Category

Ohutus

Category

Video: Kuidas last turvaliselt riietada?

Lastele rõivaid ostes tuleb peale kena välimuse ning materjali mugavuse tähelepanu pöörata ka riietuse turvalisusele. Ei tee paha üle vaadata ka olemasolev garderoob, sest lemmikdressidki võivad lapse tervise ohtu seada.

Kinnitusnöörid

Kinnitusnöörid võivad tekitada vigastusi ning halvimal juhul isegi puua, kui need kuhugi kinni jäävad. Kui laps ronib mänguplatsil või puu otsas, mängib aedade ja uste läheduses, võivad nöörid lihtsasti takerduda ja palju pahandust teha. Lahenduseks on trukkide ja kinnituskrõpsudega joped ja dressid. Ka toariided võiksid olla ilma paelteta.

Väikesed osad

Nööpide, litrite, pärlikeste ning muude rõivakaunistuste kinnitusi tuleb hoolikalt kontrollida. Samuti tuleb vaadata, kas riietel on terava otsaga lukke, haake või kaunistusi, mis lahti tulles võiksid kahjustada lapse õrna nahka.

Nimesildid

Laste riideid ja koolitarbeid sildistades peaksid vanemad mõtlema ka sellele, et sildid, millel on lapse nimi kõigile selgelt nähtav, võivad silma jääda ka soovimatutele võõrastele. Juhul kui nimesildid siiski pannakse, võiks need õmmelda või kinnitada riiete ja tarvete siseküljele.

Päikesekaitse

Hoolimata sellest, millises maailma kohas te ka elaks, on otsene päikesekiirgus lapse nahale liiast. Selle vältimiseks tuleb kanda tiheda koega riideid, kust päikesekiired nii lihtsalt läbi ei pääse. Kuigi tume kaitseb UV-kiirguse eest rohkem, tõmbab ta ka enam soojust ligi. Niisiis peab hoolikalt mõtlema ka riietuse värvusele. Müüakse ka spetsiaalseid, täielikult UV-kiirgust tõkestavaid lasteriideid.

Müts on seejuures olulisimaid riietusesemeid, sest kaitseb lapse nägu kahjulike kiirte eest. Samas tuleb tähele panna, et mütsi serv lapse nägemist ei segaks.

Jalanõud

Kui lapsele meeldib toas ringi joosta, võiks ta kanda libisemisvastaseid sokke. Nii sise- kui ka välisjalanõud peavad olema mugavad ning universaalsed, et nendega oleks turvaline ka joosta ja mängida. Võimaluse korral tuleb vältida mitmesuguseid kõrgendusi, nagu kontsad või kõrged täistallad. Need võivad põhjustada nikastusi ja kukkumist. Kingapaelad peavad olema tugevasti seotud. Veel parem on osta jalanõud, mida kinnitatakse krõpsuga.

Helkurid

Välisriiete soetamisel tuleb silmas pidada helkurite kvaliteeti. Poelettidel on müügil lastetooteid, mille helkur ei ole Eestis kehtivate turvanõuete kohane. Helkur tuleb rõivastele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, tuleb rippuv helkur kinnitada paela ja haaknõelaga enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele, näiteks tasku serva külge nii, et helkur jääb rippuma umbes põlve kõrgusele (umbes samal kõrgusel asetsevad ka sõidukituled). Päeval, kui helkurit ei ole vaja, saab sel moel kinnitatud helkuri panna taskusse, et see lahti ei tuleks ega kaoks.

Teata kohe abivajavast või hädaohus olevast lapsest!

Mis mure seda noort inimest vaevab? Kas oled valmis seda temalt küsima?

Lasteombudsman Indrek Teder koostas juhendi „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“mille järgi on igaüks kohustatud teatama abivajavast lapsest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale või politseile.  Juhendiga soovib lasteombudsman ärgitada senisest enam märkama lapse muret ja julgustada teada andma igast lapse väärkohtlemise juhtumist, aga ka sellest, kui lapse esmased vajadused on rahuldamata. Juhend on suunatud eelkõige lastega iga päev töötavatele spetsialistidele hariduses, meditsiinis, sotsiaaltöös ja politseis. Juhend valmis koostöös andmekaitse inspektsiooni ning erialaasjatundjatega.

Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekuta edastada võib ning millistele seadusesätetele toetudes.

Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Näiteks peab teatama kehalise kasvatuse õpetaja, kui ta märkab lapse seljal siniseid vorpe, või arst, kui laps on käinud tema vastuvõtul mitmete traumadega ning on kahtlus, et traumad ei ole lapse enda põhjustatud. Teatama peab naaber, kui lastega peres on sageli kuulda karjumist, nuttu, asjade loopimist. Teatama peab mängukaaslase vanem, kui laps näiteks tassi katki pillamise puhul kardab paaniliselt, et teda karistuseks lüüakse.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Näiteks võib laps abi vajada, kui ta elab üksi; kui ta vajab erispetsialisti abi, kuid lapsevanem ei tunnista seda; kui ta ei käi koolis; kui ta jooksis kodust ära; kui ta pani toime süüteo.

Abivajavate laste hulka kuuluvad ka hädaohus olevad lapsed, kelle elu ja tervis vajab kaitset. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Näiteks on laps hädaohus, kui ta on vägivalla ohver, kui ta on tõsiselt haige, kui ta üritas enesetappu, kui ta on tugevas alatoitumuses, kui ta pani toime süüteo.

Abivajavast lapsest tuleb teatada valla või linnavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale. Kuigi igas valla- või linnavalitsuses ei ole tööl eraldi lastekaitsespetsialisti, on sellegipoolest alati olemas töötaja, kes vastutab lastekaitse eest. Hädaohus olevast lapsest tuleb teatada tõsise ohu ja õigusrikkumise korral kõigepealt politseile ja seejärel ka valla- või linnavalitsusele. Politsei- ja piirivalveameti kõigi nelja piirkondliku prefektuuri kriminaalbüroos on moodustatud lastekaitseteenistused, kes tegelevad laste vastu suunatud ja laste poolt korda saadetud kuritegude uurimisega.

Andmekaitse põhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamist! Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid valla- või linnavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta, kuna nendel asutustel on seadusjärgne õigus lapsega seotud isikuandmete töötlemiseks.

Loe pikemalt Delfi artiklist “Lasteombudsman koostas abivajavast lapsest teatamise juhendi”.

 Allikas: Delfi