanutki ärritab, kui teine analüüsib tema käitumist. Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011