Category

Käitumine

Category

5 põhimõtet teismeliste kasvatamisel

  • Olge pedantselt õiglane ja oma nõudmistes järjekindel. Lapsed on piisavalt tähelepanelikud nägemaks meie lõtvumist oma põhimõtetes.
  • Olge tähelepanelikud sõprussidemetel. Teismelise eas hakkab meie mõju lapsele vähenema ja eakaaslaste  mõju muutub erakordselt suureks.
  • Hoidke nendega sidet. Liigne privaatsus ja isolatisoon ei tähenda tingimata teismeliste jaoks head. Lapsed on pereliikmed ja samuti ka ühiskonnaliikmed.
  • Liigne järeleandlikkus ei tee head. Tehke seda aegamööda. Teismelised tahavad küll määratleda oma iseseisvust ja sõltumatust, kuid targad vanemad lasevad seda teha mõne aja jooksul.
  • Ärge pange nende õlgadele oma luhtunud unistusi.

 

Kasutatud allikas: “Mina olen lapsevanem, sina ole laps”, Paul Kropp, Kirjastus Odamees.

 

 

 

26 käitumisreeglit, mida iga laps peaks teadma

Sinu lapse ebaviisakas käitumine ei pruugi olla tahtlik. Vahel lapsed lihtsalt ei taipa, et viisakas ei ole täiskasvanutele vahele segada, nina nokkida või inimesi valjuhäälselt kommenteerida. Igapäeva saginas ja ajanappuses jääb tihti vanematel vähem aega lastele käitumisreegleid selgitada. Tugevdades kodus neid alljärgnevaid käitumisreegleid, kasvatad sa üles viisaka, lahke, südamliku ja meeldiva lapse.

26 käitumisreeglit, mida IGA laps peaks teadma:

  1. Kui soovid midagi, tee seda viisakalt, öeldes: “Palun”.
  2. Kui sulle pakutakse midagi, täna viisakalt andjat.
  3. Ära sega täiskasvanute vestlusele vahele. Nad lõpetavad vestluse, seejärel vastavad sulle.
  4. Kui tõepoolest vajad kiiret reageerimist, tee seda viisakalt, kasutades väljendit: “Vabandust, ma sooviksin vahele segada.”
  5. Kui sul tekib kahtlus midagi tehes, küsi alati täiskasvanu käest üle. See hoiab ära hilisemad pahandused.
  6. Keegi ei taha kuulda asjadest, mis sulle ei meeldi. Hoia need enda teada või aruta neid koos sõpradega või vanematega sobilikus kohas.
  7. Mitte kunagi ära kommenteeri teise inimese välimust. Südamest tehtud komplimendid on seevastu alati teretulnud.
  8. Kui küsitakse “Kuidas sul läheb?”, siis vasta viisakalt ning küsi samamoodi ka vastu.
  9. Kui lahkud sõbra juurest, siis alati täna teda ja tema vanemaid koosveedetud toreda aja eest.
  10. Sisenemisel koputa alati uksele ja oota natuke enne sisenemist.
  11. Kui helistad kellelegi, esmalt tutvusta end ja seejärel palu telefonile inimest, kellega soovid rääkida.
  12. Ole tänulik iga kingi üle, mis sulle tuuakse.
  13. Ära kasuta roppe sõnu, nende väljendite kasutamine ei kaunista mitte kedagi.
  14. Ära kutsu inimesi õelate nimetustega.
  15. Ära naera mitte kellegi üle. See on alandav, julm ja lugupidamatu.
  16. Kui tunned teatris või mõnel muul üritusel igavust, istu ja oota vaikselt kuni esinejad lõpetavad oma tegevuse. Austa esinejaid ja ole viisakas.
  17. Kui müksad kogemata kedagi, ütle koheselt “Vabandust”.
  18. Aevastamisel ja köhimisel pane varrukas suu ette. Ära noki avalikult nina.
  19. Uksest väljudes silma, kas keegi peale sinu soovib veel lahkuda. Ole viisakas ja hoia ust lahti.
  20. Nähes, et keegi vajab abi, ole hea ja aita. Olgu selleks kas või naabritädil maha kukkunud ajalehe ulatamine.
  21. Kui täiskasvanu palub sinult abi, tee seda ilma virisemata.
  22. Kui keegi aitab sind, täna teda. Kindlasti aitab ta ka tulevikus sind.
  23. Kasuta söögiriistu õigesti. Kui sa seda ei oska, palu vanematel õpetada. Lauakombed on väga oluline osa igapäevaelus.
  24. Söögilauas, hoia salvrätikut süles või laual, et vajadusel oma suud saaksid pühkida.
  25. Ära upita end üle söögilaua. Kui soovid midagi, palu lähemal olevat inimest, kes aitaks.
  26. Ühistranspordiga sõites ole tähelepanelik ning paku istet eakale inimesele, lapseootel- või väiksese lapsega koos olevale naisele.

Kasutatud allikas: Parents.com

Miks lapsed valetavad?

Valetamine põhjustab nn Pinocchio efekti.

Briti arengupsühholoog väidab, et lapsed omandavad valetamis- ja manipuleerimisoskuse juba enne aastaseks saamist, ning selgitab, mis eesmärgil nad seda teevad.
Praeguseni on kehtinud teooria, mille kohaselt õpib laps valetama umbes neljaastaselt, kui ta hakkab mõistma, et iga inimene näeb asju erinevalt, kirjutab The Times.

Briti arengupsühholoog Vasudevi Reddy väidab, et isegi kaheksa-üheksakuused lapsed on võimelised nutmist ja naermist teesklema. Näiteks võib laps, kes ei taha mängimist lõpetada, teeselda kurtust ja ema jutule mitte vastata, või karistusest pääsemiseks head nägu teha.

Psühholoog Richard Woolfson sellesse teooriasse ei usu ja arvab, et sageli võivad täiskasvanud lapselt tulevaid signaale lihtsalt valesti tõlgendada. Tema sõnul ei teeskle laps tahtlikult kurtust, vaid on piisavalt isekas ja käitub nii nagu tema tahab.

Miks lapsed valetavad ja kas vanemad peaksid muretsema?

Uuringu on näidanud, et lapsed ei oska valetada – täiskasvanuid suudavad nad petta vaid 15 protsendil kordadest. Ometi ollakse visad üritama. Reddy sõnul ei tehta seda kasu saamise, vaid pigem maailma mõistmise eesmärgil. Esialgu mängu või karisustest pääsemise nimel rakendatud oskus aitab neil katsetada, milline käitumine pälvib heakskiidu ja milline toob kaasa karistuse.

Woolfsoni sõnul ei tohi siinkohal last õpetades aga liiga karm olla. Väikesed lapsed ei valeta sellepärast, et nad halvad oleksid. Nende puhul on valetamise näol pigem tegemist reakstiooniga välisele ohule, näiteks pahasele emale.

Samas on olukordi, kus lapse valetamisesse tuleks suhtuda tõsiselt. Üheks selliseks puhuks on teiste süüdistamine. Sellises olukorras tuleks lapsele rahulikult öelda “Seda ei teinud sinu õde. Ära rohkem nii tee.” selgitab Reddy. Tema sõnul on oluline õpetada last tõde ja valet eristama, kuid seda tehes ei tohi eirata lapse teisi vajadusi.

“Kui laps fantaseerib täie tõsiduse juures, on oluline sellesse austusega suhtuda. Samamoodi tuleb käituda siis, kui laps kasutab valetamist tähelepanu püüdmiseks. Sellisel juhul pöörata tähelepanu tema teistele vajadustele ja mitte rõhuda niivõrd tõe ja vale eristamisele,” selgitab Reddy.

Samuti on oluline toetada lapse mängulisi valesid ja teeselda võimalusel üllatust, mitte näidata välja, et sa tegelikku tõde tead. “Oluline on mõista lapse motiive ja suhtuda toetavalt tema piiritusse fantaasiasse,” paneb Reddy südamele.

Kogu tõde valetamisest:

Valetaja kehakeel: suu katmine sõrme või käega, silmade hõõrumine või nina puudutamine, sage pilgutamine ja suletud käed. Valetades liigub veri nina otsa ja tekib kerge punetus ehk Pinoccio efekt.

Kellele valetatakse? Virginia ülikooli uuringust selgus, et 50 protsenti tudengitest valetab emaga vesteldes. Ühe tööotsingufirma andmeil valetab iga kolmas inimene oma CV-s. 5000 naise hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et 73 naistest ei julgeks oma mehele öelda, et nad teise mehe last ootavad.

Mis me valetame? Iga neljanda vale eesmärk on kergendada sotsiaalset suhtlust (“Söök oli väga hea.”). Samuti püütakse valetades ennast teistele huvitavamaks teha.

Mida teha kui laps valetab?

Ärge kaotage enesevalitsust. Kui te reageerite liiga ägedalt, siis eitab laps oma valetamist edaspidi veel järjekindlamalt, et teie viha vältida. laitke maha valetamist, kuid hoidke end vaos.

Rakendage mõistlikke karistusi. Need peaksid vastama vale tõsidusele. Liialdatud karistuse puhul riskib teie laps pigem valetamisega.

Öelge oma lapsele, et armastate teda. Ta peab teadma, et see on endiselt nii, kuigi te teate, et ta valetas teile. Ta peab õppima, et teid võib tema käitumine pahandada, kuid te armastate teda hoolimata valest.

Arutlege selle üle, mis oleks juhtunud, kui ta oleks tõtt rääkinud. Ta saab aru, et see oleks talle samuti pahanduse kaela toonud, kuid see oleks olnud parem kui valetamise tagajärgedega silmitsiseismine.

Õhutage teda tõtt rääkima. Seletage talle, et võib tulla hetki, mil ta peab teile millestki ebameeldivast rääkima, kuid te eelistaksite kuulda tõtt.

Sulle võib veel huvi pakkuda: Õpetame lastele ausust ja vastutustunnet

Allikas: The Times; “Miks lapsed nii käituvad”, Dr. Richard C. Woolfson

Päeva tip: Püüa jõuda kokkulepeteni

Kui lapsed kasvavad, võib nendega kokku leppida nende ülesannete, näiteks toa koristamise suhtes. Pikka juhendite joru on lapsel raske vastu võtta.

Jaga ülesanded väikesteks osadeks, nii et põngerjad neist lihtsalt aru saaksid. Kui sul õnnestub suunata last oma ülesande täitmisega pihta hakkama, ole talle toeks, et ta oma ülesandega edukalt toime tuleks.

Päeva tip on  Lastekaitse Liidu infovoldikust : “Tasa ja targu-Kasvatusvõtted isadele ja emadele”, 2011

Teismeline ja alkohol – Euroopa Komisjoni uuring

Euroopa Komisjoni projekti raames tehtud uuringus osales 1038 Tallinna üldhariduskoolide 8.-9. klasside õpilast vanuses14 -15 aastat. Õpilastel paluti täita kodeeritud anonüümsed küsimustikud nende tervise- ja riskikäitumise, elustiili ja valikute väljaselgitamiseks ning mõõdeti seosed heaolu, depressiooni, suitsidaalsuse jt indikaatoritega. Projektis osales kokku 11 Euroopa riiki ning koolid valiti välja põhjaliku metoodika alusel, mille järgi pääsesid Eestist uuringusse vaid Tallinna 19 kooli.

Uuringu tulemusena selgus, et Tallinna koolilapsed tarvitavad suhteliselt suuri koguseid alkoholi, on sagedamini olnud purjus ja kogenud pohmelli kui teiste Euroopa maade noored.

70 protsenti uuringus osalenud koolilastest on proovinud alkoholi, neist ligi veerand (24 protsenti) joob regulaarselt ehk 2-4 korda kuus. Elu jooksul on üle poole õpilastest purjus olnud, üle kolme korra purjus on olnud 16 protsenti õpilastest ning pohmelli kogemus on 38 protsendil.

Ligi viiendik on aga probleemsed alkoholi tarvitajaid, kes võtavad ühe tarvitamiskorra ajal kolm või enamgi drinki, kusjuures poistel on kogused vaid mõnevõrra suuremad kui tüdrukutel. Üldiselt on aga tüdrukute ja poiste alkoholi tarvitamise harjumused küllaltki sarnased.

Alkoholi tarvitamise riskitegurid:

  • Vanemate eeskuju.

Mida rohkem on õpilased oma pereliiget purjus näinud, seda sagedamini tarvitavad nad ise alkohoolseid jooke ja on olnud purjus. Pereliiget korduvalt purjus näinud õpilaste seas on 17 protsenti probleemseid alkoholi tarvitajaid, pereliiget mitte kunagi purjus näinud õpilaste seas 8 protsenti. «Kasvatamine toimib eeskätt isikliku eeskuju järgi. Vanematel lasub suur osa vastutusest selle eest, et lapsed ei hakkaks alaealisena alkoholi tarvitama ja et nad ei peaks purjus olemist tavakäitumiseks, vaid taunitavaks ja häbiväärseks,» kommenteeris seda seost Eesti-Rootsi Vaimse Tervise Ja Suitsidoloogia Instituudi juht Airi Värnik.

  • Noort kasvatab üksikvanem või kasuvanem.

Üksikvanemaga ja kasuvanemaga peredest pärit laste hulgas oli rohkem neid, kes tarvitasid alkoholi mitu korda kuus võrreldes mõlema bioloogilise vanemaga perekondade lastega – tarvitamise protsendid olid vastavalt üksikvanema puhul 29 ja kasuvanema puhul 34, kahe vanemaga peres aga vaid 19. Airi Värnik seletas seda psühholoogilise turvalisusega: “Meil on teisigi uuringuid, millest nähtub, et psüühiliselt kõige turvalisem on lapsel kasvada kahe bioloogilise vanemaga perekonnas. Loomulikult ei ole tulemus kaugeltki 100-protsendiline, rohkesti on erandeid, me räägime tõenäosusest. See on ju vana tõde, et tugevad perekonnad on ka riigi tugevuse alustalad.”

  • Vanemad ei kontrolli oma laste tegevust.

Väiksema alkoholiriskiga on lapsed, kelle vanemad nende tegevusi põhjalikumalt kontrollivad. Mitte kunagi alkoholi tarvitanud õpilaste hulgas oli 82 protsenti neid, kelle vanemad olid teadlikud laste vaba aja veetmisest, see näitaja aga langes 42 protsendile kaks või enam korda nädalas alkoholi tarvitajate hulgas. Vähem tarvitavad alkoholi need, kes tunnevad, et vanemad huvituvad nende tegemistest ning leiavad aega nendega rääkimiseks.

  • Alkohoolsed joogid on noortele kergesti kättesaadavad.

Peamiselt lasevad õpilased neid poest endale osta kellelgi teisel (27 protsenti), saavad sõbra käest (tüdrukud 21 protsenti ja poisid 13 protsenti), aga 13 protsenti käib seda ka ise poest ostmas.

Teiste Euroopa riikidega võrdluses jäävad Eesti noored alkoholi proovinud koolilaste osakaaluga üpris keskele, regulaarsete alkoholitarvitajate osas isegi lõpuossa ehk tagant neljandale kohale, kuid meie koolilapsed tarvitavad suhteliselt suuri koguseid, on sagedamini olnud purjus ja kogenud elu jooksul pohmelli võrreldes uuringus osalenud Euroopa maade keskmisega.

 Alkoholi tarvitamine koolilaste seas:

• Kõigi uuringus osalenud riikide noortest 59 protsenti on proovinud alkoholi; Eesti õpilastest 68 protsenti, mis jääb viiendale kohale Euroopas.

• Euroopa õpilastest tarvitab ligi veerand (24 protsenti) alkoholi regulaarselt, mille osas Eesti õpilased on Euroopa keskmisega samal tasemel.

• Probleemsed alkoholi tarvitajad on Euroopas ligi veerand õpilastest, Eesti õpilastest mõnevõrra vähem (19 protsenti).

• Rohkem kui 3 korda on elu jooksul purjus olnud 14 protsenti Euroopa riikide õpilastest, Eesti õpilastest 21 protsenti.

• Eesti õpilaste hulgas on võrreldes Euroopa riikidega väikseim osakaal mitte kunagi purjus olnud õpilasi (49 protsenti).

• Sageli alkoholi tarvitavad õpilased ostavad alkoholi enamasti poest.

• Euroopa keskmisega võrreldes paistavad sagedase ja probleemse alkoholi tarvitamisega enim silma Saksamaa, Sloveenia ning Austria, kõige vähem on sagedast alkoholi tarvitamist Iirimaal, Rumeenias ja Iisraelis.

Allikas: Postimees.ee