Rubriigiarhiiv: Suhted

Pidevalt jagatakse lapsevanematele näpunäiteid, kuidas oma lapsi kasvatada. Kes võtab õppust, kes mitte. Kahjuks ei õpeta lastele keegi, kuidas kasvatada oma vanemaid.  Ja paljud lapsed on oma vanematega hädas, uskuge. Neil pole, kellele oma muret kurta. Nad küsivad üksteiselt foorumites nõu … Jätka lugemist →

Üks hea võimalus, kuidas õpetada laps konflikte lahendama, on temaga koos mängimine. Mängud on miniatuursed stsenaariumid reaalsest elust. Ükskõik, kas sa mängid lauamängu, kaardimängu või mõnda suhtlus-ja kommunikatsioonimängu, peavad lapsed kasutama oma sotsiaalseid oskusi. Mänge mängides saad õpetada lapsele, kuidas … Jätka lugemist →

Kui lapsed kasvavad, võib nendega kokku leppida nende ülesannete, näiteks toa koristamise suhtes. Pikka juhendite joru on lapsel raske vastu võtta. Jaga ülesanded väikesteks osadeks, nii et põngerjad neist lihtsalt aru saaksid. Kui sul õnnestub suunata last oma ülesande täitmisega … Jätka lugemist →

Igas peres jõuab kord kätte aeg, kui tuleb seletada, mis on seksuaalsus, kust tulevad lapsed. Alusta Algusest. Seksuaalkasvatus ei ole müstiline, ülejäänud elust eraldi seisev teadus. See on osa inimeseks kasvamisest. Sõltub vanemast, kas ta tahab ja suudab olla järeltulijale … Jätka lugemist →

Majapidamistööde tegemise eest lapsele raha maksmine on keeruline teema: mille eest ja kui palju peaks maksma? Millised tööd on iseenesest mõistetavad? Kuhu asetub selles tehingus taskuraha? Otsus koduste tööde eest maksta sõltub osaliselt pere rahalisest olukorrast, osaliselt vanemate enda kasvatusest … Jätka lugemist →

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku meesterst Margus Punabi soovitused on: Suguhaigused levivad sugulisel teel. Ka oraalseks on seks. Kaitsevahendita suuseksi puhul on suguhaigustesse nakatumisrisk samaväärne vaginaalse ja anaalse seksiga. Preservatiiv ei taga kunagi 100 protsenti kaitset suguhaigustesse nakatumise eest. Enamik levinumaid suguhaiguseid kulgeb … Jätka lugemist →

Lasteneuroloog Anu Sööt kinnitab, et lastel on stressi ja depressiooni üha rohkem esinema hakanud. Kergematel juhtudel saab neist üle vanemate ja sõprade abiga, raskematel kestab ravi aastaid. Söödi juurde satub aasta-aastalt rohkem lapsi peavalude, ärevushäirete, paanikahoogude ja kontsentratsiooniraskustega. Neuroloog peab … Jätka lugemist →

Elu eelduseks on kasvamine, arenemine ja muutumine. Muutused toovad endaga alati kaasa ka kaotusi. Lein on normaalne kaotusele järgnev reaktsioon ning osa elust. Leina on raske kanda , seda tuleb teha üksinda. Toetuses on olulised sõbrad ja lähedased. Mõnikord on … Jätka lugemist →

Lapsevanemaks olemine ei ole lihtne. Koolis meile seda kahjuks ei õpetata, niisiis tuleb suurem osa tarkustest mingil moel ise välja uurida või lasta elul õpetada. On asju, mida lapsele kunagi näkku ei tohiks paisata, ole siis nii vihane kui oled. … Jätka lugemist →

„Mina ärkasin hommikul kuue paiku üles ja vaatasin, et Kristin tegi „huuh-huuh“. Ma ütlesin, et noh, helistame nüüd arstile, hakkab tulema,“ räägib Marek. „Ei ole midagi hullu, jää tagasi magama.“ Huuh-huuh „Hulluks läinud! Kuidas ma tagasi magama jään!“ „Marek kartis, … Jätka lugemist →

Laialt on levinud uskumus, et õnnelikes perekondades ei ole lahkarvamusi. Kas tõesti saab näiteks laste ja vanemate vahelist lähedust mõõta konfliktide arvuga või ühisel arvamusel olemisega? Inimesed on väga tundlikud vaidluste ja erimeelsuste suhtes. Juba ainuüksi sõna konflikt tekitab ebameeldivustunde. … Jätka lugemist →

Kuule – mis värk sul selle kutiga on? Käite või? – Ei, me oleme lihtsalt sõbrad. – No keda sa petta üritad? Naine ja mees ei saa olla sõbrad, varem või hiljem tulevad seks ja tunded vahele. Kas tõesti ei … Jätka lugemist →