Category

Jonnimine

Category

Video: Mis on “aeg-maha” tool?

NB! Videos esitatud soovitused on Nupsu portaali hinnangu kohaselt aegunud ja iganenud. Soovitame videot vaadata vaid eesmärgiga ennast varem kehtinud metoodikaga kurssi viia. “Aeg-maha” tool on distsiplineerimisvahend, mida saab kasutada häält tõstmata. See on turvaline ning tõhus strateegia olukorras, kus lapse käitumine väljub kontrolli alt. “Aeg-maha” kohana kasutatakse kõige sagedamini tooli, kuid võib kasutada ka näiteks matti, trepiastet või muud taolist kohta. Vanema lapse puhul sobib selleks ka tema oma tuba. Peamine on, et läheduses poleks väikelaste tähelepanu hajutavaid elemente, mis segaks rahunemist. Meetod sobib üle 2,5-aastastele lastele. Rahunemisaja pikkuseks sobib 1 minut lapse iga elusaasta kohta. Ehk, kui laps on viie aastane, siis sobib talle rahunemiseks 5-minutiline paus. Kuni laps istub rahunemistoolil, väldi vestlust ning silmsidet. Las ta keskendub toolile ja seal veedetud ajale. Kindlasti jälgi aega ning ära unusta last sinna kauemaks kui kokku lepitud. Kui laps “aeg-maha” toolil olla ei taha või ta keeldub seal püsimast, siis…

Kas laps peab vanemate sõna kuulama?

Sõnakuulmine on vahend, mitte eesmärk omaette. Kui laps õpib vastu võtma väljastpoolt tulevaid käske, juhiseid ja keelde ning neid järgima, siis aktiveerub tema närvisüsteemi see osa, mida laps vajab iseennast käskides ja keelates. Kuuletuma õppimise kõige tundlikum iga on teine-kolmas eluaasta, kirjutab Maie Tuulik DSc, TPS dotsent. Kuidas seda teha? Saara Kinnuneni raamatu ”Las ma olen laps” nõuanded on lihtsad: Nõua algul selliseid asju, mida laps täidab nagu mängides, sest enne trotslikkuse perioodi (kolmeaastase kriisi) on lapsel aeg, kui ta teeb meelsasti seda, mida vanem palub. (Palun pane kingad ilusasti kõrvuti! Palun too isale ajaleht! Ole hea laps ja tee kassile pai! Ära võta autot teise käest ära!) Kuulekust õpetatakse igapäevastes olukordades. Vanemad kiidavad last, kui ta palved täidab, ning laps kogeb, kui tore on olla tubli ja hea. Korda palvet vaid üks kord, sest kui hakkad korrutama, ei õpi laps eraldama tähenduslikku juttu muust jutust. Korrutamise tõttu muutuvad lapsed kõvaks…

Kasvatusteaduste dotsent: Eesti lapsevanemad ootavad enam professionaalset nõu

“Kui malli pole, siis mille alusel oma lapsi kasvatada?” küsib kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav retooriliselt ja selgitab ajakirjale Universitas Tartuensis, miks on Eesti lapsevanemad lapsevanemaks olemises näiteks põhjanaabritest ebakindlamad. Praegune aeg on Kraavi sõnutsi esmakordne aastatuhandete jooksul, kus lapsi hakkavad kasvatama inimesed olukorras, mida nad ei tunne, seaduste ja reeglite järgi, mida nad ei tea, sest nad ise ei ole kunagi sellistes tingimustes elanud. Kraavi hinnangul vajaksid teadmisi perekasvatusest peale lastevanemate ka õpetajad ja hoidjad. Vanasti said inimesed lapsekasvatamiseks vajalikud teadmised juba oma lapsepõlves, kui nägid kõrvalt, kuidas ema-isa kasvatasid nooremaid õdesid-vendi. Pere vanemad lapsed osalesid juba ise kasvatusprotsessis. Ühiskondlikud väärtused ja hoiakud toetasid toona kehtinud kasvatusmalli. Sajandeid valitses kasvatuses kristlik diskursus (märksõnadeks armastus ja kindel kord). 20. sajandi algul astus selle asemele meditsiiniline diskursus. See tõi kodudesse varasemast enam hügieeni ja režiimi, taunis aga hellitamist ja isegi hellust. Meditsiiniline diskursus taganes sajandi keskel paljudes riikides psühholoogilise eest, jäi aga…

Jo Frosti nipid väikelapse vanemale

“Väikelapse arengufaas on vanematele lausa võitlus,” räägib Jo Frost, kes on paljudele tuntud saatest  “Superlapsehoidja tuleb appi”. “Nad on enamasti  jonnakad, väsitavad, ebaloogilised ja ettearvamatud. Aga samas võivad nad olla ka naljakad, armastavad, entusiastlikud ja elu täis jõnglased. Nautige seda aega, kuni saate,” sõnab Jo Frost. Jo aitab leida vastused tihti esinevatele küsimustele seoses 2- ja 3-aastaste laste arengufaasidega. Meie kaheaastane hakkab alati röökima ja karjuma, kui ma jätan ta lapsehoidjaga. Mida ma saaksin teha? Jo soovitus: On mitu asja, mida saaksite teha. Esiteks, ärge paluge kunagi võõrast oma last hoidma. Kutsuge hoidja, kes on lapsele tuttav ja meeldiv. Paluge hoidjal tulla varem kohale, et laps saaks olukorraga harjuda ning saaks hoidjaga mängu sisse elada. Selgitage rahulikult, et lähete välja ja tulete varsti tagasi. Seejärel andke lapsele musi ja kallistage teda ning öelge: “Näeme varsti”. Lahkuge kohe ning ärge jääge pisaraid ootama. See on raske, kuid pidage meeles, et nutt ununeb kiiresti.…