Category

Käitumine

Category

5 põhimõtet teismeliste kasvatamisel

Olge pedantselt õiglane ja oma nõudmistes järjekindel. Lapsed on piisavalt tähelepanelikud nägemaks meie lõtvumist oma põhimõtetes. Olge tähelepanelikud sõprussidemetel. Teismelise eas hakkab meie mõju lapsele vähenema ja eakaaslaste  mõju muutub erakordselt suureks. Hoidke nendega sidet. Liigne privaatsus ja isolatisoon ei tähenda tingimata teismeliste jaoks head. Lapsed on pereliikmed ja samuti ka ühiskonnaliikmed. Liigne järeleandlikkus ei tee head. Tehke seda aegamööda. Teismelised tahavad küll määratleda oma iseseisvust ja sõltumatust, kuid targad vanemad lasevad seda teha mõne aja jooksul. Ärge pange nende õlgadele oma luhtunud unistusi. Kasutatud allikas: “Mina olen lapsevanem, sina ole laps”, Paul Kropp, Kirjastus Odamees.

26 käitumisreeglit, mida iga laps peaks teadma

Sinu lapse ebaviisakas käitumine ei pruugi olla tahtlik. Vahel lapsed lihtsalt ei taipa, et viisakas ei ole täiskasvanutele vahele segada, nina nokkida või inimesi valjuhäälselt kommenteerida. Igapäeva saginas ja ajanappuses jääb tihti vanematel vähem aega lastele käitumisreegleid selgitada. Tugevdades kodus neid alljärgnevaid käitumisreegleid, kasvatad sa üles viisaka, lahke, südamliku ja meeldiva lapse. 26 käitumisreeglit, mida IGA laps peaks teadma: Kui soovid midagi, tee seda viisakalt, öeldes: “Palun”. Kui sulle pakutakse midagi, täna viisakalt andjat. Ära sega täiskasvanute vestlusele vahele. Nad lõpetavad vestluse, seejärel vastavad sulle. Kui tõepoolest vajad kiiret reageerimist, tee seda viisakalt, kasutades väljendit: “Vabandust, ma sooviksin vahele segada.” Kui sul tekib kahtlus midagi tehes, küsi alati täiskasvanu käest üle. See hoiab ära hilisemad pahandused. Keegi ei taha kuulda asjadest, mis sulle ei meeldi. Hoia need enda teada või aruta neid koos sõpradega või vanematega sobilikus kohas. Mitte kunagi ära kommenteeri teise inimese välimust. Südamest tehtud komplimendid on seevastu…

Miks lapsed valetavad?

Briti arengupsühholoog väidab, et lapsed omandavad valetamis- ja manipuleerimisoskuse juba enne aastaseks saamist, ning selgitab, mis eesmärgil nad seda teevad. Praeguseni on kehtinud teooria, mille kohaselt õpib laps valetama umbes neljaastaselt, kui ta hakkab mõistma, et iga inimene näeb asju erinevalt, kirjutab The Times. Briti arengupsühholoog Vasudevi Reddy väidab, et isegi kaheksa-üheksakuused lapsed on võimelised nutmist ja naermist teesklema. Näiteks võib laps, kes ei taha mängimist lõpetada, teeselda kurtust ja ema jutule mitte vastata, või karistusest pääsemiseks head nägu teha. Psühholoog Richard Woolfson sellesse teooriasse ei usu ja arvab, et sageli võivad täiskasvanud lapselt tulevaid signaale lihtsalt valesti tõlgendada. Tema sõnul ei teeskle laps tahtlikult kurtust, vaid on piisavalt isekas ja käitub nii nagu tema tahab. Miks lapsed valetavad ja kas vanemad peaksid muretsema? Uuringu on näidanud, et lapsed ei oska valetada – täiskasvanuid suudavad nad petta vaid 15 protsendil kordadest. Ometi ollakse visad üritama. Reddy sõnul ei tehta seda…

Päeva tip: Püüa jõuda kokkulepeteni

Kui lapsed kasvavad, võib nendega kokku leppida nende ülesannete, näiteks toa koristamise suhtes. Pikka juhendite joru on lapsel raske vastu võtta. Jaga ülesanded väikesteks osadeks, nii et põngerjad neist lihtsalt aru saaksid. Kui sul õnnestub suunata last oma ülesande täitmisega pihta hakkama, ole talle toeks, et ta oma ülesandega edukalt toime tuleks. Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011

Teismeline ja alkohol – Euroopa Komisjoni uuring

Euroopa Komisjoni projekti raames tehtud uuringus osales 1038 Tallinna üldhariduskoolide 8.-9. klasside õpilast vanuses14 -15 aastat. Õpilastel paluti täita kodeeritud anonüümsed küsimustikud nende tervise- ja riskikäitumise, elustiili ja valikute väljaselgitamiseks ning mõõdeti seosed heaolu, depressiooni, suitsidaalsuse jt indikaatoritega. Projektis osales kokku 11 Euroopa riiki ning koolid valiti välja põhjaliku metoodika alusel, mille järgi pääsesid Eestist uuringusse vaid Tallinna 19 kooli. Uuringu tulemusena selgus, et Tallinna koolilapsed tarvitavad suhteliselt suuri koguseid alkoholi, on sagedamini olnud purjus ja kogenud pohmelli kui teiste Euroopa maade noored. 70 protsenti uuringus osalenud koolilastest on proovinud alkoholi, neist ligi veerand (24 protsenti) joob regulaarselt ehk 2-4 korda kuus. Elu jooksul on üle poole õpilastest purjus olnud, üle kolme korra purjus on olnud 16 protsenti õpilastest ning pohmelli kogemus on 38 protsendil. Ligi viiendik on aga probleemsed alkoholi tarvitajaid, kes võtavad ühe tarvitamiskorra ajal kolm või enamgi drinki, kusjuures poistel on kogused vaid mõnevõrra suuremad kui tüdrukutel.…