Category

Toitumine

Category

Nipid, kuidas teismelise menüüd tervislikumaks muuta

Kuidas oma teismelist last rämpstoidu juurest tervislikuma toidu juurde suunata? Sellega on võimalik algust teha kohe ja seda eriti lihtsate nippidega:

  • Värske puuvili, mida vahepalakas näksida, võiks kodus alati olemas ja nähtaval kohal olla.
  • Lisage müslile ja täisteramuffinitele kuivatatud puuvilju.
  • Valmistage piimast või jogurtist ja värsketest või külmutatud puuviljadest smuutisid.
  • Pakkuge lõuna kõrvale õunamahla. Mahladest tuleks eelistada täismahlu, kuhu pole lisatud suhkrut.
  • Keedetud juurvilju võib püürestatuna kastmetele lisada. Riivitud juurvilja saab lisada ka näiteks pikkpoisile.
  • Dipikastet saab väga hästi teha maitsestamata jogurtist, lisades maitseained lisandiks. Kõrvale pakkuge juurviljakange või pisikesi porgandeid. Eriti maitsevad lastele kurgid.
  • Kui laps tahab midagi kooli näksimist kaasa võtta, anna talle kaasa mõnusad juur-puuviljakangid karbiga. Hiljem valib ta ise vahepaladeks tervislikud näksid ja saab kodust harjumuse neid ise kaasa teha.
  • Pakkuge juurviljamahla. Juurviljamahla võib samuti segada puuviljamahladega.
  • Kui laps ei armasta kala, võib ta Omega-3 tüüpi rasvhapete saamiseks ka pähkleid, mandleid või rasvhapetega rikastatud mune süüa.

Erinevate allikate põhjal

Kuidas hoolitseda haige lapse eest?

Haige, palavikuga laps peaks olema voodis ja talle peab andma piisavalt juua, sest palavik põhjustab dehüdratsiooni ehk vedelikupuudust.

Kui laps ei taha juua tassist, tuleks teda meelitada jooma kõrre või lusikaga. Imikutele ja väikelastele saab vedelikku “süstida”, seda ilma nõelata süstlast otse suhu pumbates.

Joogiks sobib pakkuda kas vett, mahla, teed või muid jooke, mida laps armastab, välja arvatud karastusjoogid. Suuremate laste puhul olgu vedelikukogus kuni poolteist liitrit ööpäevas, imikutele piisab 600-800 milliliitrist. Lisaks võib pakkuda mahlajää kuubikud limpsida. Imikule on parim rinnapiim, mis aitab võidelda infektsiooniga.

Palaviku alandamiseks on Paracetamol ning kui ainult sellest ei piisa, võib lisada Ibuprofeeni, mille kasutamise üle tuleb pidada nõu lastearsti või perearstiga. Gripihooajal ei tohiks palaviku alandamiseks kasutada aspiriini, sest siis võib tekkida Reye sündroom ehk neerukahjustus.

Lapse, eriti alla 1 aasta vanuse lapse haigestumisest ja tema seisundi halvenemisest informeeri koheselt perearsti.

Erguta last tervisliku toiduga

Tervislik toit mängib suurt rolli immuunsüsteemil võitluses haigusega. Haige lapse menüü peaks olema vitamiinirikas aitamaks kehal taastuda. Toetavad söögid, nagu kanasupp on hea proteiini allikas, lisaks veel vitamiinirikkad juurviljad. Kel soovi on, võib lisada ka ingverit supile, väga hea turgutus immuunsüsteemile.

Kui laps ei söö, näiteks kurguvalu tõttu, proovi anda suhkrut sisaldavaid jooke – nendest saab

Suuremate laste puhul olgu vedelikukogus kuni poolteist liitrit ööpäevas, imikutele piisab 600-800 milliliitrist.

laps energiat. Magusat jooki saad ka ise valmistada mee-sidruni, siirupi või glükoosi lisamisega.

Millal võib minna lasteaeda/ kooli?

Konsulteeri perearstiga lapse lubamiseks / viimiseks lasteasutusse pärast haiguse möödumist. Last ei tohi viia lasteasutusse enne kui temperatuur on normaliseerunud ja teised sümptomid kadunud.

Millised on raske seisundi sümptomid?

Lapse seisund on raske:
• lapsel on hingamisraskused
• lapse nahk on sinakas või hall
• laps ei joo piisavalt
• laps oksendab tugevalt või sageli
• laps ei ärka ega reageeri millelegi
• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile1220, Lastehaigla tasulisele numbrile 1599 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Millal kutsuda kiirabi või minna haiglasse?

1) Haigla valvetuppa tuleb pöörduda siis, kui laps joomisest keeldub või ta küll joob, aga oksendab korduvalt, mis tähendab vedelikukaotust. Alarmeeriv on, kui tekib suuümbruse sinakus, hingeldus, kui hingamine muutub häälekaks, kui laps kaebab õhupuudust. Kooliealised lapsed võivad kaevata ka valusat hingamist.
2) Haigla valvetuppa tuleb pöörduda ka siis, kui lapsel on tekkinud veriköha, ta ei ole teadvusel ega reageeri millelegi, samuti, kui laps on just gipist või muust viirusest paranenud, aga palavik tõuseb uuesti, köha ägeneb ja tema seisund halveneb. Imikute puhul räägib ohust, kui nad väga ärritunud ning neid ei ole võimalik kuidagi rahustada.

Allikas Postimees.ee / modernmom.com

Retsepti soovitused: Tervislikult teistmoodi hommikusöögid

Madleen Simson ja Egle Oja soovitavad oma raamatus “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele “tervislikke retsepte, mis sobivad erinevate toidutalumatuste all kannatavatele inimestele. Alljärgnevalt anname mõned hommikusöögi soovitused.

Tatrapätsid

2 tassi tatrajahu, 2 muna, veidi soola, 1-2 tassi vett, 1/2 -1 tl soodat. Segada kõik koostisosad ja küpsetada pannil palmirasvas.

Riisikakud

1-2 tassi riisijahu, 2 muna veidi soola, vett, veidi soodat. Segada kõik koostisosad. Võib lisada päevalille-või linaseemneid, veidi lina- või kanepijahu. Suvel lisada rohelisi ürte. Kõige paremini maitsevad soojalt.

Hüpikute müsli

Umbes 2 tassi riisihelbeid, 1 kuubikuteks lõigatud õun, 1 kuubikuteks lõigatud apelsin ( või muid puuvilju ja marju, sõltuvalt talumatusest), veidi sukaadi, 2 spl fruktoosi, 2-3 spl linaseemneid ( või muid seemneid), 200 g rosinaid ( või muid kuivatatud ja hakitud puuvilju), 1 spl jaanikaunajahu, soovi korral pähkleid.

Segada kõik koostisosad ja valada üle riisipiima või puhta veega. Valmistada eelmisel õhtul, kuna segu peab mõnda aega seisma.

Riisikettad munavõidega

Munavõie: keedetud munad, murulauku või tilli, veidi rapsiõli, soola; võib lisada ka peeneks hakitud paprika-või kurgikuubikuid.

Purustada keedetud munad kahvliga. Munavõie tuleb väga ilusa välimusega, kui kasutada hästi kollaseid mahemune, maitserohelist ja punast paprikat.

Riisikettad (galetid) on kiire ja mugav hommikusöök: peale võib määrida piimavaba margariini, sellele asetada sinki, kala, keedumuna, moosi, mett või mida iganes, mis maitseb. Soolaste puhul võib lisada kurgi-paprikaviile ja suvel kindlasti lehtsalatit.

Need tähtsad vitamiinid ja toitained meie toidulaual

Et meie organism toimiks, vajame kütust. Inimese kütuseks on täisväärtuslik toit, millest organism omastab vajalikud vitamiinid ja toitained. Millised need on ja milleks neid vaja läheb, selgub allpool olevast loetelust.

Pidage meeles: “Meie keha pole prügikast, kuhu visata rämpstoitu.”

Vitamiinid

  1. Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.
  2. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist.
  3. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine.

Foolhape reguleerib osaliselt valguainevahetust, tal on tähtis osa raku kasvamises ja uuenemises. Sisaldub täisteratoodetes, toores spinatis, maksas, sojaubades ja punapeedis.

Pantoteenhape on väga tähtis ainevahetuses – aitab lagundada rasvu ja süsivesikuid ning moodustada rasvhappeid. Sisaldub tailihas, maksas, kalas, kaunviljades, täisteratoodetes.

B1-vitamiin (tiamiin) on tähtis närvisüsteemile ja energiavahetusele. Kes kulutab palju energiat, vajab ka rohkesti tiamiini. Sisaldub sealihas, kaerahelvestes, kaunviljades, kartulis.

B2-vitamiin (riboflaviin) elustab energiatootmist, hoolitseb hea nägemise eest. Leidub maksas, piimas, piimatoodetes, kalas, munades.

B6-vitamiin (pürodoksiin) on vajalik eelkõige valkude ainevahetuses, rahustab närve, tugevdab immuunsüsteemi. Teda on lihas, kalas, kapsas, rohelistes ubades, kartulis, banaanides.

B12-vitamiin (kobalamiin) aitab töödelda süsivesikuid ja rasvhappeid. Aktiveerib foolhappeid. Tähtis roll ka punaste vereliblede moodustamisel ja närvirakkude funktsioneerimisel. Esineb ainult loomsetes toiduainetes: liha, kala, munad, piim, juust.

C-vitamiinil (askorbiinhape) on tähtis osa side- ja kaitsekoe moodustumisel. Haavad paranevad kiiremini. Soodustab raua moodustumist organismis, osaleb valgete vereliblede tootmises, vähendab vähihaiguste riski. Sisaldub puuviljades, juurviljades, punases paprikas, tomatites, kartulites.  Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades.

Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad.

D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ainevahetuse ja seega ka luude tugevuse tagamiseks, mis kiirel kasvuperioodil on eriti oluline. Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D-vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D-vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D-vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 – 30-minutiline päikese käes olek annab vajaliku päevase D- vitamiini koguse.

E-vitamiin (tokotrienool) kaitseb ateroskleroosi ja vähi tekke eest, takistab küllastumata rasvhapete oksüdeerumist. Leidub taimeõlides, pähklites, täisteratoodetes.

Beeta-karotiin pidurdab vähi teket, kaitseb nahka UV-kiirte eest. Sisaldub tomatis, porgandis, spinatis, rohelistes ubades, salatis.

Põhitoitained

Valgud

Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:

  • vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
  • peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
  • osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi,
  • osalevad paljude ühendite transpordis,
  • annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.

Rasvad

Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad.

Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini – A, D, E ja K – lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik.

Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde.

Süsivesikud

Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone:

  • on organismi põhiliseks energiaallikaks:1 gramm süsivesikuid=4 kcal,
  • kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse,
  • määravad veregrupi,
  • kuuluvad paljude hormoonide koostisesse,
  • omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises,
  • neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada,
  • kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
  • Peamine toidu süsivesik on tärklis.

Kiudained

Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades.

Kiudained seovad palju vett ja tekitavad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad seedimist. Viimane asjaolu aitab vältida või leevendada kõhukinnisust.

Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad.
Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad.

Ole suhkruga mõõdukas!

Enamik inimesi kipub tarbima suhkrut liiga palju, sest süüakse palju maiustusi, kooke-küpsiseid ja teisi suhkrurikkaid toite ja juuakse karastus- ja mahlajooke.

Töötlemata toiduainetes, näiteks puuviljades ja piimas sisalduvat suhrut ei pea kartma. Vähendada tuleks ennekõike toitude söömist, mis sisaldavad lisatud suhkrut.

Peamiseks suhkrurikaste toitude paheks on ühelt poolt suhteliselt suur energiasisaldus, kuid teiselt poolt reeglina ka üsna väike vitamiinide ja mineraalainete sisaldus. Samuti sisaldavad paljud suhkrurikkad tooted lisaks ka palju rasva, nt. šokolaad, küpsised, saiakesed, koogid ja jäätis.

Kui inimene toitub mitmekülgselt, siis lisavitamiine juurde süüa ei ole üldse vaja. Küll aga peaksid lapsed kuni 2. eluaastani juurde võtma D-vitamiini luude ja hammaste arenguks .

Allikad: http://sinditervis.webs.com/; nokitse.ee

6 põhjust, miks Coca-Colale ja limonaadile “Ei!” öelda

Vesi, piim, juurvilja,-puuviljamahl peaksid olema dieedipidajate valik.

„Kütkestav aura, mahe maitse ning kerge värskendav toime teevad sellest eelistatuima valiku neile, kes soovivad nautida kaloritevaba kihisevat karastusjooki. Tänu fännide võrratule lojaalsusele on Coca-Cola light tänasel päeval nr. 3 karastusjook maailmas, olles tugevalt seotud tervislikkuse, moe ja iluga.“ – nii reklaamitakse Coca-Cola Lighti. Kihisevad karastusjoogid! Milline imeline tunne on võtta lonks ja tunda, kuidas mullikesed hakkavad suus väikeste plõksatustega lõhkema! Valad klaasi ja näed, kuidas mullikesed mööda klaasi seina üles endale teed rajavad. Unustamatu maitse ning värskendav toime!

Jah, nad karastavad ja värskendavad loomulikult. Jah, neist on saanud elustiili osa – vaadake lapsi, kes käivad ringi, Coca-Cola kaheliitrine plastpudel ühes, krõpsupakk või hamburger teises käes! Kuid… on ka vastuväiteid nende jookide tarbimisele.

See vajalik kaltsium!

Alustan sellisest vajalikust ainest organismis, nagu seda on kaltsium. Kes on kuulnud osteoporoosist, luude hõrenemise haigusest, teavad ka, et tegemist on olukorraga, kus kaltsiumi vähesuse tõttu luud hõrenevad ning muutuvad hapraks. Osteporoosi esineb ka lastel ja noorukitel, mitte ainult vanemaealistel. Kui korralikult toituda, on kaltsiumit organismis piisavalt. 99% kaltsiumist paikneb inimese luudes ja hammastes. 1% kaltsiumist ringleb ioonina organismis ning aitab korraldada närvisüsteemi, südame ja lihaste tööd, aitab kaasa vere hüübimisele ja rinnapiima tekkimisele ning reguleerib veresoonte läbilaskvust. Kindlasti tuleb mõnedele emmedele tuttav ette väljend, et „lapsed viivad hambad suust“.  See on seotud asjaoluga, et kõigist elusolendeist vajavad kaltsiumi  kõige enam just rasedad ja last rinnaga toitvad emad. Nende päevane kaltsiumivajadus on 1350 – 1550 mg päevas!

Üks kuuest olulisest veast, mida algajad dieedipidajad teevad, on kindlasti alkoholi, suhkru ja koorega kohvi, meieritoodete ja kihisevate karastusjookide tarbimine

Kaltsiumil aitavad organismis imenduda ained, mis sisaldavad D-, C- ja A- vitamiini, magneesiumi, rauda ja küllastamata rasvhappeid. Kõige rohkem sisaldavad kaltsiumit piim ja piimatooted, kala, linnu- ja loomaliha ning munad ja taimne toit. Kolmveerand liitrit piima, jogurtit või kefiiri katab enam-vähem päevase kaltsiumivajaduse. Üks klaas piima annab 0,24 – 0,27 g Ca.

Nüüd aga ainetest, mis viivad kaltsiumi endaga organismist minema. Nendest esikohal ongi meile nii armsad kihisevad karastusjoogid! Veel tegelevad kaltsiumi ekspordiga hapud puuviljad, kohv, kui seda juua üle kahe tassi päevas, alkohol, puuviljamahlad! ja liiga soolane toit. Kihisevaid karastusjooke palju tarbivad inimesed kuuluvad osteoporoosi riskirühma ning neil on soovitatav käia oma luutihedust kontrollimas.

Alkoholi aseaine

Teine asjaolu, mis räägib kihisevate karastusjookide vastu, on Vermonti ülikooli teadlaste uuring, mille tulemused on hämmastavad. Vermonti teadlased eesotsas dr Sara Solnickiga väidavad, et kihisevate karastusjookide tarbimine muudab noored vägivaldseks ja agressiivseks. Nimelt uurisid nad noori, kes erinevas koguses neid jooke joovad. Nad leidsid, et viis korda nädalas kihisevat karastusjooki manustavad noored käituvad tunduvalt agressiivsemalt kui nende eakaaslased ja haaravad ka sagedamini relva järele. 23% noorukitest, kes jõid vähemalt ühe purgi karastusjooki nädalas, haarasid relva järele, see protsent kasvas aga 43%-ni nende hulgas, kes jõid nädalas iga päev kaks purki kihisevat jooki, seega kokku nädalas 14 purki.

Teadlased ei suuda jõuda otsusele, mis nendes jookides niisugust mõju avaldab. Nad on üpriski kindlad, et asi pole suhkrus, kuna seda leidub ka paljudes muudes jookides ja toitudes. Teadlased arvavad, et nendes jookides leidub veel mingeid aineid, mis niisugust mõju avaldavad. Nad võrdsustavad kihisevad karastusjoogid alkoholi asendajaga noorte hulgas. Uurimistulemuste avaldamise järel on võetud sõna teemal, et tuleks piirata kihisevate karastusjookide müüki ja nende toodete arendamist. Briti Karastusjookide Assotsiatsioon seab aga uuringu tulemused kahtluse alla, väites, et teada pole, millised on nende vägivaldsete noorukite sotsiaalsed tingimused ning nende vanemate kasvatuslikud harjumused.

Juurviljamahlad on tervisele kasulikud

Üks kuuest olulisest veast, mida algajad dieedipidajad teevad, on kindlasti  alkoholi, suhkru ja koorega kohvi, meieritoodete ja kihisevate karastusjookide tarbimine,  mis kõik  panustavad oluliselt kalorite kogunemisse.

Ülalmainitud jookide asemel soovitatakse dieedipidajatel  juua vett, kooritud piima, magustamata teed, juurviljamahla ja väikestes kogustes 100%-st puuviljamahla.

Neile, kes tahavad kauem noored püsida!

Geniusbeauty  avaldas uudise, et Harvardi ülikooli teadlaste väitel võivad karastusjoogid kiirendada vananemisprotsessi. Soodajookides, töödeldud toidus ja küpsistes sisalduvad fosfaadid kuivatavad nahka ja võivad põhjustada lihaste atroofiat ning südame- ja neeruhaigusi. Ainuüksi paari karastusjoogi joomine nädalas suurendab oluliselt riski. Laborihiired, keda toideti fosfaadirikka toiduga, elasid keskmisest elueast vähem, mis toetab väidet karastusjookide toksilisusest. Ameerika teadlased on varem ka väitnud, et kaks või enam soodajooki nädalas kahekordistab pankrease alatalitluse vähiriski. Karastusjookide valmistajad aga eitavad suurenenud muret fosfaadisisalduse pärast. Briti Karastusjookide Assotsiatsiooni esindaja sõnas avalikult, et karastusjoogid moodustavad vaid 3% fosfaadi kogusummast, mida inimesed saavad erinevatest toitudest.

Rikkis DNA, maksatsirroos ja Parkinsoni tõbi

Independent on Sunday teatel näitas Briti teadlaste uuring, et karastusjookides sisalduv tavaline säilitusaine, mida leidub näiteks Fantas ja Pepsi Maxis, suudab DNAs välja lülitada eluks vajalikke osi.  Tulemuseks võib olla maksatsirroos või Parkinsoni tõbi — mõlemat on seni seostatud peamiselt vananemise või alkoholi kuritarvitamisega.

Mures ollakse eelkõige toidulisandi E211 ehk naatriumbensoaadi pärast, mida lisatakse karastusjookidesse hallituse vältimiseks. Samal põhjusel sisaldub see aine ka marinaadides ja kastmetes. Kui naatriumbensoaat satub joogis kokku tavalise C-vitamiiniga,  moodustub kantserogeensete omadustega benseen.

Sheffieldi ülikooli molekulaarbioloogia ja biotehnoloogia professor Peter Piper katsetas naatriumbensoaadi mõju rakkudele laborikatsetes ning avastas, et  bensoaat kahjustas DNA energivahetust reguleerivaid mitokondreid. Piperi sõnul tekitab naatriumbensoaat nii tõsiseid kahjustusi, et suudab mitokondrid täiesti rivist välja lülitada. Mitokondrid tarbivad hapnikku, luues sellest energiat. Kui neid kahjustada, saab rakkude funktsioon tõsist kahju. Selliste kahjustusega seostatakse tänapäeval mitmeid haigusi — Parkinsoni tõbe ning teisi neurodegeneratiivseid haigusi, aga ka üldiselt kogu vananemisprotsessi.

Krõbistab sõrgadega söögitorus?

USA-s tehtud uuringute põhjal on liigset kihisevate karastusjookide tarbimist seostatud ka 20. sajandi viimase veerandsaja aasta jooksul kuus korda suurenenud  söögitoruvähki haigestumisega. Süsihappegaasi sisaldavate karastusjookide tootmine kasvas riigis aastail 1946–2000 neli ja pool korda. Kihiseva joogi tarbimine üle 90 liitri aastas ei mõju hästi joogis sisalduva süsihappegaasi sisalduse tõttu. Sellise piiri ületamiseks peaks inimene iga kahe päeva tagant jooma pooleliitrise pudeli limonaadi. See polegi nii suur kogus, sest palju ostetakse ju isegi kaheliitriseid pudeleid.

Allikad:

femalefirst.co.uk

Selma Teesalu. „Laste ja noorukite osteoporoos – luude hõrenemine“.  Tartu, 1998

eestisport.ee

buduaar.ee

Forte

Postimees.ee