Category

Pärast sünnitust

Category

Ideaalne ema – müüt või reaalsus?

Mõni üksik ema pole endale esitanud neid küsimusi: „Kas ma teen ikka kõik võimaliku oma lapse heaks?“, „Kas ma saan üleskerkivate probleemidega hakkama?“, „Kas ma ikka armastan piisavalt oma pisikest?“  Ja peaaegu alati kangastuvad siis silme ees teised emad, kes, nagu tundub, on palju paremad, praktilisemad, mõistlikumad. Aga kuidas on lood tegelikult? Kõik tahaksid osutuda ideaalseteks emadeks, aga tegelikkuses, tuleb välja, niisuguseid ei eksisteerigi. Või siis peaaegu ei ole olemas. Seda näitas portaali parenting.com poolt läbi viidud küsitlus 26 tuhande naise hulgas.

Tuleb välja, et küsitletute hulgas suurem enamus ei pea end ideaalseks emaks, kuid varjab seda kiivalt kõrvaliste pilkude eest, kartes hukkamõistu. Selle hirmu põhjust selgitab küsitlusest selgunud ülisuur number: üle 2/3 küsitletutest ehk 87% emadest arvas, et neil on õigust otsustada, kui hästi teised emad oma laste kasvatamisega hakkama saavad.Ja see tähendab ka, et nad on valmis selleks, et teised emad nendele endale hinnanguid annavad.  Kusjuures tegelikkus pole sugugi nii rõõmsavärviline, nagu vanemad üksteise ees seda väidavad.

Nagu ütles portaali parenting.com peatoimetaja Rachel Fishman Feddersen, on kõigi küsitletute ühine probleem kõikehõlmav väsimus. Paljud noored emad tunnistasid, et enne sünnitust ei kujutanud nad endale ettegi, et nad peavad emad olema 24 tundi ööpäevas.

53% küsitletud naistest tunnistas, et eelistaksid täispikka ööund iga kell ka kõige vaimustavamale seksile. Veel mõned ülestunnistused, mis emad küsitluse käigus tegid:

  • „Ma nutan sageli enne uinumist, sest olen nii kohutavalt väsinud ja mul pole sellest kellelegi rääkida.“
  • „Enamiku ajast ei meeldi mulle oma poega kasvatada ja nunnutada ning see tapab mu.“
  • „Olla ema on sama mis olla niisuguse asutuse juht, mis kunagi ei sulge oma uksi.“
Kõik emad vajavad aeg-ajalt puhkust

Peale selle selgus, et suuremal osal emadest on veel saladused, mida nad ei varja mitte ainult teiste emade, vaid ka oma sõbrannade ja vanemate eest (seda teeb iga kolmas ema).

Nagu selgus küsitlusest,

  • saadaksid pooled emad oma lapse ka haigena kooli ja lasteaeda;
  • 44% protsenti emadest oleksid nõus pigem vaeva nägema oma figuuriga ja kõhnuma, kui lisama 2 palli IQ-d oma lapsele;
  • 42% emasid eelistaksid pigem saada rohkem raha kui veeta aega oma lapsega;
  • Iga kolmas ema pigem muretseks pigem endale tööd ja mattuks töösse, kui et veedaks aega oma lapsega;
  • Iga neljas ema tunneb, et pole täisväärtuslik, lootes, et tema mees saab vanemakohustustega paremini hakkama;
  • Iga viies ema igatseb taga aega, mil tal veel last polnud;
  • Iga viies ema on oma lapsele andnud rahusteid ebatavalistes tingimustes – näiteks lennusõidul. Üks 12-st emast annab lapsele enne magamajäämist regulaarselt rahusteid;
  • Iga kümnes ema eelistaks endale teisest soost last (60% küsitletuist olid poegade emad).

Küsitlusele vastates tunnistasid paljud emad, et tunnevad end sageli süüdlastena. Vaatamata sellele, et nad armastavad oma lapsi rohkem kui oma elu, on päevi, mil nad tunnevad teravalt puudust oma vabadusest, on ükskõiksed oma pere suhtes ning väsinud emadusest. Paljud neist kahetsevad, et ei saa mitte kuidagi neid raskusi ja muresid jagada teiste emadega. Üks sellistest ülestunnistustest kõlab nii:

„See tundub vastik ja tavaliselt sellest ei räägita. Ma tean emasid, kes tunduvad täiuslikud. Arvan, et nad oleksid äärmiselt šokeeritud, kui tunnistaksin neile üles, et aeg-ajalt ma lihtsalt ei talu oma väikseid inglikesi. Kuid kui meie, emad, jagaksime avameelselt üksteisega oma muresid, oleks meil kõigil võib-olla kergem.“

Psühhiaater Janet Taylor ei näe neis ülestunnistustes siiski mitte midagi eemaletõukavat, vastupidi, see annab tunnistust, et tegemist on tavaliste normaalsete naistega. Naiste tunnistused ainult tunduvad egoistlikud. Tegelikkuses räägivad need ülestunnistused hoopiski nende normaalsest minapildist, nende püüdest säilitada harmooniat. Taylori sõnul on probleem selles, et paljud emad püüavad liigselt täiuslikkuse poole, tuues ohvriks iseenda. Ja peamine, nad unustavad selle püüdlemise käigus, et lastel pole vaja mitte ideaalset, vaid armastavat ema.

Allikas: Parenting.com

Kuidas imetav ema loomulikul teel kaalust alla võtta saab?

Lõpuks ometi ilmus sinu ellu too kaua oodatud pisike! Aga vot, näed, endist figuuri tagasi ei saa, tee, mis teed. Loomulikult kurvastab see sind kui noort ema. Siiski-siiski – tunneli lõpus on paistmas valguskiir! Kui sa rinnaga toidad ja kulutad tööks enda kallal pool tundi iga päev, võid kindel olla, et juurdevõetud kilod hakkavad sulama lausa silmnähtavalt!

Niisiis, kuidas kõhnuda pärast sünnitust kõige lihtsamal ja loomulikumal kombel ilma erinevaid tablette, drooge ja salve kasutamata?

Rinnaga toitmine tagab väikelapsele tasakaalustatud ja ainuõige toidusedeli, tugevdab tema immuunsüsteemi ja soodustab ema ning lapse vahelise sideme teket. Aga mitte ainult! Rinnaga toitmine on ka võimalus kaotada raseduse ajal kogutud lisakilod kiiresti ja kerge vaevaga, praktiliselt erilisi lisapingutusi tegemata.
Esiteks, koos emapiimaga hävitab sinu lapsuke ka sinu kehast kaloreid, sest tal on ju vaja kasvada ja jõudu koguda. Seepärast on täiesti loomulik, et sa ise soovid sel ajal süüa rohkem kui tavaliselt.

Teiseks nõuab rinnaga toitmine emalt, et ta jälgiks, mida sööb – toit peaks soodustama rinnapiima teket, tuleks süüa lahjat liha, vältida praetud ja vürtsikaid toite, aga samuti selliseid tooteid, mis lapsel allergiat võivad esile kutsuda – kartulikrõpse, vorsti, magusaid gaseeritud jooke jne.
Kas sulle ei tundu, et tegemist ongi kõhnumist soosiva toidusedeliga?

Terve ja rõõmus tütreke-pojake on lisaboonus ja mõte sellele peaks küll sinus suutma motivatsiooni tekitada.

On loomulik, et pärast sünnitust võtab lapse eest hoolitsemine praktiliselt kogu sinu aja ja on veel palju muid koduseid tegemisi. Kuid regulaarset söömist ei tohi siiski unustada, sest on ju keeruline kõhnuda, kui pärast kõigi toimetuste tegemist ja lapse magama panekut tormad öösel hullunud pilgul külmkapi juurde ja kühveldad endale sisse kogu seal leiduva toiduvaru. Parem variant on siiski see, kui sööd 5-6 väiksemat portsjonit päeva jooksul ning õhtul piirad ennast, juues klaasi keefiri või näksides puuvilju.

Kui toidukordade vahel end siiski näljasena tunned, joo klaas gaseerimata vett või tassike rohelist teed, sest võib-olla annab näljatunne märku hoopiski organismi veepuudusest. Kui nälg ikka keeldub lahkumast, korralda endale väike vahepala puuviljade ja juurviljade näol.

Saledad reied ja pringi kõhu saavutad loomulikult füüsilise treeningu abil. Kindlasti on sul veel vara tõsta raskusi ja joosta maratoni, kuid mitmetunnised jalutuskäigud värskes õhus on kasulikud nii sulle endale kui ka lapsele. Ja üldjuhul ei annagi väike laps sulle võimalust vedeleda päevad läbi diivanil ning mõtiskleda teemal, kuidas oleks hea kaalust alla võtta. Kas siis väikelapse kandmine kõhukotis või lausa kätel polegi piisavalt hea jõuharjutus? Kusjuures raskus ju kasvab lakkamatult, sest sinu tibuke muutub päev-päevalt raskemaks. Miks mitte võimelda koos beebi või väikelapsega.

Niikaua kui laps on veel päris väike, on keeruline leida aega fitnessklubisse minekuks ning kõigil pole paraku seda võimalustki. Sellisel juhul aitavad päris lihtsad painduvusharjutused (Bodyfleks), mida võib vaadata Youtube’ist ning mille kohta võib internetist piisavalt pilte leida.

Võib-olla on sul kodus jooksulint olemas, sel juhul pole muud, kui juba kuu-poolteist pärast sünnitust iga vaba hetk sellel veeta. Usu – tulemused on head! Kui jooksulinti kodus pole, aga vahendid lubavad, muretse see. Kui laps kasvab, saad endale taas võimaldada nii basseinis kui ka aeroobikatrennis käimist.

Peamine on sünnitusjärgse liigsete kilodega võitlemises ikkagi omadus, millest sageli puudu kipub jääma – nimelt sihikindlus ja järjepidevus. Arstid ei soovita nädalas rohkem kaalust kaotada kui 250-500 grammi. Loomulikult saab iga naine üleliigsetest kilodest lahti erineval moel ja erinevas tempos. Kindel on aga see, et kui iga päev oma eesmärgile veidi aega pühendad, saad oma kaalu korrigeerida just sulle meeldivas suunas ja tempos. Peaasi on, et häälestud võidule ja usud, et sinu vaev tasub end ära ning loomulikult armastus selle väikese inimese vastu, kelle nimel sa pingutad. Terve emana, kes ei stressa oma liigsete kilode pärast, suudad pakkuda ka oma lapsele paremat elu.

Allikas: Internet

Kui palju võib rase ja sünnitanud naine trenni teha?

Pikamaajooksja Paula Radcliffe`i maratonivõit vaid üheksa kuud pärast sünnitust on vallandanud taas debati teemal, kas ja kui palju peaksid naised raseduse ajal trenni tegema.

Enamikele unepuudusest räsitud vastsetele emadele tundub vaid üheksa kuud pärast sünnitust New Yorgi maratoni võitu tähistanud Paula Radcliffe`i saavutus pehmelt öeldes uskumatu. Ometi pjedestaalil ta eelmise nädala pühapäeval seisis – ühes käes laps, teises Suurbritannia lipp, ribid laudsileda kõhu all kumamas, kirjutab msnbc.

Radcliffe`i pühapäevane saavutus joosta 26,2 miili kahe tunni ja 23 minutiga kõigest 291 päeva pärast sünnitamist põhjustab ühtlasi kadedust ja hämmingut. Samas tõstatab see ka küsimuse, kui pühendunult peaks raseduse ajal ja pärast sünnitust trenni tegema.

Puuduvad uuringud

Mõnede arstide sõnul võivad regulaarselt trenni teinud naised jätkata spordiga ka raseduse alguses ning hiljemgi, kuid kindlasti ei tohiks muidu mitteaktiivsed naised hakata raseduse ajal maratoniks treenima. Üldise soovituse kohaselt on sobilik hoida varasemat koormust, kuid kindlasti mõõdukuse piires.

Samas suhtuvad mõned arstid rasedusaegsesse treenimisse üsna taunivalt ja laidavad selle maha. John Hopkinsi ülikooli sünnitusabiarst dr Linda Szymanski sõnul on probleemiks ühtse seisukoha puudumine ja vähesed uuringud selles valdkonnas. Enamik soovitusi põhinevad nigelatel faktidel ja tipp-sportlasi pole üldse uuritud.

Maratoniks valmistumine kestab mitu kuud ja tähendab pika maa jooksmist peaaegu iga päev. Võidujanulistel tuleb palju pingutada.

Radcliffe jooksis ka raseduse ajal ning pärast lapse sündi hoolitses beebi eest tema abikaasa, samal ajal kui naine trennis käis. Naine hakkas aga pärast rasket sünnitust enda hinnangul liiga vara taas treenima – maikuus selgroogu tekkinud mõra tõttu pidi ta kaheksaks nädalaks treeningutest pausi tegema.

Siiski on 33-aastane naiste maratoni maailmarekordi omanik oma ala professionaal, kes on varem võitnud kuus maratoni, seega tema puhul pole raseduse ajal treenimine probleem.

Vältida intensiivset trenni

Atlantast pärit Kristen Chase, kes sünnitas kaks päeva pärast Radcliffe`i, käis enne rasedaks jäämist regulaarselt jooksmas. Tema arst soovitas trenniga alustada kuus nädalat pärast poja sündi, kuid käskis vältida suuremat pingutust.

„Vastsed emad on äärmiselt väsinud, seega mõte jooksulindil tallamisest või õues jooksmisest kuus nädalat pärast lapse sündi, kui laps veel korralikult ei magagi, tundub mõeldamatu,“ sõnas 3-aastase tütre ema Chase.

Kui keisrilõikega sünnitanud emad välja arvata, peaks enamik naisi olema valmis raseduseelse koormusega treenima kaheksat nädalat pärast lapse ilmaletoomist.
Rasedusega kaasnevad füüsilised muutused võivad sportlikele saavutustele mõjuda ühtlasti hästi ja halvasti. Paisuva kõhu ümbermõõt muudab naise liikumisrütmi ja võib keha tasakaalust välja viia. Liigeste pehmenemine suurendab aga vigastuste ohtu.
Üldiselt soovitatakse rasedatel vältida hüppamist ja väga intensiivset pingutust nõudvat trenni, mistõttu soovitatakse maratoniks treenimise asemel eelistada pigem ujumist ja kõndimist, mis sobivad ka algajale.

Kuigi Radcliffe`i saavutus on imetlusväärne, pole tema triumf pretsedenditu – näiteks 1983. aastal võitis Houstoni maratoni norralanna Ingrid Kristiansen viis kuud pärast lapse sünnitamist.

Allikas: Daily Mail

Sünnitusjärgse valu leevendamine

Foto: Dreamstime
Kui beebi imeb vastavalt vajadusele, piirab keha piima ülemäärast tootmist. Foto: Dreamstime

Arvestades seda, kui palju tähelepanu pööratakse sünnituse ja sünnitamisaegse valu leevendamisele, on üllatav, et sünnitusjärgne valu nii tahaplaanile on jäetud. Ometi on loogiline, et pärast nii suurt füüsilist pingutust on vastne ema väsinud ja kurnatud.

Valusad lihased
Võibolla märkad, et erinevatest sünnitusasenditest ja pressimisest on terve keha valus. Võiks ju eeldada, et nii juhtub vaid teatud kehaosadega, kuid miks jäävad valusaks käed ja jalad? Sünnitust ei võrrelda naljapärast maratoniga – isegi kiire sünnitus võib põhjustada lihasvenitust ja -jäikust. Teinekord võivad valu teha ka puusad, eriti siis, kui su jalad olid mitu tundi järjest tugedel või kui neid tuli eriliste asendite tõttu painutada.

Seljavalu võib olla tingitud epiduraalist või sünnituse aegsest tugevast survest seljale.
Selliste valude leevendamiseks võib abi leida soojast duššist, riisisokkidest, massaažist või muudest lõdvestavatest meetmetest. Samuti võib abi olla venitamisest või ringiliikumisest. Arst või ämmaemand võib soovitada ka erinevaid käsimüügi- ja reptseptiravimeid.

Hell tagumik
Valu selles piirkonnas on ootuspärane. Võib juhtuda, et tundlik on nii tupp kui pärak, sest see piirkond pidi lapse sündimisel kõvasti järgi andma ning peab nüüd tasapisi endise vormi võtma. Kui koed on paistes, leiab vahetult pärast sünnitust abi jääkotist. Vaakumpumba või tangide kasutamine kahjustavad tugevalt kudesid ning põhjustavad valu just nimelt selles piirkonnas.
Abiks võib olla istevann, mille tegemise kohta küsi täpsemalt ämmaemandalt või õdedelt.
Sõltuvalt valu tugevusest, on saadaval erinevad nii käsimüügi kui retseptiravimid. Küsi kindlasti, millist ravimit peaksid võtma.

Peavalud
Peavalud võivad varieeruda hormoonide taseme muutustega seotud valust pimestava valuni, mida põhustab selgroovedelike lekkimine. Viimane on tingitud epiduraalist või seljasüstist, kuid ei ole eriti tavaline.
Esimesel juhul peaksid abi leidma lõdvestumisest ning mõningatest ravimitest. Seljast tingitud peavalu ravitakse mõnepäevase voodirežiimiga, vahel ka kofeiiniga ning haruldastel juhtudel veresüstiga. Veresüsti korral võetakse sinult verd ning süstitakse see lekke tekkekohta. Ravim töötab väga hästi, arvestades kohutavat peavalu, mida selline leke tekitab.

Valutavad rinnad
Rindade täitumine piimaga põhjustab sooja, kõditavat tunnet. See ei pruugi alati valus olla, kuid kui peaks olema, on parimaks leevenduseks imetamine. Kui sul ei ole võimalik rinnaga toita, aitab sellest kõige kiiremini üle saada tugevalt ümberhoidev rinnahoidja ning hoidumine rindade stimuleerimisest.
Imetavatad emad võivad proovida ka soojakotti. Rinnapumpa tuleks kasutada vaid siis, kui beebi keeldub rinda võtmast. Pumpamine nimelt suurendab piima tootmist ning see teeb probleemi vaid hullemaks. Kui beebi imeb vastavalt vajadusele, piirab keha piima ülemäärast tootmist.

Lõpetuseks…
Sünnitusjärgne valu ja ebamugavus võivad tulla sulle üllatusena, kuid ei pruugi ilmtingimata valulikud olla. Räägi oma tunnetest ning ära karda abi paluda. Valuvaigistid on alati kättesaadavad, kuid tihti on palju suuremaks abiks lihtsad mugavust tagavad meetmed, mis ei muuda sind uimaseks. Eriti ajal, mil tahaksid ilmselt oma uue pisikese silmadesse vaadata. Naudi teda!

Allikas: ivillage.com