Category

Teismeline

Category

7 kuldreeglit lapsevanemale, et kaitsta last internetiohtude eest

Võta isiklik vastutus kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte. Hari iseennast. Ürita ennast hoida kursis arengutega interneti kasutamises: a. õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida sinu lapski kasutab (jututoad, msn jne.), b. õpi tundma oma lapse ja tema sõprade interneti kasutamisharjumusi (kontrolli ka logifaile, et näha, kus Sinu laps on käinud), c. tuvasta need netilehed, mida Sa sooviksid et Su laps külastab, d. tuvasta need netilehed, millest laps peaks hoiduma, e. tee endale selgeks kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul. Räägi oma lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis. Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi (näiteks elutuppa). Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust. Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist. Julgusta…

5 põhimõtet teismeliste kasvatamisel

Olge pedantselt õiglane ja oma nõudmistes järjekindel. Lapsed on piisavalt tähelepanelikud nägemaks meie lõtvumist oma põhimõtetes. Olge tähelepanelikud sõprussidemetel. Teismelise eas hakkab meie mõju lapsele vähenema ja eakaaslaste  mõju muutub erakordselt suureks. Hoidke nendega sidet. Liigne privaatsus ja isolatisoon ei tähenda tingimata teismeliste jaoks head. Lapsed on pereliikmed ja samuti ka ühiskonnaliikmed. Liigne järeleandlikkus ei tee head. Tehke seda aegamööda. Teismelised tahavad küll määratleda oma iseseisvust ja sõltumatust, kuid targad vanemad lasevad seda teha mõne aja jooksul. Ärge pange nende õlgadele oma luhtunud unistusi. Kasutatud allikas: “Mina olen lapsevanem, sina ole laps”, Paul Kropp, Kirjastus Odamees.

26 käitumisreeglit, mida iga laps peaks teadma

Sinu lapse ebaviisakas käitumine ei pruugi olla tahtlik. Vahel lapsed lihtsalt ei taipa, et viisakas ei ole täiskasvanutele vahele segada, nina nokkida või inimesi valjuhäälselt kommenteerida. Igapäeva saginas ja ajanappuses jääb tihti vanematel vähem aega lastele käitumisreegleid selgitada. Tugevdades kodus neid alljärgnevaid käitumisreegleid, kasvatad sa üles viisaka, lahke, südamliku ja meeldiva lapse. 26 käitumisreeglit, mida IGA laps peaks teadma: Kui soovid midagi, tee seda viisakalt, öeldes: “Palun”. Kui sulle pakutakse midagi, täna viisakalt andjat. Ära sega täiskasvanute vestlusele vahele. Nad lõpetavad vestluse, seejärel vastavad sulle. Kui tõepoolest vajad kiiret reageerimist, tee seda viisakalt, kasutades väljendit: “Vabandust, ma sooviksin vahele segada.” Kui sul tekib kahtlus midagi tehes, küsi alati täiskasvanu käest üle. See hoiab ära hilisemad pahandused. Keegi ei taha kuulda asjadest, mis sulle ei meeldi. Hoia need enda teada või aruta neid koos sõpradega või vanematega sobilikus kohas. Mitte kunagi ära kommenteeri teise inimese välimust. Südamest tehtud komplimendid on seevastu…

Kuidas aidata last õppetöös?

Kuidas olla koolis toimuvaga kursis? Edukas õppe- ja kasvatustöö vajab panust kolmelt osapoolelt: koolilt, lapsevanematelt ja lapselt endalt. See, kui palju iga konkreetne lapsevanem peaks olema oma lapse koolitöösse haaratud, oleneb asjaoludest, koolisüsteemist, kooli kodukorrast ja lapse loomusest, kuid lapsevanema tähelepanu on vajalik, veendumaks, et kool ja õpetajad teevad lapse jaoks parima. Seega tuleb pöörata tähelepanu kooliga seoses toimuvale. • Esimene võimalus, mida pakuvad juba väga paljud Eesti koolid, on kasutada E-kooli teenust. Sealtkaudu saame kursis olla oma lapse hinnetega, tundide ja kursuste teemadega, lapsele antud koduülesannete ja talle tehtud märkuste ning tema puudumistega. • Teine võimalus on lihtsalt oma last tähelepanuga kuulata, temaga kooliasjadest vestelda. Ei piisa vaid rutiinsest küsimusest: „Kuidas sul koolis läks?” • Tuleks jälgida lapsele väljastatud hinnetelehti ja ning tõsiselt suhtuda igasugustesse paberitesse või e-posti, mida koolist saadetakse. Poleks paha mõte sellelaadsed sõnumid koondada ühte kindlasse kohta, et probleemide korral oleks võimalik mälu värskendada või oma…

Miks lapsed valetavad?

Briti arengupsühholoog väidab, et lapsed omandavad valetamis- ja manipuleerimisoskuse juba enne aastaseks saamist, ning selgitab, mis eesmärgil nad seda teevad. Praeguseni on kehtinud teooria, mille kohaselt õpib laps valetama umbes neljaastaselt, kui ta hakkab mõistma, et iga inimene näeb asju erinevalt, kirjutab The Times. Briti arengupsühholoog Vasudevi Reddy väidab, et isegi kaheksa-üheksakuused lapsed on võimelised nutmist ja naermist teesklema. Näiteks võib laps, kes ei taha mängimist lõpetada, teeselda kurtust ja ema jutule mitte vastata, või karistusest pääsemiseks head nägu teha. Psühholoog Richard Woolfson sellesse teooriasse ei usu ja arvab, et sageli võivad täiskasvanud lapselt tulevaid signaale lihtsalt valesti tõlgendada. Tema sõnul ei teeskle laps tahtlikult kurtust, vaid on piisavalt isekas ja käitub nii nagu tema tahab. Miks lapsed valetavad ja kas vanemad peaksid muretsema? Uuringu on näidanud, et lapsed ei oska valetada – täiskasvanuid suudavad nad petta vaid 15 protsendil kordadest. Ometi ollakse visad üritama. Reddy sõnul ei tehta seda…